← Eesti

2-25-103490/3

Obsah (9)§ 486§ 430§ 150§ 168§ 138§ 4842§ 660§ 433§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Kelly-Tonili Hiiemäe Määruse tegemise aeg ja koht 07.03.2025, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-103490 Tsiviilasi Tallinna

§-s 432 sätestatud tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, mille kohaselt ei saa isik uuesti samas asjas kohtusse pöörduda. 1.

  1. Menetlusosalised kinnitavad, et kompromissi sõlmimine on nende ühine ja vabalt kujunenud tahe ning sellest tulenevalt neil ei ole tsiviilasjas nr 2-25103490 vaidlustatud asjaoludega seonduvalt üksteise vastu tulevikus mingisuguseid pretensioone ega vastuväiteid.
  2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-103490 menetlus seoses kompromissi sõlmimisega. Menetluskulude jaotus
  3. Jätta rahuldamata hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust poole tagastamiseks.
  4. Kompromisskokkuleppe tingimustele tuginedes jätta menetluskulud kostja kanda.
  5. Mõista kostjalt Kiiev K OÜ hageja Tallinna linna, Tallinna Linnakantselei kaudu, kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 85 eurot (s.o maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv 65 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot). . Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada kohtumääruse resolutsiooni p 3 ja p 5 osas. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
  6. Tallinna linn (Tallinna Linnakantselei kaudu, hageja) esitas 05.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kiiev K OÜ-lt (kostja) 1 785,24 euro saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. Pärnu Maakohus koostas 06.02.2025 kostjale makseettepaneku, mis toimetati kostjale kätte 06.02.
  7. 04.03.2025 esitasid hageja esindaja linna õigusteenistuse nõuete osakonna juhataja T. K. ja kostja Kiiev K OÜ juhatuse liige M. L. kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu. Eeltoodust tulenevalt lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis

§ 486lg 1 p 3 alusel asja üle menetlemiseks Harju Maakohtule.

3.

§ 486

lg 4 alusel menetleb Harju Maakohus Pärnu Maakohtu maksekäsu osakonna poolt üle antud tsiviilasjas esitatud kompromisslepingut enne hagimenetluse menetlemise alustamist. 4.

§ 430

lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 430lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi.

kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

  1. Kohus on seisukohal, et talle esitatud kompromissleping ei ole vastuolus seadusega ning puuduvad alused selle kinnitamata jätmiseks. Samuti on kompromiss täidetav.
  2. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab menetluse vastavalt poolte taotlusele kirjalikus menetluses istungit pidamata. Menetluskulud
  3. Hageja esitas taotluse poole maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. 8.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu, ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. 9. Eeltoodule tuginedes jätab kohus hageja taotluse poole riigilõivu tagastamiseks rahuldamata, kuivõrd tegemist on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivuga ning

§ 150

lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. 10.

§ 168

lg 3 kohaselt jäävad kompromissi sõlmimisel menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad kostja kanda. 11.

§ 138

lg 2 ja § 139 alusel on riigilõiv põhjendatud kulutus ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

§ 4842

alusel määrab kohus 20 eurot avaldaja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks. Edasikaebe kord 12.

§ 660

lg 1 kohaselt kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud, siis võib määrusega puudutatud isik esitada maakohtu määruse vaidlustamiseks määruskaebuse ringkonnakohtule. 13.

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Seega märgib kohus, et käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse ringkonnakohtule. 14. Riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale võib

§ 150

lg 8 kohaselt esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Kuivõrd käesoleval juhul taotles hageja riigilõivu tagastamist summas 32,50 eurot (pool maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust 65 eurot), mille kohus jättis rahuldamata, siis eeltoodule tuginedes ei saa riigilõivu tagastamise taotluse rahuldamata jätmise peale määruskaebust esitada. 15.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

  1. Praegusel juhul on kindlaks määratavad menetluskulud, mida kostja peab hagejale hüvitama, 85 eurot. Seega ei saa ka menetluskulude kindlaks määramise otsustuse peale määruskaebust esitada. Kohtu täiendavad selgitused
  2. Kohus selgitab menetluse lõpetamise tagajärgi: 

§ 430

lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja seda ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse;  kooskõlas

§ 430

lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist;  tulenevalt

§-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle;  kompromissi saab

§ 430

lg 8 kohaselt tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. /Allkirjastatud digitaalselt/, kohtunik Helina Luksepp

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.