RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) § 130 lg 2 alusel.

1. Tartu Maakohus rahuldas prokuratuuri taotluse
2. novembril 2024, tehes vahistamismääruse

§ 132lg-s 3 ette nähtud korras ilma kirjalike põhjendusteta.

Kohus tegi põhjendusteta määruse teatavaks

1. novembril kell 16.44 kuni 16.47 toimunud kuulutamisel. Põhjendustega vahistamismääruse vormistas kohus
2. novembril
4. Kaitsja vaidlustas vahistamismääruse, leides, et kuriteokahtlus ei ole põhjendatud ja uute kuritegude ärahoidmiseks piisaks lähenemiskeelust. Samuti märkis kaitsja, et maakohus ei koostanud põhistatud vahistamismäärust

§ 132

lg-s 3 sätestatud tähtaja, s.o 48 tunni jooksul arvates vahistamismääruse tegemisest.

1. Tartu Ringkonnakohus jättis
2. detsembril 2024 maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus möönis, et maakohus ei järginud põhjendustega vahistamismääruse vormistamisel seaduses sätestatud 48-tunnist tähtaega. Ehkki tähtaja ületamine on taunimisväärne, ei muuda see M. U. vahistamist õigusvastaseks. Kõnealune rikkumine ei väära maakohtu järeldust kuriteokahtluse põhjendatuse ega vahistamisaluse olemasolu kohta. 1-24-6675 MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
3. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas kaitsja, taotledes nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistamist ning M. U. vahi alt vabastamist. Kaitsja leiab, et vahistamismäärusele põhjenduste koostamine pärast seaduses sätestatud 48 tunni möödumist on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 1 p 7 mõttes.

See rikkumine tingib vahistamismääruse tühistamise ja kahtlustatava vahi alt vabastamise. 6. Prokuratuur palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis õigesti, et

§ 132lg-s 3 ette nähtud tähtaja ületamine ei muuda M.

U. vahistamist õigusvastaseks. M. U. õigusi ei ole rikutud, kuna maakohus selgitas kohtuistungil määruse olulisemaid põhjendusi ja edasikaebetähtaeg algas põhjendustega määruse tegemisest. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

2. jaanuaril 2025 andis Tartu Maakohus M. U. KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 120 lg 1 järgi esitatud süüdistuses kohtu alla. Sellega lõppes kohtueelses menetluses tema suhtes tehtud tõkendimääruse kehtivus ja seda ei saa enam tühistada (RKKK 01.02.2022, 1-21-4394/35, p 7). Järelikult saab kolleegium võtta seisukoha üksnes küsimuses, kas vahistamine oli õiguspärane ja kas rikuti isiku õigusi.
3. Kohtud tuvastasid nõuetekohaselt nii kuriteokahtluse põhjendatuse kui ka vahistamisaluse. Kolleegium käsitleb järgnevalt üksnes

§ 132lg 3 rikkumist ja selle tähendust.

9.

§ 132

lg 3 esimene lause sätestab, et kohus võib vahistamismääruse ja vahistamisest keeldumise määruse teha kirjalike põhjendusteta, vormistades põhjendustega määruse 48 tunni jooksul määruse tegemisest. Kolleegiumi hinnangul hakkab kohtule vahistamismääruse põhjenduste koostamiseks antud 48-tunnine tähtaeg kulgema põhjendusteta vahistamismääruse kuulutamisest (vt ka viidatud 1-21-4394/35, p-d 10 ja 14). Praeguses kohtuasjas oli kõnesoleva tähtaja kulgemise alguspunkt 15. november 2024 kell 16.47. 10. Põhjendustega vahistamismääruse allkirjastas eeluurimiskohtunik 18. novembril 2024 kell 13.58, seega 69 tundi ja 11 minutit pärast põhjendusteta vahistamismääruse kuulutamist. Võtmata seisukohta küsimuses, kas põhjendustega määruse allkirjastamine lõpetas

§ 132

lg-s 3 sätestatud tähtaja kulgemise, on selge, et maakohus ületas vahistamismääruse põhjenduste koostamise tähtaega vähemalt 21 tunni ja 11 minuti võrra. 11.

§ 130

lg 1 järgi saab isiku vahistada üksnes kohtumääruse alusel.

§ 132

ja § 145 lg 1 kohaselt on vahistamismäärusena käsitatav vaid kohtu kirjalikult vormistatud ja põhistatud menetlusotsustus (viidatud 1-21-4394/35, p 12).

§ 132

lg 3 lubab erandina teha vahistamismääruse kirjalike põhjendusteta, kuid seda üksnes tingimusel, et kohus vormistab põhjendused kirjalikult 48 tunni jooksul. Kirjalike põhjendusteta vormistatud määruse kuulutamisel peab kohus suuliselt selgitama määruse olulisemaid põhjendusi (

§ 132lg 3 teine lause).

12. Järelikult võimaldab

§ 132

lg 3 pidada kahtlustatavat kirjalike põhjendusteta määruse alusel vahi all kõige rohkem 48 tundi. Pärast seda võib isikult vabaduse võtmist jätkata üksnes juhul, kui kohus on selleks ajaks vormistanud põhjendustega vahistamismääruse. Vastasel korral tuleb vahistatu vabastada. Analoogiliselt on Riigikohus leidnud, et

§ 9

lg 1 ja § 217 lg 1 kohaselt tuleb kahtlustatav tema kinnipidamisest 48 tunni möödudes vabastada ka siis, kui ta on küll juba kohtu ette toimetatud, kuid vahistamismäärust pole veel tehtud (viidatud 1-21-4394/35, p-d 11–14). 2

§ 132lg-s 3 ette nähtud tähtaja jooksul, ei rikutud sellega M.

U. õigusi. Kriminaalmenetlust tagavatest meetmetest riivab vahistamine põhiõigusi kõige intensiivsemalt. Kahtlustataval ja kaitsjal peab olema võimalus tutvuda määruse terviktekstiga seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kohtu suulised selgitused ei asenda põhjendustega vahistamismäärust.

§ 132

lg-s 3 sätestatud tähtaja rikkumisel on otsene mõju kahtlustatava õigustele, kuna viivitus põhjendustega vahistamismääruse tegemisel lükkab sama lõike teise lause kohaselt edasi selle määruse vaidlustamise ja vahistamismääruse ebaseaduslikkuse korral ka selle tühistamise. 14. Vabaduse võtmine ajavahemikul pärast

§ 132

lg 3 esimeses lauses sätestatud tähtaja möödumist, kuid enne põhjendustega vahistamismääruse vormistamist annab isikule üldjuhul ka õiguse nõuda riigilt vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 7 lg 1 järgi. 15. Samas ei nõustu kolleegium kaitsjaga selles, et

§ 132lg-s 3 sätestatud tähtaja rikkumine muutis M.

U. vahistamise tervikuna õigusvastaseks. Alates põhjendustega vahistamismääruse vormistamisest oli M. U. vahi all pidamiseks taas seaduslik alus ja ühtlasi puudus alust rääkida

§ 339lg 1 p-s 7 sätestatud rikkumisest.

Nagu märgitud, tuvastasid kohtud nõuetekohaselt nii kuriteokahtluse põhjendatuse kui ka vahistamisaluse. Samuti oli kahtlustatavale tagatud osavõtt vahistamistaotluse arutamisest, kaitsja abi ja võimalus esitada kohtule enda seisukohti. Kohus kuulas pooled ära ja langetas seejärel kaalutletud otsustuse vahistamistaotluse põhjendatuse kohta. Kahtlustatavale oli tagatud ka võimalus määrust vaidlustada. Järelikult ei toonud rikkumine kaasa

§ 339lg 2 mõttes ebaseaduslikku või põhjendamatut kohtumäärust.

Sarnaselt on Riigikohus leidnud, et isiku kahtlustatavana kinnipidamise tähtaja ületamine ei muuda õigusvastaseks sellele järgnenud vahistamist (viidatud 1-21-4394/35, p 15) ja

§ 142

lg-s 3 sätestatud tähtaja ületamine ei tingi vara arestimist lubava kohtumääruse õigusvastasust (RKKK 16.06.2022, 1-21-7546/19, p 10). 16. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 390lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 3, jätab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu 11.

detsembri 2024. a määruse sisuliselt muutmata, kuid täiendab kohtumääruse põhiosa käesoleva määruse põhjendustega. Kaitsja määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3