Obsah (5)

§ 121§ 68§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. novembril 2018. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-8385 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Ha

) § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Ruti Kilg Süüdistatav G.R isikukood: XXX; kriminaalkorras varem karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole; kahtlustatavana kinni peetud 02.-03.02.

1. a Kaitsja (kohtueelses menetluses) Vandeadvokaat Karl Saavo riigi õigusabi korras Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku ( KrMS) §-st 126, §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, kohus otsustas:
2. Karistus Süüdi tunnistada G.R

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata G.R-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 02.-03.02.2018, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning mõista temale lõplikuks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel mitte pöörata seda karistust täitmisele, kui G.R ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 8 alusel määratud kohustust.

G.R on kohustatud katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXX;

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada G.R-i katseajal kriminaalhooldusametniku poolt ettenähtav sotsiaalprogramm. läbima

§ 78

p 1 alusel hakkab G.R-i katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 29.12.2018. a.

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuded ja

§ 75

lg 2 p 8 alusel määratud kohustus kohalduvad G.R-ile alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui käesolevat otsust ei vaidlustata, siis jõustub see 12.

2. a. Saata kohtulahend kriminaalhoolduse kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele. teostamiseks Tartu Vangla
3. Asitõendid, salvestised Jätta kriminaaltoimikusse DVD-plaat S.T.R. 21.02.
4. a ülekuulamise videosalvestusega.
5. Menetluskulud Välja mõista G.R-ilt Eesti Vabariigile kriminaalmenetluse kulud 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, s.o  375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot II astme kuriteos süüdi mõistmisega kaasnevast sundrahast;  riigi õigusabi korras määratud kaitsjaga seotud kulu 150 (ükssada viiskümmend) eurot,  kannatanu esindaja kulu 120 (ükssada kakskümmend) eurot. Jätta sundrahast 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot G.R-ilt Eesti Vabariigile välja mõistmata KrMS § 180 lg. 3 alusel. Võimaldada G.R-il temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisest alates 1 (ühe) aasta jooksul, kohustades teda igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks päevaks tasuma 53 (viiskümmend kolm) eurot ja 75 (seitsekümmend viis) senti. 2 Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99918700063657 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppe sisu G.R-i süüdistatakse selles, et tema: - 02.02.
6. a ajavahemikus kella 09.00 kuni 11.30 Tartus XXX korteris lõi oma elukaaslase R.R. (R.) alaealisele lapsele S.T.R. (isikukood XXX) mitmel korral rusikaga näo piirkonna. Sellise tegevusega tekitas G.R kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused – hulgihematoomid; - 02.02.
7. a kella 11.55 paiku Tartus XXX korteris pigistas kaelast elukaaslase R.R. ema M.P. (P.) ja surus rusikaga vastu paremat põske. Sellise tegevusega tekitas G.R kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused – pea muude osade pindmise vigastuse ja parema põse kontusiooni. Sellega pani G.R toime

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb, et G.R-ile mõistetakse karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda kantuks 2 päeva (02.-03.02.2018.

a, mil G.R oli kahtlustatavana kinni peetud, ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb seega 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et seda karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.R ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Vastavalt

§ 75

lg-le 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama 3 kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata, et G.R on kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis, mille valib kriminaalhooldusametnik. Kokkuleppe järgi on kriminaalmenetluse kuludeks kokku 1020 eurot, s.o määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 150 eurot, alaealise kannatanu S.T.R. esindaja Birje Kalmuse poolt osutatud õigusabiteenus 120 eurot ja II astme kuriteos süüdi mõistmisega kaasnev sundraha 750 eurot. Arvestades seda, et G.R-i palk on kuude kaupa erinev (kuid mitte alla 500 euro), et ta üürib elamispinda, kusjuures üür ja kommunaalmaksed kokku moodustavad ühes kuus 300 eurot, siis käib kogu menetluskulude tasumine isikule majanduslikult üle jõu. G.R taotleb menetluskulude vähendamist. Eelmärgitud põhjustel tuleb vähendada väljamõistetavate kulude summat selliselt, et isik tasub pool sundrahast, s.o 375 eurot, advokaadi tasu 150 eurot ja kannatanu esindaja tasu 120 eurot, mis kokku moodustavad 645 eurot. Ülejäänud summa, st 375 eurot sundrahast jääb riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb G.R-il võimaldada kriminaalmenetluskulud 645 eurot tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, st et G.R tasub 1 aasta jooksul igakuiselt vähemalt 53,75 eurot (12 kuud x 53,75 eurot = 645 eurot) kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav, see vastab tema tegelikule tahtele ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse G.R-i süüditunnistamiseks

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi.

Seega tuleb G.R süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht asitõendite ja salvestiste osas DVD-plaat S.T.R. 21.02.2018. a ülekuulamise videosalvestusega tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel võtta kriminaaltoimikusse Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4