Obsah (4)

§ 252§ 251§ 249§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-468 Määruse kuupäev 6. märts 2025 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X-i esialgse õiguskaitse taotlus kohustada Tartu Vanglat võimaldama

) § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele (

§ 252lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinni peetav X esitas
2. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule taotluse, milles palub kohaldada esialgset õiguskaitset. Taotlusest nähtuvalt ei võimaldata tal vanglas kasutada tahvelarvutit ega arvutiruumi. Taotleja selgitab, et ta tegi üle kuu aja tagasi tahvelarvuti katki ja pärast seda sai ta kasutada arvutiruumi.
3. veebruaril 2025 tegi ta arvutiruumi ukse katki ning seejärel viidi ta E-majja. E-majas arvutiruum puudub. Taotlejal on vaja kasutada tahvelarvutit või arvutiruumi, et tegeleda e-toimikus pooleliolevate kohtuasjadega. Arvuti on vajalik ka õigusaktidega tutvumiseks ning ligipääsuks muudele dokumentidele (nt kohtulahendid). E-majja 3-25-468 paigutamine alandab taotleja inimväärikust, sest sealses kambris puudub korralik valgustus, kuivatustorud riietele, nagid, normaalses suuruses laud ja tool ning riiul asjade jaoks. Taotleja märgib, et hetkel vedelevad kõik tema asjad maas. Ta palub esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat väljastama talle tahvelarvuti või võimaldama kasutada arvutiruumi. Samuti soovib taotleja esialgse õiguskaitse korras enda S-majja tagasipaigutamist, et tema väärikuse alandamine lõppeks. Taotleja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
4. Vastuseks kohtunõudele teatas Tartu Vangla
5. märtsil 2025 kohtule, et X esitas
6. veebruaril 2025 vanglale taotluse nr 6-7/2-25/791-1, milles taotleb, et vangla võimaldaks tal kohtu poolt saadetud dokumentidega tegelemiseks kasutada tahvelarvutit. Lisaks taotleb X enda tagasipaigutamist S-majja. X on esitanud samal päeval vanglale ka vaide nr 1-8/2-25/39-1, milles palub tunnistada kehtetuks
7. veebruari
8. a käskkiri nr 2-25/1-2/58, mille alusel kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Rohkem vaideid ei ole X Tartu Vangla dokumendihaldussüsteemi andmetel sel aastal esitanud. Tartu Vangla leiab kohtule
9. märtsil 2025 esitatud seisukohas, et kuna X ei ole esitanud Tartu Vanglale esialgse õiguskaitse taotluse esemega seoses vaideid, samuti ei ole käimas kohtumenetlust, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotlus hetkel lubatav. Kui halduskohus peab esialgse õiguskaitse taotluse esitamist siiski lubatavaks, siis puudub vangla hinnangul asjas esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Taotleja suhtes kohaldati
10. veebruaril 2025 täiendavaid julgeolekuabinõusid ja ta paigutati E-majja. Sellele eelnevalt oli taotleja lõhkunud ära tahvelarvuti (
11. jaanuaril 2025) ja arvutiruumi ukse (
12. veebruaril 2025). Vangla märgib, et X saab S-hoones tutvuda kohtudokumentidega paberkandjal ja saab ka kohtule esitada seisukohti paberkandjal. Kuna E-hoones ei ole lõhkumiskindlat arvutit, siis ei ole taotlejal võimalik praegu arvutit kasutada. E-toimiku vahendusel saadetud dokumentidega võimaldatakse taotlejal tutvuda paberkandjal ja paberkandjal on talle võimalik väljastada ka õigusakte. Taotlejal on võimalik kasutada paberit ja pliiatsit ning saata kohtule kirju vangla kulul. Mis puudutab kinnipidamistingimusi, siis märgib vangla, et
13. veebruaril 2025 paigaldati X-i kambrisse seinariiul ning kaks konksu. Pesukuivatustoru ei ole kambris ette nähtud, kuid vanglavormi, voodipesu ja käterätikute pesu ning kuivatamise tagab vangla omal kulul. Seega esineb taotlejal vajadus üksnes väiksemate riideesemete kuivatamiseks (sokid, aluspesu). Valgustuse mõõtmisega tegeletakse ning kambris oleva laua kõrguse ning väidetavalt kehva valguse puhul ei saa olla tegemist selliste tingimustega, mis vajaksid esialgse õiguskaitse korras sekkumist. X on esitanud vanglale taotluse, kus ta juhib muu hulgas tähelepanu ka kambris oleva laua kõrgusele ning kambri valgustusele. Vangla saab viidatud haldusmenetluse raames kambritingimustele tehtud etteheiteid kontrollida ning astuda mittevastavuste ilmnemisel samme rikkumiste kõrvaldamiseks. Tartu Vanglale ei nähtu, et taotleja õigused saaksid pöördumatult kahjustada, kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata. Tartu Vangla palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata või rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT
14. Kohus mõistab, et taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras Tartu Vanglale kohustavate ettekirjutuste tegemist (

§ 251

lg 1 p 3), mille kohaselt tuleks vanglal võimaldada taotlejale koheselt tahvelarvuti või arvutiruumi kasutamine ning paigutada ta tagasi S-hoonesse. 2 3-25-468 4.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Tartu Vangla edastas

1. märtsil 2025 kohtule muu hulgas taotleja
2. veebruaril 2025 vanglale esitatud pöördumise pealkirjaga „Avaldus/taotlus“ (registreeritud nr-ga 6-7/2-25/791-1; dtl 10-11), taotleja vaide (registreeritud vanglas
3. veebruaril 2025 nr-ga 1-8/2-25/39-1; dtl 12) ja Tartu Vangla
4. veebruari
5. a käskkirja nr 2-25/1-2/58 „X-i suhtes julgeolekuabinõude kohaldamine“ (dtl 14–17). Vangla kinnitas, et rohkem vaideid ei ole taotleja sel aastal vanglale esitanud. Kohtu hinnangul saab vangla edastatud dokumentidest teha järelduse, et vanglas on praegu vaidemenetlus pooleli üksnes Tartu Vangla
6. veebruari
7. a käskkirja nr 2-25/1-2/58 puudutavas osas. Taotleja on vaides nr 1-8/2-25/39-1 taotlenud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kehtetuks tunnistamist. Muid vaided ei ole taotleja esitanud. Seega ei toimu praegu vanglas vaidemenetlust, mille esemeks oleks taotlejale (tahvel-)arvuti kasutamise võimaluse tagamine või tema S-hoonesse tagasipaigutamine. Kuigi käskkirja nr 2-25/1-2/58 vaidlustamise kaugemaks eesmärgiks võib olla S-hoonesse tagasisaamine, siis sellist nõuet ei ole vaides esitatud ning lisaks ei ole vangla veel ka lahendanud taotleja vastavasisulist taotlust nr 6-7/2-25/791-
8. Taotleja pöördumine pealkirjaga „Avaldus/taotlus“ on käsitatav haldusmenetlust algatava taotlusena (haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 1) ning tegemist ei ole vaidega, mille esitamise järgselt tekiks isikul õigus pöörduda esialgse õiguskaitse taotlusega kohtu poole.
9. Kuna praegu ei toimu vaidemenetlust, mille esemeks oleks X-ile (tahvel-)arvuti kasutamise võimaluse tagamine või tema S-hoonesse tagasipaigutamine ning ka kohtumenetluses ei ole vastavasisulist kaebust esitatud, siis ei ole X-i esialgse õiguskaitse taotlus kohtus lubatav. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i esialgse õiguskaitse taotluse

§ 249lg 5 alusel läbi vaatamata.

1. Taotleja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jääb esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu läbi vaatamata.
2. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3