Obsah (5)

§ 30§ 16§ 31§ 32§ 195

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-501 Haldusasi X kaebus Siseministeeriumi kohustamiseks viima Po

) § 195 alusel õigus esitada prokuratuurile või uurimisasutusele kuriteoteade.

1. Kaebaja esitas 18.02.2025 Harju Maakohtule kaebuse, Siseministeerium viiks läbi järelevalve toimingu vastavalt seadusele.
2. milles nõudis, et Harju Maakohus edastas kaebuse 27.02.2025 Tallinna Halduskohtule.
3. Tallinna Halduskohus küsis 28.02.2025 kohtunõudega Siseministeeriumilt kaebaja kaebust ja sellele esitatud 07.02.2025 vastust.
4. Siseministeerium edastas nõutud dokumendid halduskohtule 05.03.
5. 3-25-501 KOHTU PÕHJENDUSED
6. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.
7. Kohtu hinnangul puudub kaebajal kaebeõigus nõuda Siseministeeriumi kohustamist politseiametniku üle järelevalvet teostama. Kaebaja selgitas, et tegemist on kriminaalmenetluses kogutud tõendiga. Kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse peab tagama prokuratuur (

§ 30

lg 1), kellel on õigus kontrollida, kas tõendid on ehtsad ja kogutud õiguspäraselt. Kohtumenetluses oleva kriminaalmenetluse õiguspärasust kontrollib esimeses kohtuastmes maakohus, teises astmes ringkonnakohus ja kolmandas astmes Riigikohus (

§-d 18-20). Siseministeeriumil on pädevus teha Politsei- ja Piirivalveameti üle teenistuslikku järelevalvet (Vabariigi Valitsuse seaduse § 41 lg 1, siseministri 17.07.2014 määrus nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ § 3 lg 1). Teenistusliku järelevalve tegemise õigus ei anna õigust sekkuda kriminaalmenetlusse, sest selles osas on seadusega sätestatud teistsugune pädevus. Siseministeerium ei ole kriminaalmenetluse menetleja

§ 16

lg 1 tähenduses ega uurimisasutus

§ 31

lg 1 tähenduses, seepärast ei ole tal pädevust kriminaalmenetlusse sekkuda, selles tehtud toimingute õiguspärasust kontrollida, kriminaalmenetlust läbiviivate politseiametniku tegevust hinnata ega neile selles osas mingeid korraldusi anda, sest uurimisasutus on kriminaalmenetluses iseseisev (

§ 32lg 1).

Kaebajal on võimalik pöörduda oma kaebusega kas prokuratuuri või esitada oma vastuväited maakohtule (olenevalt sellest, millises staadiumis kriminaalmenetlus hetkel on). 9. Ka juhul, kui politseiametnik on tõendeid kogudes pannud toime kuriteo, tuleb kaebajal pöörduda kuriteoteatega uurimisasutuse või prokuratuuri poole (

§ 195lg 1).

Siseministeeriumi pädevuses ei ole kriminaalmenetlust algatada ega seda läbi viia.

1. Kuna Siseministeeriumi pädevuses ei ole kaebaja soovitud järelevalvemenetlust läbi viia, siis puudub kaebajal õigus nõuda Siseministeeriumi kohustamist selleks ja kaebus tuleb selle esitajale kaebeõiguse puudumise tõttu läbivaatamatult tagastada.
2. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud, seepärast ei ole vaja riigilõivu tagastamise küsimuse üle otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ 2