4-24-1031/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2024 Tartus Väärteoasja number Kohtukoosseis Väärteoasi 4-24-1031 Ingeri Tamm G.V väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi
3. a otsus Apellatsiooni esitaja G.V lepinguline kaitsja Silvi Erro Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, esindaja Annely Roditelev Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Tühistada Viru Maakohtu
5. märtsi
6. a otsus osaliselt, s.o G.V-le kohaldatud lisakaristuses.
7. Tühistatud osas teha uus otsus, millega kohaldada G.V-le lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks.
8. Menetlusaluse isiku G.V kaitsja apellatsioon rahuldada.
9. Muus osas jätta Viru Maakohtu
10. märtsi
11. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13. märtsil 2024 koostatud väärteoprotokolli kohaselt juhtis G.V
14. märtsil 2024 kell 20.38 Ida-Virumaal Alutaguse vallas Jõhvi-Tartu-Valga maantee
15. km-l mootorsõidukit Mazda 6 registreerimisnumbriga XXX kiirusega 106 +/- 4 km/h asulasisesel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h, millega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 52 km/h. Oma tegevusega rikkus G.V liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 sätteid, pannes toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.
16. Viru Maakohus karistas G.V-d
17. märtsi
18. a otsusega LS § 227 lg 3 järgi 10 päeva pikkuse arestiga, mille kandmise algusajaks luges
19. märtsi 2024 kell 20.
20. LS § 227 lg 5 p 2 alusel kohaldas maakohus G.V suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. 2.
21. Maakohus leidis, et kirjalike tõendite ning menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegu, mootorsõiduki juhtimine suurimat lubatud sõidukiirust ületades, on aset leidnud, teo pani toime G.V ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. Menetlusalune isik tunnistas teo toimepanemist. G.V pani LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 2.
22. Põhikaristusena mõistis maakohus G.V-le 10 päeva aresti. Eelnimetatut apellatsioonis ei vaidlustatud. Lisakaristuse kohaldamist põhjendas maakohus järgmiselt. Transpordiameti andmetel on G.V-l kehtiv juhtimisõigus olemas ehk lisakaristus on tema suhtes kohaldatav. Tegemist on menetlusaluse isiku kolmanda kiiruse ületamisega aasta jooksul, mistõttu pidid eelnevad karistused andma talle selge signaali, et taoline käitumine ei ole liikluses lubatav. Pärast trahvi tasumist ja juhtimisõiguse taastumist pani ta toime uue samalaadse ja veel raskema rikkumise. Ainuüksi aresti mõistmine ei ole piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks ja G.V mõjutamiseks hoiduma edaspidi sõidukiiruse ületamisest. Valitud karistuses kajastuvad õigesti toimepanija süü suurus, sh rikkumise suurus, varasemad rikkumised ja eripreventiivsed eesmärgid. Kohus pidas vajalikuks kohaldada lisakaristust LS § 227 lg 5 p-s 2 sätestatud maksimaalses määras, s.o 6 kuuks, kuna menetlusalust isikut on varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. APELLATSIOON JA VASTUS APELLATSIOONILE
23. Viru Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni G.V kaitsja, kes palub otsuse tühistamist mõistetud lisakaristuse osas ning selles osas karistuse vähendamist miinimumini. 3.
24. Lisakaristuse kohaldamine paneb G.V raskesse majanduslikku olukorda ja on põhjendamatult karm. Mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu on talle eluliselt tähtis järgnevatel põhjustel. Esiteks läheb ta iga tööpäeva hommikul lapse ema juurde oma pojale järele, et viia ta lasteaeda, sest lapse ema tööpäev algab enne lasteaia avamist. Lasteaed asub teises linnaosas. Samuti sõidutab G.V last trenni ja viib pärast koju. Teiseks on G.V fitnessi treener ja ettevõtja, kes on tervisliku eluviisiga ja paljudele eeskujuks ning suhtub võetud kohustustesse vastutustundlikult.
25. mail toimub Poolas kulturismiturniir, kuhu G.V kavatses sõita autoga, sest see oleks tema ja toetajate jaoks kõige mugavam transpordivahend. Kolmandaks on ta ettevõtja ja juhatuse liige firmas G.V OÜ. Ta avas kaupluse ning viib kogu tarnijatelt ostetud kauba ise kauplusesse. G.V-d kui vastutustundlikku inimest iseloomustab seegi, et kuigi ta võttis äri arendamiseks laenu, müüs ta
26. märtsil 2024 oma auto maha, et täita rahalised kohustused ennetähtaegselt. 3.
27. Kiiruseületamise toimepanemine ei tähenda, et G.V ei ole oma liikluskäitumist muutnud ning varasemate rikkumiste eest määratud karistused pole piisavat mõju liikluskäitumisele avaldanud. Menetlusalune isik saab aru, et tema suhtes lisakaristuse kohaldamisel on eripreventiivne eesmärk, kuid aresti kohaldamine oli juba piisavalt tõsine karistus, et tulevikus mitte kiirust ületada. LS § 227 lg 5 p 2 lubab lisakaristuse kohaldamist, 2 kuid ei kohusta seda tegema. G.V kahetseb tehtut siiralt ja mõistab juhiloa äravõtmise tõsiseid tagajärgi.
28. Tartu Ringkonnakohus võttis
29. mai
30. a määrusega apellatsiooni menetlusse ning andis kohtumenetluse pooltele õiguse esitada kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja taotlusi kuni
31. maini
33. Vastuse apellatsioonile esitas kohtuvälise menetleja esindaja vanemkomissar Eduard Blaško, kes palub jätta Viru Maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Kohus on õigesti viidanud asjaoludele, miks rakendati isiku suhtes just sellist karistuse liiki ja karistuse määra. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
34. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja vastusega apellatsioonile, leiab, et maakohtu otsus tuleb G.V-le kohaldatud lisakaristuses, juhtimise õiguse äravõtmises 6 kuuks, tühistada ning teha tühistatud osas uus otsus, millega vähendada G.V-le mõistetavat lisakaristust.
35. Tulenevalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 146 lg-st 2 arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires, välja arvatud juhul, kui ilmneb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda. Maakohus on põhjendatult lahendanud G.V süüküsimuse LS § 227 lg 3 järgi ning kuna süüditunnistamist ja mõistetud põhikaristust apellatsioonis ei vaidlustata, siis ringkonnakohus sellel pikemalt ei peatu. Seega käsitleb ringkonnakohus ainult Viru Maakohtu kohaldatud lisakaristust.
36. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista karistusseadustiku (KarS) § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
37. mai
38. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-18-17, p 13).
39. Maakohus mõistis G.V-le põhikaristusena aresti 10 päeva ning lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise LS § 227 lg 5 p-s 2 sätestatud maksimaalses määras, s.o 6 kuuks. G.V ületas kiirust LS § 227 lg-s 3 sätestatud vahemiku keskmises määras. Süü suuruse kindlakstegemisel võttis maakohus põhjendatult arvesse väärteo toimepanemise tehiolusid - G.V sõitis alevikus pimedal ajal (millal liiklus on väiksem ja oht teistele liiklejatele seetõttu väiksem), mille tõttu saab pidada tõttu G.V süüd väärteo toimepanemisel keskmisest väiksemaks. Samuti on oluline, et G.V on oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud, mis 3 kergendava asjaoluna (KarS § 57 lg 1 p 3) võimaldab mõistetavat karistust kergema suunas korrigeerida.
40. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud
41. detsembri
42. a otsuse nr 3-1-1-12213 punktis 11, et võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav.
43. Väärteo toimepanemise ajal oli G.V-l kolm kehtivat väärteokaristust, mis olid kõik määratud liiklusrikkumiste eest. Neist kahel korral karistati teda mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Esimesel korral karistati teda LS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 190 trahviühikut ning teisel korral LS § 227 lg 2 järgi sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega viieks kuuks. G.V liikluskäitumine ei ole muutunud ajas vähemohtlikumaks, kuna praegu heidetakse talle taas ette kiiruse ületamist mitte vähem kui 52 km/h, mis kvalifitseerub sama paragrahvi kolmanda lõike alla. Kuigi kaebaja hinnangul on G.V vastutustundlik inimene, ei saa vähemalt isiku liikluskäitumise osas selle seisukohaga nõustuda. Ringkonnakohus märgib, et isiku puhul, kellele on varasemalt piirkiiruse ületamiste eest karistusi kohaldatud, ta on karistused täitnud, kuid ei ole oma käitumist muutnud, on põhjendatud alus karta, et ta võib ka edaspidi samalaadseid tegusid toime panna. Karistus peab olema mõjus ning antud juhul on selleks üksnes põhikaristus koos lisakaristusega. Piirkiiruse ületamine on G.V jaoks saanud harjumussüüteoks ning varasemad karistused ei ole temale mõju avaldanud, mistõttu tuleb nõustuda maakohtuga, et lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik tagamaks, et G.V ei saa enam samalaadseid rikkumisi toime panna.
44. Lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub. Menetlusaluse isiku kaitsja toob apellatsioonis välja põhjused, miks on sõiduki juhtimisõiguse olemasolu G.V jaoks tähtis: vajadus transportida last lasteaeda ja trenni, sõita Poola kulturismivõistlusele ning tuua tarnijatelt ostetud kaup enda kauplusesse. Samas asuvad G.V ja tema lapse ema elukoht ning lasteaed ja treeningud Narva linnas ning vahemaad nende vahel on lühikesed (alla 2 km). G.V-l on piisavalt aega, et leida lahendus nii lapse lasteaeda ja treeningutele viimiseks kui ka kauba transportimiseks. Käesoleva otsuse jõustumise ajaks on menetlusalusel isikul käidud ka Poolas kulturismivõistlusel. Seega ei tekita juhtimisõiguse äravõtmine G.V-le niivõrd raskeid tagajärgi, mille tõttu peaks lisakaristuse kohaldamise välistama. Arvestades G.V kohustusi, tekitab juhtimisõiguse äravõtmine talle kahtlemata ebamugavusi ning vajadust leida transportimiseks ja liiklemiseks alternatiive, kuid see ongi karistuse üks eesmärkidest – asetada isik tema jaoks ebameeldivasse olukorda, mis suunaks teda tulevikus süütegude toimepanemisest hoiduma.
45. Siiski ei saa nõustuda maakohtuga kohaldatud lisakaristuse pikkuse osas. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust olukorras, kus hindas õigustatult G.V süü keskmisest väiksemaks, kuid vaatamata sellele mõistis lisaks põhikaristusele, 10 päeva pikkusele arestile, lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise maksimaalseks ajaks 6 kuuks. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada sellega, et põhikaristus ja lisakaristus koos ei oleks suuremad, kui seda nõuab toimepandud süüteo raskus. Arest on LS § 227 lg-s 3 toodud alternatiividest raskeim karistusliik, tegemist on vabaduskaotusliku karistusega. Varasemalt ei ole menetlusalust isikut arestiga karistatud, vaid talle on piirkiiruse ületamiste eest karistuseks 4 määratud esimesel korral rahatrahv ning järgmisel korral juhtimisõiguse äravõtmine. Seetõttu on alust arvata, et aresti kohaldamine on olnud piisavalt tõhus ning eripreventiivse eesmärgi täidab ka lühiajaline sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, s.o LS § 227 lg 5 p-s 2 sätestatud minimaalses määras 3 kuuks.
46. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 141 lg-st 2, § 147 lg 1 p-st 4 ja § 151 lg 1 pst 4 tuleb Viru Maakohtu
47. märtsi
48. a otsus tühistada osaliselt, s.o mõistetud lisakaristuse määras, ning rahuldada menetlusaluse isiku kaitsja apellatsioon. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 5