3-24-3166/4

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-3166 Määruse kuupäev

1. november 2024 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X-i (X) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kõnede piiramisega RESOLUTSIOON
2. Tagastada X-i kaebus.
3. Jätta kaebaja taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Edasikaebamise kord Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
4. Tartu Vangla vahistatu X esitas
5. novembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses sõnumi saladuse ja eraelu puutumatuse rikkumisega. Kaebaja märkis, et vangla ei võimaldanud kaebajal helistada advokaadile, uurijatele ning prokurörile, kuna kaebaja keeldus neile helistamise vajadust põhjendamast. Kaebaja viitas Tartu Vangla
6. novembri
7. a otsusele nr 1-13/24/528-3, millega vangla jättis kaebaja taotluse läbi vaatamata. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused anda talle menetlusabi ja riigi õigusabi.
8. Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla
9. novembril 2024 kaebuses viidatud Tartu Vangla otsuse ja selle koostamise aluseks olnud dokumendid.
10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
11. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
12. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduses (VangS). VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
13. Kaebaja on kaebuses osutanud Tartu Vangla
14. novembri
15. a otsusele nr 113/24/528-3, millega kaebaja taotlus jäeti läbi vaatamata. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et kaebaja on soovinud Tartu Vangla
16. novembri
17. a otsusele nr 1-13/24/5283 viidates kohtule näidata, et tal on kaebuses kirjeldatud asjaoludega seoses kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud.
18. Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (Riigikohtu halduskolleegiumi
19. oktoobri
20. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18;
21. juuni
22. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12;
23. septembri
24. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Riigikohus on asunud seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist (Riigikohtu halduskolleegiumi
25. juuni
26. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 9).
27. Tartu Vangla jättis
28. novembri
29. a otsusega nr 1-13/24/528-3 kaebaja
30. septembri
31. a kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/24/528-1 läbi vaatamata haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 3 alusel. Vastavalt HMS § 15 lg 3 teisele lausele võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata, kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt.
32. Tartu Vangla teavitas kaebajat
33. oktoobri
34. a kirjaga nr 1-13/24/528-2, et kaebaja
35. septembri
36. a kahju hüvitamise taotluses esinevad puudused. Vangla selgitas, et kaebaja väidab kahju hüvitamise taotluses üldsõnaliselt, et kaebaja kõnesid riigiasutuste ja advokaatidega piiratakse igapäevaselt. Kaebaja ei ole taotluses märkinud, kuidas täpselt kaebaja kõnesid piiratakse, välja toonud konkreetseid helistamisi ja kuupäevi, millal keegi valvuritest on kaebaja ametlikke kõnesid piiranud, ega täpsustanud ametnike nimesid. Ka ei olnud kaebaja selgitanud, milles seisneb sõnumi saladuse rikkumine. Vangla rõhutas, et nõude aluseks olevate asjaolude väljatoomine on taotluse esitaja ülesanne ja vangla ei saa hakata isiku eest sisustama tema taotlust nende asjaolude osas, mis on kahju tekitanud.
37. Kohtu hinnangul on vangla kaebajale õigesti selgitanud, et kaebaja peab kahjunõuet täiendavalt põhjendama. Vaatamata sellele, et kaebaja viitas oma kahju hüvitamise taotluses vangla tegevusele alates
38. septembrist 2024, ei võimalda mainitud periood (st
39. –
40. september 2024) vanglal ilma täiendavate selgitustega kindlaks teha, milliseid telefonikõnede piiramisi kaebaja silmas pidas, ning kes ametnikest kaebajalt täiendavaid selgitusi nõudis. Nii nagu kohtul, ei ole ka vanglal võimalik sisustada kahju hüvitamise nõude alust kannatanu asemel.
41. Tartu Vangla andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 15 päeva. Ühtlasi selgitas vangla kaebajale, et kui kaebaja puuduseid ei kõrvalda, jätab vangla kahjunõude läbi vaatamata. Et kaebaja sai Tartu Vangla kirja kätte
42. oktoobril 2024, tuli kaebajal taotluses esinevad puudused kõrvaldada hiljemalt
43. novembril
44. Kaebaja temale antud tähtaja jooksul ega ka vangla otsuse koostamise hetkeks soovitud selgitusi ei esitanud.
45. Eeltoodust tulenevalt on Tartu Vangla jätnud
46. novembri
47. a otsusega nr 1-13/24/528-3 kaebaja
48. septembri
49. a kahjunõude HMS § 15 lg 3 alusel õiguspäraselt 2 läbi vaatamata. Kuna eelnimetatud Tartu Vangla otsus on õiguspärane, on kaebajal osas, milles ta nõuab kahju hüvitamist seoses sõnumi saladuse rikkumisega, VangS § 1 1 lg 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata.
50. Kohus lisab, et kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ka seoses eraelu puutumatuse rikkumise eest kahju hüvitise nõudmisel. Kaebaja ei olnud
51. septembri
52. a kahju hüvitamise taotluses nõudnud mittevaralise kahju hüvitamist eraelu puutumatuse rikkumise eest. Kui kaebaja eesmärk oli nõuda mittevaralise kahju hüvitamist ka mainitud õigushüve rikkumise eest, oleks ta selle pidanud selgesõnaliselt esitatud taotluses välja tooma.
53. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
54. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
55. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotlused sel põhjusel menetlemata. (allkirjastatud digitaalselt) 3