Obsah (7)

§ 102§ 116§ 96§ 100§ 99§ 101§ 2172

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-18533 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2025, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi D. S. hagi A. S. vastu elatise vähend

§ 102

lg 2 olukorras, mis õigustaks elatise vähendamist alla miinimummäära ning elatise vähendamine tagab õiglasema rahaliste vahendite jaotuse laste vahel ning väldib ühe lapse õiguste rahalist kahjustamist. Hageja kinnitab, et kuigi taotleb elatise vähendamist, on ta jätkuvalt valmis toetama poega vastavalt oma tegelikele võimalustele. Hageja palub vähendada A. S. kasuks väljamõistetud elatist 200 eurole kuus. 2. 14.02.2024.a. kohtule esitatud seisukohas märgib hageja, et ei nõustu K. S. väidetega kohtuistungil. D. S. märgib, et on alati püüdnud lapsega kontakti hoida ja isegi pöördunud perelepitaja poole, kuid selleks on vajalik mõlema poole nõusolek, mida ta ei saanud. On korduvalt proovinud lapsega kohtuda, kuid saanud vastutasuks solvanguid. Hagejapoolsed sugulased on lapsega suhelnud regulaarselt. Kui hageja elas Soomes, saatis lapsele kingitusi, kuid seda ei hinnatud ning öeldi, et see on tühine ning lapsel pole vaja. Kui lapsel oli vaja inhalaatorit, siis hageja ostis selle. Samuti vormistas lapsele dokumendid, kuna kolmanda eluaastani tal neid ei olnud. Hageja ema (ehk lapse isapoolne vanaema) on korduvalt võtnud A.i ööseks enda juurde, viinud teda lasteaeda ning suvel kutsunud enda juurde maale; on ostnud vajalikke riideesemeid. Hageja ei ole kunagi avaldanud soovi isadusest loobuda, see on olnud K. S. enda algatus. Hageja võtab omaks, et ei ole tasunud õigeaegselt elatist, kuid väide, et laps on olnud tema pere poolt hooletusse jäetud, ei vasta tõele. Hageja teadis ka siis kui viibis eemal, et tema lähedased on alati valmis last toetama. Avalduse esitamine elatise vähendamiseks sai esitatud lähtuvalt praegusest majanduslikust olukorrast. Uurides K. S. pangakonto väljavõtteid, ei leidnud hageja sealt kulutusi lastekaupadele, meelelahutustele, kinole, huviringidele. Ainus nähtav regulaarne kulu oli lasteaed. Hageja maksis detsembris elatist 350 eurot ning palus edastada talle tšekid kulutuste kohta veendumaks et kulutused on tehtud lapsele. Sellest keelduti. 3. 21.02.2025.a. lõppseisukohtades märgib hageja, et esitas taotluse elatise vähendamiseks 200 euroni järgmistel põhjustel: ebastabiilne sissetulek Hageja töötasu ei ole fikseeritud, see varieerub ning esineb viivitusi väljamaksetega, mistõttu on elatise tasumine igakuiselt 250 eurot + 50 eurot võla katteks (nagu kompromissina pakkus K. S.

1. a)hageja jaoks problemaatiline. Vältimaks võlgnevusi ja makseraskusi, esitas kohtule taotluse vähendada elatise suurust vastavalt hageja tegelikele rahalistele võimalustele. rahalised kohustused
2. a)eluasemelaen – mille igakuine laenumakse on 280 eurot ning eluaset kasutab hageja pere elamiseks;
3. b)lapse lisaharidus –teine laps käib tundides, mille hind on 10 eurot ühe korra eest, kokku 80 eurot kuus. Kulu on vajalik lapse arendamiseks. vastutus kahe lapse ees Lisaks A.ile on hagejal ülalpidamiskohustus ka teise lapse ees. Elatise tasumine on vanema kohustus mitte üksnes hageja uue pere kohustus. Hageja leiab, et tema praeguse abikaasa sissetulekut ei peaks arvestama elatise määramisel, kuna ta õpib ja töötab ning tema panus on seotud hageja praeguse perekonnaga, mitte hageja varasemate kohustustega. endise abikaasa rahaline olukord Hageja möönab, et K. S. on hetkel töötu, kuid see ei ole püsiv seisund. Aja jooksul on tal olnud sissetulek ja tulevikus saab see samuti olema. Lisaks sellele ei võeta elatise määramisel arvesse tema muid võimalikke sissetulekuid või kolmandate isikute toetust, kuigi see mõjutab tema üldist 2 majanduslikku olukorda. Samuti on tal perioodiliselt elukaaslased, kellelt võiks oodata majanduslikku toetust, kuid seda asjaolu ta ei arvesta. konsultatsioon juristiga Hageja väidab, et on konsulteerinud juristiga, kes on kinnitanud, et nõue elatise vähendamiseks on õigustatud ja vastab seadusele. valmidus last toetada mõistlikus ulatuses Hageja sõnul ei ole ta keeldunud kunagi oma kohustustest ja kavatseb jätkata A. rahalist toetamist. Samas peab õigeks, et elatise suurus vastaks minu tegelikele võimalustele, mitte spekulatsioonidele minu sissetuleku kohta. II KOSTJA VASTUVÄITED 4. Kostja seaduslik esindaja K. S.a märgib, et D. S. ei osale A.i kasvatamises ja ülalpidamises. Alates 1.07.2021 kuni 8.01.2025 on hagejalt laekunud rahalist abi vaid kahel korral 150 eurot. Kohtuotsusega mõisteti hagejalt välja elatis poja ülalpidamiseks 292 eurot kuus. Käesolevaks ajaks on D. S. elatisevõlg üle 12 000 euro. K. S.a märgib, et on nõus asja lahendama kompromissiga ja vähendama igakuist elatist 250 eurole kuus + osade kaupa võla tasumisega. 5. 20.02.2025.a. kohtule saadetud seisukohas märgib K. S. et juristi selgituste kohaselt peaks lapse isa sissetulek jagunema võrdselt nii tema kui laste ülalpidamisele (igaühele 1/3). D. S. töötasu on suurem minimum töötasust, mistõttu ei ole tal probleemi tasuda 250 eurot igakuiselt. Elatise vähendamisel hageja soovitud ulatuses jääks poeg materiaalselt halvemasse olukorda võrreldes teise lapsega. Lisaks palub K. S. arvestada asjaolu, et ta hetkel ei tööta ning on arvel Töötukassas ja hageja perekonnas on olemas ka teine toitja A S. Elukallidus suureneb pidevalt, kallinevad toit, ravimid, lasteaiatasu, riided jms. Laps tuleb ette valmistada kooliks. Kogu senise aja on K. S. last toetanud ja ülal pidanud üksi. III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 6. Kohus, kuulanud ära kostja seadusliku esindaja, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega. 8. Viru Maakohtu 3.01.2022 otsusega (õigeksvõtuotsusega) tsiviilasjas nr 2-XX-XXX mõisteti D. S.lt välja A. Š. kasuks elatis alates 1.07.2021.a. kuni poja täisealiseks saamiseni so XXX.a igakuiselt 292 eurot (dtl 131-132). 9. TsMS § 459 lg 1 kohaselt võib pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda kumbki pool uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist lahendis, kui: - oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud 3 nõude rahuldamise otsus ja - hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib lahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast. Riigikohus on märkinud, et üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 9.06.2017.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 32) Seega pidi käesoleval juhul hageja tõendama nende asjaolude esinemist, mis põhjendaksid väljamõistetud elatise vähendamist. 10. D. S. palub väljamõistetud elatist vähendada 200 eurole kuus, kuna - sissetulek ei ole stabiilne; - hageja ülalpidamisel on teine laps, kes elatise tasumisel väljamõistetud määras jääks vähem varaliselt kindlustatuks kui elatist saav laps; - hageja majanduslik seisund ei võimalda tasuda elatist väljamõistetud määras kahjustamata seejuures hageja enda toimetulekut. 11.

§ 116lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

A. S. on D. S. poeg (dtl 4, 6).

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12).

§ 100

lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (vt Riigikohtu 12.05.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-6491/96). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). 4
3. Lapse elatise vaidlustes tuleb analüüsida mõlema vanema sissetulekut, varalist seisundit ja võimet teenida sissetulekut (vt Riigikohtu 27.10.2021.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-18082/74 p 11) Vastavalt

§ 102

lg 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kui hageja tugineb asjaolule, et väljamõistetud elatist tuleb vähendada kuna ta on

§ 102lg 2 kirjeldatud olukorras, pidi ta seda ka tõendama.

1. Kostja seaduslik esindaja on esitanud tõendi, mille kohaselt on hageja elatise võlgnevus 30.01.2025.a seisuga 12 106 eurot (dtl 133). Kohus möönab, et iseenesest ei välista ülalpidamiskohustuse rikkumine isiku õigust taotleda TsMS § 459 alusel perioodiliselt tulevikus makstava elatise suuruse muutmist (vt ka Riigikohtu 20.06.2017.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17 p 12).
2. Kohus mõistis D. S.lt välja elatise 3.01.2022.a. otsusega (dtl 131-132). D. S. tunnistas nõuet ja kohus mõistis temalt välja elatise poja A.i ülalpidamiseks 292 eurot kuus. XXX.a. sündis D. S.l tütar A.S. (dtl 4). Asjaolu, et ülalpeetava lisandumine perre suurendab vanema väljaminekuid ja kulutusi, on üldteada ja paratamatult tuleb vanemal pere planeerimisel muuhulgas ka oma majanduslike võimalustega arvestada. Ainuüksi teise lapse sünni fakt ei ole aluseks väljamõistetud elatise vähendamiseks, küll aga on seda juhul kui teine laps osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vanemal tuleb tema käsutuses olevaid vahendeid kasutada enda ja laste ülalpidamiseks ühetaotluselt. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole D. S. tõendanud, et tütar A. jääks varaliselt vähem kindlustatuks kui poeg A.. D. S. võime elatist teenida ei ole piiratud (vähemalt sellekohaseid tõendeid kohtu ette toodud ei ole). D. S. ise oma varalise seisundi kohta kohtule tõendeid esitanud ei ole. Kohtu kogutud andmetele ja päringutele saadud vastuste kohaselt kinnisvara D. S.l ei ole (kinnistusregistri andmetel). Sellest tulenevalt jääb paljasõnaliseks hageja väide eluasemelaenu kui püsikohustuse kohta. Transpordiameti Liiklusregistris on D. S. registreeritud sõiduauto BMW reg. nr XXX (ehitusaasta 2001) omanikuna. Sõidukile on kohtutäiturite poolt seatud keelumärge (dtl 45). D. S. töötab alates 8.01.2024.a. OÜ X (dtl 165-167). Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on perioodil 1.01.2024.a-24.01.2025.a. D. S. saanud tulu 11 474,33 eurot (dtl 71), mis jagatuna 12 kuuga on keskmiselt 956,19 eurot kuus. D. S. Swedbanki pangakonto väljavõttest ei nähtu andmeid tema sissetulekute kohta (dtl 122-123), väljaarvatud A. S. peretoetuse laekumine ja selle ülekanne A. S. kontole; kontolt ei nähtu ka väljaminekuid / püsimaksed jms. Teiste Eestis tegutsevate pankade klient hageja ei ole. Püsikulud tõendatud ei ole. 5 Eeltoodust järeldab kohus, et D. S. sissetulekud ei laeku tema kontole või laekuvad välisriigi krediidiasutuses olevale kontole ning hageja ei ole kohtule esitanud tegelikke andmeid oma varalise seisundi kohta. Hageja kinnitusel ei ole ta keeldunud kunagi oma kohustustest ning kavatseb jätkata A.i rahalist toetamist, kuid peab õigeks, et elatise suurus vastaks tema tegelikele võimalustele. Kohus juhib tähelepanu, et elatis mõisteti hagejalt poja ülalpidamiseks välja jaanuaris 2022.a. Elatise võlgnevus 2025.a. jaanuarikuu seisuga on üle 12 000 euro. Samas ei ole hageja nimetatud perioodil olnud töötu, millest tulenevalt võiks mõistetavaks pidada majandusliku olukorra tõttu ebaregulaarsust lapse ülalpidamise toetamisel. Isegi juhul kui hageja sissetulek oli/on varieeruv, ei ole eluliselt usutav olukord, et kolme aasta vältel pole vanemal võimalik lapse ülalpidamist mingigi regulaarsusega toetada. Hageja soovib, et elatise suurus vastaks tema tegelikele võimalustele. Kohtule jääb arusaamatuks, mis on seni takistanud hagejal osaleda lapse ülalpidamises vastavalt tegelikele võimalustele (kui ei ole võimalik maksta 292 eurot kuus, miks ei ole nt tasutud väiksemas summas), mis näitaks vähemalt vanema tahet lapse ülalpidamises osaleda. Paraku on kohtu hinnangul vanem elatise tasumisest kõrvale hoidunud (mida kinnitab üle 12 000 euro suurune elatise võlg), kuigi sissetulek on olemas olnud. Kui hageja väidab, et on soovinud lapsega suhelda ja rohkem tema elus osaleda, kuid selleks pole võimalust antud, on arusaamatu, miks vanema ise ei ole aktiivne olnud lapsega suhtluse korraldamisel (kohtule ei ole nt esitatud avaldust suhtluskorra kindlaksmääramiseks). Kohtu hinnangul on vanem olnud passiivne nii oma kohustuste täitmisel kui ka lapse elus osalemisel. Mõjuvate põhjuste olemasolu, mis õigustaks elatise tasumist alla miinimummäära (

§ 102lg 2), hageja kohtule esitanud ei ole.

Ebapiisav sissetulek ei ole põhjuseks õigustamaks elatise tasumist alla miinimummäära. Vanem peab tegema kõik endast oleneva tagamaks nii iseenda kui laste ülalpidamiseks piisavad elatusvahendid.

1. Mõlemal vanemal lasub lapse ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et tagada laste heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek iseenda ja lastele ülalpidamise tagamiseks. Teisest küljest tuleb arvestada ka seda, et lapsega koos elava vanema vahetu panus on oluliselt suurem kui lapsest lahus elava vanema panus. Riigikohus on seisukohal, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st tuleb arvestada ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (vt Riigikohtu 08.01.2014.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13). Vaidlust ei ole selles, et A.S. ülalpidamise on taganud ema K. S.. Kinnistusraamatu andmetel on K. S. XXX korteri omanik (registriosa XXX, dtl 42-43). Transpordiameti Liiklusregistris on K. S.a registreeritud sõiduauto BMW X5 Drive 30D Universal (ehitusaasta 2011) reg nr XXX omanikuna (dtl 44). Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on K. S.a saanud perioodil 1.01.2024-24.01.2025 tulu 9970,53 eurot (dtl 77), mis jagatuna 12 kuuga teeb keskmiselt 830,90 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt saab K. S. lapsetoetust 80 eurot kuus ning on saanud täitemenetlusaegset menetlusabi 200 eurot (dtl 84). 8.01.2025.a. on laekunud kohtutäitur K. J. vahendusel elatis 320 eurot (dtl 119) ja 10.01.2025.a. elatisabi 200 eurot (dtl 120). 6 K. S.a Swedbanki kontoväljavõttelt nähtuvad töötasu laekumised X OÜ-lt kuni oktoobrini 2024 vahemikus 595-795 eurot (viimane laekumine oktoobris 2024 puhkusetasu, kompensatsioon ja koondamistasu kokku 1220,36 eurot); alates novembrist 2024 Töötukassa hüvitis novembris 237,90 eurot, detsembris 497,80 eurot, jaanuaris 491,66 eurot; peretoetus 80 eurot. Püsikuludena nähtuvad maksed Narva Linna Kultuuriosakonnale ca 70 eurot A. S. eest; ülekanded Tallinna mnt 65 korteriühistule vahemikus 103-538.68 eurot; Elisa Eesti AS-le 13 eurot (dtl 92-119). Kohus möönab, et kontolt nähtuvad ka sissemaksed vahemikus 1200 -5000 eurot, kuid samas on need kas edasi kantud või sularahas välja võetud. Hageja märgib, et ei leidnud K. S. pangakonto väljavõttelt kulutusi lastekaupadele, meelelahutustele, kinole, huviringidele ning ainus nähtav kulu oli lasteaed. Kohus märgib, et lapse ülalpidamine ei tähenda üksnes kulutusi nn lastekaupadele, riietele, mänguasjadele, vaid on hõlmatud ka kuludega toidule, kommunaalmakstele, sellele lisanduvad loomulikult lastekaubad, meelelahutus jms. Kui kontoväljavõttelt nähtuvad näiteks perioodilised ostud kauplusest Sinsey-st, on alusetu oletada, et ostud olid vaid lapse ema isiklikuks tarbeks ja mitte lapsele. Ostud toidukauplustest (Maxima, Lidl, Prisma jne) on ilmselgelt tehtud ka lapse esmavajaduste tarbeks. Kuivõrd hageja lapse ülalpidamises pole mitu aastat osalenud, on kohtu hinnangul küüniline heita lapsega kooselavale vanemale ette lapse kulude tõendamatust. Lisaks eeltoodule osundab kohus, et käesoleval juhul ei nõua laps (seaduslik esindaja K. S.) elatisemaksete suurendamist, millest tulenevalt peaks tõendama lapse suurenenud kulutusi, vaid hageja nõuab elatisemaksete vähendamist ning pidanuks tõendama neid asjaolusid, mis on tekkinud pärast elatise väljamõistmist ja mille tõttu on põhjendatud elatisemaksete vähendamine. Kohus märkis, et ainuüksi teise lapse sünd ei anna alust väljamõistetud elatise vähendamiseks kui on tõendamata, et teine laps jääks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja võime elatist teenida ei ole piiratud ning hageja ei ole tõendanud, et tasudes elatist nõutud / väljamõistetud määras, saaks kahjustatud tema enda igapäevane toimetulek. Kohus arvestab asja lahendamisel muuhulgas asjaolu, et hagejal on elatise võlg üle 12 000 euro kuigi hagejal on olnud sissetulek, mis võimaldanuks elatist tasuda kasvõi väiksemas ulatuses piisava soovi ja tahte korral, kuid seda tehtud ei ole. Kohus arvestab ka seda, et hetkel on lapse ema töötu. Kohus nõustub, et eelduslikult on olukord ajutine, kuid olukorras, kus võivad saada kahjustatud lapse huvid, kuivõrd temaga koos elav vanem on koondatud ning ei tööta, ei ole elatise vähendamine põhjendatud. Kohus arvestab ka seda, et K. S. tegi menetluses kompromissettepaneku, mille järgi on nõus elatise vähendamisega 250 eurole kuus + hageja tasub osaliselt võlgnevust iga kuu (50 + 100 eurot) (dtl 148, 160). Hageja pakutud kompromissettepanekuga ei nõustunud (dtl 156). Kohtu hinnangul oli pakkumine mõistlik arvestades kõigi asjaomaste isikute õigustatud huvi.
2. Kohus selgitab, et alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt arvutatakse (miinimum)elatist järgmiselt: - Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 272,76 eurot (alates 01.04.2024.a.), mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. 7 - Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
2. aprillil. Keskmine brutopalk
3. aastal (2024.a aasta keskmise brutokuupalga kohta veel andmed puuduvad) oli 1 832 eurot ja 3% sellest on 54,96 eurot.

§ 101

lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb 2025.aastal elatise miinimumsuurus järgmiselt: -

§ 101

lg 3 järgne baassumma 272,76 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 272,76 + 54,96 =327,72 eurot. -

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 327,72 - 40 =287,72 eurot. Igakuise elatise miinimummäär on seega 287,72 eurot. Hagejalt on 3.01.2022.a. otsusega välja mõistetud A. S. kasuks elatis 292 eurot kuus. Kuivõrd

§ 101

järgi arvestatav elatis on ligilähedane väljamõistetud elatise suurusega, ei ole põhjendatud elatise vähendamine ka tuginedes õigusliku olukorra muutumisele (

§ 2172lg 2). 17. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus D. S. hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus 18. Vastavalt Ts

MS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 8