← Eesti

2-23-8817/10

Obsah (10)§ 477§ 172§ 138§ 139§ 143§ 144§ 175§ 218§ 177§ 617

2-23-8817 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-8817 Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2025, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi J B avaldus Narva linn, Kangelaste pros

) § 613 lg 1 p 4 alusel lahendab kohus hagita menetluses huvitatud isiku avalduse alusel asja, mis käsitleb korteriühistu organi otsuse kehtivust. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 2 alusel lahendatakse korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.

§ 477lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. 4

(11)2-23-8817 Avaldaja J B on korteri asukohaga XXX omanik (dtl 6) ja seega on Narva linn, Kangelaste prospekt 27 korteriühistu liige. J B palub kohtul tuvastada
  1. aprilli 2019 ja
  2. aprilli 2023 üldkoosolekute parkimist puudutavate otsuste tühisus. Menetlusosaliste vahel ei ole sisuliselt vaidlust asjaolude ja otsuste sisu üle, avaldaja ei viita ka koosolekute kokkukutsumise korra rikkumisele. Põhiline vaidlus seisneb selles, kas vastavate parkimist reguleerivate otsuste vastuvõtmiseks piisas üldkoosolekul osalenute häälteenamusest või oli vajalik korteriomanike kokkulepe. Avaldaja leiab, et otsused on tühised, kuna nende vastuvõtmiseks oli vajalik korteriomanike kokkulepe. Riigikohus on selgitanud, et kui korteriomanike üldkoosolekul võetakse häälteenamusega vastu otsus, mille jaoks oleks olnud vajalik kõigi korteriomanike nõusolek, siis on selline otsus TsÜS § 38 lg 2 esimese lause kohaselt tühine, sest see rikub avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet (vt Riigikohtu
  3. aprilli
  4. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-254). Juhul, kui korteriomanike üldkoosolekul otsustatakse häälteenamusega küsimus, mille lahendamine oleks pidanud toimuma korteriomanike kokkuleppel, siis on üldkoosoleku otsus tühine (vt Riigikohtu
  5. novembri
  6. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13599, p 14.4).
  7. aprillil 2019 toimus korteriühistu üldkoosolek (dtl 9-13), millel osales 48 liiget 90-st ning punktis 9 otsustati: kehtestada parkimise reeglid korteriühistu territooriumil järgmise tingimusega: parkimiskaardita on parkimine lubatud ühe tunni jooksul parkimiskellaga, millel on näidatud parkimise algus), otsuse poolt oli antud 44 häält. Kohtule on esitatud ka parkimistingimused (dtl 14, 23):
  8. Parkimiskoha kasutamisõigus isiklike transpordivahendite parkimiseks on võrdselt kõigil kohteriühistu liikmetel.
  9. Korteriühistu juhatus peab maja elanike autode registrit. Aga transpordivahendi valdaja peab teatama selle registrinumbri KÜ juhatusele.
  10. Parkla kasutuseõiguse olemasolu kinnitamiseks on korteriühistu parkimiskaart.
  11. Parkimiskaart antakse välja igale KÜ liikmele printsiibil „Üks korter- üks kaart“. Korteri müümise korral kaart antakse üle uuele korteriomandi omanikule.
  12. Juhatus korraldab liiklusmärkide paigaldamist ja liikluse tõkiseid lähtuvalt liiklusmärkide kinnitatud skeemist.
  13. Autode valdajad on kohustatud pidama parklal puhtust, iseseisvalt puhastama parkimiskohta lumest.
  14. Auto parkimist tuleb teostada vastavalt märgistusele, aga talveajal (lume olemasolul) järgida visuaalselt eeskirjadega ettenähtud vahemaad.
  15. Teiste isikute (sugulased, külalised) õigus kasutada KÜ parklat kinnitatakse „külaliste parkimiskaardiga“. Külalise parkimiskaart ei anna õigust parkimisele õhtuse ja öisel ajal (al. 20.00 kuni 08.00).
  16. Üldkoosoleku otsuse järgi juhatus sõlmib lepingu Linnamajandusametiga parkla patrullimise kohta, kes hakkab kontrollima autode parkimise õigustatust ja parkimisele õiguse puudumise juhul trahvima auto valdajat.
  17. On keelatud õhtusel ja öisel ajal on keelatud teenistusautosid parkida.
  18. On keelatud autosid parkida murualal.
  19. On keelatud kasutada parklat mittetöötavate autode hoidmiseks.
  20. Parkimiskaardita auto parkimine on lubatud ühe tunni jooksul tingimusel, et autojuht paigaldas tuuleklaasile kella parkimise aja algusega.
  21. Parkla kasutusõigus võib olla lõpetatud juhul, kui kasutaja rikub mitmekordselt kohustusi, mis on ettenähtud parkla kasutamise korras. Korteriühistu leidis vastuses avaldusele (dtl 38-39), et parkimiskorra punktide 1, 4, 6, 10, 12 ja 14 vastuvõtmiseks on vajalik korteriomanike kokkulepe, aga ülejäänud punktid ei nõua 5
(11)2-23-8817 korteriomanike kokkulepet, sest kuuluvad tavapärase tegevuse alla. Korteriühistu leidis ka, et parkimiskord reguleerib eelkõige võõraste isikute parkimist ja tagab korteriomanikele võrdse kohtlemise.
  1. aprillil 2023 üldkoosolekul (dtl 15-19) arutati muuhulgas parkimise korraldamise küsimus ning otsustati seoses parkimisreeglite rikkumistega sõlmida leping AS-ga Ühisteenused kontrolli teostamiseks, samuti paigaldatakse lisaliiklusmärgid ning rikkujatelt nõutakse leppetrahvi. Firma teenustasu kuus on 30 eurot, jagatakse nende vahel, kellel on parkimiskaardid. KrtS § 13 lg-te 1 ja 2 kohaselt võivad korteriomanikud kokkuleppel korraldada korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks vajalike tahteavalduste nõudmisele ning muudatuste kinnistusraamatusse kandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 9 sätestatut. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KrtS § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 1 ja lg 2 p-de 1-2 järgi otsustavad korteriomanikud korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige järgmisi tegevusi: 1) kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont; 2) korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimine. Riigikohus leidis lahendi nr 2-22-100795 p-des 13.3 ja 13.4, , et kaasomandi eseme tavakasutuse piirid sätestab KrtS § 31 lg 1 p 1, mille kohaselt peavad korteriomanikud kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomaniku tegevus väljub tavakasutuse raamest eelkõige juhul, kui sellega rikutakse teiste korteriomanike õigusi. Igal juhul ei ole tavakasutusega seega tegemist olukorras, kus välistatakse korteriomaniku seadusest tulenev õigus kaasomandi eset (otstarbe kohaselt) kasutada (KrtS § 30 lg 1 p 2; AÕS § 72 lg 3). Küll aga võivad korteriomanikud kaasomandi eseme kasutamist täpsustada, kuid ka sel juhul on tavakasutusega tegemist üksnes juhul, kui sellega tagatakse korteriomanike võrdne kohtlemine. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka sõidukite parkimise korraldamine kaasomandi esemel tingimata küsimus, mida korteriomanikud saavad otsustada üksnes kokkuleppel. Teenusepakkujaga lepingu sõlmimine kaasomandi esemeks oleval parkimisalal parkimise korraldamiseks on tavapärase valitsemise küsimus, mille üle saavad korteriomanikud otsustada üldkoosolekul häälteenamuse alusel (KrtS § 35 lg 1). Mh saab tavapärase valitsemise raames täpsustada parkimisala kasutamise korda, et lihtsustada parkimist korraldava teenusepakkuja tööd, kehtestades nt parkimiskaartide süsteemi parkimisala kasutusõiguse (korteriomaniku staatuse) tõendamiseks. AÕS § 72 lg 1 esimese ja teise lause järgi valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel ning kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. AÕS § 74 lg 1 järgi võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Riigikohus on selgitanud, et selle üle, millal on tegemist AÕS § 72 lg 1 ja § 74 lg 1 järgi kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega või kõigi kaasomanike kokkuleppel tehtava otsusega, tuleb otsustada asjaolude alusel. AÕS § 74 lg 1 kohaldamisel tuleb hinnata nii seda, kas asja oluliselt muudetakse, kui ka seda, kas asja majanduslikku otstarvet oluliselt muudetakse (Riigikohtu
  2. aprilli
  3. a määrus tsiviilasjas nr 217-16823, p 11). 6
(11)2-23-8817 Riigikohus on enne
  1. jaanuari 2018 leidnud, et korterelamut teenindaval maal korteriomanike parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Seejuures on parkimisvõimalustes kokkuleppimine korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena. Selline kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike konsensus (Riigikohtu
  2. jaanuari
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-15110, p 10). Korteriühistuga valitsetava kortermaja korteriomanike otsustatavate küsimuste osas tuleb seega hinnata, kas korteriomanike lahendatavat küsimust saab üldse otsustada korteriühistu liikmete üldkoosolek ning kas otsuse saab teha põhikirjajärgse häälteenamusega või on tegemist kaasomandi kasutamise keskse küsimusega, milleks on vajalik kaasomanike kokkulepe asjaõigusseaduse järgi. Korteriühistu liikmete üldkoosolek ei saa otsustada häälteenamusega küsimusi, milleks on vajalik korteriomanike kui kaasomanike kokkulepe (vt nt Riigikohtu
  4. aprilli
  5. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16823, p 11;
  6. veebruari
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11611, p 21). Korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul võivad korteriomanikud korraldada korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid KrtS-is sätestatust erinevalt juhul, kui nad sõlmivad vastava kokkuleppe (KrtS § 13 lg 1). Kõnealune kokkulepe eeldab kõikide korteriomanike sellekohast tahteavaldust. Juhul kui mõni korteriomanikest ei ole nõus kokkuleppe sõlmimise eelduseks olevat tahteavaldust andma, võib korteriomanik nõuda kohase tahteavalduse andmist KrtS § 13 lg-st 2 tulenevalt KrtS § 9 alusel. (Riigikohtu
  8. aprilli
  9. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-15391, p 11). Seega asja lahendamiseks peab kohus kontrollima, kas parkimist korraldavad otsused kuuluvad antud konkreetsel juhul tavakasutusse või tegemist on olulisema küsimusega, mille vastuvõtmiseks pidi olema omanike kokkulepe. Kohus peab analüüsima, millised on otsuste mõjud korteriomanikele. Kohus ei nõustu antud juhul korteriühistu seisukohaga, et parkimisreeglid on kehtestatud selliselt, et on tagatud korteriomanike võrdne kohtlemine. Samuti ei tulene korteriühistu üldkoosoleku otsustest, et need on suunatud ainult võõraste isikute (mittekorteriomanike) autode parkimise reguleerimiseks. Kohus leiab, et antud juhul on parkimiskorra kehtestamise eesmärgiks ikkagi parkimise reguleerimine selliselt, et reeglid ei piira ainult võõraste isikute parkla kasutamist, vaid ka korteriomanike parkla kasutamist. Kasutusreeglite eesmärgiks on muuhulgas piirata pargitavate autode arv: üks korter – üks auto ning parkimiskaardid on antud ainult piiratud hulgale korteriomanikele.
  10. aprilli 2019 üldkoosolekul otsustati punktis 9 täiendada parkimiskorda ka sellise punktiga, et parkimiskaardita parkimine on lubatud ainult üks tund, kui on näidatud parkimise algus. Nimetatud punkt ei saa kehtida ainult mitteomanike suhtes, kuna neil ei saagi olla parkimiskaarti. Seega omavad parkimisreeglid otsest mõju korteriomanikele. Kohus leiab, et ka leping AS-ga Ühisteenused ei olnud sõlmitud selleks, et kontrollida mitteomanike poolt autode parkimist, nagu seda väidab korteriühistu. Kohus leiab, et
  11. aprilli 2023 otsuse nr 5 sisust on selge, et otsus kehtib ka nende korteriomanike suhtes, kellele parkimiskaarti ei väljastatud, aga ka nende suhtes, kes parkimiskaarti mingil põhjusel autos nähtavale kohale ei pannud. Samuti paigaldatud liiklusmärkidel olevatest tingimustest ei tulene, et need ei kehti korteriomanikele (dtl 76-77). Kohus möönab, et iseenesest teenusepakkujaga lepingu sõlmimine on tavapärane tegevus, milleks ei ole vaja korteriomanike kokkulepet. Kuid antud juhul otsustati
  12. aprilli 2023 üldkoosolekul piirata korteriomanike võimalusi autot parkida ehk piirata kaasomandi kasutamise õigust. Kohus leiab, et
  13. aprilli 2023 koosoleku protokollist selgub üheselt, et reeglid kehtivad eelkõige just korteriomanike suhtes – pargitakse ilma parkimiskaartideta, ühelt korterilt mitu autot, aga ka pargitakse mittetöötavaid autosid. Seega teenuseosutajaga lepingu sõlmimine reguleeriks antud 7
(11)2-23-8817 juhul korteriomanike õigust parklat kasutada, nii parkimisreeglite sisus kui ka liiklusmärgid ja kontrolli teostamine on antud juhul oma loomult parkla kasutuskorra kehtestamine. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist tavapärase valitsemisega, kuna vastuvõetud otsused mõjutavad oluliselt korteriomanike kaasomandi kasutamist. Vajab märkimist, et korteriühistu on ka ise leidnud, et
  1. aprilli 2019 koosolekul kehtestatud parkimisreeglite osa punktide vastuvõtmiseks on vajalik korteriomanike kokkulepe. TsÜS § 85 alusel tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Kohus ei pea vajalikuks iga punkti eraldi analüüsida, kuna leiab, et
  2. aprilli 2019 üldkoosolekul hääletati parkimiskorra kui tervikliku dokumendi poolt ning eesmärgiks ei olnud jätta see osaliselt kehtima. Seda kinnitab ka asjaolu, et
  3. aprilli 2023 üldkoosolekul tugineti parkimisreeglite korrale tervikuna, sh punktidele, mille vastuvõtmiseks oli ka korteriühistu arvates vajalik omanike kokkulepe – parkimiskorra p-d 4, 10, 12 (üks korter - üks kaart, ei tohi parkida ametiautosid ja mittetöötavaid autosid). Tartu Ringkonnakohus leidis
  4. detsembri
  5. a lahendis nr 2-22-106961, et korteriomanike autode tasuta parkimise võimaldamine üksnes teatud isikute ringile (loa saanutele) ning parkimise tasuliseks muutmine (mh otsustamine selle üle, kes on tasu saamiseks õigustatud isik), muudab kaasomandis oleva asja majanduslikku otstarvet. Selleks on vaja kaasomanike kokkulepet AÕS § 74 lg 1 järgi. Kohus leiab, et ka käesolevas asjas, sellest, et AS-le Ühisteenused anti üle õiguse kontrollida liiklemise ja parkimise reeglite täitmist ja AS-l Ühisteenused on kohustus kutsuda kehtestatud korra eirajaid korrale, sh kasutades hoiatusi ja/või leppetrahve, saab järeldada, et tasuta ja piiramatult võimaldatud parkimise lõpetamisega muudeti ka asja majanduslikku otstarvet. Sisuliselt antakse kaasomandi osa (parkla) kasutusele AS-le Ühisteenused tulu saamise eesmärgil – firmale makstakse teenustasu ja võimaldatakse määrata leppetrahve (sh ka korteriomanikele). Selline tegevus väljub kindlasti korteriomanike tavakasutusest. Enne vaidlusaluste otsuste vastuvõtmist oli korteriomanikel võimalik parkida vabadele kohtadele piiramatult ning järelevalvet selle üle ei teostatud. Üldkoosoleku otsusega on parkimislubadega parkimist piiratud ning parkimisloata parkimisel või mitme sõiduki parkimisel võivad kaasneda korteriomanikule täiendavad rahalised väljaminekud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul parkimisvõimaluste muutmine ja selles osas kokkuleppimine on kõigi korteriomanike jaoks oluline küsimus ja seetõttu tuleb parkla kasutamise osas sõlmida kokkulepe kõigi korteriomanike vahel (vt Tartu Ringkonnakohtu lahend nr 2-23-2819).
  6. aprillil 2023 üldkoosolekul (dtl 15-19) otsustati ka parkimise korraldamisega seotud kulude jaotus. KrtS § 40 lg-te 1 ja 2 alusel korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Korteriühistu selgitas, et teenustasu arvestatakse ruutmeetri kohta. Kuigi see otsuse sõnastusest ei tulene, tähendab see igal juhul täiendavaid väljaminekuid. Lisaks sellele, et parkimine toimub teatud reeglite kohaselt, peavad omanikud kandma sellega seoses ka lisakulusid. Teenustasule lisanduvad ka parkimise korraldamisega seotud kulud: liiklusmärkide paigaldamine 600 eurot. Sisuliselt tähendab 30 eurot teenustasu seda, et parkimiskaartide valdajad maksavad selle eest, et 8
(11)2-23-8817 firma ei kontrolli parkimiskorra rikkumist ainult parkimiskaartideta isikute poolt, vaid ka parkimiskaartidega omanike parkimist, kulusid kannavad seega omanikud ebavõrdselt. Samuti otsustati üldkoosolekul ka rikkumise korral leppetrahvi tasumist kohustust. Üldkoosoleku otsuse sõnastusest – „firma nõuab sisse trahvi“ võib järeldada, et leppetrahvi tuleb rikkumise korral tasuda firmale mitte korteriühistule. Siiski peab kohus vajalikuks selgitada ka seda, et ei ole välistatud leppetrahvi tasumise kohustus korteriühistule, kui korteriomanik rikub enda kohustusi. Tallinna Ringkonnakohus märkis lahendi nr 2-24-3609 p-s 8.2, et korteriomanikud võivad KrtS § 13 lg 1 kohaselt kokkuleppel korraldada korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid ka KrtS-is sätestatust erinevalt, v.a juhul, kui seadus selle otse välistab. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista KrtS otsesõnu korteriomanike võimalust leppida kokku, et oma kohustuste rikkumise korral tuleb neil tasuda (korteriühistule) leppetrahvi. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Arvestades korteriühistu ja selle liikmete tehingulaadset õigussuhet, ei ole kolleegiumi hinnangul välistatud, et korteriomanikud lepivad kokku leppetrahvi tasumise kohustuses. Leppetrahvi olemusest tulenevalt peab see aga olema ette nähtud kokkuleppeliselt (s.o kohustatud isik peab olema leppetrahvi tasumise kohustusega nõustunud) ning kokkuleppes peab olema määratletud leppetrahvi summa, samuti peab kokkuleppest selguma, milliste kohustuste rikkumise korral tekib õigustatud isikul õigus kohustatud isikult leppetrahvi nõuda. Seega reguleerib parkimiskord korteriomanike õigust parklat kasutada, välistab teatud tingimustel parkla kasutamist, sätestab kulude kandmise kohustust ja võimalust kohaldada leppetrahvi. Need otsused omavad olulist mõju korteriomanikele. Neil põhjustel leiab kohus, et 30. aprilli 2019 ja 17. aprilli 2023 üldkoosolekute parkimist puudutavate otsuste vastuvõtmiseks oli vajalik korteriomanike kokkulepe, mistõttu on need otsused TsÜS § 38 lg 2 alusel tühised. Tühisuse seisukohalt ei oma tähtsust asjaolu, et avaldajal oli parkimiskaart olemas ning temal oli õigus autot parkida. 30. aprilli 2019 üldkoosoleku otsuse tühisuse seisukohalt ei oma ka tähtsust, kas avaldaja või tema esindaja hääletasid otsuse poolt või vastu. Avaldaja ei palunud kohtul nimetatud koosoleku otsust kehtetuks tunnistada. Kuna kohus tuvastab vaidlusaluste otsuste tühisuse, ei saa otsuseid kehtetuks tunnistada ning kohus ei analüüsi avaldaja alternatiivset nõuet tunnistada 17. aprilli 2023 üldkoosoleku otsus kehtetuks. Kohtulahendis analüüsimata tõendid või menetlusosaliste väited ei oma asja lahendamisel tähtsust, kohus ei pea vajalikuks neile hinnangut anda. Eeltoodu alusel rahuldab kohus avalduse ja tuvastab Narva linn, Kangelaste prospekt 27 korteriühistu korteriühistu korteriomanike 30. aprilli 2019 ja 17. aprilli 2023 üldkoosolekute parkimist puudutavate otsuste tühisuse. Menetluskulud

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et kõik menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda. Avaldaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad menetluskulud kokku 1433,80 eurot, millest 80 eurot – dokumentide tõlkimine; 3 eurot – dokumentaalse tõendi saamise kulu: riigilõiv – 50 eurot ja 1300,80 eurot õigusabikulud (kokku 9 tundi) koos käibemaksuga. 9

(11)2-23-8817

§ 138

lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 139

lg 1 järgi on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Avaldaja on tasunud riigilõivu summas 50 eurot, seega kuulub nimetatud summa väljamõistmisele puudutatud isikult.

§ 143

p-de 1 ja 2 alusel on asja läbivaatamise kuluks tõlgikulud ja dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Seega on põhjendatud avaldaja dokumendi saamise kulu summas 3 eurot ja dokumentide tõlkimise kulud summas 80 eurot.

§ 144

p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Tsiviilasjas esindas avaldajat advokaat

§ 218lg 1 p 1 alusel.

Kõik menetluses esitatud dokumendid olid esindaja poolt allkirjastatud ja kohtule esitatud, seega osales avaldaja menetluses lepingulise esindaja kaudu. Kohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Õigusabile kulunud aega ei ole reeglina võimalik esindajal tõendada, kohus peab ajakulu põhjendatust hindama lähtudes asja keerukusest, esindaja oskustest, elulisest usutavusest jm sellistest aspektidest. Kohus leiab, et avaldaja esindaja ajakulu 9 tundi on üleliigne. Tegemist ei olnud eriliselt mahuka asjaga, avaldaja ei esitanud hulgaliselt tõendeid, samuti ei olnud avaldaja esindajal vaja tutvuda vastaspoole esitatud suuremahuliste tõenditega. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust ja mahtu on põhjendatud ajakulu alljärgnevalt: - Avalduse koostamine – 3 tundi; - Nõupidamine avaldajaga ja arvamuse koostamine kokku 2,5 tundi; - Lõppseisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine – 1 tund. Avaldaja lepinguline esindaja on õigusteenust osutanud hinnaga 120 eurot/tund käibemaksuta. Kohus leiab, et esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuta on mõistliku suurusega ja on tavaline turuhind. Arvestades seda moodustavad avaldaja vajalikud ja põhjendatud õigusabi kulud koos käibemaksuga: (3+2,5)x120x120%+1x120x122%= 792+146,40= 938,40 eurot. Nimetatud summa tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel moodustavad avaldaja menetluskulud kokku: 80 + 3 + 50 +938,40 =1071,40 eurot, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 10

(11)2-23-8817 Avaldaja esindaja taotles ka viivise väljamõistmist. Jõustumine ja täitmine

§ 617

lg 1 ja lg 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.