Obsah (5)

§ 152§ 155§ 109§ 108§ 104

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1404 Määruse kuupäev 3. detsember 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X.-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 9. aprilli 2024. a relvasoetamisloa

) § 152 lõike 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

1. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse tühistada PPA
2. aprilli
3. a otsus nr 4.2-1/3605-2 ja kohustada PPA-d lahendama tema
4. märtsi
5. a taotlust uuesti. Antud juhul on PPA ise oma
6. novembri
7. a otsusega nr 4.2-1/9952-5 tunnistanud vaidlusaluse
8. aprilli
9. a relvasoetamisloa väljastamisest keeldumise otsuse nr 4.2-1/3605-2 kehtetuks ning märkinud, et esineb alus kaebaja taotluse uuesti läbi vaatamiseks. Seega on kaebaja 3-24-1404 saavutanud kaebusega taotletava eesmärgi. Kaebaja on menetluse lõpetamisega nõustunud ega taotle menetluse jätkamist jätkutuvastusnõudes.
10. Eeltoodut arvestades esineb kohtu hinnangul käesolevas asjas alus menetluse lõpetamiseks ning kohus lõpetab haldusasja menetluse

§ 152lõike 1 punkti 4 alusel.

Vastavalt

§ 155

lõikele 6 ja § 43 lõike 1 punktile 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 13. Haldusasja menetluse lõpetamise korral tuleb kohtul tulenevalt

§ 109

lõikest 2 otsustada menetlust lõpetavas määruses ka menetluskulude jaotus.

§ 108

lõike 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Menetlusosaliste vahel ei ole praegusel juhul vaidlust selles, et PPA 9. aprilli 2024. a otsuse kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebuse esitamisest.

§ 109

lõike 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja on palunud vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 1529,75 eurot (riigilõiv 20 eurot ja õigusabikulud 1509,75 eurot koos käibemaksuga). Kohus märgib esmalt, et kaebuse eest tasutud riigilõiv 20 eurot ei kuulu vastustajalt väljamõistmisele, vaid

§ 104lõike 5 punkti 4 alusel kaebajale tagastamisele.

Kaebajal tuleb kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskontole ta soovib riigilõivu kandmist. Kohus kannab riigilõivu kaebaja näidatud kontole pärast praeguse määruse jõustumist. Kaebaja esitas õigusabikulude tõendamiseks UniLaw Õigusbüroo OÜ

1. novembri
2. a arve nr
3. Menetluskulude nimekirja ja kõnealuse arve kohaselt seisneb kaebajale osutatud õigusteenus kaebuse koostamises ja sellega seonduvas eeltöös ning kaebaja edasises esindamises kohtus (kohtu ja kaebajaga suhtlemine, vastustaja vastusega tutvumine, kohtule vastuse koostamine, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine). Kaebajale on osutatud õigusabiteenust kokku 8,25 tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on teenuse osutamise ajakulu arvestades vaidlusalust küsimust mõistlik. Samas on kohus seisukohal, et õigusabiteenuse tunnihind on ebamõistlikult suur. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et praegusel juhul õigusabiteenust osutanud juristide tunnihind ei peaks olema sama suur, kui praktikas on vandeadvokaadil või vandeadvokaadi abil. Ka kohtupraktikas on õigusabiteenuse hüvitamiseks rakendatud tasumäärade arvestamisel lähtutud sellest, millise kvalifikatsiooniga jurist õigusabiteenust pakkus (vt Tartu Ringkonnakohtu
4. oktoobri
5. a määrus asjas nr 3-24-798, p 22). Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik tunnihind 120 eurot, millele lisandub käibemaks (vt Harju Maakohtu
6. mai
7. a otsust asjas nr 2-24-106909). Põhjendatud esindajakulud on seega 990 eurot (120×8,25), millele lisandub käibemaks 217,80 eurot, s.o kokku 1207,80 eurot. Väljamõistetav menetluskulu hõlmab ka käibemaksu, kuna kulude kandja on füüsiline isik, kelle puhul pole ilmnenud, et ta oleks käibemaksukohustuslane, kes saaks õigusabikuludelt käibemaksu sisendkäibemaksuarvestuses tagasi arvestada (vt Riigikohtu
8. mai
9. a otsus asjas nr 320-663, punkt 23). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 1207,80 eurot. Ülejäänud osas jäävad kaebaja õigusabikulud tema enda kanda ning samuti jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)