Obsah (7)

§ 199§ 200§ 68§ 64§ 19§ 56§ 180

1-24-7276 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.01.2025. a Tallinnas Kriminaalasja number 1-24-7276 (kohtueelses menetluses 24231551120) Kohtunik Kristja

§ 199

lg 2 p 5, 9 ja

§ 200

lg 2 p 5 järgi Prokurör Ruta Rammo Süüdistatav MAKSIM ŠULJEV, isikukood: 39307250275; elukoht: viibib vahistatuna XXX (xxx); vabaduses xxx; kodakondsus: Eesti Vabariik, emakeel: vene keel; haridus: xxxharidus; töökoht: xxx. Kehtivaid kriminaalkaristusi 2: - 20.01.2020 Harju Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 5, 9 järgi vangistusega 2 aastat 5 kuud,

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks 18.09.2019, vabanes pärast karistuse täielikku ärakandmist 18.02.2022; - 25.05.2023 Harju Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 5, 9 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud,

§ 68lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks 09.02.2023.

Harju Maakohtu 03.10.2023 määrusega vabastati karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 09.06.2024, millest esimeseks kolmeks kuuks kohaldati elektroonilist valvet. Harju Maakohtu 20.03.2024 määrusega kuulutati tagaotsitavaks ja kohaldati kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistamist, 22.03.2024 peeti tagaotsitavana kinni, Harju Maakohtu 04.04.2024 määrusega pöörati ärakandmata karistus, s.o vangistus 8 kuud 4 päeva täitmisele, määrus jõustus 23.05.2024. Karistusaja lõpp 26.11.2024; Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: vahistatud käesolevas kriminaalasjas de facto alates 26.11.2024. a. Kaitsjad Liis Suik Kannatanu esindaja PS RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Maksim Šuljev

§ 199lg 2 p 5, 9 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud.

2. Süüdi tunnistada Maksim Šuljev

§ 200lg 2 p 5 järgi ja karistada teda vangistusega 5 (viis) aastat 6 (kuus) kuud.

3.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 6 (kuus) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

1. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Maksim Šuljevile karistuseks 4 (neli) aastat 4 (neli) kuud vangistust.
2. Karistusaja alguseks lugeda Maksim Šuljevi vahistamise päev, s.o 26.11.
3. a.
4. Maksim Šuljevi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
5. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Maksim Šuljevilt riigituludesse: sundraha summas 2215 eurot; kohtuarstliku ekspertiisi kulu 155 eurot; määratud kaitsjale makstud tasud summas 1428,62 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 3798,62 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 11 kuul 316,55 eurot (seejuures tuleb viimasel kuul tasuda 316,57 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusse tuleb märkida viitenumber
6. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras
7. Tsiviilhagid: 2 / 18 - kannatanu XXX OÜ poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Maksim Šuljevilt välja XXX OÜ kasuks 1905,41 eurot, mis kanda XXX OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXX Swedbank; - kannatanu YYY OÜ poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Maksim Šuljevilt välja YYY OÜ kasuks 1189 eurot, mis kanda YYY OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXX SEB Pank; - kannatanu VB poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 alusel mõista Maksim Šuljevilt välja VB kasuks 5270 eurot, mis kanda VB arveldusarvele nr XXXXXXXX Swedbank,
8. Asitõendid: - želatiinkilele talletatud jalatsijälgede fragmendid, DNA-proovid, kollast värvi kilekott 9 Nivea ja 3 Neutrogena kreemituubiga, võrdlusproovid (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite laos) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 16.01.
9. a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav hiljemalt 25.02.
10. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
11. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. SÜÜDISTUS Maksim Šuljevit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, haaras võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 17.03.2024 kella 13:24 ajal Tallinnas Mustakivi tee 13 asuvas Lasnamäe Centrumi kaubanduskeskuses, XXX OÜ-le kuuluvas kaupluses X hetkel, kui klienditeenindaja näitas teisele kauplusekülastajale käes olevalt ehetealuselt kuldsõrmuseid, aluselt neli kuldsõrmust väärtusega 255.90 eurot, 758.77 eurot, 484.85 eurot ja 408.89 eurot ning põgenes nendega joostes vaatamata klienditeenindaja püüdele temast kinni haarates teda takistada, jättes tahtlikult nimetatud ehete eest tasumata. Kuldsõrmuste vargusega tekitas Maksim Šuljev XXX OÜ-le varalist kahju 1905.41 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, uuesti võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil avaldas 18.03.2024 kella 10:20 paiku Tallinnas Mahtra 1 kaubanduskeskuses asuvas, YYY OÜ-le kuuluvas xxxs klienditeenindajale-haldurile, et 3 / 18 soovib osta oma sündinud lapsele kullast ripatsit lapse tähtkujuga. Sel hetkel, kui klienditeenindaja-haldur hakkas peale vitriini avamist otsima soovitud ripatsit, küünitas Maksim Šuljev end üle müügileti ning haaras vitriinist kätte 180-eurose väärtusega ehtealuse kaheksa erineva kuldsõrmusega koguväärtusega 1768.00 eurot, misjärel põgenes joostes, jättes tahtlikult nimetatud ehete ja aluse eest tasumata. Joostes läbi keskuse koridori väljapääsu poole, püüdsid juhuslikud kaubanduskeskuse külastajad Maksim Šuljevit kinni pidada, mis see ei õnnestunud, küll aga kukkusid kolm sõrmust väärtusega 267.00 eurot, 217.00 eurot ja 95.00 eurot põgenemise käigus aluselt maha, mille üks Maksim Šuljevit kinni pidada üritanud keskusekülastaja klienditeenindajale-haldurile tagastas. Ehtealuse ja sellel oleva 420-eurose, 140-eurose, 124-eurose, 250-eurose ja 255-eurose väärtusega viie kuldsõrmuse vargusega tekitas Maksim Šuljev YYY OÜ-le varalist kahju 1369.00 eurot. Oma tahtliku tegevusega pani Maksim Šuljev toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Maksim Šuljev`it selles, et tema sisenes võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 20.03.2024 kella 17:20 ajal Tallinnas xxx asuvasse juuksurisalongi QQQ ning liikus kreemide müümise ettekäändel läbi eesruumi salongi tagumisse ruumi, kus juuksur VB luges maniküürilaua taga istudes sularaha. Kui VB ütles, et ei ole kreemide ostmisest huvitatud ning palus Maksim Šuljevil lahkuda, viskas viimane kilekoti selles olevate kreemidega VBle sülle ning haaras samal ajal laualt kätte vähemalt 270.00 eurot sularaha, misjärel hakkas joostes salongist põgenema. Eesruumis parajasti meeskliendil juukseid lõikav JK püüdis salongi sisemise välisukseni jooksnud Maksim Šuljevi põgenemist takistada, haarates viimasel seljas olevast jopest kinni. Edasi jooksev Maksim Šuljev lõi seejärel JKt rusikaga näkku, milline löök tabas pead pöörata jõudva kannatanu paremat oimupiirkonda. Seejärel lükkas Maksim Šuljev kannatanut õlgadest, mille tagajärjel kukkus JK sisemise ja välimise ukse vahel olevas vahekoridoris madalale kapile. Löömise ja lükkamisest tingitud kukkumisega tekitas Maksim Šuljev JKle füüsilist valu paremas oimukohas ja alaselja piirkonnas. Seejärel haaras VB välisuksest välja trepile jooksnud Maksim Šuljevil kinni jopekapuutsist, viimane rebis end jõuga kannatanu haardest lahti, tõmmates sellega VB trepile pikali, tekitades kannatanule tugevat füüsilist valu, marrastused käelabadele, sõrmenukkidele ja põlvedele, samuti parema lodiluu ärarebimismurru koos parema selgmise kandluu-lodiluu sideme vigastuse kahtlusega, mille paranemise kestus ületab 4 kuud. Seejärel püüdis veel ka JK meessoost klient Maksim Šuljevile järele joostes viimast kinni pidada, kuid see ei õnnestunud. Oma tahtliku tegevusega pani Maksim Šuljev toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja raske tervisekahjustuse tekitamisega, s.o

§ 200lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK Poolte seisukohad 1. Prokurör märkis kohtuistungil, et vaidlust ei ole kuritegude kvalifikatsioonide ega tõendatuse osas ehk põhiküsimuseks saab olema karistus. Karistusregistri andmetest nähtub, et M. Šuljevit on varasemalt viis korda kriminaalkorras karistatud avalike ja süstemaatiliste varguste eest, millest osad olid toime pandud sarnastel asjaoludel, nagu praeguses kriminaalasjas. M. Šuljev on süstemaatiliselt rikkunud kriminaalhoolduse 4 / 18 nõudeid. Praeguses asjas arutusel olevad teod pani M. Šuljev toime nelja päeva jooksul katseajal. Prokurör leidis, et vargused on M. Šuljev toime pannud kavatsetult. Röövimisel ei olnud eesmärgiks kannatanule tekitada raskeid tervisekahjustusi, kuid isik sai lõpuks aru, et selline tagajärg saabus. Prokuröri hinnangul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Prokurör palus M. Šuljev süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p-de 5, 9 järgi ning mõista talle karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud, samuti süüdi tunnistada

§ 200

lg 2 p 5 järgi ning mõista talle karistuseks vangistus 7 aastat.

§ 64lg 1 alusel tuleks mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks vangistus 7 aastat 6 kuud. Mida vähendada Kr

MS § 238 lg-le 2 järgi 1/3 võrra ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 5 aastat. Karistusaja alguseks lugeda 26.11.

1. a, mil M. Šuljev vabanes Harju Maakohtu 25.05.
2. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt ja millisest kuupäevast kohaldati tema suhtes vahistamist. Tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad väljamõistmisele TsMS § 440 lg 1 kohaselt. Kaitsjatasu, ekspertiisitasu ja sundraha tuleb M. Šuljevilt välja mõista ning määrata need tasumisele ühe aasta jooksul igakuiste maksetena. DNA-proovid, võrdlusproovid ja jalatsijälgede fragmendid saab kohtuotsuse jõustumisel hävitada kui väärtusetud esemed. Kuivõrd M. Šuljev kreeme tagasi ei soovi, siis saab need hävitada.
3. Kaitsja juhtis tähelepanu, et süüdistatava tegevus oli tingitud tulenevalt tema tugevast narkosõltuvusest. Kui ta oleks kaine, siis ta elaks normaalset õiguskuulekat elu. Seda kinnitab asjaolu, et kui süüdistatav elas Rootsis, siis ta suutis käia korralikult tööl ning hoiduda narkootikumidest. Kaitsja nõustus prokuröriga süütegude kvalifikatsioonidega. Süüdistataval ei olnud kindlasti kavatsust põhjustada füüsilist kannatanust või valu naisterahvastele, kelle käest ta raha tahtis saada. Tema eesmärk oli toime panna vargus. Süüdistatav kahetseb kõiki tegusid. Ta on vanglas läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, on pöördunud Lootuse Külla, läbinud seal rehabilitatsiooni. Tagasilangused on selliste ainete puhul tavapärased ning sõltuvus tugevatest narkootilistest ainetest on väga raskelt ravile allutatav. Kaitsja palub seda karistuse mõistmisel arvestada. Samuti on isikul toetav perekond. Prokuröri karistusettepanek ei vasta karistuse eesmärkidele ega kohtupraktikale. Röövi eest mõistetav karistus peaks jääma sanktsiooni alammäära, piirduma 3 aastaga ja seda veel vähendama 1/3 võrra. Tsiviilhagid kuuluvad väljamõistmisele. Sundraha tuleks jätta riigi kanda ja ülejäänud osas väljamõistetavad menetluskulud määrata ositi tasumisele aasta jooksul.
4. Kannatanu esindaja märkis, et on asjas hagi esitanud ja ei soovinud eraldi seisukohta avaldada.
5. Süüdistatav tunnistas ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistustes täielikult süüdi ning võttis tsiviilhagid õigeks. Ta ei soovinud kohtuistungil ütlusi anda ning jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. KOHTU SEISUKOHT I. Maksim Šuljevi süüdistuses

§ 199lg 2 p 5, 9 järgi 5.

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning 5 / 18 leiab, et süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et Maksim Šuljevi süü

§ 199

lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodides on täielikult tõendamist leidnud alljärgnevate omavahel riimuvate tõenditega.

1. 17.03.
2. a varguse episoodis aadressil Mustakivi 13, Tallinn: Varguse toimepanemist tõendavad tunnistaja KP kohtueelses menetluses antud ütlused (I kd tl 85-86, 88-91), millest selgub, et töötades klienditeenindajana Lasnamäe Centrumi kaubanduskeskuses asuvas X kaupluses 17.03.
3. a umbes kella 13.30 paiku tuli kauplusesse sale, tumedate juustega, mitte väga pikka kasvu, tumedate silmadega noormees. Sisenedes kõndis noormees kiire tempoga parempoolse saarekese juurde, vaatas klaasvitriini all olevaid ehteid. Tema kiired liigutused ja käitumine olid tunnistaja jaoks kahtlased. Seejärel tulid naisterahvas koos lapsega, kes olid enne noormeest kauplusesse sisenenud, kassaleti ette ja vaatasid kaupluse vasakul pool seinas olevaid kuldehteid. Naisterahvas soovis, et müüja võtaks vitriinkapist välja aluse, mille peal oli umbes 30 sõrmust. Tunnistaja võttis aluse vitriinkapist välja. Samal hetkel, kui tunnistaja naisterahvaga rääkis, ilmus ootamatult tema ette sama noormees, kes küsis tunnistajalt vene keeles, kas ta võiks talle ka näidata midagi. Ta ei täpsustanud, millist ehet soovib vaadata. Tunnistaja küsimuse peale vastas noormees, et otse siit ja näitas käega sõrmuste alusele, mis oli tunnistajal käes. Sel hetkel hoidis tunnistaja alusest kahe käega kinni. Seejärel võttis noormees ühe käega kinni aluse äärest, mis jäi tunnistaja poole ja tõmbas seda õrnalt enda suunas, et alusel olevad sõrmused oleks talle paremini kättesaadavad. Seejärel haaras noormees aluselt mõlema käega sõrmuseid ja ütles vene keeles „Ma tahan selle, selle, selle“. Ta võttis aluselt suurema suurusega sõrmuseid, kuna need olid paremini kättesaadavad kui väiksed. Noormees pani kohe sõrmused enda jope tasku ja hakkas välisukse poole liikuma. Tunnistaja püüdis noormeest peatada, kui see ei õnnestunud. Noormees jooksis kauplusest välja paremale poole. Poodi tagasi minnes nägi tunnistaja, et noormees oli aluselt võtnud neli sõrmust. Tunnistaja helistas häirekeskusesse ja kaupluse omanikule. Järgmisel päeval toimus kaupluses inventuur, kus selgus, et puudu on neli sõrmust. Tunnistaja ütlustes puudub igasugune alus kahelda, need on detailsed ja kokkulangevad mh M. Šuljevi tegevust kajastava videosalvestiste ja nende põhjal koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga. Niisamuti kinnitab tunnistaja ütlusi häirekeskusesse tehtud kõnede vaatlusprotokoll (I kd tl 3-5, 9-11).
4. Tunnistaja KP ütlused on kokkulangevad ka XXX OÜ pearaamatupidaja ja volitatud esindaja JŠ süüteoteatega (I kd tl 31-72). Süüteoteatele on lisatud varastatud sõrmuste väärtust tõendavad arved, saatelehed, fotod ehetest ning kindlustuspoliis, mis tõendavad sõrmuste oma- ja müügihinda ning välimust ja kindlustustingimusi, sh nähtub, et tekitati kahju kokku 1905.41 eurot.
5. Varguse toimepanemist M. Šuljevi poolt tõendabki objektiivselt asitõendi vaatlusprotokoll, fototabeliga (I kd tl 97-113, lisaks salvestised kahel plaadil), milles on vaadeldud Tallinnas, Mustakivi tee 13 asuva kaubanduskeskuse Lasnamäe Centrum viie sise- ja väliskaamera videosalvestist 17.03.
6. a ajavahemikus 13:18:07-13:26:37 ning Tallinnas, Mustakivi tee 13 asuva Lasnamäe Centrumi kaubanduskeskuses oleva kaupluse X videokaamera salvestisi 17.03.
7. a ajavahemikus 13:20:02-13:25:02, millelt on näha, et kell 13:18:08-13:18:16 siseneb kaubanduskeskusesse tumedate juustega meesterahvas (tuvastatav kui M. Šuljev), kellel on seljas tumesinist värvi kapuutsiga jope, jalas tumedat värvi püksid ning jalanõud. Videosalvestiselt nähtub, et kell 13:21:26 siseneb kauplusesse M. Šuljev. 6 / 18 Salvestisel on näha tema liikumine kaupluses. Kell 13:24:06 la M. Šuljev liigub müügileti ees oleva KP ja kliendi suunas. Kell 13:24:11 seisab M. Šuljev kliendi ja KP ette näoga nende suunas ning kõverdab enda käed. Kell 13:24:15 kallutab M. Šuljev enda ülakeha ette poole ja suunab pea ehetealuse kohale. Seejärel tõstab M. Šuljev uuesti käed kõverdatult enda ette ning kell 13:24:18 tõstab M. Šuljev parema käe ja järgnevalt ka vasaku käe ehetealusele ja teeb kätega haaramisele sarnaneva liigutuse. Kell 13:24:19 paneb KP enda vasaku käe M. Šuljevi parema käe peale. Seejärel M. Šuljev tõmbab oma parema käe enda poole ja pöörab end üle parema külje väljapääsu suunas. Kell 13:24:20 tõstab KP enda vasaku käe M. Šuljevi vasaku käe suunas, mis on ehetealuse kohal ning seejärel hakkab M. Šuljev jooksma väljapääsu poole. KP alustab talle järele jooksmist, hoides paremas käes ehetealust ning sirutades enda vasaku käe M. Šuljevi vasaku õla ja selja piirkonna suunas ning KP teeb haaramisele sarnase liigutuse. Kell 13:24:21 hoiab M. Šuljev enda käsi rusika asendis ning jookseb väljapääsu poole. Kell 13:24:22 jookseb M. Šuljev kauplusest välja ning KP tema järel. Kell 13:23:47 on näha, kuidas kaamerapildist vasakult poolt jookse M. Šuljev väljapääsu poole ning kell 13:23:50 väljub ta kaubanduskeskusest. Väliskaamera salvestuselt on näha, kuidas kell 13:23:50 jookseb kaubanduskeskusest välja M. Šuljev, kes tõmbab kahe käega kapuutsi pähe ning eemaldub kaamera vaateväljast.
8. Süüteo toimepanemist M. Šuljevi poolt lisaks tema poolt süü täielikule tunnistamisele kohtuistungil ka tema M. Šuljevi kahtlustatavana antud ütlused (II kd, tl 166, 210), milles ta tunnistab ennast varguse toimepanemises süüdi ning annab selgitusi toimepandu osas. Seejuures on ta kirjeldanud, kuidas ta läks Lasnamäe Centrumis olevas kaupluse müüja juurde, kes näitas naiskliendile sõrmuseid ja haaras aluse pealt 4 sõrmust ja jooksis minema.
9. 18.03.
10. a varguse episoodis aadressil Mahtra 1, Tallinn: Nimetatud asjaoludel varguse toimepanemist tõendavad tunnistaja EK kohtueelses menetluses antud ütlused (I kd tl 155-168). Neist selgub, et töötades YYY OÜ-s tuli 18.03.
11. a umbes kella 10:20 ajal Mahtra 1, Tallinn asuvasse müügisaali umbes 25-35-aastane tumedate juustega meesterahvas, kellel oli seljas sinist värvi jope. Meesterahvas oli umbe 170 cm pikk. Ta soovis oma lapsele osta kullast ripatsit. Tunnistajale jättis meesterahvas korraliku ja usaldusväärse mulje. Tunnistaja avas sahtli, et otsida meesterahvale soovitud ripatsit. Samal ajal, kui ta ehet otsis, ei vaadanud ta üldse meesterahva poole. Ta hakkas meesterahva tegevust märkama siis, kui meesterahvas oli haaranud sahtlist parempoolse ehetealuse, millel olid suuremate suurustega sõrmused. Seejärel jooksis meesterahvas müügisaalist välja. Kui tunnistaja müügisaalist väljus, siis nägi ta, et meesterahvas jooksis müügisaalist välja paremale poole Swedbank pangaautomaadi poole. Tunnistaja mäletamist mööda püüdsid kaks meesterahvast seda meesterahvast peatada, kes ehteid varastas. Meesterahvale üritati jalg ette panna ning selle tagajärjel umbes Swedbanki automaadi ees kukkus ehteid varastanud meesterahval ehetealuselt maha kolm sõrmust. Need sõrmused sai tunnistaja tagasi. Meesterahvast peatada ei õnnestunud ja ta jooksis keskusest välja. Tunnistaja oli juhtunust väga häiritud. Ta on siiamaani väga hirmul, sest tal ei ole varasemalt sellist situatsiooni olnud. Hiljem läbiviidud inventuuri käigus selgus, et ehetealusel, mis meesterahvas võttis, oli 8 sõrmust. 3 tükki, mis tunnistaja koridorist tagasi sai ning 5 sõrmust, mis on puudu. Tunnistaja ütlustes puudub igasugune alus kahelda, need on detailsed ja kokkulangevad mh M. Šuljevi tegevust kajastava videosalvestiste ja nende põhjal koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga. Niisamuti kinnitab tunnistaja ütlusi häirekeskusesse tehtud kõne vaatlusprotokoll (I kd tl 117-118). 7 / 18
12. Tunnistaja EK ütlused on kokkulangevad YYY OÜ juhatuse liikme PS süüteoteatega (I kd tl 141-148). Süüteoteatele on komisjonilepingu koopia ja kuldesemete kaardid, mis tõendavad sõrmuste välimust ja omadusi ning oma- ja müügihindasid, sh nähtub, et varastati 1369 euro eest esemeid, sh 180-eurone sõrmuste alus.
13. Varguse toimepanemist M. Šuljevi poolt tõendabki objektiivselt asitõendi vaatlusprotokoll, fototabeliga (I kd tl 172-181; lisaks salvestised kahel plaadil), milles on vaadeldud Tallinnas, Mahtra 1 asuva Mustakivi kaubanduskeskuse kolme turvakaamera videosalvestisi 18.03.
14. a ajavahemikus 10:15 kuni 10:40, millelt on näha, et kella 10:15:48 ajal liigub tumedate lühikeste juustega meesterahvas, kes kannab tumedat värvi kapuutsiga jopet ja tumehalli värvi pükse ning kellena on visuaalselt äratuntav M. Šuljev, kaamera alt YYY xxxsse. Ta suundub peale sisenemist otse klaasvitriiniga letiosa ette ja koheselt hakkab midagi teisel poo letti olevale klienditeenindajale rääkima, samal ajal kätega žestikuleerides. Klienditeenindaja tõmbab seejärel lahti M. Šuljevi poolt vaadatava klaasvitriini all oleva sahtli ning hakkab parema käega katsuma heledatel alustel olevaid ehteid. M. Šuljev vinnab end samal ajal kehaga üle klaasivitriini, nii et tema jalad tõusevad põrandalt natuke õhku, sirutab vasaku käe klienditeenindaja poolt välja tõmmatud sahtli suunas ja tõmbab sealt välja ühe aluse ehetega. Klienditeenindaja märkab seda pead paremale pöörates ja üritab M. Šuljevilt alust käest haarata. M. Šuljev jookseb koos alusel ehetega koridori lõpus paikneva ukse suunas. Samal ajal teeb toimuvat märganud koridoris liikuv naisterahvas M. Šuljevi suunas liigutuse, justkui tahaks talle ette astuda. Ka üks meesterahvas üritab M. Šuljevit peatada, kuid M. Šuljev jookseb temast mööda. Samal kukub väike nelinurkne heledat värvi ese ning koridori põrandale kukub hetk hiljem ka veel teine väike ese. Samal ajal jookseb koridori mööda edasi YYY klienditeenindaja. M. Šuljev jookseb keskuse ukseni, seal seisnud meesterahvas üritab teda takistada. M. Šuljev teeb tema suunas käega löögiliigutuse, peale mida õnnestub tal uksest välja joosta. Sinist jopet kandev meesterahvas võtab justkui midagi üles. Välikaamera salvestiselt nähtub, kuidas M. Šuljev põgeneb koos ehetealusega peale keskuse uksest väljumist. Samal ajal on näha, kuidas YYY klienditeenindaja võtab pangaautomaadi ees olevalt vaibalt nelinurkse eseme üles. Samuti on näha, kuidas sinist jopet kandev meesterahvas annab midagi väikest YYY klienditeenindaja kätte. Klienditeenindaja, kes hoiab mõlemas käes väikseid esemeid, hakkab liikuma YYY xxxi suunas.
15. Varguse toimepanemist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 123-140), millelt nähtub 18.03.
16. a olustik sündmuskohal Tallinnas Mahtra 1 asuvas Mustakivi jalakäijate tunnelis, kust leiti ehtekarp ja selle kõrval olevad sõrmuste alused ja seejärel YYY poes, kus leiti parempoolsemas vitriinis tühi koht.
17. Süüteo toimepanemist M. Šuljevi poolt lisaks tema poolt süü täielikule tunnistamisele kohtuistungil ka tema M. Šuljevi kahtlustatavana antud ütlused (II kd, tl 166, 210), milles ta tunnistab ennast varguse toimepanemises süüdi ning annab selgitusi toimepandu osas. Seejuures on ta kirjeldanud, kuidas ta läks Mustakivi Keskuses olevasse xxxsse. Seal palus endale näidata sõrmuseid. Müüja võttis vitriinist plaadi sõrmustega, kuid tema võttis selle kõrvalt teise plaadi ja jooksis kauplusest välja. Sõrmuseid oli maksimaalselt 5 tükki. Teda üritati keskuses ka takistada, osad sõrmused kukkusid maha. Varastatud sõrmused müüs maha, et narkootikume osta. 8 / 18
18. Karistusregistri väljatrüki järgi on M. Šuljevil kaks kehtivat kriminaalkaristust

§ 199lg 2 p 5, 9 järgi (II kd tl 215).

M. Šuljevit on karistatud kriminaalkorras 20.01.2020. a kohtuotsusega

§ 199lg 2 p 5, 9 järgi (II kd tl 219-223).

Toona mõisteti ta süüdi kokku 17-s varguseepisoodis, mis pandi toime ajavavahemikus 09.07.

1. a kuni 17.09.
2. a. Samuti on teda karistatud 25.05.
3. a kohtuotsusega

§ 199

lg 2 p 5 järgi, millega ta mõisteti süüdi viies varguseepisoodis, mis pandi toime ajavahemikus 08.10.

1. a kuni 07.02.
2. a (II kd tl 230-232). Praeguses kohtuasjas on talle esitatud süüdistus kahes varguseepisoodis, mis on toime pandud 17.
3. ja 18.03.
4. a ning ühes röövimise episoodis, mis on toime pandud 20.03.
5. a. Oluline on tähele panna, et M. Šuljev on viimase karistuse kandmiselt vabanenud 05.10.2023 ning juba 27.02.
6. a on tema kohta esitatud erakorraline ettekanne kriminaalhoolduse nõuete korduva rikkumise tõttu ja karistus pöörati täitmisele (II kd tl 249-250pö). Seega on tuvastatav, et varguste toimepanek algas lühikest aega peale M. Šuljevi viimast vangistusest vabanemist. Varasemalt on tegemist olnud sarnaste vargustega, kus varguse objektideks on olnud mh hõbe- ja kuldehted. Ka varguste toimepanemise viis on olnud sarnane. Nt 07.02.
7. a kuriteoepisoodis on M. Šuljev kaubanduskeskuse kaupluses palunud müüjal näidata erinevaid kullast kaelakette. Kui müüja seda tegi, siis haaras M. Šuljev selle müüjalt käest ning põgenes ilma keti eest tasumata kauplusest (II kd tl 231). Samuti nähtub, et nii 20.01.
8. a kui ka 25.05.
9. a kohtuotsusega on M. Šuljev süüdi mõistetud sigarettide varguste eest. Kohtu hinnangul saab nende iseloomustavate asjaolude tõttu asuda järeldusele, et varguste toimepanek on saanud M. Šuljevile harjumuseks, s.o. elustiiliks. Seejuures on ka tal väljakujunenud spetsiifiline käekiri – ta haarab kauplustest kaasa esemed ja jookseb nendega minema. Seega moodustavad tema poolt toimepandud vargused sisulise süsteemi ja tegemist on tegemist isikuga, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt. Kuivõrd vargused on toimepandud avalikus kohas (kaubanduskeskuses) ning kõrvaliste isikute juuresolekul, siis on M. Šuljevi teod õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 5, 9 järgi.

1. Kohus leiab, et M. Šuljev pani vargused toime kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (võõraste vallasasjade äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil) ja ta teadis, et see nende tegevuse järel saabub. M. Šuljev ise on ka selgitanud, et ta võttis sõrmused seetõttu, et tal oli vaja raha narkootikumide ostmiseks. Müüja ja kolm meest koridorist üritasid teda peatada, kuid nad ei saanud teda kätte (II kd tl 166). Seega oli M. Šuljevi tegevus müügikohtadesse sisenemisel ja varguse toimepanemisel sihipärane ning kantud varalise kasu saamise eesmärgist, kuivõrd tal oli plaan varastatud kaup hiljem maha müüa ja ta seda ka tegi.
2. 20.03.
3. a röövimise episoodis: Maksim Šuljev on kahtlustatavana ülekuulamisel oma süüd lõppastmes tunnistanud (II kd tl 210). Kohtuistungil võttis süüdistatav süü täielikult omaks. Samas ta rõhutas, et tal ei olnud tahtlust kannatanut raha saamise eesmärgil peksta, kuid ta nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga.
4. Kohus leiab, et praeguses asjas ei ole sisulist vaidlust selle üle, et M. Šuljev haaras juuksurisalongi tagumises ruumis olnud kannatanu VB juurest raha ja jooksis sellega välja. Seda tegevust takistasid kannatanu JK ja VB, kellest viimane selle käigus kukkus ja sai üle 4 kuu kestva tervisekahjustuse. Neid asjaolusid kinnitab süüdistatava 9 / 18 süü omaksvõtt. Lisaks kinnitavad seda ka järgnevad tõendid. Maksim Šuljev on kahtlustatavana ülekuulamisel selgitanud, kuidas ta viskas 20.02.
5. a xxx asuvas juuksurisalongis koti kreemidega tagaruumis oleva naisterahva juurde ja haaras laua peal raha. Seejärel jooksis ta välja, eesruumis olnud juuksur püüdis teda peatada, võttis tal jopest kinni. Ta kuulis ka kukkumise häält (II kd tl 166). Kuigi algselt eitas kukkumise põhjustamist, siis hiljem on ta tunnistanud, et tema käitumise tõttu ei tahtnud põhjustada kukkunud naisele mingeid tervisekahjustusi, see juhtus seetõttu, et ta üritas põgeneda ja naine takistas teda (II kd tl 210). Kohus peab selles osas M. Šuljevi ütlusi usaldusväärseteks, kuivõrd need on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega, sh kannatanute ütluste ja asitõendi vaatlusprotokolli ning salvestisega. Kohus ei pea M. Šuljevi ütlusi aga usaldusväärseks selles osas, milles ta on väitnud, et ta tema ei teinud „mitte midagi“, tema käed olid tema ees koos rahaga ja et tema ei löönud kedagi, naisterahvas kukkus uste vahel (II kd tl 167). Samuti ei pea kohus usaldusväärseks M. Šuljevi ütlusi selles osas, milles ta on väitnud, et ta kedagi ei puutunud, kannatanu jalaluumurru ja tema tegevuse vahel seose puudumise kohta (II kd tl 210). Need ütlused on vastuolus omavahel täielikult kooskõlas olevate kannatanute ütlustega, samuti asitõendite vaatlusprotokollidega ja videosalvestisega, milliseid kohus käsitab edasiselt.
6. Kannatanu JK on kirjeldanud üksikasjalikult seda, kuidas 20.03.
7. a ta töötas xxx asuvas juuksurisalongis, tal oli klient alates kl
8. Salongi sisenes meesterahvas, kes suundus taharuumi, kus juuksur VB luges laua taga istudes raha. Seal pakkus mees müügiks kreeme, kuid kolleeg palus tal lahkuda. Mees jooksis teisest saalist välja, samal ajal hüüdis V, et mees võttis raha. Kannatanu haaras mehel jopest kinni, mees pööras end tema poole ja lõi rusikaga näo suunas, kuid ta põikas pea kõrvale ja löök tabas parempoolset oimukohta, mis põhjustas valu. Kannatanu hoidis mehel jopest jätkuvalt kinni, mees lükkas teda ja kannatanu kukkus alaseljaga koridoris oleva madala kapi peale, mis põhjustas talle valu ja kannatanu lasi mehel jopest lahti. Kannatanu kartis sel hetkel oma elu pärast. Siis jooksis kohale V, mees avas samal ajal tänavale avaneva ukse, V haaras joostes trepile jõudnud meesterahval jopest kinni. Meesterahvas üritas end V haardest välja rabeleda, pööras end seejärel V suunas ja lükkas teda, mille tõttu kukkus V trepile. Mees sai siis V haardest ja klient Artjom jooksis mehele järele. V vigastas oma mõlemaid jalgu, ta ei saanud jalgadele tõusta, tal oli väga valus (II kd tl 37, 41-45). Seega kinnitavad kannatanu ütlused nii tema enda kui VB suhtes toime pandud vägivalda ning sellega kaasnenud valu ja tervisekahjustusi.
9. Kannatanu VB on andnud ütlusi selle kohta, kuidas ta töötab xxx, Tallinn asuvas juuksurisalongis juuksurina ning 20.03.
10. a kella 18 ajal hakkas ta salongi tagumises ruumis üle lugema töötasuna makstud raha. Esimeses ruumis lõikas JK ühel meesterahval juukseid. Sel ajal sisenes salongi lühikest kasvu tumedate juustega meesterahvas, kes liikus läbi esimese ruumi tagumisse ruumi. Mees jäi sammu või pooleteise kaugusele seisma ja hakkas pakkuma müügiks kilekotis olevaid kreeme. Tema ja JK ei olnud neist huvitatud. Kannatanu hoidis kätt pooleldi laual patakas oleva raha peal ja palus mehel lahkuda. Mees jätkas kreemide pakkumist ja viskas siis ootamatult kilekoti koos kreemidega talle sülle. Ehmatusest tõstis kannatanu käe raha pealt ära, mees krabas kogu raha, mida oli vähemalt 270 eurot ja hakkas sellega kiiresti jooksma välisukse suunas. Kannatanu hüüdis, mida ta teeb ja jooksis talle järele. Jõudis meheni, kui see oli jõudnud joosta juba salongi välisuksest välja trepile. Tal õnnestus mehe jopekapuutsist kinni haarata. Mees üritas edasi joosta ja kannatanu 10 / 18 kiirendas temast kinni hoides koos mehega. Seejärel rebis mees end jõuliselt kannatanu haardest lahti, tõmmates ta trepile, ta kukkus. Seejärel õnnestus mehel rahaga minema joosta. JK klient jooksis talle järele, kuid tal ei õnnestunud meest kätte saada. Kannatanu tundis trepile kukkudes tugevat füüsilist valu ja ei saanud enam paremale jalale toetuda ega tugeva valu tõttu püsti tõusta. Valusad olid ka käelabad, sõrmenukkidel olid marrastused, osad küüned katki, hiljem nägi, et ka põlvel olid marrastused. JK abil ja toel sai ta püsti ja lonkas salongi tagasi. Tugevasti valutav parem jalg paistetas kiiresti üles. JK ütles hiljem, et sama mees oli teda löönud. Samal õhtul tuvastati haiglas luumurd, parem jalg pandi kipsi. Esimesed kaks nädalat ei tohtinud paremale jalale üldse toetuda, kui seejärel kips eemaldati, pidi kannatanu kandma nädalaid ortoos-saabast ja paralleelselt sai hakata karkudega liikuma. Maikuu lõpust alates käis mitme kuu vältel taastusravil. Kannatanu on kirjeldanud oma vaegusi taastumisel, millised olid kulutused. Ta kõnnib senisest erinevalt. Töövõimetusleht lõpetati 21.
11. või 22.08.2024 (II kd tl 57-70, 84-87).
12. Kannatanute ütlustes puudub kohtu hinnangul igasugune alus kahelda, sest need neis puuduvad sisemised vastuolud, need on omavahel kokkulangevad ning kooskõlas ka teiste asjas kogutud tõenditega, nt asitõendite vaatlusprotokollidega. Seejuures on kannatanud andnud väga üksikasjalikke ütlusi, JK on koostanud skeemid, kus on tähistatud nii hoone asukoht, kui selles oleva juuksurisalongi plaan (II kd tl 50-51; 5354). Ka kinnitavad kannatanute ütlusi videosalvestised sündmuse kohta, kust nähtub M. Šuljevi, tema vägivald kannatanute suhtes. See, et kannatanud mäletavad kellaaega või mõnda detaili ebatäpselt (nt JK seda, mitu korda VB kukkus või, et VBt lükati tegelikkuses ühe käega), ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseteks, mõningased ebatäpsused on seletatavad sellega, et nende põhjalikum ülekuulamine toimus hulk aega pärast sündmust (VB 25.03.; JK 04.04.2024).
13. Sündmuse kulgu ja kannatanute ütlusi kinnitab ka JK poolt järgmisel hommikul tehtud häirekeskuse kõnesalvestise vaatlusprotokoll. Selles antud teave on olulistes aspektides kokkulangev kannatanute poolt antud ütlustega (II kd tl 7-9). Sündmuskohal tehtud vaatlusest ja lisatud fotodest nähtub mh see, et röövimise kohaks on xxx, Tallinn asuv juuksurisalong, kust leiti kollane kilekott kreemidega. Juuksurisalongi sisenemine toimub viie astmega kivitrepi kaudu (II kd tl 11-17).
14. Juuksurisalongis sees tehtud salvestisel („VID_20240322_152803_479“) on näha mh M. Šuljevi sisenemist salongi koos kilekotiga, liikumist järgmisesse ruumi. Samuti on näha tema väga kiiret jooksmist väljapääsu suunas ja seda, kuidas naisterahvad teda takistada püüavad. Salvestise kella järgi 17.22.47 järgi on näha, kuidas M. Šuljev teeb parema käega löögiliigutuse JK pea suunas hetk hiljem ehk kell 17.22.48 lükkab teda endast eemale, kannatanu kaldub vasakule. Edasiselt järgnevad M. Šuljevile ka VB ja meesterahvast klient. Videosalvestise faililt „xxx80.24231551120.mp4“ on näha see, kuidas kollase kotiga meesterahvas, kes sarnaneb M. Šuljevile, siseneb treppi mööda juuksurisalongi. Mõne aja pärast (salvestise kellaaeg 17.22.46) jookseb sama meesterahvas juuksurisalongist välja, tema jopest hoiab kinni naisterahvas (asjas tuvastatud kui VB). Seejärel teeb meesterahvas käega löögi- või tõrjumisliigutuse tahapoole, suunas, kus naisterahvas tema jopest kinni hoiab ning muudab kiirelt ka enda kehaasendit. Selle peale naisterahvas vabastab haarde ja kukub trepile. Meesterahvas jookseb minema. Nimetatu kinnitab üheselt kannatanute poolt kirjeldatud sündmuste käiku. Videosalvestiselt nähtub süüdistuses kirjeldatud vägivald 11 / 18 ehk löök kannatanu JK pea suunas ning tema tõukamine ja VB suunal tehtud löögiliigutus ja enda kehaasendi muutus VB haardest vabanemiseks, mille järel viimane koheselt kukkus. Videosalvestistel nähtuvad asjaolud on kantud ka asitõendi vaatlusprotokolli (II kd tl 128-148).
15. Seda, et M. Šuljev sisenes juuksurisalongi kreemide müügi ettekäändel, kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud kilekotti ja kreeme, millega ta salongi sisenes, kuid mille ta sinna maha jättis (II kd tl 18-30).
16. Kannatanu VBl tuvastati meditsiinidokumentide põhjal hüppeliigese vigastus, luumurd, jalg pandi kipsi, tal tuli kanda ortoosi (II kd tl 72-73, 88-91). Hiljem luumurdu ei sedastatud, kuid 23.05.
17. a kaebas kannatanu seda, et tal on raske liikuda ja parema jala funktsioon on piiratud (II kd tl 77-82). Jätkati ka taastusravi (II kd tl 111-112). 18.07.
18. a on kõndimine raskustega, raskendatud painutamine (tl 95). 13.08.
19. a lõpetas taastusraviprogrammi ja ei kasuta enam abivahendeid, sammupikkus erinev, jalal esineb endiselt turse (II kd tl 104-105). Seega esines kannatanul kaebusi veel 4,5 kuud pärast sündmust. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga ongi üheselt tuvastamist leidnud see, et kannatanu VBl tuvastati raske tervisekahjustus, s.o parema lodiluu ärarebimismurd koos parema selgmise kandluulodiluu sideme vigastuse kahtlusega. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole see eluohtlik tervisekahjustus, kuid selle paranemise kestus ületab 4 kuud. Ekspert on leidnud, et see vigastus tekkis tömbi vägivalla toimel, näiteks trepist kukkumisel (II kd tl 119120). Meditsiinidokumentides kajastatu ja eksperdiarvamuses järeldatu kinnitavad kannatanu ütlusi selle kohta, milline on olnud taastumine ja kui kaua on tema paranemine aega võtnud.
20. Eelnevaga on kinnitust leidnud see, et M. Šuljev haaras xxx asuvas juuksurisalongist sularaha ja asus ruumist põgenema. Seda üritasid füüsiliselt takistada salongis olnud juuksurid JK ja VB, kuid nende suhtes tarvitas ta vägivalda, mis oli raha äravõtmise vahendiks. Seejuures tuleb järeldada, et vägivald oli ajaliselt seotud hetk varem kaasa haaratud sularaha äravõtmisega, sest M. Šuljevi eesmärk oli hõivata sularaha kestvalt ja sellega põgeneda. Selline tegevus vastab röövimise teokirjeldusele. Ka Riigikohtu praktikas on sarnasel juhtumil leitud, et kui isik soovis algselt toime panna vargust, kuid seda asub keegi takistama ja viimase suhtes kasutatakse vägivalda vara hõivamise lõpuleviimiseks, on tegemist röövimisega (RKKKo 3-1-1-54-13, p 2, 9).
21. Kohtu hinnangul on röövimine toime pandud kaudse tahtlusega. M. Šuljev ilmselgelt teadis, et ta võtab kannatanult ära võõra raha, ta soovis selle omastada ja rahaga põgeneda. Isegi, kui tal oli algselt lootus põgeneda kedagi vigastamata, kasvas vargus üle röövimiseks. Ta nägi, et salongis on 2 naisterahvast juuksur ja 1 meesklient. Põgenedes sai ta aru, et teda hakati füüsiliselt takistama ning ta otsustas vastupanu osutada. Kui sellises olukorras teeb isik kiireid ja jõulisi löögi- ja lükkamisliigutusi kannatanute suhtes selleks, et äravõetud rahaga põgenema saada, pidi ta möönma, et selliselt tarvitab ta nende suhtes vägivalda ja täidab sellega kokkuvõttes

§ 200lg-s 1 sätestatud röövimise koosseisu.

28. Lisaks tuleb tähele panna, et

§ 19

järgi vastutab isik seaduses sätestatud enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. 12 / 18 Praegusel juhul on enamohtlikuks tagajärjeks raske tervisekahjutuse tekitamine kannatanu VB suhtes. Eespool leidis kinnitust see, et M. Šuljev püüdis põgeneda ja VB hoidis temast kinni nii ajal, kui liiguti eeskojast trepile ning VB kukkus trepil alles pärast seda, kui M. Šuljev tegi löögiliigutuse sellele poole, kust VB kinni hoidis. Üldinimlikult on igaühele mõistetav, et trepi peal teise isiku tõukamine, löömine või muul viisil tema mõjutamine võib viia tasakaalu kadumise ja kukkumiseni ja selle tagajärjel võib inimene saada tõsiseid vigastusi, mh raskeid tervisekahjustusi, nt pika paranemisajaga jalamurde. See on seda rohkem mõistetav, kui see teine inimene toimepanijast kinni hoiab. Seda ei väära ka asjaolu, et kannatanu on ise asunud füüsiliselt takistama varga või röövli põgenemist. Seega on rikutud üldist hoolsuskohustust. M. Šuljevi tegevuse ja tagajärje vahel esineb põhjuslik seos, kuivõrd just tema liigutused (sh löögiliigutus ja enese kehaasendi muutmine) viisid VB tasakaalukaotuseni ja raske tervisekahjustuse põhjustanud kukkumiseni. Hoolas käitumine selles olukorras on selline, mis ei mõjuta teise trepil oleva inimese tasakaalu. Praegusel juhul saanuks M. Šuljev vastavalt toimida, kui ta oleks lõpetanud koheselt trepile jõudes kannatanute eest põgenemise ehk lõpetanud oma senise õigusvastase teo raha äravõtmisel. Tähele tuleb panna, et M. Šuljev sisenes juuksurisalongi sama treppi mööda vaid veidi varem ehk talle pidi olema tajutav see, et tegemist on suhteliselt järsu ja kõrge viieastmelise kivitrepiga. Seega pidi ta trepil toimunud käitumisest lähtuvat ohtu ka ise ette nägema. Ilmselt lootis M. Šuljev, et ta suudab kannatanust lahti rabeleda juba enne treppi või et kannatanu laseb temast lahti. Neil asjaoludel saab öelda, et röövi käigus raske tervisekahjustuse põhjustas M. Šuljev ettevaatamatusest (kergemeelsusest). Seejuures ei ole kohus tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid nii kitsalt kergemeelsusest raske tervisekahjustamise kontekstis kui ka röövi toimepanemisel tervikuna. 29. Eelneva põhjal saab järeldada, et M. Šuljev tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 200lg 2 p 5 järgi.

KARISTUS 30. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-63-14, p 15.2). 13 / 18 31.

§ 199

lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on seaduseandja ettenäinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmääraks rahaline karistus 265 päevamäära ulatuses või 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 200

lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on seaduseandja ettenäinud kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmääraks 9 aastat vangistust.

1. Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena M. Šuljevi karistusregistri väljatrükki (II kd tl 215-218), Harju Maakohtu 20.01.
2. a kohtuotsust (II kd tl 219223) ja määruseid samas kriminaalasjas (II kd tl 224-226; 228-228pö), Harju Maakohtu 25.05.
3. a kohtuotsust (II kd tl 230-232) ja määrust samas kriminaalasjas (II kd tl 234-235pö), 27.02.
4. a erakorralist ettekannet lisadega (II kd tl 236-246). Lisaks uuris kohus Maksu- ja Tolliameti, töötamise registri ning täitemenetluse registri väljatrükke (II kd tl 259, 260, 261-272).
5. Käesoleval juhul on süüdistatavale etteheidetud kahte varguseepisoodi, mis on toime pandud süstemaatiliselt ning avalikult ja ühte röövimise episoodi, mis on toime pandud raske tervisekahjustuse tekitamisega. Süüdistataval on kaks kehtivat karistust samalaadsete kuritegude eest. Kuriteod on toime pandud katseajal, kui M. Šuljev oli ennetähtaegselt eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabastatud. Süüdistatav on kohtuistungil selgitanud, et vargused pani toime seoses narkosõltuvusega.
6. Kohus peab süüdistatava teosüüd

§ 199

lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises keskmisest veidi suuremaks. 20.01.

1. a ja 27.02.
2. a kohtuotsustest nähtub, et M. Šuljev on jätkanud sarnaste kuritegude toimepanemisega, st ta on varasemalt toime pannud hulgaliselt varguseid, mille objektideks on olnud mh hõbe- ja kuldehted. Ka kuritegude toimepanemise viis on ajas jäänud samaks. M. Šuljev siseneb kauplusesse ning loob klienditeenindajale mulje, et ta on ostusooviga klient ning palub müüjal endale esemeid näidata. Kui müüja tähelepanu on suunatud ehte väljavõtmisele, siis haarab M. Šuljev kiire liigutusega aluse koos ehetega ning põgeneb. Seega on M. Šuljevil välja kujunenud kindel käitumismuster varguste toimepanemisel. Seejuures on kõnekas, et M. Šuljev pani uued samalaadsed kuriteod toime ca 5 kuud pärast tema ennetähtaegsest vangistusest vabastamist. Kuivõrd ennetähtaegsel vabanemisel kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet esimeseks kolmeks kuuks, siis saab teha järelduse, et M. Šuljev pani uued kuriteod toime vaid paari kuu möödumisel tema vabanemisest elektroonilise valve alt. Nimetatu näitab, et M. Šuljevil on raskusi kuritegude toimepanemisest hoidumisel ning ta jätkab varguste toimepanemist narkosõltuvuse ajendil. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus asjaolu, et tegemist oli kahe kuriteoepisoodiga ning varastati taaskord hinnalisi esemeid. Seetõttu ei ole põhjust rääkida vähesest süüst. M. Šuljev on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil tunnistanud ennast süüdi varguste toimepanemises ning avaldanud kahetsust. Ta märkis, et pani kuriteod toime narkosõltuvuse mõjul ning tal on olnud vanglas aega tehtu üle järele mõelda. Ta võttis esitatud hagid õigeks ja nõustus nende väljamõistmisega.
3. Hinnates M. Šuljevi süü suurust

§ 200

lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises, arvestab kohus süüteo toimepanemise asjaolusid ja vägivalla intensiivsust. Esmalt on süü suuruse hindamisel oluline arvesse võtta asjaolu, et M. Šuljev kasutas vägivalda kahe erineva kannatanu suhtes. Kannatanu JK on selgitanud, 14 / 18 et M. Šuljev lõi teda rusikaga oimukohta. Ta ei mäleta, et oleks tugevat valu sel hetkel tundnud. Seejärel lükkas M. Šuljev teda kahe käega õlgadest eemale ja ta kukkus alaseljaga koridoris asuva madala kapi peale. Ta tundis kukkumisest alaseljas tuima keskmise tugevusega valu. Nad olid mõlemad Vga sündmusest väga häiritud. Pärast juhtumit kardab ta üksinda tööjuures olla (II kd tl 43-44). VB on selgitanud, et M. Šuljevi jõulise lahtitõmbamise tagajärjel kukkus ta trepist alla. Sellise tegevuse tagajärjel tekkisid kannatanul tugev füüsiline valu, marrastused käelabadele, sõrmenukkidele ja põlvedele, samuti parema lodiluu ärarebimismurru koos parema selgmise kandluu-lodiluu sideme vigastuse kahtlusega, mille paranemise kestus ületab 4 kuud (II kd tl 116-121). Kannatanu VB on selgitanud, et tal oli parema jala luumurd, marraskil ja jalgadel sinikad, samuti olid kõik küüned katki. Kaks nädalat ei tohtinud ta liikuda ega püsti tõusta. Ta peab siiani taluma valu, eriti kõndimisel. Valest kõndimisest hakkavad valutama põlved ja puusaliigesed. Eeltoodud kirjelduste pinnalt saab asuda seisukohale, et kannatanute suhtes tarvitatud otsene vägivald oli vähene, kuid tekitatud füüsiliste tervisekahjustuse intensiivsus oli

§ 200lg 2 p 5 mõttes keskmine.

Samuti tuleb süü suuruse hindamisel arvestada kannatanutel esinenud vaimseid läbielamisi. Mõlemad kannatanud on öelnud, et nad olid sündmusest väga häiritud. Lisaks on VB kirjeldanud, et tema elu muutus väga oluliselt. Ta nägi suve ainult aknast, vajas pikalt kõrvalist abi (II kd tl 86-87). Süü suuruse hindamisel on oluline arvestada ka seda, et M. Šuljev ei lükanud VBt trepist alla, vaid kannatanu kukkus trepile M. Šuljevi n-ö lahtirebimise käigus. Seega ei olnud tegemist süüdistatava poolt sihipärase tegevusega kannatanul vigastuste tekitamiseks. Seega, arvestades ning teo toimepanemise asjaolusid ning ühelt poolt seda, et röövimisel kasutati vägivalda kahe kannatanu suhtes, kuid teisalt oli ei olnud vägivald kuigi intensiivne, saab asuda seisukohale, et süüdistatava süü mõnevõrra alla keskmine.

1. Kohtu hinnangul puuduvad nii karistust raskendavad kui kergendavad asjaolud. M. Šuljev on istungil kahetsuse kohta märkinud, et see on seotud süü tunnistamisega, valmisolekuga kahju hüvitamiseks. Ta rõhutas, et ta on vanglas oleku ajal kaotanud ema ja see on talle ka raskesti mõjunud. Nimetatust avaldub kohtu hinnangul rohkem süüdistatava vaade enesele, kui kaastunne kannatanute osas, seda enam, et teda on samalaadsete süütegude tõttu korduvalt karistatud. Kohtu veendumust kahetsuse puudumise osas süvendab see, kuidas M. Šuljev on varem leidnud, et nt 20.
2. episoodis on kannatanu ise süüdi, sest ta „soovis politseinik olla“, temal vigastusega seos puudub (II kd tl 166, 210). Tema hilisem sõnaline kahetsus (II kd tl 210) seostub ilmselt menetlusliku positsiooni muutusega.
3. M. Šuljevi poolt toimepandud varguste eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke ja samuti puudub kohtul veendumus, et ta suudaks rahalist karistust täita. Seda kinnitavad MTA väljatrükk, mille kohaselt oli M. Šuljevi netosissetulek
4. aastal 85 eurot ning päevasissetuleku suuruseks 0,20 eurot (II kd tl 259). Töötamise registrist nähtub, et ta on ametlikult töötanud vaid ühe päeva (II kd tl 260). Süüdistatav on ise kohtuistungil kinnitanud, et tal on muid võlgasid, mille katteks läheb tema pangakontolt maha 50% sissetulekutest. Seda kinnitab täiemenetluse registri väljatrükk, millelt nähtub, et tema suhtes on käimas hulgaliselt täitemenetlusi (II kd tl 261-272). Samuti viitab M. Šuljevi rahalistele raskustele tema poolt eeluurimisel selgitatu, et ta pani varguseid toime 15 / 18 eesmärgiga varastatud esemed maha müüa (II kd tl 166). Arvestades kohtu eelnevaid põhistusi süüdistatava varasema karistatuse, kuritegude toimepanemise intensiivsuse ja nende toimepanemise alustamise osas lühikest aega peale vangistuse kandmiselt vabanemist, ei oleks praegusel juhul M. Šuljevi rahalise karistusega karistamine kooskõlas karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega ning õiguskorra kaitsmise huvidega. On ilmne, et süüdistatav ei suudaks rahalist karistust täita, kuid eelkõige ei mõjutaks rahaline karistus teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ning arvestades M. Šuljevi poolt peagi peale vangistuse kandmiselt vabanemist uute kuritegude toimepanemise alustamist, siis oleks ohustatud ka õiguskorra kaitsmine.
5. Eelneva põhjal leiab kohus, et M. Šuljevile tuleb

§ 199

lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuseks mõista vangistus 2 aastat 6 kuud ja

§ 200

lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest 5 aastat 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, tuleb mõista liitkaristuseks 6 aastat 6 kuud vangistust, millest lühimenetluse sätete kohaselt tuleb maha arvata 1/3, mistõttu jääb karistuseks 4 aastat 4 kuud vangistust. Karistusaja alguseks tuleb lugeda M. Šuljevi vahistamise päev, s.o 26.11.

1. a. TSIVIILHAGID
2. Kuritegudega on tekitatud kannatanutele varalist ja mittevaralist kahju. Tsiviilhagid on varalise kahju nõude osas esitanud kannatanud XXX OÜ (summas 1905,71 eurot) ja YYY OÜ (summas 1189 eurot). Mittevaralise ja varalise kahju nõude osas esitas tsiviilhagi kannatanu VB (summas 5270 eurot). Toimunud kohtuistungil võttis süüdistatav Maksim Šuljev kõik tema vastu esitatud tsiviilhagid täielikult õigeks. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on hagide õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanute XXX OÜ, YYY OÜ ja VB esitatud tsiviilhagid täies ulatuses ning need kuuluvad Maksim Šuljevilt väljamõistmisele. TÕKEND
3. Maksim Šuljev on käesoleva asja raames vahistatud de facto alates 26.11.
4. a. Harju Maakohus andis 20.12.
5. a Maksim Šuljevi kohtu alla, jättes tõkendi vahistamine muutmata.
6. Eesti karistussüsteemi põhimõtete kohaselt pööratakse mõistetud vangistus karistus ka reegeljuhtumil täitmisele. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada aga kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes on toime pannud varavastased kuriteod, mis on kvalifitseeritavad

§ 199

lg 2 p 5, 9 ja

§ 200lg 2 p järgi.

Seejuures on oluline tähele panna, et M. Šuljev pani uued kuriteod toime katseajal ning kohtuotsuse täitmise tagamiseks kuulutati ta 20.03.

1. a määrusega tagaotsitavaks. 22.03.
2. a peeti ta tagaotsitavana kinni 16 / 18 ning Harju Maakohtu 04.04.
3. a määrusega pöörati ärakandmata karistus täitmisele. Karistusaja lõpp oli 26.11.
4. a (II kd tl 152-155). Seega saab asuda järeldusele, et ta on juba varasemalt karistuse kandmisele asumisest kõrvale hoidunud. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Arvestades, et süüdistatavale on mõistetud pikemaajalisem reaalne vabaduskaotus, esineb oht, et isik asub kõrvale hoiduma kohtuotsuse täitmisest.
5. Süüdistatav on ennast esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud. M. Šuljev on toime pannud röövimise, mis on toime pandud raske tervisekahjustuse tekitamisega, mis on esimese astme kuritegu. Samuti on ta toime pannud kaks vargust avalikult ja süstemaatiliselt. Kohus saab uuritud tõendite pinnalt möönda, et esineb põhjendatud oht süüdistatava poolt uute kuritegude toimepanemiseks. Seda esiteks põhjusel, et süüdistatavat on ka varasemalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kohus on juba varasemalt viidanud, et M. Šuljev on 20.01.
6. a kohtuotsusega süüdi tunnistatud

§ 199lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja 25.05.2023.

a kohtuotsusega samuti

§ 199

lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk avalikult ja süstemaatiliselt toime pandud vargustes. Nimetatud otsusega mõisteti M. Šuljev süüdi samalaadsete kuritegude toimepanemises ning lisaks ka ühe raskema varavastase kuriteo toimepanemises

§ 200lg 2 p 5 järgi.

Seega on M. Šuljevi poolt toimepandud kuriteod läinud ajas raskemaks – ta on vähem kui aasta peale eelmises kohtuasjas süüditunnistamist toime pannud röövimise, tekitades sellega füüsilist valu kahele kannatanule ja raske tervisekahjustuse ühele kannatanule. Samuti tuleb siinjuures arvestada M. Šuljevil esinevat narkosõltuvust, mis ajendab teda kuritegusid toime panema. Sellised süüdistatavat iseloomustavad andmed annavad alust arvata, et M. Šuljevil puhul esineb jätkuv kuritegude toimepanemise oht. Selliselt tuleb kohtul asuda seisukohale, et asjaolude kokkulangemisel (sissetuleku puudus, vajadus hankida raha narkootiliste ainete ostmiseks) ei ole välistatud, et süüdistatav võib jätkata samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Samuti, tuleb tähele panna, et kohtupraktikas on leitud, et raskemate kuritegude toimepanemise ohu korral võib süüdistatava vahistamiseks piisata sellisest uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, mis kergemat liiki kuriteo toimepanemise ohu puhul vahistamiseks alust ei annaks (RKKKo 3-1-132-12, p 9.3). Seega on kohtu hinnangul jätkuvalt põhjendatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendit vahistamine, seejärel kuulub tõkend tühistamisele. MENETLUSKULUD JA ASITÕENDID 43. Vastavalt

§ 180lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kr

MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o alates 01.01.

1. a summas 1230 eurot, mis tuleb süüdistatavatelt välja mõista.
2. Praeguses asjas on menetluskuludeks ka määratud kaitsjale makstud tasud, mis on kohtueelses menetluses olnud 949,16 eurot (II kd tl 181-183, 187-189, 206-208, 212214, III kd tl 11-14) ja kohtumenetluses 479,46 eurot, s.o kokku 1428,62 eurot. Kriminaalasjas on teostatud ka kohtuarstlik ekspertiis, maksumusega 155 eurot (II kd tl 116-121). Arvestades, et M. Šuljev on töövõimeline isik, kes saab asuda sissetulekut teenima ka kinnipidamisasutuses ning hüvitama väljamõistetavaid menetluskulusid, 17 / 18 määrab kohus, et nii kaitsekulud kui ka ekspertiisikulu kuuluvad täielikult väljamõistmisele süüdistatavalt. Samuti kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest, mille suuruseks alates 01.01.
3. a on 2215 eurot. Seega kuulub M. Šuljevilt väljamõistmisele sundraha 2215 eurot, kaitsjatasud 1428,62 eurot ja ekspertiisikulu 155 eurot, s.o menetluskulud kogusummas 3798,62 eurot. Tulenevalt asjaolust, et süüdistatav asub kandma pikemaajalist vangistust ja tema võimalused sissetuleku koheseks teenimiseks on siiski piiratud, peab kohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ajatada, määrates kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena.
4. Želatiinkilele talletatud jalatsijälgede fragmendid, DNA-proovid, kollast värvi kilekott 9 Nivea ja 3 Neutrogena kreemituubiga (M. Šuljev neid tagasi ei soovinud), võrdlusproovid, mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik 18 / 18