KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-563 Haldusasi Eesti Kaitseväe Sõjavä

) § 171 lg-d 1, 2, 3 ja 9. Käskkirja kohaselt määrati karistus põhjusel, et X läks oma tegevusega vastuollu Kaitseväe juhataja 05.04.2013 käskkirjaga nr 95 kinnitatud Kaitseväe sisemäärustiku (sisemäärustik) p-des 16 ja 17 3-25-563 sätestatuga ja pani toime

§ 166lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud distsiplinaarsüüteod.

Käskkirja kohaselt käitus isik ebakaitseväelaslikult ja vääritult, kirjutades 22.01.2025 kell 21:00 ja 23.01.2025 kell 16:10 kompaniikorrapidaja laual olevale kilele musta markeriga „Mina olen korrapidaja olen pede“ ja rohelise markeriga „Слава Русcиa!” (Au Venemaale), „блуamъ я morбиk“ (lits ma torbik). Lisaks eelnevale ei tunnistanud nooremseersant X 24.01.2025, et tema kirjutas eelpool nimetatud laused korrapidaja lauale, hoolimata sellest, et kogu rühmale, sh Xle anti võimalus ülestunnistamiseks vähemalt kahel korral. Nooremseersant X käitumine nii väljendite kirjutamisel kui ka hiljem oma tegevuse mitte tunnistamises, olgugi, et selleks anti rohkem kui üks võimalus, näitab täielikku vastutustunde puudumist. 3. Eesti Kaitseväe Sõjaväepolitsei vahipataljoni ülem kolonelleitnant A. Meerits esitas 07.03.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse kontrollida distsiplinaararesti seaduslikkust. Taotlusele on lisatud asjaomane käskkiri, distsiplinaarmenetluse kokkuvõte ja distsiplinaarmenetluse materjalid. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 173

lg 1 kohaselt teatab distsiplinaararesti määranud ülem viivitamata kinnipidamiskohajärgsele halduskohtule distsiplinaararesti määramisest, lisades: 1) kinnitatud ärakirja käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta; 2) distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja muud asjassepuutuvad materjalid. 5. Kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata HKMS-s haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks (

§ 173lg 2).

HKMS § 264 lõike 1 kohaselt annab seadusega sätestatud juhtudel kohus haldustoiminguks loa ja pikendab seda. Haldustoiminguks annab loa kohus, kelle tööpiirkonnas asub luba taotlev haldusorgan, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust kohtualluvust (HKMS § 264 lg 3). Kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4). 6. Halduskohtunik kontrollib, kas 1) kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; 2) enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; 3) kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda ning 4) ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama (

§ 173lg 3).

1. Kohus selgitab, et sellise kohtuliku eelkontrolli näol on tegemist formaalse kontrolliga, mille menetlusse ei kaasata kaitseväelast, kellele karistus määrati ning mille raames ei hinda kohus seda, kas käskkirjas kirjeldatud teod on nõuetekohaselt tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Halduskohtu eelkontroll piirdub küsimusega, kas teokirjelduse õigsust eeldades saab sellise teo eest põhimõtteliselt karistuse määrata, kontrollimata seejuures, kas isik, kellele arest määrati, sellise teo ka tegelikult toime pani.
2. Tutvunud taotluse, karistuse määramise käskkirja ning distsiplinaarmenetluse materjalidega, leiab kohus, et distsiplinaararesti määramine on toimunud kooskõlas seadusega.

§ 157

kohaselt on kaitseväeline distsipliin seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt.

§ 166

lg 1 järgi on distsiplinaarsüüteod muu hulgas seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine (p 1) ning asutusele varalise kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine või 2

§ 167

lg-st 1 kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi. 9.

§ 49

lg 3 sätestab, et ajateenija on kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte. Üheks selliseks õigusaktiks on Kaitseväe sisemäärustik. X läks kõnealuses käskkirjas kirjeldatud tegevusega vastuollu Kaitseväe sisemäärustiku p-des 16 ja 17 sätestatuga, mille kohaselt peab kaitseväelane: 16) olema laitmatu ja väärikas igal ajal ja igas olukorras; meeles pidama, et iga kaitseväelase ülalpidamise järgi otsustatakse Kaitseväe või Kaitseliidu selle struktuuriüksuse, mille vormiriietust ja sümboolikat ta kannab, üle; kaitsejõudude au ja head nime kalliks pidama; 17) olema otsustus- ja vastutusvõimeline; vastutustunne väljendub oma tegude ja nende tagajärgede põhjuslike seoste mõistmises ja tunnistamises; kaitseväelane peab omama julgust ja initsiatiivi vajadusel teha ka ebapopulaarseid otsuseid. 10. Eeltoodust järeldub, et 22.01.2025 kell 21:00 ja 23.01.2025 kell 16:10 kompaniikorrapidaja laual olevale kilele musta markeriga „Mina olen korrapidaja olen pede“ ja rohelise markeriga „Слава Русcиa!” (Au Venemaale), „блуamъ я morбиk“ (lits ma torbik) kirjutamine ning eelneva teo üles tunnistamata jätmine on käsitatavad

§ 166lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud süütegudena.

11. Kohus nõustub taotlejaga, et arvestades sõjalist olukorda maailmas, on tegemist kaitseväelasele sobimatu käitumisega, mis on vastuolus nii üldtunnustatud kõlblusnormidega kui ka kaitseväes kehtestatud reeglitega. Samuti viitab oma teo üles tunnistamata jätmine ajateenija vastutustunde puudumisele. 12.

§ 181

lg 1 kohaselt vastutab kaitseväelane distsiplinaarsüüteo eest üksnes süü olemasolu korral. Kohus nõustub, et X on mõlemad süüteod pannud toime tahtlusega, kuivõrd väljendite kirjutamist ja süü mittetunnistamist ei saa toime panna raskest hooletusest ega hooletusest. Käskkirja kohaselt on X puhul tegemist ajateenijaga, kellel süütegude toimepanemise ajaks oli läbitud juba üle poole ajateenistusest. Seega on talle teada teenistust reguleerivad õigusaktid ning nendes kehtestatud nõuded. Samuti on tema puhul tegemist ajateenijaga, kes on edukalt läbinud nooremallohvitseride kursuse. 13. Kuna puudutatud isik on eelviidatud kohustusi süüliselt rikkunud, siis on temale etteheidetavad teod distsiplinaarsüüteod

§ 166lg 1 mõistes ning nende eest võib määrata distsiplinaarkaristuse.

14. Enne aresti määramist on läbi viidud distsiplinaarjuurdlus ning koostatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on menetlusosalisele tutvustatud tema õigusi ja antud võimalus omapoolsete selgituste esitamiseks talle etteheidetud distsiplinaarsüüteo kohta (27.01.2025 ja 02.02.2025 koostatud menetlusaluse isiku seletuskirjad). Ka on talle tutvustatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtet (vt taotluse lisa 4 lk 2, X kinnitus 05.03.2025) ning antud võimalus täiendavateks selgitusteks (vt taotluse lisa 4 lk 1, X arvamus süüteo ja võimaliku karistuse kohta). Lisaks on Xle tutvustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja (allkirjastatud digitaalselt isiku poolt 06.03.2025). Seega on puudutatud isik ära kuulatud ning võimaldatud tal esitada oma seisukoht nii juhtunu kui karistamise asjaolude kohta. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjal on märgitud korrektne vaidlustamisviide ning käskkirjaga on võimaldatud tutvuda. 15.

§ 168lg 2 kohaselt on ajateenijale määravateks distsiplinaarkaristusteks mh noomitus, 3

§ 171

lg 2 kohaselt määratakse distsiplinaararest kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini.

§ 184

lg 3 kohaselt määratakse distsiplinaarkaristus proportsionaalselt distsiplinaarsüüteo raskusastmega ning distsiplinaarkaristuse valimisel peab ülem eelkõige arvesse võtma distsiplinaarsüüteo tagajärgede raskust, süü vormi, kaitseväelase eelnevat teenistusalast käitumist ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Käskkirja nr 513P kohaselt on nooremseersant X lühikese aja jooksul korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini (varasemalt 2024. aasta detsembrikuus) ega ole suutnud peale eelmiste rikkumiste tuvastamist teha vajalikke järeldusi. Samas on käskkirjas karistuse määramisel arvestatud nooremseersandile määratud eelnevat ergutust ja positiivset iseloomustust, mistõttu pole määratud maksimaalset karistust, ehk 14 päeva distsiplinaararesti (

§ 171lg 4). Kohus nõustub käskkirjas toodud järeldusega, et karistuseks määratud nelja

§ 185

lg 1 teise lause kohaselt saab distsiplinaarjuurdluse korral määrata distsiplinaarkaristuse 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei määrata karistust, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud rohkem kui üks aasta. Antud juhul neid tähtaegu karistuse määramisel rikutud ei ole – distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte on kuupäevaga 27.02.2025 (allkirjastatud kolonelleitnant A. Meeritsa poolt 04.03.2025) ning karistus määrati 06.03.2025. 17. Kaitseväelasele distsiplinaararesti on määranud Eesti Kaitseväe Sõjaväepolitsei vahipataljoni ülem kolonelleitnant A. Meerits. Seega on aresti määranud

§ 171lg 3 kohaselt pädev ülem.

1. Eeltoodut arvestades tunnistab kohus distsiplinaararesti määramise seaduslikuks.
2. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel omal algatusel määruse avaldamisel puudutatud isiku nime ja isikukoodi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 4