Obsah (8)

§ 31§ 1§ 86§ 33§ 39§ 150§ 35§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Ants Mailend Laura Otto 10.03.2025, kell 12.00, Tallinn 2-25-1315 Menetlusosalised ja n

§ 31lg 1).

Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (

§ 1lg 2).

Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks (

§ 1lg 3).

6. Võlgniku avaldusest ja ajutise halduri aruandest järelduvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohustused ületavad oluliselt varasid. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt oli kohustuste summa 31.12.2024 seisuga 2 980 784 eurot (p 11, dtl 4) ja varade väärtus 2 103 604 eurot (p 9). Ajutine haldur nõustus kohustuste suuruse arvestusega (aruande p 3.4, dtl 49), kuid hindas varade suuruseks 305 030 eurot (p 3.2.4). Mõlema hinnangu järgi on võlgnikul vara oluliselt vähem kui kohustusi. Kõik töötajad on koondatud ja majandustegevus lõppenud (pankrotiavalduse p 6 ja 7; ajutise halduri aruande p 3.3.3), mistõttu pole maksevõime parandamine tegevuse jätkamisega pole võimalik. Võlgniku peamine koostööpartner X on saneerimisel ja lõpetas võlgnikuga koostöö (aruande p 3.6). Praegusel juhul tuleb võlgniku maksejõuetust ka eeldada (

§ 31lg 4).

7. Eelnevat arvesse võttes kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Mark Uska (

§ 31lg 6 esimene lause).

8. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (

§ 31lg 6 esimene lause).

9. Kohus kohustab võlgniku juhatuse liiget kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (

§ 86lg 1, § 90).

2

1. Kohus on kontrollinud kohtualluvust juhindudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 20.05.2015 määruse (EL) 2015/848 art 4 lg-st
2. Võlgnik on registreeritud Eestis alates asutamisest. Määruse 2015/848 art 3 lg 1 järgi eeldatakse, et võlgniku põhihuvide keskmeks on tema registrijärgne asukoht. Kohtule seni esitatust ei järeldu, et põhihuvide kese pole Eestis. Viimas juhatuse liikme elukoht on rahvastikuregistri andmetel Eestis. Tootmishoone ja kontorid on Eestis. Seega menetleb kohus maksejõuetuse põhimenetlusena eelnimetatud sätte tähenduses. Kui edasises menetluses ilmneb, et võlgniku suhtes on mõnes teises riigis juba algatatud maksejõuetuse põhimenetlus või et võlgniku põhihuvide kese ei olnud pankrotiavalduse esitamise seisuga Eestis, siis võib kohus menetluse lõpetada.
3. Juhindudes määruse 2015/848 art 54 lg-st 1, kohustab kohus pankrotihaldurit teatama pankrotimenetlusest kõiki väljaspool Eestit asuvaid võlausaldajaid. Teistes EL liikmesriikides asuvatele võlausaldajatele tuleb teade esitada Komisjoni 12.06.2017 rakendusmääruse (EL) 2017/1105 lisa I vormi kasutades.
4. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 33

lg 1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (

§ 39lg 1).

Menetluskulud 13. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh ajutise halduri tasu tasuda pankrotivarast (

§ 150lg 1 p 2, lg 2).

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (

§ 35lg 1 p 1).

14.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot.

15. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 4 137,50 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 23lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 33,10 tundi.

Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 125 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Seega kohus määrab ajutise halduri Mark Uska tasuks 5 047,75 eurot (käibemaksuga), mis mõistetakse välja pankrotivarast. Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik 3