Obsah (7)

§ 442§ 187§ 129§ 173§ 174§ 164§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 17.02.2024, Rakvere Tsiviilasja number 2-25-86 Tsiviilasi A. P. hagi V. P. vastu elatise nõudes

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE 03.01.2025, korrigeeritult 06.01.2025, esitatud hagi kohaselt soovib hageja elatisraha alates 01.01.2025 seaduses ettenähtud miinimusuuruses. Hagi kohaselt on kostja seni keeldunud nõutud suuruses elatise maksmisest. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma 02.02.2025 kirjalikus vastuses tunnistab hagi ja on nõus miinimumsuuruses elatise tasumisega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole sellest, et hageja on kostja laps ning kostja on perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja § 97 punktist 1 tulenevalt kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu

1. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11;
2. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Hagejate ja kostja vahel ei ole vaidlust selle üle, kas kostjal on kohustus hagejatele maksta elatist või mitte. Kohus leiab, et kostja poolt seaduses sätestatud miinimumsuuruses elatise tasumine ei sea ohtu kostja enda toimetulekut. Menetluses ei ole leidnud tõendamist asjaolud, mis annaks alust vähendada elatist alla maakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
3. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. 2 Tulenevalt PKS § 101 lg-st 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja elab püsivalt ema juures ning isaga ei kohtu. Hagi esitamise hetkel on ühe lapse elatiskalkulaatori alusel, 287,72 eurot. elatis, indekseeritud baassummat arvestades, Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks elatise miinimumsuuruses nõude esitamisel ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Hagi hind Kohus selgitab menetlusosalistele, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 442 lg 2 p 5 1 kohaselt tuleb otsuse sissejuhatuses märkida tsiviilasja hind. Juhindudes

§ 129lg 2 on elatise nõude hagihind (287,72 eurot x 9 kuud) 2589,48 eurot.

Kostjale selgituseks, et väljaarvestatud hagi hinna näol tegemist ei ole summaga, mida kostja peaks hagejale tasuma. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik 3