Obsah (5)

§ 424§ 73§ 68§ 4§ 56

1-23-4159 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. augustil 2023 Tallinnas Kriminaalasja number 1-23-4159 (22231503772) Kohtunik Liina K.K Kriminaalasi K.K

§ 424

lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav K.K – sünniaeg XXX, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodanik, xxxharidus, emakeel eesti keel, pensionär, varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Kaitsja Kristina Isokoski RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.K

§ 424

lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks 14,80 eurot), s.o. 2220 eurot.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui K.K ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, s.o 6 päevamäära (kanda jääv rahaline karistus seega 144 päevamäära, s.o 2131,20 eurot). Välja mõista K.K-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 1087,50 eurot riigituludesse. 1 Kohustada K.K tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 90,62 eurot. Sundraha tasuda igakuiste maksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Selgitusse võib märkida: „K.K , kriminaalasi 1-23-4159, menetluskulud ja sundraha“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu summas 234 eurot ja ekspertiisikulu 54 eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule vastavat taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. KrMS § 255 lg 1 ja 2 kohaselt kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks käesoleva seadustiku § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras ja kohtulikul arutamisel üldmenetluse korras järgitakse KrMS
2. peatüki sätteid. Esitatud süüdistus K.K süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 16.10.2022 kella 14.07 ajal Harjumaal, Viimsi vallas, Rohuneeme tee 32 juures suunaga Kesk tee mootorsõidukit Honda CR-V, reg-nr XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove: etanooli sisaldus veres 2,61 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,06 mg/l, k=2). Sellise tegevusega rikkus K.K liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. LS § 69 lg 2 p 1 – alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani K.K toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Asjao lud ja menetluse käik 2 06.07.2023 laekus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Natalia Duškina poolt 05.07.2023 koostatud süüdistusakt K.K süüdistuses

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises.

Prokurör taotles asja arutamist käskmenetluse sätteid järgides ning tegi ettepaneku kohaldada süüdistatav K.K-le põhikaristusena rahalist karistust. KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Lõige 2 sätestab, et käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatav on alaealine. Lõike 3 koh aselt käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatava suhtes on võimalik kohaldada narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi. Kohtu seisukoht ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et prokuröri poolt esitatud taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane ning vastab KrMS § 251 sätestatud nõuetele.

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga

§ 4

lg 3 tähenduses, mille eest sätestab karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus rahuldab taotluse ning toimetab käskmenetlust KrMS § 253 ja § 254 sätete kohaselt. Süüdistusakt on saadetud süüdistatavale ja kaitsjale 05.07.2023. 17.07.2023 on kaitsja saatnud seisukoha antud kriminaalasjas. Kriminaalasja materjalide põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava K.K süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja tema tegevus joobes juhtimise episoodis on õigesti kvalifitseeritud

§ 424

lg 1 järgi.

§ 424lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Süüdistatava süü on tõendamist leidnud tema enda kohtueelses menetluses antud ütluste, tunnistaja Xi kohtueelses menetluses antud ütlustega ning muude kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete tõenditega. Nimelt nähtub süüdistatava K.K ütlustest, et ta tunnistab süüd ja selgitab, et tarbis alkoholi nii 15.10.2022 õhtul kui ka 16.10.2022 enne rooli istumist jõi kanget alkoholi. Kuna oli nii purjus, ei tulnud juhtimisega toime ja sõitis äärekivisse. Tunnistaja Xi ütluste kohaselt nägi ta äärekivisse sõitu pealt, millest tulenevalt helistas häirekeskusesse. Kuni politsei saabumiseni isik alkoholi ei tarvitanud. K.K süüd ja teo toimepanemise asjaolusid kinnitavad ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub isiku kinnipidamise aeg, alus ja koht ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Samuti indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtub K.K-l tuvastatud alkoholijoobe positiivne tulemus ning joobeseisundi tuvastamise saatekiri, millelt nähtub alkoholijoove (etanooli sisaldus veres 2,61 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,06 mg/l). Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud otsese tahtlusega. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, mille korral isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud etanooli sisaldust veres, pidi menetlusalune isik kohtu arvates aru saama, et on alkoholijoobes, seda nii enesetunde kui ka varasema 3 elukogemuse pinnalt. Seejuures selgitas menetlusalune isik ka seda, et jõi alkoholi nii eelmisel õhtul kui enne rooli istumist. Seega oli ta oma seisundist üheselt teadlik ning sellest hoolimata otsustas sõidukit juhtima asuda. Isik on kohtueelses menetluses antud ütlustes ise kinnitanud, et oli nii suures joobes, et ei tulnud sõiduki juhtimisega toime ja sõitis äärekivisse. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. K.K on süüvõimeline ning

1. ptk.
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.

§ 424

lg 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isiku t.

§ 56lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel.

Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt

§ 56

lgst 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt teeb prokurör ettepaneku karistada süüdistatavat K.K

§ 424lg 1 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära.

K.K keskmise päevasissetuleku suurus on 14,80 eurot, seega on K.K rahalise karistuse päevamäär 14,80 eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, s.o 6 päevamäära ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 144 päevamäära, s.o 2131,20 eurot.

§ 73

alusel taotleb prokurör jätta mõistetav rahaline karistus 2131,20 eurot tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui K.K ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Kohus hindab isiku süüd antud asjas keskmiseks. Süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata isik. K.K vanust ja juhistaaži arvestades puudub alus arvata, et kergemaliigiline karistus isiku käitumisele mõju ei avaldaks. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist ja kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodust johtuvalt peab kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohus nõustub prokuröriga karistusettepanekus märgitud päevamäära suurusega. Arvestades süüdistatava süü suurust, kuriteo asjaolusid, süü tunnistamist süüdistatava poolt , tema vanust ja tervislikku seisundit ning karistuse üld-ja eripreventiivseid eesmärke, peab kohus põhjendatuks prokuröri poolt taotletavat karistust 150 päevamäära. Samuti peab kohus võimalikuks jätta määratav karistus tingimisi täitmisele pööramata ühe aasta pikkuse katseajaga. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et K.K tuleb süüdi tunnistada

§ 424

lg 1 järgi ja nõustudes prokuröri poolt tehtud ettepanekuga, mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära, milline jätta

§ 73

sätteid kohaldades täitmisele pööramata, kui K.K ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 4 Süüdistatava vanust ja tervislikku seisundit arvestades ei pea kohus vajalikuks kohaldada käesoleval juhul lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmine. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades K.K vanust ning tervislikku ja majanduslikku seisundit, peab kohus põhjendatuks jätta kaitsjatasud ja ekspertiisikulu KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub süüdistatavalt K.K-lt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 1087,50 eurot riigituludesse. Liina K.K Kohtunik 5