RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-24-660 31. mär

) § 48 lõikes 1 sätestatuga; 2) muutma lepingutingimusi ning kaotama ülemäärase transporditasu või transporditasu esmatarbekaupadelt (kirjatarbed, hügieeni- ja majapidamistarbed ning riided ja jalanõud); 3) avaldama kaupade sisseostuhinnad ja kontsessioonilepingu nr 4-2/13-1 lisa 4; 4) kontrollima regulaarselt teenusepakkuja hinnapoliitikat ja teenuse kvaliteeti vastavalt sõlmitud lepingule ning et Osaühingu Makro Trade Baltic tarnitav kaup ei oleks asendatud ostja tahte vastaselt asendustoodetega; 5) võimaldama pandipakendi tagastamist. 2. Tartu Halduskohus tagastas 28. mai 2024. a määrusega kaebuse, leides et vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna kaebuses esitatud asjaoludel ei ole vaidlus avalik-õiguslik. Halduskohtu põhjendused olid järgmised. 2.1. Kaebaja hinnangul ei ole e-poe hinnad vastavuses

§ 48lõikega 1 ja kauba kättetoimetamise tasu on ülemäärane.

Kaebus sisaldab etteheiteid müüdava kauba kvaliteedile ning pakendi tagastamise kohta.

§ 48

lõikest 1 tulenevalt lasub vanglal avalik-õiguslik kohustus tagada kinnipeetavale sisseostude tegemise võimalus ning vangla võib kaupu ise müüa või anda selle 3-24-660 ülesande täitmise üle eraõiguslikule isikule (vt RKEKo 3-3-1-48-12, p 9). Tartu Vangla ei müü kinnipeetavatele kaupa ise, vaid seda teeb eraõiguslik juriidiline isik Osaühing Makro Trade Baltic, kellega vangla on riigihanke raames sõlminud kontsessioonilepingu. 2.2.

§ 48

lõikes 1 sätestatud vangla avalik-õiguslikku kohustust tagada kinnipeetavale võimalus teha sisseoste tuleb eristada müügilepingust tulenevatest poolte õigustest ja kohustustest, mis alluvad eraõigusele. Müügilepingust tulenev müüja kohustus anda ostjale üle müüdav asi ja teha võimalikuks omandi üleminek ning ostja kohustus tasuda müüjale asja hind ja võtta asi vastu on eraõigussuhtest tulenevad kohustused ning vaidlused nende üle alluvad maakohtule (vt RKEKo 3-3-1-48-12, p 10). Kaebaja ei väida, et ei saanud üldse sisseoste teha. Sisuliselt on kaebaja vaidlustanud vangla kauplust pidava äriühingu e-poe tegevuse kaupade juurdehindluse ja kättetoimetamise tasu ning kauba kvaliteedi osas, samuti müüja kohustuse võtta tagasi pakendid, millele on kehtestatud tagatisraha. Kaebaja ja Osaühingu Makro Trade Baltic vahelist suhet ning sellest suhtest tekkinud vaidlusi ei saa pidada avalik-õiguslikuks. Kui kaebaja leiab, et Osaühingu Makro Trade Baltic e-kaupluse hinnad ja kauba kättetoimetamise kulu on vastuolus

§ 48

lõikes 1 sätestatuga või kui tal on mingeid etteheiteid müüdava kauba kvaliteedile või kui müüja ei ole täitnud pakendiseadusest tulenevat kohustust korraldada pandipakendi tagasivõtmine, tuleb pöörduda maakohtu poole.

1. Kaebaja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus
2. juuli
3. a määrusega tagastas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja lõike 3 punkti 2 alusel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Kaebaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada. Kaebaja viitab, et Tartu Halduskohus on haldusasjas nr 3-24-720 võtnud menetlusse teiste kinnipeetavate kaebuse kohustada Tartu Vanglat muutma poe kättetoimetamise tasu. Selles asjas leidis halduskohus, et tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Vaidlus ei puuduta Tartu Vangla ja Osaühingu Makro Trade Baltic sõlmitud hankelepingut, konkreetset ostu-müügitehingut või kaupluses müüdava valikut ja kvaliteeti, vaid sisseostude tegemise tagamist üldiselt. Vaidluse keskmes on

§ 48lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmine.

Sarnaselt on Pärnu Maakohus kolmes tsiviilasjas asunud seisukohale, et niisugused vaidlused on tekkinud avalik-õiguslikus suhtes vangistusseaduses sätestatud sisseostude tingimuste üle. Lisaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kinnitanud, et vangla kauplus ei allu vangistusseadusest tulenevate erisuste tõttu ameti kontrollile.

1. Tartu Vangla palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vangla hinnangul ei ole vaidlus kaebuses esitatud asjaoludel avalik-õiguslik. Pärast hankelepingu sõlmimist on pakkuja ja kauba ostja eraõiguslikus suhtes ning ostja õigused ei ole piiratud sellega, et ta viibib kinnipidamisasutuses. Kauba kättetoimetamise kulu võib pidada tüüptingimuseks võlaõigusseaduse § 35 jj mõttes ning ostja võib vaidlustada tüüptingimuse kehtivuse. Seega võib kaebaja pöörduda maakohtusse Osaühingu Makro Trade Baltic esitatud arvete vaidlustamiseks. Kaebaja ei ole põhjendanud ka oma subjektiivsete õiguste rikkumist, vaid on viidanud üldisele rahulolematusele kaupluseteenuse korraldusega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kaebaja määruskaebus tuleb rahuldada ja nii halduskohtu kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium saadab kaebuse Tartu Halduskohtule 2

§ 48

lõige 1 sätestab järgmist: „Kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad. Avavangla kinnipeetav võib sisseoste teha ka väljaspool vanglat.“ Säte jõustus sellisel kujul 16. augustil 2022 ja selle redaktsiooniga sätestati lisaks kauba juurdehindlusele piirang ka kauba kättetoimetamise kulude juurdehindlusele. Sama seadusemuudatusega sätestati, et müüdava kauba juurdehindlus tuleb arvutada turuhinnast, mitte sisseostuhinnast. 8. Riigikohtu erikogu on leidnud, et

§ 48

lõikest 1 tulenevalt lasub vanglal avalik-õiguslik kohustus tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste ja halduskohtu pädevuses on kontrollida selle kohustuse täitmist. Nimetatud kohustus hõlmab ka sisseostetavale kaubale juurdehindluse tegemist. Lubatavast juurdehindluse määrast sõltub see, kas kinnipeetaval on ka tegelikult võimalik sisseoste teha. Juurdehindlus ei tohi olla ebaproportsionaalselt suur. Vanglal säilib nimetatud avalik-õiguslik kohustus ka siis, kui kaupa müüb vanglas eraisik. Sel juhul on vanglal võimalik reguleerida sisseostetavale kaubale juurdehindluse tegemist eraisikuga sõlmitud lepingus (vt RKEKo 3-3-1-48-12, p-d 9–11). 9. Kaebaja on vaidlustanud vanglas poeteenust osutava äriühingu e-poe kaupade ja kauba kättetoimetamise juurdehindluse määra. Nii kauba juurdehindlusele kui ka kättetoimetamise kulule seatud piir 20% turuhinnast on ette nähtud selleks, et tagada kinnipeetavatele tegelik võimalus osta vangla poest kaupa. Tegemist ei ole müügilepingust tulenevate kohustuste üle peetava vaidlusega. Halduskohus peab kindlaks tegema, kas vangla on rikkunud

§ 48lõikest 1 tulenevat tagamiskohustust.

Sealjuures tuleb iga kauba juurdehindlust arvestada eraldi, kuna selle kaudu tagatakse kinnipeetavatele reaalne võimalus osta kaupu (RKEKo 3-3-1-48-12, p-d 13 ja 14). 10. Kuna vangla peab tagama kinnipeetavale sisseostude tegemise reaalse võimaluse, peab ta kontrollima teenuse osutamise vastavust vangistust reguleerivatele õigusaktidele (sh hindade kooskõla

§ 48lõike 1 kolmanda lausega).

Ka pakendit, millele on lisatud tagatisraha (pakendiseaduse § 21), tagastada võimaldamine on

§ 48lõikes 1 sätestatud vangla tagamiskohustusega seotud.

Pakendi tagastamise ja seeläbi tagatisraha tagasisaamise võimalusest sõltub tarbija kanda jääv kauba lõppmaksumus.

1. Lisaks soovib kaebaja andmeid kaupade sisseostuhindade ning vangla ja poeteenust osutava äriühingu vahelise kontsessioonilepingu kohta. Need nõuded tuleb lahendada avaliku teabe seaduse (AvTS) alusel. Sisseostuhindade teabe valdajaks võib olla ka poeteenust osutav äriühing (AvTS § 5 lg 1 p 3 ja lg 2, vt RKEKm 3-3-4-1-10, p 6). Avaliku teabe seaduse täitmisega seotud vaidlused on halduskohtu pädevuses.
2. Asi tuleb saata halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise toimingute tegemiseks (HKMS § 120). Halduskohtul tuleb kindlaks teha, kas kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (vt

§ 11lg 5) ja kas tal on kaebeõigus kõikide nõuete esitamiseks.

Nendes küsimustes lõpliku seisukoha kujundamiseks tuleb halduskohtul muu hulgas välja selgitada kaebaja eesmärk ja tegelik tahe. (allkirjastatud digitaalselt) 3