KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 08.03.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-574 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveame

) § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad

§ 15lg 1 ja § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud asjaolu.

Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt. 1.1. PPA Ida-Harju politseijaoskonna patrull AP3689 sai 06.03.2025 väljakutse aadressile Vana-Narva mnt 9 juures, Maardu. Kutse sisuks oli järgmine: „Teataja annab teada võimalikust immigrandist. Isiku viisa sai aasta tagasi läbi. Tel. xxxxxxxx isiku nimi on X. Isik on teatajale võõras, elas hostelis. Isik elab hetkel näidatud asukohas ratastel majas. Teataja ise soovib jääda anonüümseks ja enda kohta andmeid ei anna. Kohale saabudes, tuvastati, et 3-25-574 antud aadressil pargitud haagissuvila reg. numbriteta. Suvilas põles tuli. Ukse avas meesterahvas, meesterahval paluti esitada dokumendid selleks, et tuvastada isikusamasust. Isik vastas, et tema nimi on X, elab antud suvilas, sest teeb sellel territooriumil tööd; töötab mitteametlikult. Dokumente isikul polnud, väidetavalt on dokumendid (pass) ülemuse käes. Kontrollides isikut läbi politsei andmebaasi (Apollo) osutus isikuks X, Moldova kodanik. Isikul on Apollos märge „illegaal“. Isik toimetati kinnipidamiskeskusesse (KPK), oli nähtavalt joobes, kuid keeldus puhumast. Isik peeti 06.03.2025 kell 21.34

§ 15lg 1 alusel 48 tunniks kinni.

1.

1. Isik sisenes viimati Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumile Ungari Vabariigi kaudu 20.04.2023 Moldova biomeetrilise passi nr XXXXXXX (kehtivusaeg 13.05.202113.05.2031) alusel. Moldova kodanikul on Moldova biomeetrilise passi alusel õigus Schengeni territooriumil viisavabalt viibida 90 päeva 180 päevase perioodi jooksul. Isik on viibinud alates 21.04.2023 kuni tänaseni 07.03.2025 Eesti Vabariigi territooriumil. Isik oleks pidanud lahkuma Schengeni territooriumilt hiljemalt 18.07.
2. Isik ületas 180-päease ajavahemiku jooksul viisavaba lubatud viibimisaega 378 kalendripäeva võrra perioodil 18.07.2023-30.07.2024 ning ajavahemikul 14.08.2024-07.03.2025 oli isik lisaks veel 206 kalendripäeva ilma seadusliku aluseta, seega kokku 585 kalendripäeva. 1.
3. PPA on isikule koostanud 30.07.2024 vabatahtliku lahkumisettekirjutuse nr 1052280755, millega anti isikule vabatahtlik lahkumistähtaeg 13.08.
4. Alates 14.08.2024 on ettekirjutus sundtäidetav. 1.
5. Isikuga 07.03.2025 läbi viidud küsitluse raames uuriti, miks isik ei lahkunud talle varasemalt määratud tähtaja jooksul. Isik selgitas, et ta elas nimetatud aadressil, kus ta kinni peeti ning töötas seal ebaseaduslikult; lahkumiskohustust ei täitnud, kuna ei tahtnud ning tunnistas, et varjas end politsei eest teadlikult, kuna ei tahtnud, et teda Eestist välja saadetakse. 1.
6. Isiku paigutamine KPK-sse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks. On alust arvata, et isik hakkab väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Isiku puhul esineb põgenemisoht vastavalt

§ 68punktidele 1 ja 6.

Vaidlus puudub, et isikule oli koostatud 30.07.2024 vabatahtlik lahkumisettekirjutus, kuid isik ei täitnud seda ja varjas ennast politsei eest. Isik on süüdi mõistetud 30.07.2024 Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr XXXXXX karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust; KarS § 73 lg 1 ja lg 3 kohaselt jäeti mõistetud karistus isiku suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. PPA piiri- ja migratsioonijärelevalve ametniku poolt on 30.07.2024 läbi viidud väärteomenetlus ja koostatud kiirmenetluse otsus nr 10220192163117 välismaalaste seaduse (VMS) § 298 kvalifitseeritava teo toimepanemises ning määratud rahatrahv 600 eurot. Rahatrahv on tasumata. Isikule koostati 07.03.2025 uus kiirmenetluse otsus nr 10220192524552 VMS § 298 kvalifitseeritava teo toimepanemises ja määrati rahatrahv 1200 eurot. 1.6. Isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama. Vabaduses viibides puudub isikul selleks ajend, mida on oma käitumisega tõendanud. Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada

§-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid. Isik võib hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoidma. See raskendaks oluliselt isiku väljasaatmist. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel. Käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellist usaldust. Isik on viibinud teadlikult Schengeni alal ebaseaduslikult kokku 585 päeva ning isiku hinnangul ei ole selline teguviis seaduse 2

§ 23lg 4).

1. PPA jäi 08.03.2025 istungil taotluse juurde ning selgitas, et isikut ei saa 48 tunni jooksul välja saata, sest isikule tuleb koostada väljasaatmisplaan, broneerida lennupiletid ja teostada muud toimingud. See kõik võib võtta aega 2-3 nädalat. PPA käes on isiku Moldova pass.
2. Puudutatud isik selgitas 08.03.2025 kohtuistungil, et nõustub taotlusega. Isik ei lahkunud Eestist talle vabatahtlikult antud tähtaja jooksul, sest tal tekkis Eestis pere selle aja jooksul ja ei tahtnud neid maha jätta. Isik kinnitas, et tal on Moldova pass. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Juhindudes

§ 23

lg-test 1 ja 1 1 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 08.04.2025 (kaasa arvatud). 5.

§ 2lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Puudutatud isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Nimelt on isikule tehtud lahkumisettekirjutus, mis muutus sundtäidetavaks 14.08.2024 (vt digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 3). 6. Vastavalt

§ 23

lg-le 1 taotleb PPA halduskohtult luba pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Haldustoiminguks loa andmiseks piisab, kui üks nimetatud alustest on täidetud. 7. Käesoleval juhul nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht, mistõttu esineb kinnipidamiseks

§ 23lg 1 p-s 1 nimetatud alus.

Põgenemisohtu tuleb sisustada juhindudes

§-st 68. Vastavalt § 68 punktile 1 esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega. Asja materjalist nähtuvalt oli isikul lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja viimane päev 13.08.2024 (vt dtl 3). Ometi ei lahkunud isik oma kodakondsusjärgsesse riiki. Puudutatud isik on nii 07.03.2025 küsitluse käigus kui ka 08.03.2025 kohtuistungil selgitanud, et ei täitnud lahkumiskohustust vabatahtlikult põhjusel, et tal on Eestis tekkinud pere ning tal on laps. Samas nähtub küsitluse protokollist, et ametlikult isik abielus ei ole, väidetav abikaasa elab sotsiaalmajas ning lapse sünnitunnistusele on vanemana kantud üksnes ema (dtl 13). Aga ka juhul, kui pidada isiku selgitusi usutavaks, ei ole tegemist mõjuvate põhjustega VMS § 46 lg 3 tähenduses, mis takistaksid isiku lahkumist Eestist. Lisaks on tõendatud, et isik ei ole astunud samme, et seadustada oma viibimist Eestis, sh ei ole võtnud ühendust PPA-ga teatamaks, et 3

§ 68 punkti 6 tähenduses.

Vastavalt

§ 6

8 p-le 6 esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud, või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemise ohu prognoos peab arvestama kõiki asjakohaseid tegureid kogumis (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 3-20-1158, p 11). Kuigi isik on 08.03.2025 kohtuistungil märkinud, et PPA taotlusele vastu ei vaidle, siiski küsitluse protokollist nähtub, et isik on teadlikult varjanud ennast politsei eest eesmärgiga vältida oma väljasaatmist (vt dtl-d 13-14). Lisaks on isiku suhtes koostatud väärteomenetluse raames kiirmenetluse otsused (dtl 15 jj), mis viitab, et isik ei järgi õiguskorda. Põgenemisohu tõenäosust suurendab asjaolu, et isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid, ta on andnud valeütlusi PPA-le seoses oma passiga ning tal puudub ka ametlik elukoht Eestis (väidetava abikaasa juures elada ei saa) (vt dtl 13). Usutav on ka PPA väide, et kui isik KPK-sse toimetati, siis oli ta nähtavalt joobes, kuid keeldus puhumast (dtl 37). Seega ei ole isik ka väga koostööaldis PPA-ga olnud peale isiku kinnipidamist eesmärgiga ta välja saata. 9. Puudutatud isiku varasem käitumine (pikalt ebaseaduslikult riigis viibimine, valeütluste andmine, koostööst keeldumine PPA-ga) annab alust kahtluseks, et isik ei järgiks suure tõenäosusega leebemaid järelevalve meetmeid (

§ 10) ega oleks PPA-le enam kättesaadav.

Olukorras, kus isiku varasem käitumine ei ole olnud seaduskuulekas, isik on teadlikult ennast varjanud politsei eest eesmärgiga vältida riigist välja saatmist, annab alust kahtluseks, et ka edaspidi ei pruugi isik õigusaktides sätestatut järgida, sh leebemaid järelevalvemeetmeid täita. Seega ei täidaks järelevalvemeetmed tõenäoliselt oma eesmärki – põgenemisohu vältimine (

§ 10lg 1), mis seaks ohtu väljasaatmise tulemuslikkuse.

10. Asjast ei nähtu, et KPK-sse tervisekaalutlustega (

§ 23lg 4).

paigutamine oleks vastuolus turvalisuse ja

1. Kohus leiab, et kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Abinõu kohaldamise eesmärk on tagada puudutatud isiku väljasaatmise tulemuslikkus. Seejuures puuduvad alternatiivid nimetatud eesmärgi saavutamiseks, nagu eelnevalt on kohus leidnud. Usutav on PPA selgitus, et isikut ei ole võimalik 48 tunni jooksul välja saata ning selle korraldamiseks tehtavad toimingud võivad võtta aega hinnanguliselt 2-3 nädalat. Kohus annab PPA-le loa kuni üheks kuuks, et saaks ka ootamatuste korral (nt lennu tühistamine/ära jäämine vmt) tagada isiku väljasaatmise tulemuslikkuse.
2. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA 07.03.2025 taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik KPK-sse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks, s.o 08.04.2025 (kaasa arvatud).
3. PPA-l tuleb isik KPK-st viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks (

§ 24lg-d 11 ja 3). 4