← Eesti

2-19-9619/61

Obsah (9)§ 231§ 238§ 136§ 125§ 134§ 124§ 163§ 162§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 30. mai 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja

§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Töölepingu tingimused on tõendatud lepingudokumendiga (I kd, tl-d 914).

  1. Töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 5 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Pooled ei vaidle selle üle, et tööandja ülesütlemisavaldus sisaldus 28.11.2018 kell 18:43 e-kirjas (I kd, tl 30). Kostja seaduslik esindaja H.O on avaldanud e-kirjas järgmist: „Ma vallandan sinu usalduse kaotuse, finantsdistsipliini rikkumise pärast. Ma kirjutan kriminaalpolitseile avalduse raha varguse ja G veebikeskkonna vara ärandamise asjus!“ (I kd, tl 30). TLS § 95 lg 2 sätestab, et tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS § 95 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Kohtu hinnangul ei põhjendanud kostja ülesütlemist TLS § 95 lg 2 mõistes, sest ülesütlemise põhjused on asjaoludega sisustamata. Kostja on ülesütlemist põhjendanud üldsõnaliste hinnangutega, mille osas jäävad ülesütlemise põhjustanud asjaolud ebaselgeks. Kohtu hinnangul on tööandjal TLS § 95 lg-s 2 sätestatud ülesütlemise põhjendamise kohustuse rikkumisel koormis tõendada ülesütlemise aluseks olevate asjaolude esinemine.
  2. Kostja seaduslik esindaja H.O saatis hagejale 29.11.2018 kell 12:48 e-kirja, milles märkis järgmist: „Facebooki, Amazoni ja teised kontod on G omand! Kuna sa ei anna mulle juurdepääsukoode G omandile, on see hea põhjus lõpetada töösuhe „usalduse puudumise“ tõttu + töölt puudumine. Rahaülekanne sinu erakontole ilma mingi selgituseta, Teliast 599 € ostu sooritamine ilma kuludokumenti esitamata on vargus ja põhjus võtta ühendust kriminaalpolitseiga Tallinnas! Sa pead tagastama kogu raha, mis ei ole kuludokumentide ja selgitustega kaetud! Sul tuleks tasuda G müügi langusest tuleneva kahju eest“ (I kd, tl-d 32-33). Pooled on menetluses vaielnud selle üle, kas hageja on pärast ülesütlemisavalduse tegemist andnud kostjale üle juurdepääsud erinevates veebikeskkondades asuvatele kontodele. Kohus leiab, et poolte esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks enne 28.11.2018 nõudnud hagejalt veebikeskkondades asuvatele kostja kontodele juurdepääsuks vajaliku teabe (nt kasutajanimed, salasõnad) üleandmist. 6

(11)Sellise nõude esitamist ei nähtu 26.11.2018 hagejale saadetud hoiatustest (I kd, tl-d 27-28). Samuti ei nähtu tõenditest, et hageja oleks enne 28.11.2018 keeldunud kontodele juurdepääsude andmisest. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et töölepingu ülesütlemise põhjuseks 28.11.2018 oli see, et hageja keeldus kostjale üle andmast juurdepääse kostja erinevates veebikeskkondades asuvatele kontodele. Isegi kui hageja ei andnud kostjale töölepingu lõppemisel üle kõiki vajalikke juurdepääse kostja erinevatele kontodele veebikeskkondades, ei saa töölepingu ülesütlemisavalduse tegemisele järgnenud hageja tegevusega põhjendada töölepingu varasemat ülesütlemist. Kostja on heitnud hagejale ette rahaülekannet hageja erakontole ilma mingi selgituseta. Kostja ei ole täpsustanud, millise ülekande tegemist ta hagejale ette heidab. Kohtu hinnangul on töölepingu ülesütlemise asjaolu seetõttu tõendamata. Kostja on heitnud hagejale ette Teliast 599 euro suuruse ostu sooritamist ilma kuludokumenti esitamata ning nimetanud seda varguseks. Kohtu hinnangul on kostja heitnud hagejale ette kostja vara omastamist. Kohtu hinnangul on 29.11.2018 aktiga tõendatud, et hageja on kostjale üle andnud mobiiltelefoni maksumusega 599 eurot (I kd, tl 34). Kohus leiab, et E Gi saab lugeda kostja esindajaks, sest E G on hageja suhtes selliselt käitunud, suheldes kostja nimel, nt saates 26.11.2018 hagejale hoiatused (I kd, tl-d 27-28). E Gi 30.11.2018 ekirjast E Lle nähtub, et hageja on E Gile edastanud Telia Eesti AS-i 09.10.2018 ettemaksuarve xxx, millest nähtub mobiiltelefoni maksumusega 599 eurot ostmine (I kd, tl 172). Hageja on selgitanud, et ta ostis töötelefoni. Hageja on telefoni hagejale üle andnud ilma vastuväiteid esitamata. Kostja ei ole hageja väiteid ümber lükanud Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud hageja poolt kostja vara omandamist. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kostja ei ole tõendanud TLS § 88 lg 1 p 5 märgitud töölepingu ülesütlemise eelduste esinemist. 7. Töövaidluskomisjoni ja kohtumenetluse kestel on kostja põhjendanud töölepingu ülesütlemist kuludokumentide esitamata jätmisega hageja poolt. Pooled ei ole vaielnud selle üle, et hageja kohustuste hulka kuulus tööülesannete täitmisega seotud kuludokumentide kostjale esitamine. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (

§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Kohus leiab, et kostja põhjendab töölepingu ülesütlemist töökohustuste rikkumisega hageja poolt. TLS § 88 lg 1 p 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kohus leiab, et töökohustuste rikkumise tõttu töölepingu ülesütlemise eelduseks oli hageja hoiatamine kostja poolt. TLS § 88 lg-s 3 sätestatud hoiatamiskohustuse kohta leidnud, et kuna hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda, peab hoiatuses kui tööandja tahteavalduses selgelt avalduma tahe öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist (vt ka RKTKo 3-2-1-70-16 p 14). Kostja 26.11.2018 elektronkirjast nähtub hagejale hoiatuse saatmine (I kd, tl-d 27-28). Hoiatuse 26.11.2018 nr.1126-08 tekstist nähtuvalt on hagejat hoiatatud kuludokumentide raamatupidamisele esitamise kohustuse rikkumise eest (I kd, tl 27 pöördel). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on 26.11.2018 saadetud hoiatuse kätte saanud. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (

§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Kohtu hinnangul ei ole pooled esitanud rohkem tõendeid, millest nähtub teave hageja hoiatamise kohta töökohustuste rikkumise eest. Kohus leiab, et kostja ei ole enne 26.11.2018 hagejat TLS § 88 lg 3 mõistes hoiatanud. 7

(11)Lisaks eeltoodule on kostja saatnud 26.11.2018 e-kirjaga hagejale hoiatuse 19.11.2018 nr 1119-07 (I kd, tl 27). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole põhjendanud töölepingu ülesütlemist hageja rikkumisega, mille eest on hagejat hoiatatud hoiatuse 19.11.2018 nr 1119-07. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (

§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Kohus on seisukohal, et hoiatuse saatmise ning töölepingu ülesütlemise vahele peab jääma mõistlik aeg, mille jooksul on töötajal võimalik oma käitumist parandada, heastada töökohustuste rikkumine ning asuda eelnevalt rikutud kohustust täitma lepingutingimustele vastavalt. Kui töötaja vaatamata hoiatamisele rikub töökohustust, on tööandjal õigus leping üles öelda. Hageja on avaldanud, et ta oli alates 26.11.2018 ajutiselt töövõimetu. Kohtu hinnangul nähtub vastavasisuline teave hageja 26.11.2018 e-kirjast kostja esindajale (I kd, tl 29) ning portaali www.eesti.ee väljatrükist, mille kohaselt oli hageja töövõimetuslehe periood 26.11.2018 kuni 17.12.2018 (I kd, tl 96). Kostja ei ole tõendanud hageja ajutise töövõimetuse puudumist ning seda, et hageja oli ajavahemikus 26.11.2018 kuni 28.11.2018 tööl. Kostja saatis hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse 28.11.2018 e-kirjaga (I kd, tl 30). Kohus leiab, et kuivõrd hageja oli ajutise töövõimetuse tõttu alates 26.11.2018 töölt eemal, ei saanud hageja rikkuda töökohustusi, mille rikkumist oli talle ette heidetud. Samuti ei olnud hagejal võimalik asuda võimalikke rikkumisi heastama. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtub hageja poolt ajavahemikus 26.11.2018 kuni 28.11.2018 toime pandud uus töökohustuse rikkumine, mille eest teda hoiatati 26.11.

  1. Kostja ei saanud tugineda 28.11.2018 ülesütlemisavalduse tegemisel samale rikkumisele, mille eest kostja oli hagejat 26.11.2018 hoiatanud. Selleks, et kostja oleks saanud töölepingu üles öelda, oleks hageja pidanud pärast 26.11.2018 hoiatuse saamist uuesti rikkuma töölepingust tulenevaid kohustusi. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud hageja poolt töölepingu rikkumist pärast hageja hoiatamist 26.11.
  2. Kuivõrd hageja oli ajutise töövõimetuse tõttu alates 26.11.2018 töölt eemalt, ei saanud hageja töölepingut enne töölepingu ülesütlemisavalduse tegemist 28.11.2018 rikkuda. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud hageja poolt töölepingu rikkumist ajavahemikus 26.11.2018 kuni 28.11.
  3. Samuti ei ole kostja tõendanud asjaolusid, millest nähtub hageja hoiatamine TLS § 88 lg 3 mõistes enne 26.11.
  4. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodut arvestades järgitud TLS § 88 lg-s 3 sätestatut. Kohus leiab, et hageja hoiatamiseks ei saa pidada kostja raamatupidaja E L poolt hagejalt erinevate arvete küsimist 18.09.2018 e-kirjaga (I kd, tl 91), 26.10.2018 e-kirjaga (I kd, tl 92) ja 19.11.2018 ekirjaga (I kd, tl 92). Samuti ei saa hoiatamiseks lugeda E L 09.11.2018 e-kirja, milles on soovitud inventuuriakti esitamist (I kd, tl 93). Kohtu hinnangul nähtub e-kirjadest tööandja ettevõttesisene suhtlus, mis kaasneb tööülesannete täitmisega. Kostja raamatupidaja e-kirjadest ei nähtu teavet, mille kohaselt on kostja heitnud hagejale ette töökohustuste rikkumist ning avaldanud tahet töölepingu lõpetamiseks, kui hageja lepingut ei täida.
  5. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mille kohaselt pani hageja pärast 26.11.2018 hoiatamist toime kohustuse raske rikkumine või ilmnes pärast 26.11.2018 hoiatamist mõni selline hageja rikkumine. Samuti ei ole kostja tõendanud asjaolusid, mille esinemisel ei pidanud kostja hea usu põhimõtte järgi hagejat hoiatama.
  6. Kohus leidis eelnevalt, et kostja ei ole tõendanud töölepingu ülesütlemise eeldusi TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 5 järgi. Kohus leidis eelnevalt, et kostja ei hoiatanud hagejat TLS § 88 lg 3 mõistes. Samuti leidis kohus, et kostja ei ole tõendanud hageja poolt töölepingu rikkumist ajavahemikus 26.11.2018 kuni 28.11.
  7. TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et töölepingu ülesütlemine toimus aluseta ning seaduse nõuetele mittevastavalt. Seetõttu tuvastab kohus kostja töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse. 8

(11)
  1. TLS § 107 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse. Hageja on taotlenud töölepingu lõpetamist. Kohus leiab, et töölepingu ülesütlemise kehtivuse korral oleks tööleping lõppenud alates 28.11.
  2. Seetõttu on hageja taotlus põhjendatud. Kohus rahuldab hageja taotluse ja lõpetab töölepingu alates 28.11.
  4. Kuni 16.03.2023 kehtinud TLS § 109 lg 1 redaktsioon sätestas, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Alates 17.03.2023 kehtiv TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse
  5. peatükis sätestatut. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt isikule makstavate hüvitiste ja toetuste võrra. Põhiseaduse §-st 10 tuleneva õiguskindluse põhimõtte järgi on seadus tagasiulatuvalt kohaldatav üksnes seaduses sätestatud juhtudel. TLS § 109 lõiget 1 muudeti tööturumeetmete seaduse § 47 punktiga
  6. Tööturumeetmete seaduse § 51 lg 2 sätestab, et käesoleva seaduse § 47 punktid 2, 4 ja 5 jõustuvad üldises korras. Töölepingu seaduse rakendussätetes ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduses ei ole sätestatud, et alates 17.03.2023 kehtiv TLS § 109 lg 1 on kohaldatav tagasiulatuvalt. TLS § 109 lg-s 1 märgitud hüvitise maksmise kohustuse tekkimise eelduseks on tööandja poolt töölepingu ülesütlemise tühisus. Kuivõrd kostja tegi ülesütlemisavalduse hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemiseks 28.11.2018, tuleb pooltevahelisele tööõigussuhtele kohaldada kuni 16.03.2023 kehtinud TLS § 109 lg 1 redaktsiooni. Kohus tuvastas eelnevalt töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse ja lõpetas töölepingu alates 28.11.
  7. Hageja on taotlenud TLS § 109 lg-s 1 nimetatud hüvitisena 7255,68 euro väljamõistmist kostjalt. Hageja on avaldanud oma ühe kuu keskmise töötasu suuruseks 2418,56 eurot. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja arvestuskäigule. Hageja kolme kuu keskmine töötasu on seega 7255,68 eurot (3x2418,56=7255,68). Kohtu hinnangul ei pooled välja toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust hüvitist vähendada. Kohus leiab, et hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Kohtu hinnangul nähtub hageja ning kostja raamatupidaja E L vahelisest suhtlusest, et hageja viivitas korduvalt raamatupidamise algdokumentide esitamisega kostjale. See nähtub kostja raamatupidaja E L poolt hagejalt erinevate arvete küsimisest 18.09.2018 e-kirjaga (I kd, tl 91), 26.10.2018 e-kirjaga (I kd, tl 92) ja 19.11.2018 e-kirjaga (I kd, tl 92). Töölepingu ülesütlemise järgselt ei ole hageja aidanud kaasa sellele, et kostja saaks juurdepääsu kostja Facebook Ad Account’ile. Kostja on tõendanud juurdepääsu puudumist Facebook Ad Account’ile Facebook’i klienditoega peetud e-kirjavahetusega (I kd, tl-d 181-182). Hageja e-kirjavahetus Facebook’i klienditoega ei sisalda teavet selle kohta, et hageja on teinud omalt poolt kõik võimaliku tagamaks kostjale juurdepääs kostja Facebook Ad Account’ile (I kd, tl 194). Kohtu hinnangul ei lõpe poolte kohustus käituda teineteise suhtes heas usus töölepingu lõppemisega, kusjuures ei oma tähtsust see, et kostja ülesütlemisavaldus oli tühine. Kostja rikkumine ei anna hagejale õigust rikkuda oma kohustusi, sh aidata kaasa kostja varaliste õiguste üleandmisele. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve arvestades on põhjendatud hüvitise muutmine selliselt, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetava hüvitis ei ületa poolteise kuu keskmist 9
(11)töötasu. Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 3627,84 eurot. Kohus jätab hagiavalduse hüvitise 3627,84 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
  1. Kostja nõuab hagejalt töölepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning kahjuhüvitise 5000 eurot tasumist. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuvastatakse kahju olemasolu rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist - kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt nt RKTKo 3-2-1-36-15 p 22; RKTKo 3-2-1-152-16 p 21). Kostja leiab, et hageja on kostjale tekitanud kahju raamatupidamise algdokumentide esitamata jätmisega (II kd, tl 58). Kohus on seisukohal, et raamatupidamise algdokumentideks olevate arvete esitamata jätmisega tekitatud kahju ei võrdu arvetel märgitud summadega. Kostja koormis oli välja tuua ja tõendada asjaolud, millest nähtuvalt ei olnud kulutused tehtud kostja huvides ning kulutuste tegemise tõttu vähenes kostja vara. Kostja selliseid asjaolusid välja toonud ega tõendanud pole. Kohtu hinnangul võib raamatupidamise algdokumentide esitamata jätmisega kaasneda kostjale maksukohustus, mis on kostjale tekitatud kahjuks, sest maksukohustuse tekkimisega väheneb kostja vara. Töövaidluskomisjoni 09.05.2019 istungil on tunnistaja E L avaldanud, et tööandja on kuluna kandnud tulumaksu 6000 eurot (I kd, tl 201). Kohtu hinnangul ei nähtu tunnistaja ütlustest, milliste konkreetsete kulutuste tegemise ja nende kulutuste osas raamatupidamise algdokumendi puuduse tõttu on maksukohustus tekkinud. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub kostjale maksukohustuse tekkimine tulenevalt raamatupidamise algdokumentide esitamata jätmisest, sh ei ole kostja tõendanud asjaolusid, millest nähtub võimaliku maksukohustuse suurus. Eeltoodut arvestades ei ole kostja tõendanud enda varalise olukorra halvenemist ning seega ka kahju tekkimist. Kohus jätab kostja hagiavalduse hageja vastu 5000 euro tasumise nõudes rahuldamata.
  2. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes

§ 238

lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. 14.

§ 136

lg 4 sätestab, et tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus määras hageja Z.R ’i hagiavalduse menetlusse võtmisel hagihinnaks 10 755,68 eurot. Kohus leiab, et hagihind on määratud valesti. Hageja Z.R esitas hagiavalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, mis on mittevaraline tuvastusnõue

§ 125mõistes.

Hageja taotlus lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel tööleping ei ole hageja nõudeks, vaid hagi sisulise lahendamisega kaasnev taotlus. Seetõttu ei võeta taotlust arvesse hagihinna määramisel. Hageja on esitanud kostja vastu 7255,68 euro tasumise nõude.

§ 134

lg 4 sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind.

§ 134

lg-st 4 tulenevalt tuleb hagihind määrata asjas esitatud raha tasumise nõudest lähtudes. Kohus muudab

§ 124lg 1 ja 134 lg 4 alusel hagihinda ja määrab hagihinnaks 7255,68 eurot.

15.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 10

(11)Kohus rahuldas hageja Z.R ’i hagiavalduse osaliselt. Seetõttu esineb alus menetluskulude võrdeliseks jaotamiseks

§ 163lg 1 järgi.

Menetluskulude võrdelisel jaotamisel võtab kohus arvesse, millised on nii hageja esitatud nõuetele kui ka rahuldatud nõuetele vastavad hagihinnad

§ 134lg-s 4 sätestatut arvestamata.

Hageja esitatud nõuetele vastav hagihind

§ 134

lgs 4 sätestatut arvestamata oli 10 755,68 eurot (tuvastusnõue 3500 eurot + raha tasumise nõue 7255,68 eurot = 10 755,68 eurot). Hageja kohtuotsusega rahuldatud nõuetele vastav hagihind

§ 134

lg-s 4 sätestatut arvestamata oli 7127,84 eurot (tuvastusnõue 3500 eurot + raha tasumise nõue 3627,84 eurot = 7127,84 eurot). Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 66% ulatuses (7127,84 10 755,68-st on 66%). Eeltoodust tulenevalt on kohus teinud otsuse hageja kasuks 66% ulatuses. Seega esineb alus menetluskulude jaotamiseks

§ 163lg 1 järgi selliselt, et hageja kannab menetluskuludest 34% ja kostja 66%.

Kohus jättis kostja hagiavalduse hageja Z.R ’i vastu rahuldamata. Seetõttu esineb alus menetluskulude jaotamiseks

§ 162lg 1 järgi selliselt, et need jäetakse tervikuna kostja kanda.

Kohtu hinnangul ei ole vaidluse iseloomu arvestades võimalik eristada, millised toimingud on pool teinud enda hagiga seonduvalt ning millised toimingud on pool teinud vastaspoole hagiga seonduvalt. Seetõttu tuleb kohtu hinnangul

§ 162

lg-d 1 ja 163 lg-d 1 kohaldada koos selliselt, et kohus võtab kostja hagi rahuldamata jätmist arvesse hageja hagiavalduse osalisest rahuldamisest tuleneval menetluskulude võrdelisel jaotamisel. Kuivõrd kohus lahendas asja suuremas ulatuses hageja kasuks ning jättis tervikuna rahuldamata kostja hagi, on põhjendatud menetluskulude jaotamine selliselt, et kostja kannab menetluskulud osaliselt ning hageja kanda menetluskulusid ei jää. Kohus jätab

§ 162

lg 1 ja 163 lg 1 järgi menetluskuludest 66% kostja kanda ning kostja kulud kostja enda kanda. 16. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.