KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2025, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-135761 Tsiviilasi OÜ Akt

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2

§ 444lg 3 alusel teeb kohus hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus esitab siiski põhjendused hagi osalise rahuldamata jätmise kohta ning nõude määratlemiseks vajalikud asjaolud. Asjaolud 4. Hagiavalduse kohaselt sõlmis M.V. Inbank Finance AS-ga 29.08.2022 tarbijakrediidilepingu nr L89009631585 summale 500 eurot, intressiga 18% aastas, haldustasu 5 eurot kuus, lepingutasu 0 eurot ja 20.05.2023 tarbijakrediidilepingu nr L89012424527, summale 600 eurot, intressiga 21,60% aastas, haldustasu 4,40 eurot kuus, lepingutasu 0 eurot, ning 22.03.2024 kokkuleppe lepingute nr L89009631585, L89012424527 muutmiseks (maksepuhkusega seotud maksegraafiku muutmine – lepingu uus nr L89015642898), mille kohaselt laenu jääk 752,97 eurot, intress 19,90% aastas, laenuhaldustasu 5 eurot, lepingutasu 25 eurot. Kostjale saadeti 09.07.2024 ülesütlemise hoiatus ning 29.07.2024 öeldi leping üles. Võlausaldaja loovutas 31.07.2024 nõude OÜ-le Aktiva Finance Group. Kostja on kahe laenulepingu alusel teinud tagasimakseid kokku 688,98 eurot (418+270,98), millest põhivõla katteks arvestati 347,03 eurot. Hageja esmane nõue: põhivõlgnevus 752,97 eurot, intress 57,94 eurot, laenuhaldustasu 20 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 51,58 eurot + viivis 19,9% aastas alates 03.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Alternatiivnõue: vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei saaks lugeda lepingut 29.07.2024 kehtivalt üles öelduks ja hageja nõuab lepingu täitmist (tagastamata põhiosa 411,02 eurot) tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksetena

§ 369

alusel, s.o osamaksed al 10.01.2025 kuni 10.09.2025 ja viivis sissenõutavaks muutunud osamaksetelt VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
2. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtule pole selgitatud ega tõendatud, kuidas kontrolliti kostja sissetulekute ja väljaminekute suurust. Laenutaotluses andmete küsimine ning maksehäireregistri kontrollimine ei ole piisav. Seega ei saanud laenuandja veenduda kostja krediidivõimelisuses ning kohus ei saa seda ka kontrollida, sest tõendeid pole esitatud. Krediidiandja ei ole kostja krediidivõimet adekvaatselt hinnanud, rikkudes VÕS § 4034 lg 1 ning jätnud tarbija esitatud teabe kontrollimata, rikkudes VÕS § 403⁴ lg 4 teises lauses ja KAVS § 50 lg-tes 3 ja 4 sätestatud kohustusi. Kokkuvõttes on krediidiandja rikkunud VÕS § 403⁴ lg 6 sätestatud kohustust.
3. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 403 4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega jääb esmane nõue rahuldamata. Kuivõrd uuesti määratud tagasimaksed on samas suurusjärgus viimati kokku lepitud kuumaksetega ning alternatiivnõudega nõutakse vaid põhiosamakseid, saab nõude selles osas rahuldada.
4. 18.02.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhivõlg 100 eurot (s.o 10.01 ja 10.02.2025 osamaksed) ja neilt viivis 0,72 eurot. Lisaks tuleb välja mõista tulevikus 3

§ 163lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ca 45% ulatuses, seega jäävad hageja kulud 45% ulatuses kostja kanda. Kostjal kulud puuduvad.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 9. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise eest 20 eurot on põhjendatud kulu. Hageja on taotlenud esindajakuludeks kokku 338 eurot 2h töö eest. Tulenevalt

§ 175

lg 1 loen täiendavaid menetlustoiminguid arvestades põhjendatud juristi tunnitasuks 100 eurot, kokku seega 200 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 500 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 225 eurot. 10. Tuginedes

§ 177

lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgset viivist. 11. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik 4