Obsah (7)

§ 6§ 10§ 7§ 8§ 15§ 17§ 19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 10.03.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-324 Haldusasi X riigi õigusabi taotlus Menetlustoiming Taotluse lahe

) ei ole sätestatud teisiti. Tulenevalt

§ 6

lg-st 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

§ 10

lg 1 kohaselt taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda.

1. Taotleja on esitanud kohtule riigi õigusabi taotluse (dtl 30-32), majandusliku seisundi teatise (dtl 20-29), riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise (dtl 33-25) ja pangakontode väljavõtted (dtl 36-44). Taotleja on riigi õigusabi taotluse kohaselt töötu endine kinnipeetav, kes jäeti taotluse kohaselt vanglas kohase ravita. Kohtule on esitatud taotleja poolt andmed, mille kohaselt taotleja ja tema perekonnaliikmete kogu sissetulek ühes kuus on 810.46 eurot. Kohus leiab, et esitatud andmetest nähtub, et taotluse esitajal puuduvad sellised piisavad sissetulekud ja muud vabad vahendid, mille arvel saaks taotleja õigusteenustega kaasnevad kulud kanda. Seega leiab kohus, et taotleja on maksejõuetu ning talle tuleb anda menetlusabi riigi õigusabi korras määratud advokaadi õigusabi kulude kandmiseks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus käesolevaga taotlejale riigi õigusabi korras esindaja.
2. Arvestades taotleja isikut ja asjaolu, et isik ei oma juriidilisi teadmisi, on tõenäoline, et isik ei suuda ise, ilma professionaalse õigusabita esitada haldusorganile nõuetekohast taotlust kahju hüvitamiseks. Seega selleks, et taotleja olulised õigused ja huvid ei jääks kaitseta, leiab kohus, et on põhjendatud taotlejale riigi õigusabi andmine haldusmenetluseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei kohaldu

§ 7

lg 1 p 6, mis sätestab, et riigi õigusabi ei anta kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohus leiab, et avalikes huvides on mh see, et isikud saaksid vanglas nõuetekohast tervisehoiuteenust ja ravi ning juhul kui see on jäetud tagamata, siis saaksid hüvitatud isikule tekitatud võimalikud kahjud. Kohus määrab anda taotlejale tema majanduslikku seisundit arvestades riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (

§ 8p 1).

5. Kohus edastab määruse ärakirja Eesti Advokatuurile riigi õigusabi osutaja määramiseks (

§ 15lg 5).

Riigi õigusabi korras määratud advokaadil tuleb esmalt võtta ühendust taotlejaga ja selgitada talle õiguslikku olukorda ning seejärel esitada nõuetekohane taotlus haldusorganile (juhul kui taotluse 2 esitamine on õiguslikult põhjendatud) ning kui taotlus peaks jäetama rahuldamata, siis ka nõuetekohane kaebus halduskohtule (vt

§ 17lg 1).

Kohus selgitab veel, et kui riigi õigusabi saaja taotleb seadusega vastuolus oleva huvi kaitset või kui riigi õigusabi saaja väidetav nõue ei põhine seadusel või kui puudub protsessuaalne võimalus kaitsta riigi õigusabi saaja õigusi ja huve, piirdub riigi õigusabi osutamine sellega, et advokaat põhjendab kirjalikult nimetatud asjaolusid riigi õigusabi saajale (vt

§ 19lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 3