← Eesti

4-24-1031/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Väärteoprotokolli number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Väärteoasi Viru Maakohus 20. märts 2024.a, Jõhvi 4-24

§ 227

lg 3 järgi Menetlusalune isik P.I isikukood XXX, elukoht xxx, xxx kodakondsus, emakeel – xxx keel, töökoht xxx. Kohtuväline menetleja Kohtuistungil osalenud isikud Kohtuistungi aeg RESOLUTSIOON Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuur, asukoht Rahu 38, Jõhvi Menetlusalune isik P.I PPA Ida prefektuuri esindaja A. R. 20.03.2024 Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Tunnistada P.I süüdi 18.03.2024.a kell 20.38 mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest mitte vähem kui 52 km/h, s.o

§ 227lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemises ning karistada arestiga 10 päeva.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 18.03.2024.a kell 20.41. Liiklusseadus § 227 lg 5 p 2 alusel võtta P.I-lt ära juhtimisõigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 127

alusel P.I on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Määrus saata P.I-le , Transpordiametile ning PPA Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Jõhvi kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates

  1. aprillist 2024.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED 18.03.2024 koostatud väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse P.I-d selles, et tema 18.03.2024 kell 20.38 Ida-Virumaal Alutaguse vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt-l
  2. km-l juhtis mootorsõidukit Mazda 6 reg-nr XXX asulasisesel teel kiirusega 105 +/- 4 km/h, kui suurimaks lubatud sõidukiiruseks antud teelõigul oli 50 km/h, seega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 52 km/h. Oma teoga rikkus P.I

§ 15lg 1 p 2 sätteid.

Kohtuväline menetleja kvalifitseeris P.I teo

§ 227lg 3 järgi.

P.I tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, et ta sõitis Tartust hilja õhtul, auto sõitis kiirusepiirajaga. Iisakusse jõudes sai ta aru alles Grossi poe juures, et on asulas ning vähendas kiirust. Kui politsei peatas siis selgitas, et Asula märk oli palju varem. Ta märki ei märganud, ise oli väsinud, õues oli pime. Kiirust ei ületanud ta teadlikult, on nõus kiirusemõõturi näiduga – 102 km/h. Kohus avaldas järgmised tõendid: Isiku kinnipidamise protokoll (lk 12), millest tuleneb, et P.I peeti kinni 18.03.2024 kell 20.41 VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (lk 9), millest tuleneb, et sõiduki Mazda 6 reg-nr XXX liikumiskiiruse mõõtmist teostati 18.03.2024 kell 20.38 Ida-Virumaal Alutaguse vallas JõhviTartu-Valga mnt-l

  1. km-l. Sõiduk liikus Jõhvi suunas. Kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker DSR 2X nr DB
  2. Seade on töökorras, testitud 18.03.2024 kell 10.
  3. Kiirusmõõturit kasutati asulavälisel teel, hea nähtavusega, sademeteta pimeajal koos tehisvalgusega, tee on kuiv ja kattega. Patrullauto oli paremal parklas. Mõõtmist teostati paigal seistes statsionaarse kiirusemõõturiga. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, pärisuunaliselt üksinda, eemaldus patrullautost. Seadme helisignaal oli ühtlane. Seadme lugem 106 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 4 km/h. Lõplik mõõtetulemus 102 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu, mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat. P.I-le tutvustati protokolli. Karistusregistri väljavõtte (lk 13-14), millest tuleneb, et P.I-l väärteokaristust, sh. 2 korda LS § 227 rikkumise eest. on 3 kehtivat Päring isiku kohta (lk 15), mille kohaselt on P.I-l olemas kehtiv juhiluba, mis on taastunud alates 06.11.2023 Sõiduki detailandmete päring (lk 16), mille kohaselt on sõiduauto Mazda 6 reg-nr XXX omanikuks Y. Z. . Taatlustunnistus (lk 17-18), et kiirusmõõturit Stalker DSR 2X nr DB012698 on taadeldud 27.09.
  4. Ida Prefektuuri 06.04.2023 otsus (lk 19-22), millega P.I oli karistatud LS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 760 eurot. 2 Ida Prefektuuri 18.05.2023 otsus (lk 23-26), millega P.I oli karistatud LS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Ida Prefektuuri 30.11.2023 otsus (lk 27-29), millega P.I oli karistatud LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 240 eurot. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 30-31), millega P.I kõrvaldati sõiduki juhtimiselt 05.11.2023 LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegu LS § 227 lg 3 järgi on aset leidnud, teo pani toime P.I ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kohtul puudub alus kahelda kirjalike tõendite usaldusväärsuses. Kohtu hinnangul on P.I ütlused on usaldusväärsed ja kooskõlas kirjalike tõenditega. Ta tunnistas, et ületas kiirust ja on näiduga nõus. Ei pannud tegu toime tahtlikult, oli pime ja ta oli väsinud. Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. P.I tegu leiab kinnitust kirjalike tõenditega ning menetlusaluse isiku ütlustega. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt juhtis P.I 18.03.2024 Alutaguse vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt-l
  5. km-l mootorsõidukit Mazda 6 reg-nr XXX kiirusel 106 +/-5 km/h, kui lubatud kiirus oli 50 km/h. P.I peeti koheselt ka kinni, kuna ta võis jätkuvalt toime panna väärtegusid. Maakohus on eeltoodu alusel jõudnud siseveendumusele, et P.I-le LS § 227 lg 3 järgi on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. esitatud süüdistus ASJASSEPUUTUVAD NORMID Liiklusseadus § 15 lg 1 p 2 sätestab: Suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis.

§ 227

lg 3 sätestab: Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 3 LS § 227 lg 5 p 2 näeb ette, et juhul, kui mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on 41-60 kilomeetrit tunnis, võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni.

§-ga 227 kaitstakse liiklusohutust. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga. Käesoleval juhul tuvastati, et P.I juhtis 18.03.2024 mootorsõidukit Alutaguse vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt-l 35. km-l kiirusega mitte vähem kui 102 km/h. Tallinn-Narva maantee antud teelõigul on lubatud sõidukiirus 50 km/h. P.I ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 52 km/h. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et P.I juhtis mootorsõidukit lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega, ning sõiduki lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 50 km/h vastavalt

§ 15lg 1 p-le 2.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 227lg 3 ettenähtud väärteona. Kar

S § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. P.I pani toime kvalifitseeritud

§ 227lg 3 järgi väärteo ettevaatamatusest hooletuse vormis. Kar

S § 18 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. P.I sõiduki autojuhina sõites asulasisesel teel, ületas kiirust. P.I selgitas, et ei pannud kiirusepiirangu märki tähele, kuna oli väsinud ja oli pime. Seega tähelepaneliku suhtumise korral oleks ta kiirusepiirangu märki kindlasti näinud ja kiirust alandanud. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et P.I pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku 4 karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07) Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolus id ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

§ 227

lg 3 järgi süüteo toimepanemise eest näeb Liiklusseadus ette karistusena rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut, või aresti või sõiduki juhtimise äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. Arvestades süüdlase teo iseloomu, tehiolusid ja raskust (isik ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 57 km/h pimedal ajal, millal nähtavus on oluliselt halvem kui päevasel ajal, ta asetas ohtu nii enda, kui ka teisi liiklejaid, ning ka tema autos viibinud isikut), menetlusaluse isikut (varem korduvalt karistatud

rikkumise eest), leiab kohus, et rahalise karistuse või ainuüksi juhtimisõiguse äravõtmise määramine ei ole tulemuslik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul teist karistuse liiki – arest sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras. Tegemist on hooletusest toime pandud teoga. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik, kes on juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik

nõuetest, täitis tegu toime pannes väärteokoosseisu tunnused. Süüdistatava karistusandmetest saab aga järeldada, et

rikkumise osas on P.I-l ka juba kogemus olemas. Tal on 3 kehtivat väärteokaristust, sh. 2 kiiruse ületamise eest ning kõik kiiruse ületamised on väga suured (alates 31 km/h) ja toime pandud asulasisesel teel; ning 1 karistus omamata vastava kategooria juhtimisõigust mootorsõiduki juhtimise eest, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. Teda on varasemalt karistatud LS § 227 lg 2 ja 3 järgi, nüüd pani ta taas toime LS § 227 lg 3 rikkumise. P.I-d on karistatud nii rahatrahviga (viimane trahv tasumata) kui ka juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Käesoleva rikkumise pani ta toime 4 kuud pärast juhtumisõiguse taastumist. Kohus leiab, et need karistamise viisid pole isikule vajalikul määral mõjunud ning ei pea mõistlikuks mõista P.I-le rahatrahvi, mida ta ei tasu ning mis ei hoia teda uute süütegude toimepanemisest. P.I pani toime väärteo hooletusest, seades ohtu nii enda kui ka teiste isikute elu ja tervise, kuna peale tema viibis sõiduautos veel üks isik. Analüüsides süüdlase tegu, kuulub süü juures arvesse võtmisele rikkumise aset leidmise koht- see on alevik, kus on ka jalakäijate ülekäigud, samuti seda, et tegu oli toime pandud pimedal ajal, millal nähtavus on oluliselt halvem, mis suurendab liiklusohtu ja nõuab suuremat tähelepanu ja ettevaatust. Isik kahetseb oma tegu ja tunnistab oma süüd. Kohus leiab, et süü antud väärteos on keskmisest väiksemas määras. Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahatrahvi ja juhtimisõiguse äravõtmise määramine ei ole olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahatrahvi ega juhtimisõiguse äravõtmise suhtes olnud karistustundlik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul teise karistuse liigi – arest sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras. Kuna P.I oli kinni peetud 18.03.2024 kell 20.41, siis tuleb aresti kandmist arvestada alates sellest ajast. Inkrimineeritava teo eest võib kohus

§ 227

lg 5 p 2 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuni kuue kuuni, ning kohus peab 5 lisakaristuse määramist vajalikuks. Kohu hinnangul pole aresti mõistmine piisav, et mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Valitud karistuses kajastuvad õigesti toimepanija süü suurus, s.h. rikkumise suurus, varasemate rikkumiste arvestamine ja eripreventiivsed eesmärgid vajalikul määral. Transpordiameti andmetel P.I-l on olemas kehtiv juhtimisõigus (kuni 5.11.2028) (tl 15) ehk see lisakaristus on tema suhtes iseenesest kohaldatav. Kuna tegu on P.I poolt juba kolmanda kiiruse ületamisega aasta jooksul, siis pidid eelnevad karistused andma temale selge signaali, et taoline käitumine liikluses ei ole lubatav. Kahjuks pärast trahvi tasumist ja juhtimisõiguse taastumist pani ta toime uue samalaadse ja veel raskema rikkumise. Ainuüksi aresti mõistmist ei pea kohus antud juhul piisavaks, kuna see ei ole piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks ja P.I mõjutamiseks hoiduda edaspidi sõidukiiruse ületamisest. Ülaltoodu alusel peab kohus vajalikuks kohaldada menetlusaluse isiku suhtes lisakaristus LS § 227 lg 5 p-s 3 sätestatud maksimaalses määras, kuna teda on varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. (digitaalselt allkirjastatud) Larissa Prokopenko Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.