lg 1, § 4231, 184 lg 2 p 1, 2, § 345 lg 1, § 349 ja § 1572 järgi, Janar Karus süüdistuses
lg 2 p 1 järgi ning P.T süüdistuses
Prokurör Ringkonnaprokurör Merike Lugna Kaitsjad Advokaadid Ants Nõmmik, Natalia Suvorova ja Matti Reinsalu. Jaanus Pikkoja, isikukood: 38809175214; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxxxxxx xxx, xxxxx, asukoht: xxxxxxx xxxxxx; haridus: xxxxxxxxxxx; emakeel: eesti keel; xxxxxxx; xxxxxx. Kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 17.08.2015.a otsusega
Tõkend vahistamine ja viibib eelvangistuses alates 02.04.2016.a. Süüdistatavad Janar Karus, isikukood: 38203014917; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxx xxxxx, xxxxx; haridus: xxxxxxxxx; emakeel: eesti keel; xxxxxxxxxx; töökoht: xx xxxxxxx - xxxxxxxx. Kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati Pärnu Maakohtu 01.12.2015.a otsusega
lg 2 p 7, 8, 9 järgi 1 aasta ja 2 kuulise tingimisi vangistusega 18-kuulise katseajaga. Tõkend elukohast lahkumise keeld. P.T , isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxxxx xxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxxx; haridus: xxxxxxxxxxx; emakeel: eesti keel; xxxxxxxxxx; töökoht: xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx. Kriminaalkorras karistamata. Tõkendit ei ole kohaldatud. 1 1-16-7895 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-d 233-238, § 310, § 311, § 313 ja § 315, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Jaanus Pikkoja
lg 1 alusel suurendada raskeimat vangistuslikku karistust ning liitkaristuseks mõista (4 a 6 k) neli aastat ja kuus kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada vangistust ühe kolmandiku võrra ning vabadusekaotuslikuks karistuseks mõista
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 02.04.2016.a karistusaja hulka ja seeläbi arvata Jaanus Pikkoja karistuse kandmise algust alates 02.04.2016.a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. Süüdi tunnistada Janar Karus
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires 2 1-16-7895 kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 5,
lg 2 p 9 ja
lg 4 kohaselt hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. Elektroonilise valve seade kinnitada Janar Karuse keha külge kohtuotsuse jõustumisel.
p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 16.11.2016.a, välja arvatud
sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada P.T
p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 16.11.2016.a. Asitõendid - digitaalne kaal Digital Scale (pakend 3) –
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; - digitaalne kaal (pakend 9) –
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; - narkootilised ained -
ja § 83 alusel konfiskeerida ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta EKEIle; - ekspertiisi aktiga tagastatud tabletid ja narkootilise aine pakendid –
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; - minigrip kott roosakat värvi vedelikuga (pakend 6) –
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; - sülearvuti Lenova koos laadijaga (pakend nr 11) – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada A Be; - ümbrikusse pakendatud märkmepaber – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; - CD- ja DVD-plaadid – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Tsiviilhagid S OÜ (registrikood:
Jaanus Pikkoja süüdistatakse selle, et olles eelnevalt 05.11.2015 (karistatud 09.11.2015 otsusega väärteoasjas 251015002830) ja 29.01.2016 (karistatud 29.01.2016 otsusega väärteoasjas 251016000212) juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta, juhtis 17.03.2016 kella 07.50 ajal xxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxxxx tänaval maja x juures mootorsõidukit xxxx xxxx reg nr xxxxxx, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Mootorsõiduki juhtimisega juhtimisõiguseta isikuna süstemaatiliselt pani Jaanus Pikkoja toime
Jaanus Pikkoja süüdistatakse selles, et varem narkootikumidega seotud kuriteo toimepannud isikuna, isikute grupis koos Janar Karus’e ja AL omandasid eelneva kokkuleppe alusel 01.04.2016 täpselt kindlaks tegemata kellaajal xxxxxxxxx linnas seni täpselt tuvastamata kohas 92,51 g narkootilist ainet amfetamiin ja 76 ecstasy tabletti, mille toimetasid sõiduautoga xxxx xxxx registreerimisnumbriga xxxxxx xxxxxxxx xxxx maakonda, kus nad Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt 87 km politsei poolt kinni peeti ning hilisemal sõiduauto xxxx xxxx registreerimisnumbriga xxxxxx läbiotsimisel leiti politseitöötajate poolt autost narkootiline aine ecstasy ja amfetamiin. Narkootilised ained amfetamiin ja ecstasy (metüleendioksümetamfetamiin (MDMA)) kuuluvad vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Narkootilise aine suures koguses omandamisega isikute grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo, pani Jaanus Pikkoja toime
Jaanus Pikkoja süüdistatakse selles, et ta kasutas B AS-ist laenu saamise eesmärgil kindlaks tegemata isiku poolt võltsinud dokumenti, P.T nimele vormistatud x x OY palgalehti, ajavahemikus 01.10.2015 – 23.10.2015, 02.11.2015 – 21.11.2015, 02.12.2015 – 18.12.2015, esitas võltsitud dokumendid 14.01.2016 kell 15:37:41 xxxxxx IP-aadressilt x, misjärel sai P.T nimel x portaali kaudu 14.01.2016 laenulepingu alusel laenu summas 8000 eurot. Samuti kasutas J. Pikkoja O OÜ-st laenu saamise eesmärgil kindlaks tegemata isiku poolt võltsinud dokumenti, P.T nimele vormistatud Swedbank konto väljavõtet, millel märgitud sissetulekud x OY-st ajavahemikul 08.10.2015 kuni 18.03.2016, esitas võltsitud dokumendi 29.03.2016 ajavahemikul 13:37 – 16:49 xxxxxxxx IP-aadressilt x, misjärel sai P.T nimel x portaali kaudu 29.03.2016 laenulepingu alusel laenu summas 2500 eurot, millest panka kanti 2374,50 eurot. Samuti kasutas J. Pikkoja c AS-ist laenu saamise eesmärgil kindlaks tegemata isiku poolt võltsinud dokumenti, P.T nimele vormistatud Swedbank konto väljavõtet, millel märgitud sissetulekud c OY-st ajavahemikul 08.10.2015 kuni 18.03.2016, esitas võltsitud dokumendi 28.03.2016 kella 11:43 ajal, kuid laenutaotlus lükati teenindaja poolt tagasi. J. Pikkoja kasutas S OÜ-st laenu saamise eesmärgil kindlaks tegemata isiku poolt võltsinud dokumenti, P.T nimele vormistatud Swedbank konto väljavõtet, millel märgitud sissetulekud x OY-st ajavahemikul 08.10.2015 kuni 18.03.2016, esitas võltsitud dokumendi 28.03.2016 kell 12:30 ajal IP-aadressilt x, kuid laenutaotlus tühistati. Teadvalt võltsitud dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigus laenu saada pani Jaanus Pikkoja toime
5 1-16-7895 Jaanus Pikkoja süüdistatakse selles, et 14.01.2016 xxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxx korteris kasutas P.T nimele välja antud tähtsat isikliku dokumenti, s.o Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistust numbriga x, registreeris laenu saamise eesmärgil P.T teadmisel ja tema isikuandmeid kasutades 14.01.2016 B AS kliendiks ning sõlmis laenulepingu nr 2551191 8000 eurole. Ajavahemikul 14.01.2016 kuni 18.01.2016 viis Jaanus Pikkoja P.T Swedbank pangaautomaadi juurde xxxxe linnas, kus P.T sisestas oma pangakaardi ja PIN koodi ning seejärel võttis Jaanus Pikkoja P.T kontolt välja sularaha kogusummas 7860 eurot ning 18.01.2016 on tehtud ülekanne 140 euro ulatuses HL. Samuti kasutas J. Pikkoja xxxx linnas xxxxxx xxx korteris P.T nimele välja antud tähtsat isikliku dokumenti, s.o Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistust numbriga x, esitas laenu saamise eesmärgil P.T teadmata I OÜ-le krediidikonto avamise taotluse 25.03.2016 IP aadressilt x. 26.03.2016 tagastas P.T-le isikutunnistuse, misjärel käis P.T ennast xxxx postkontoris (xxxxxxxxx x xxxx) tuvastamas. 28.03.2016 esitas Jaanus Pikkoja P.T nimel krediidikonto avamise taotluse lepingu numbriga 2670202 limiidiga 1000 eurot ja väljamaksega 1000 eurot IP aadressilt x, mis kanti pangakontole 28.03.2016. 29.03.2016 viis Jaanus Pikkoja P.T Swedbank pangaautomaadi juurde, kus P.T sisestas oma pangakaardi ja PIN koodi ning seejärel võttis Jaanus Pikkoja P.T kontolt välja sularaha kogusummas 945 eurot ning 29.03.2016 on tehtud ülekanne AS 50 eurot, selgitusega ülekanne J.P. Jaanus Pikkoja kasutas xxxxx xxxxxx xxxxxxx xxx korteris P.T nimele välja antud tähtsat isikliku dokumenti, s.o Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistust numbriga x, registreeris laenu saamise eesmärgil P.T teadmata ja tema isikuandmeid kasutades 05.03.2016 x portaali kliendiks, sõlmis 29.03.2016 IP aadressilt x laenulepingu nr SI6935925 2500 eurole, millest panka kantud 2374,50 eurot. 29.03.2016 viis Jaanus Pikkoja P.T Swedbank pangaautomaadi juurde, kus P.T sisestas oma pangakaardi ja PIN koodi ning seejärel võttis Jaanus Pikkoja P.T kontolt välja sularaha kogusummas 2375 eurot. Teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigus saada laenu pani Jaanus Pikkoja toime
Jaanus Pikkoja süüdistatakse selles, et 28.09.2015 E AS kontoris asukohaga xxxxx xxxx xxxx x, esitas klienditeenindajale varalise kasu saamise eesmärgil MO nimel liitumislepingu nr 4230612, selle lisa nr 4230625 osamaksetega vara müügilepingu sõlmimiseks teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi –MO nimele välja antud Eesti Vabariigi juhiloa numbriga x, kasutades teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumenti eesmärgiga saada MO nimel enda valdusse mobiiltelefon Huawei Ascend G6 maksumusega 186 eurot, kuid jätta järelmaksulepingust tulenevad kohustused edaspidi täitmata ehk MO kanda. Teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigus saada endale mobiiltelefon, kuid jättes tasumata liisingumaksed, pani Jaanus Pikkoja toime
Jaanus Pikkoja tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil 28.09.2015 eesmärgiga varjata oma tegelikke isikuandmeid ja enda poolt toimepandavat kuritegu, samuti raskendamaks enda isiku hilisemat tuvastamist ning eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, ebaseaduslikult ilma MO nõusolekuta sõlmis xxxxx xxxxxx xxxx x asuvas E AS kontoris liitumislepingu nr 4230612, mille lisa nr 4230625 osamaksetega vara müügilepingu alusel sai enda valdusesse mobiiltelefoni Huawei Ascend G6, maksumusega 186.00 eurot. Võlgnevuse tõttu 28.01.2016 antud nõue edasi Lindorff Eesti AS-ile, võlgnevus kokku 410,04 eurot. Teist isikut tuvastavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamisega eesmärgiga varjata kuritegu, pani Jaanus Pikkoja toime
Janar Karust süüdistatakse selles, et ta isikute grupis koos Jaanus Pikkoja ja AL omandasid eelneva kokkuleppe alusel 01.04.2016 täpselt kindlaks tegemata kellaajal xxxxxxxx linnas, täpselt tuvastamata kohas ja kindlaks tegemata isikult suures koguses, 92,51 g narkootilist ainet amfetamiin ja 76 ecstasy 6 1-16-7895 tabletti, mille toimetasid sõiduautoga xxxx xxxx registreerimisnumbriga xxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx, kus nad Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt 87 km politsei poolt kinni peeti ning hilisemal sõiduauto xxxx xxxx registreerimisnumbriga xxxxxx läbiotsimisel leiti politseitöötajate poolt autost narkootiline aine ecstasy ja amfetamiin. Narkootilised ained amfetamiin ja ecstasy (metüleendioksümetamfetamiin (MDMA)) kuuluvad vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Narkootilise aine suures koguses omandamises isikute grupis on Janar Karusele esitatud süüdistus
P.T süüdistatakse selles, et ta vähemalt 14.01.2016, 28.03.2016 ja 29.03.2016 andis xxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxx korteris enda nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi, s.o Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistuse numbriga x Jaanus Pikkojale, teades, et tema isikuandmeid kasutades registreeris Jaanus Pikkoja ennast erinevates kiirlaenuportaalides kliendiks ning sai laenu P AS-ist 8000 eurot, O OÜ-st 2500 eurot ja C-st 1000 eurot, mille väljavõtmiseks Jaanus Pikkoja viis P.T Paide linnas pangaautomaadi juurde, lasi viimasel panna PIN koodi ja võttis raha kontolt erinevatel päevadel välja. Enda nimele välja antud isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmisega eesmärgiga omandada õigus saada laenu, pani P.T toime
Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Süüdistatav Jaanus Pikkoja tunnistas kohtuistungil ennast talle esitatud süüdistustes süüdi ning jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kaitsja toetas J. Pikkoja seisukohti ning palus kohtul määrata võimalikult leebe karistus. Janar Karus tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kaitsja toetas J. Karuse seisukohti ning palus võimalusel määrata mittevangistuslik karistus. P.T tunnistas end kohtuistungil talle esitatud süüdistuses süüdi osaliselt ning jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kaitsja toetas P.T seisukohti ning selgitas, et antud juhul kasutati ära lihtsalt süüdistatava lihtsameelsust. Prokurör leidis, et süüdistatavatele esitatud süüdistused on tõendatud ning nad on toime pannud neile etteheidetavad kuriteod. Prokurör palus süüdistatavad süüdi tunnistada. Prokurör taotles J. Pikkoja karistamist
lg 1 järgi 6 kuulise vangistusega, § 4231 järgi 4 kuulise vangistusega, § 184 lg 2 p 1, 2 järgi 4 aastase vangistusega, § 345 lg 1 järgi 6 kuulise vangistusega, § 349 järgi rahalise karistusega 120 miinimumpäevamäära, s.o 1200 eurot, § 1572 järgi 10 kuulise vangistusega. Prokurör taotles J. Pikkojale liitkaristuseks 5 aastat 9 kuud vangistust ning rahalist karistust 120 miinimumpäevamäära, s.o 1200 eurot. Karistust vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ning mõista karistuseks 3 aastat ja 10 kuud vangistust ja rahaline karistus 80 miinimumpäevamäära, s.o 800 eurot.
lg 2 alusel suurendada karistust 17.08.2015.a Viru Maakohtu mõistetud ära kandmata karistuse võrra ehk 2 aasta 11 kuu 28 päeva vangistuse võrra. Lõplikuks liitkaristuseks taotles prokurör J. Pikkojale 6 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust ning rahaline karistus 80 miinimumpäevamäära, s.o 800 eurot. Prokurör taotles Janar Karus karistamist
lg 2 p 1 ja § 22 lg 3 järgi 2 aasta ja 9 kuulise vangistusega.
lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõista 1 aasta 10 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada karistust 01.02.2015.a Pärnu maakohtu mõistetud ärakandmata karistuse ehk 1 aasta 1 kuu 28 päeva võrra. 7 1-16-7895 Liitkaristuseks mõista 3 aastat vangistust. Prokurör taotles
alusel karistuse tingimisi kohaldamist juhul, kui Janar Karus ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks taotles prokurör
lg 2 p 9, § 75´ lg 3 p 2 alusel Janar Karuse kohustamist alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud. Prokurör taotles P.T karistamist
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõista 40 miinimumpäevamäära ehk 400 eurot.
lg 1, 3 alusel jätta karistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui P.T ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüdistatavate süü neile süüks pandud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevalt. Jaanus Pikkoja Süüdistus
lg 1 järgi Jaanus Pikkojale heidetakse ette, et ta pööras ebaseaduslikult enda kasuks S OÜle kuuluva sõiduauto xxxxx xxx reg nr xxxxxx, VIN kood x, maksumusega 1200 eurot.
lg 1 sätestab, et valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
mõttes enda kasuks pööramine tähendab asja faktilist muutmist endale või kolmandale isikule kuuluvaks. Omastamise erinevus vargusest (§ 199) seisnebki selles, et omastamise korral on asi isiku valduses, seega ei esine karistatav tegevus mitte valduse üleminekus, vaid valduses oleva asja enda kasuks pööramises (RKKK 3-1-1-107-10 p 8, 3-1-1-23-11 p 4). Viimane võib väljenduda valduses oleva asja endale jätmises, äratarvitamises, raiskamises, võõrandamises (müümises, vahetamises vms), pantimises (kavatsuseta see hiljem välja osta või vähemalt mööndes, et see ei ole pantija rahalist seisu arvestades tõenäoline). Kuriteokaebusest (I kd t.l 2) nähtub, et S OÜ palub toimetada
Nimelt oli J. Pikkoja valduses liisinglepingu alusel S OÜ-le kuuluv sõiduk xxxxx xxx reg. märgiga xxxxxx, mille aga J. Pikkoja võõrandas S OÜ loata kolmandale isikule. Ostu-müügilepingust No SL150181 (I kd t.l 3) nähtub, et 03.07.2015.a J. Pikkoja on OÜ-le S müünud sõiduki xxxxx xxx reg märgiga xxxxxx. Nimetatuga on tuvastatud, et sõiduauto xxxxx xxx reg. märgiga xxxxxx omanik oli S OÜ. Liisingulepingust nr. SL150181 (t.l 4-13) nähtub, et 03.07.2015.a võttis J. Pikkoja S OÜ-lt liisingusse sõiduauto xxxxx xxx reg. märgiga xxxxxx. Liisinglepingu juures olevast sõiduki registreerimistunnistuse koopiast (I kd t.l 11) nähtub, et viidatud sõiduki omanik oli S OÜ ning vastutav kasutaja Jaanus Pikkoja. Sama kinnitab ka Maanteeameti väljatrükk (I kd t.l 50-51). Liiklusseaduse § 2 p 93 kohaselt on vastutav kasutaja Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või õiguse saanud Eestis alalist elukohta omav füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Seega liiklusseaduse kohaselt on vastutav kasutaja isik, kes reaalselt sõidukit kasutab ehk isik, kelle valduses sõiduk on. Kuna S OÜ ja J. Pikkoja vahel oli sõlmitud liisingleping ning isik oli märgitud vastutava kasutajana liiklusregistrisse, siis on tuvastatud, et vaidlusalune sõiduk oli J. Pikkoja valduses. Kannatanu juhatuse liikme DP ütlustest (I kd t.l 15-17) nähtub, et J. Pikkoja on pööranud enda kasuks S OÜ-le kuuluva sõiduki, millega J. Pikkoja tekitas kannatanule kahju 1363.95 eurot. Kannatanu ütluste kohaselt müüs J. Pikkoja sõiduki edasi kolmandale isikule ning kannatanul puuduvad andmed sõiduki asukoha ja valdaja kohta. x vastusest (I kd t.l 68-75) nähtub, et 2015.a suvel või sügisel on portaali x sisestatud sõiduki xxxxx xxx reg. märgiga xxxxx müügikuulutus. Müügikuulutuse on väidetavalt ülesse pannud kasutaja Jaanus Pikkoja (ik 38809175214). Seega on nimetatuga tuvastatud, et J. Pikkoja on püüdnud müüa autot, mille omanik ta ei olnud. 8 1-16-7895 Jaanus Pikkoja on kohtueelses menetluses andnud ütlusi (I kd t.l 76-80) selle kohta, et 2015.a suvel soetas ta liisinguga sõiduki xxxxx xx reg. märgiga xxxxxx. Lepingu sõlmimise tulemusel kanti S OÜ liiklusregistris sõiduki omanikuks ning temast sai sõiduki vastutav kasutaja. J. Pikkoja sai sõiduki oma valdusesse. Süüdistatava sõnul ilmnesid sõidukil pärast ostmist tehnilised rikked, kuna ostja autot tagasi võtta ei soovinud, siis otsustas ta sõiduki maha müüa. Nädalaga õnnestus süüdistataval auto müüa. Ostjaks oli umbes 45-aastane meesterahvas. J. Pikkoja selgituste kohaselt ütles ta ostjale, et auto omanikuks on liisingfirma. Süüdistatava sõnul müüs ta auto seetõttu, et oli liisingfirma peale vihane, kuna ta oli enda hinnangul petta saanud ning talle oli müüdud tehniliselt mittekorras sõiduk. Jaanus Pikkoja ütlustega on leidnud samuti kinnitust, et ta võõrandas kolmandale isikule OÜ-le S kuuluva sõiduki. Tunnistaja RP ütlustest (I kd t.l 106-109) nähtub, et ta ostis 2015.a sügisel auto xxxxx xxx reg. märgiga xxxxxx Jaanus Pikkojalt. Tunnistaja sõnul ütles auto müüja talle, et sõiduki ümberregistreerimisega probleeme ei ole. Auto ostmisel ostu-müügi lepingut kohapeal ei sõlmitud. Müüja väitel pidi eeltäidetud, s.o müüja andmetega täidetud leping, olema auto kindalaekas. Tunnistaja otsustas, et ta ei hakka enda lepingu osa samuti kohapeal täitma ning teeb seda hiljem kodus. Samuti selgitas müüja tunnistaja küsimisele, et auto on ajutiselt arvelt maas, kuna ta ei ole seda pikka aega kasutanud ning ei soovi maksta sundkindlustust. Tunnistaja sai auto oma valdusesse. Hiljem tuvastas tunnistaja, et auto kuulub liisingfirmale, mistõttu ta enda nimele seda registreerida ei saa. Seetõttu otsustas tunnistaja auto veel omakorda edasi müüa. Tunnistaja sõnul müüs ta auto R Ae 400 euro eest. Tunnistaja kinnitusel selgitas ta müümisel ka autoga seotud probleeme. Autoga andis ta kaasa sama eeltäidetud müügilpeingu, mille temagi oli ostmisel saanud, kuid ta ei olnud senini enda andmeid ostja kohale sisestanud. Eelnevaga on leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et Jaanus Pikkoja müüs liisinglepingu alusel tema valduses olnud SOÜ-le kuulunud sõiduki kolmandale isikule. Selliseks müügitehinguks puudus J. Pikkojal igasugune S OÜ nõusolek. Seega J. Pikkoja pööras valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks. Eeltooduga on täidetud
Subjektiivsest küljest on antud tegu toime pandud
J. Pikkoja oli teadlik, et müüdav sõiduk kuulub S OÜ-le. Seega ta oli teadlik, et ta ei ole sõiduki omanik, mistõttu ei ole tal ka sõidukit võimalik ilma omaniku nõusolekuta müüa. Teades, et müüdav vara ei kuulu talle, otsustas J. Pikkoja sõiduki siiski võõrandada. Enda väidel tegi ta seda, kuna oli liisingfirma peale vihane ja arvas, et oli petta saanud. Isegi juhul, kui J. Pikkoja selgitused müümise põhjuste kohta vastavad tõele, siis ei õigusta ega vabanda see teisele isikule kuulunud vara müümist. Tegemist ei ole kohase meetmega probleemide lahendamisel. Seega J. Pikkoja seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, st isiku eesmärk oli võõrandada teise isiku vara, omamata selleks õigust. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega hinnates tõendeid kogumis on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle
Süüdistus
Pikkojale heidetakse ette, et olles eelnevalt 05.11.2015.a (karistatud 09.11.2015.a otsusega väärteoasjas 251015002830) ja 29.01.2016.a (karistatud 29.01.2016.a otsusega väärteoasjas 251016000212) juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta, juhtis 17.03.2016.a kella 07.50 ajal xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx tänaval maja x juures mootorsõidukit xxxx xxxx reg nr xxxxxx, omamata vastava kategooria juhtimisõigust.
sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
koosseisu tähenduses eeldab süstemaatilisus, et isik oleks paragrahvis kirjeldatud teo pannud toime vähemalt kolmandat korda.
kirjeldatud kuriteo olemusest tulenevalt pole nõutav, et analoogiliselt §-s 199 sätestatud vargusega peaksid nimetatud kolm sõiduki juhtimise episoodi olema omavahel ka sisulises seoses (kvalitatiivne mõõde). Seega piisab vaadeldava kuriteo koosseisu täitmiseks üksnes selles kirjeldatud teo toimepanemise kordade arvust (kvantitatiivne 9 1-16-7895 mõõde). Tähtsusetu on ka süüdegudevaheline ajavahemik.1 Karistusregistri väljavõtte (II kd t.l 9-11) ja väärteootsustega (II kd t.l 12-15) on tuvastatud, et enne 17.03.2016.a on J. Pikkoja vähemalt kahel korral juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta ning selle eest väärteokorras karistatud. Nimelt, J. Pikkoja juhtis 05.11.2015.a kell 04.05 xxxxxx xxxxxxxxx xx juures mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Isikut karistati 09.11.2015.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2510,15,
Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (II kd t.l 6) nähtub, et 17.03.2016.a kell 7.50 on J. Pikkoja kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Jaanus Pikkoja on kohtueelses menetluses andnud ütlusi (II kd t.l 7-8) selle kohta, et talt võeti 2014.a karistusena juhtimisõigus 6 kuuks. Süüdistatava sõnul ei öelnud talle keegi, et ta peaks uuesti minema liikluseksamile. J. Pikkoja kinnitusel on teda varasemalt kahel korral karistatud juhtimisõiguseta juhtimise eest. Süüdistatava sõnul ei öelnud talle keegi siis, et järgmisel korral, s.o kolmandal rikkumisel, järgneb kriminaalasi. Seega on antud juhul leidnud vastuvaidlematud tuvastamist, et 17.03.2016.a kella 7.50 ajal juhtis J. Pikkoja juba kolmandat korda mootorsõidukit juhtimisõiguseta. Eelnevaga on täidetud
Subjektiivsest küljest on antud tegu toime pandud
J. Pikkoja oli teadlik, et tal puudub juhtimisõigus, kuna ta oli varasemalt väärteokorras kahel korral karistatud. Seega ta oli puuduvast juhtimisõigusest teadlik. Teades, et tal ei ole juhtimisõigust, otsustas J. Pikkoja siiski mootorsõidukit juhtida. J. Pikkoja väitel ei olnud ta teadlik, et kolmandat korda juhtimisõiguseta juhtimise puhul on tegemist kriminaalasjaga. Isegi juhul, kui J. Pikkoja selgitus vastab tõele, siis ei vabasta see isikut vastutusest. Iga isik teab, et juhtimisõiguseta juhtimine on õigusrikkumine ning määrava tähtsusega ei ole, kas sellele järgneb vastutus kriminaal- või väärteokorras. J. Pikkoja oli teadlik, et juhtimisõiguseta juhtides paneb ta toime õigusrikkumise. Seega J. Pikkoja seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, st isiku eesmärk oli juhtimisõiguseta juhtimine. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega hinnates tõendeid kogumis on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle
Süüdistus
Pikkojale heidetakse ette, et varem narkootikumidega seotud kuriteo toimepannud isikuna, isikute grupis koos Janar Karus’e ja AL omandasid eelneva kokkuleppe alusel 01.04.2016.a täpselt kindlaks tegemata kellaajal xxxxxxxx linnas seni täpselt tuvastamata kohas 92,51 g narkootilist ainet amfetamiin ja 76 ecstasy tabletti, mille toimetasid sõiduautoga xxxx xxxx registreerimisnumbriga xxxxxx xxxxxxxxx xxxxx maakonda, kus nad Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt 87 km politsei poolt kinni 1 Karistusseadustik, kommenteeritud väljaanne 2015.a, lk 1015 10 1-16-7895 peeti ning hilisemal sõiduauto xxxx xxxxx registreerimisnumbriga xxxxxx läbiotsimisel leiti politseitöötajate poolt autost narkootilised ained ecstasy ja amfetamiin.
lg 2 p 1, 2 sätestab, et narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupis isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise eest kinnipidamiskohas, karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. MA on ülekuulamisel (III kd t.l 132-134) selgitanud, kuidas 19.03.2016.a vastu 20.04.2016.a pidas ta oma sünnipäeva ning selle käigus sattus J. Pikkoja haiglasse, kuna oli midagi joonud. Tunnistaja ei ole teadlik, et J. Pikkojal oleks kellegagi olnud nn. „mingeid jamasid“ (tüli, oleks võlgu vms). Samuti ei ole tunnistaja teadlik, kas J. Pikkoja tegeleb narkootiliste ainete müügiga. Ülekuulamise juurde lisatud statsionaarsest epikriisist (III kd t.l 135-136) nähtub, et J. Pikkoja uriinist tuvastati 20.03.2016.a amfetamiini tarvitamise jäljed. Seega on tuvastatud J. Pikkoja kokkupuude narkootiliste ainetega enne 01.04.2016.a. Tunnistaja AT on 12.05.2016.a ülekuulamisel (III kd t.l 137-138) selgitanud, et 2015.a sügisel kuulis ta oma tuttavatelt, et J. Pikkoja käest on võimalik osta amfetamiini. Tunnistaja sõnul tarvitab J. Pikkoja ka ise amfetamiini. Tunnistaja selgitas, et tema ei ole J. Pikkoja kuidagi sundinud narkootilisi aineid müüma. Tunnistaja RT on ülekuulamisel (III kd t.l 139-140) selgitanud, et ta on teadlik sellest, et J. Pikkoja tegeleb amfetamiini müügiga. Tunnistaja sõnul on J. Pikkoja käest ka ainet n.-ö. võlgu saadud. Tunnistaja ei tea, kui suurelt võis süüdistatav narkootiliste ainete müügiga tegeleda. Tunnistaja JM on andnud ütlusi (III kd t.l 143-144) selle kohta, et ta tutvus J. Pikkojaga 2015. aasta sügisel. Tutvuse käigus sai ta teada, et J. Pikkoja tegeleb narkootikumidega. Sellest sai tunnistaja teada siis, kui ta nägi kuidas J. Pikkoja tõi MM mitu minigrip kilekotti amfetamiini. Sel ajal oli tunnistaja taksojuht ning vahest helistas talle J. Pikkoja, kes palus tal kellelegi paki viia. Tunnistaja ei näinud, mis pakis konkreetselt oli. Samas J. M kahtlustas, et ta toimetab isikutele narkootikume, kuna paki saajateks olid xxxxxx tuntud narkomaanid. Paki eest sai ta isikutelt vastu raha, mille viis J. Pikkojale. Samas tunnistaja J. Pikkojalt raha ei saanud. Tunnistaja teada tegeles J. Pikkoja põhiliselt amfetamiiniga ning vahest ka tablettidega. Tunnistaja sõnul soovis süüdistatav ükskord temaga xxxxxxxxxxx midagi ostma minna, kuid kuna tunnistaja kahtlustas, et tegemist võib olla narkootikumidega, siis ta keeldus J. Pikkojale autojuhiks olemast. J. M sõnul on ta J. Pikkojat näinud ka narkojoobes. Tunnistaja tunneb narkojoobe ära, kuna on ka ise kunagi narkootikume tarvitanud. Anonüümne tunnistaja leppenimega Peeter on ülekuulamisel (III kd t.l 152) rääkinud, et ta tarvitab ise amfetamiini. 2015.a lõpu poole kadusid xxxxxxxx amfetamiini müüjad ning siis sai ta teada, et J. Pikkoja käest saab osta amfetamiini ja ecstasy tablette. Tunnistaja sõnul oli süüdistatavalt võimalik alati amfetamiini saada ning kui tal kohe ei olnud, siis sama päeva õhtul või järgmisel päeval ikka sai. Tunnistaja on J. Pikkoja käest amfetamiini ostnud vähemalt 10 korda 10 grammi kaupa. Samuti kinnitab tunnistaja seda, kuidas J. M taksoga vajadusel ainet tõi. Samas J. M ise selle eest midagi ei teeninud. Ka teab tunnistaja seda, et päeval, mil politsei J. Pikkoja kinni pidas, käis ta omale xxxxxxxxxxx narkootilise aine ostma minekuks autojuhti otsimas. Seda, et J. Pikkoja müüb amfetamiini, teadsid vähesed, kuna enamasti osteti ainet J. M kaudu. Seega on tunnistajate ütlustega leidnud tuvastamist, et enne 01.04.2016.a tegeles J. Pikkoja narkootiliste ainete, eelkõige amfetamiini, müügiga. 02.04.2016.a läbiotsimisprotokollist ja sellele lisatud fototabelist (III kd t.l 154-166) nähtub, et sõiduauto xxxx xxxx reg. märgiga xxxxxx läbiotsimisel 02.04.2016.a kell 1.35 leiti sõidukist 1) paberisse mässitud minigrip kott roosakat värvi pulbriga kaaluga 16.9 grammi, 2) mobiiltelefon Sony Xperia IMEI koodiga x , 3) mustast nahast vutlar digitaalse kaaluga Digital Scale, 4) lapse turvatooli istmepehmenduse tagant kaks paberisse mässitud minigripp kotti roosaka pulbrilise ainega kaaluga 39.59 g ja 37.63 g, 4) minigripp kott roosakat värvi vedelikuga kaaluga 1 g, 5) kilenutsakas roosakat värvi pulbrilise ainega kaaluga 2.2 grammi, 6) lapse istme pehmenduse tagant Mentos pakendist lillakat värvi tabletid kirjaga XTC ja kaaluga 50.20 grammi, 7) pruuni värvi õlakott, milles oli digitaalne kaal ja valget värvi tabletid kaaluga 32.8 grammi ning 8) sülearvuti Lenova SNYB07516172 koos laadijaga. 11 1-16-7895 02.04.2016.a õiendist (III kd t.l 167-168) nähtub, et 02.04.2016.a kell 00.42 peatati Tallinn-TartuLuhamaa mnt 87 km sõiduauto xxxx xxxx reg. märgiga xxxxxx. Sõiduk koos seal viibinud nelja isikuga toimetati Paide politseijaoskonda, kus teostati läbiotsimine. Ühele läbiotsimisel leitud roosakat värvi pulbrilisele ainele tehti narkootilise aine kiirtest, mis reageeris amfetamiinile. Kriminaalmenetluses on kindlaks tehtud, et sõiduk xxxx xxxx reg. märgiga xxxxxx oli J. Pikkoja kasutuses. Näiteks on süüdistatav tabatud sama auto roolist juhtimisõiguseta juhtimiselt 17.03.2016.a. Lisaks on kindlaks tehtud, et autos viibisid TJ, AL ja Janar Karus. Ekspertiisiaktist nr 16E-GE0439 (III kd t.l 171-179) nähtub, et xxxx xxxxxx läbiotsimisel äravõetud esemed (pakendid 1, 4, 5, 8, 7, 10) edastati DNA-ekspertiisi. Pakenditelt 4 ja 5 (laste turvatooli istmepehmendustest võtud minigrip kotid roosakat värvi pulbrilise ainega) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNAprofiil, mis oli kokkulangev J. Pikkoja DNA-profiiliga. Pakendilt nr 7 (tsellofaankile, milles oli roosakat värvi pulbriline aine) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis oli kokkulangev J. Karuse DNA-profiiliga. Seega DNA-ekspertiisiga on leidnud tuvastamist, et Jaanus Pikkoja ja Janar Karus puutusid kokku sõiduauto läbiotsimisel leitud ja äravõetud pulbriliste ainetega. Ekspertiisiaktist nr 16 E-AN0351 (III kd t.l 183-185) nähtub, et ekspertiisi esitati sõiduauto xxxx xxxxxx läbiotsimisel leitud ja ära võetud järgmised ained: 1) tumeroosa pulber massiga 15.9 g, 2) roosa pulber massiga 38.46 g, 3) roosa pulber massiga 36.15g, 4) roosa pulber massiga 2 g, 5) 76 lillat neljakandilist tabletti kogukaaluga 26.91 g ning 6) 32 valget tabletti massiga 31.94g. Seega ekspertiisiks esitati kokku 92.51 g grammi roosat pulbrit ning 108 tabletti. Kõik ekspertiisiks esitatud pulbrilised ained sisaldasid amfetamiini: 1) tumeroosa pulber massiga 15.9 g sisaldas 3.38 g amfetamiini , 2) roosa pulber massiga 38.46 g sisaldas 5.08 g amfetamiini, 3) roosa pulber massiga 36.15 g sisaldas 4.51 g amfetamiini ning , 4) roosa pulber massiga 2 g sisaldas 0.25 g amfetamiini. Seega sisaldasid ekspertiisiks esitatud pulbrilised ained amfetamiini kokku 13.22 g. Ekspertiisiks esitatud 76 lillat tabletti sisaldasid 8.83 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). 32 valget tabletti ei sisaldanud eksperdi hinnangul narkootilisi/psühhotroopseid aineid. Seega on ekspertiisiga leidnud tuvastamist, et sõiduauto läbiotsimisel leitud ja äravõetud roosakas pulbriline aine oli amfetamiin ning 76 lillat tabletti sisaldasid MDMA-d. Mõlemad nimetatud ained kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on viidatud ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Järelpärimise vastusest (III kd t.l 183-188) nähtub, et 10 inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 1.3 g amfetamiinist ning 1.4 g MDMA-st. Käesoleval juhul sisaldasid leitud ja ära võtud pulbrid 13.22 g puhast amfetamiini ja tabletid 8.83 g MDMA-d. Sellega on tuvastatud, et narkootilisi aineid käideldi suures koguses. TJ on ülekuulamisel (III kd t.l 214-216) selgitanud, et 2013.a sai ta teada, et J. Pikkoja tegeleb narkootiliste ainetega. Selle aja jooksul on ta J. Pikkoja käest saanud narkootilisi aineid umbes 15 korral. Paar korda on isik ka käinud J. Pikkojaga kaasas xxxxxxxxx ainet toomas. T. J teada müüs J. Pikkoja xxxxxxx amfetamiini ja ecstasy tablette. Samuti kirjeldab T. J, kuidas ta ööl vastu 02.04.2016.a kohtus J. Pikkojaga, kellel oli kaasas ka x-aastane x laps, xxxxxxxxx kohtus ning koos sõideti xxxxx. xxxxx kandis tehti peatus ning J. Pikkoja ja T. J tarvitasid koos J. Pikkoja pakutud amfetamiini. Tunnistaja ei näinud, et teised kaks autos viibinud isikut oleks midagi tarvitanud. Enne xxxxxxx pidas politsei auto kinni ja nad toimetati politseisse ning auto otsiti läbi. Autost leiti amfetamiini ja ecstasyt. Osa ainest leidis politsei lapse turvatoolist. T. Jselgitab, et tema ei ole narkootiliste ainetega seotud ega käinud neid koos J. Pikkojaga ostmas. Kaaskahtlustatav Janar Karus on andud ütlusi (IV kd t.l 5-7), et 01.04.2016.a palus J. Pikkoja teda endale xxxxxxxxxxx sõiduks autojuhiks. J. Karus ei olnud alguses nõus, kuid hiljem siiski nõustus. 12 1-16-7895 xxxxxxxxxx sõideti J. Pikkoja autoga xxxx xxxx. Lisaks talle ja J. Pikkojale oli autos ka väike laps. xxxxxxxx välja sõites ütles J. Pikkoja J. Karusele, et ta tahab linnast, s.o xxxxxxxxxt, amfetamiini tuua. Toodavast kogusest juttu ei olnud, aga J. Pikkoja ütles, et kõik olevat kokku lepitud. Ka teadis J. Karus, et J. Pikkoja ise tarvitab amfetamiini. xxxxxxxxxxx jõudes sõideti xxxxxxxxx xxxxxxx tänava Olerexi tanklasse. Tanklas lähenes autole kolm meesterahvast, kellest ühes tundis J. Karus ära A L, kes istus nende autosse. Seejärel sõitis tanklasse xxxxxx xxxxx, millesse istusid teised kaks meest. Seejärel kirjeldab J. Karus, et sõideti xxxxxxx xxxxxxx parklasse, sealt edasi kuhugi tanklasse ja sealt veel kuhugi edasi. Mingil ajal sõitis xxxxxminema ning üks xxxxxx olnud mees tuli nende autosse. See mees palus, et ta viidaks koju. Kui mees oli koju viidud, mindi xxxxxx juurde, kus tuli autosse üks meesterahvas. Seejärel alustati tagasi sõitu xxxxxxxx. Tagasi teel istus A. L juhi kõrval, J. Pikkoja taga keskel, xxxxxxxx juures autosse tulnud mees taga paremal ja laps turvatooliga taga vasakul. xxxxxx käidi tanklas ning xxxx pidas politsei auto kinni. Politseijaoskonnas otsiti auto läbi. Läbiotsimisel leiti lapse turvatoolist arvatavasti amfetamiin ja plastikust tops ecstasy tablettidega. Ülekuulamisel sai J. Karus teada leitud narkootiliste aine koguse. J. Karus ei oska öelda, et millal narkootiliste ainete üleandmine xxxxxxxxxxx täpselt toimus, kuna ta ei näinud seda. Samuti ei näinud ta, millal ained peideti turvatooli. J. Karus selgitab, et ta tahtis lihtsalt J. Pikkojale autojuhiks olemisega vastu tulla ja ta sattus autojuhiks juhuslikult. Narkootilise ainete ostu plaanist sai ta teada alles teel xxxxxxxxx. AL on 02.04.2016 ülekuulamistel (IV kd t.l 26-27) andnud ütlusi selle kohta, et nii tema kui J. Pikkoja tarvitavad narkootikume. Samuti selgitas A. L, et 01.04.2016.a kohtus ta J. Pikkojaga xxxxxxxx xxxxxxxxx. A. L kohtus J. Pikkojaga eesmärgil minna peole, kuid kohtumisel selgus, et peole minna ei saa, sest J. Pikkojal oli laps kaasas. Kohtumisel istus ta autosse juhi kõrvale ning J. Pikkoja istus taha lapse kõrvale. J. Pikkojal oli xxxxxxxx asjaajamisi ning mingi hetk sõideti xxxxxxx keskuse juurde, kus tuli autosse T. Seejärel hakati sõitma xxxxxxxx. A. L sõnul oli tal J. Pikkojaga kokkulepe, et ta viib esmalt lapse xxxxx ja seejärel viib ta A. L xxxxxxxxxx. Peale xxxxx tehti suitsupaus ning tema ja juht tegid õues suitsu. T ja Jaanus jäid autosse, kuid A. L ei tea, mis nad autos tegid. A. L väidetavalt narkootikumike ei näinud. 03.04.2016.a ülekuulamisel (IV kd t.l 28-30) on A. Ltäiendavalt selgitanud, et J. Pikkoja sai tema kaudu tutvuse alguses kontaktid, kellelt oleks võimalik narkootilisi aineid saada. Kuna J. Pikkojal tekkis kontaktide kättesaamisega 30.03.2016.a probleeme, siis pöördus J. Pikkoja tema poole. 01.04.2016.a sõitis A. L xxxxxxxx xxxxxxxxxx, kus suhtles oma tuttavatega, kes siis tegelesid edasi narkootilise aine hankimisega. A. L teadis vaid seda, et tuleb minna xxxxxxxxx xxxxxxx tänaval asuvasse Olerexi tanklasse. A. L teatas J. Pikkojale, et kohtub temaga viidatud tanklas. J. Pikkoja jõudis tanklasse umbes 20.00 ajal koos J. Karusega, kes oli autojuht. Autos oli ka laps. A. L istus J. Pikkoja autosse ning mõne aja pärast tuli tanklasse xxxxxx xxxxxx, kelle järel sõideti xxxxxxxx. xxxxxxx tuli J. Pikkoja autosse võõras mees, kuid samal ajal tegid A. L ja J. Karus väljas suitsu. Selles, millest mees ja J. Pikkoja rääkisid, A. L ei tea. Seejärel sõideti uuesti xxxxxxx xxxxx järel xxxxxxx mingite majade vahele. Seejärel tuli xxxxxxxxxt taas mees J. Pikkoja autosse ning xxxxxx lahkus. Mehe juhatusel sõideti uuesti xxxxxxxxx. xxxxxxx mees lahkus korraks autost ning tagasi tulles andis midagi J. Pikkoja kätte. Seejärel sõideti xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx, kus võõras mees autost lahkus. Järgmisena mindi xxxxxxxxx keskuse juurde, kus autosse tuli üks Jaanuse tuttav. Seejärel hakati xxxxxxxxx tagasi sõitma. Teel xxxxxxx tehti peatus ning selle peatuse ajal tarbisid J. Pikkoja ja xxxxxxxx juures autosse tulnud mees narkootilisi aineid. Enne xxxxxx peeti aga auto politsei poolt kinni ning autost leiti narkootilised ained. A. L sõnul ei ole tema neid aineid autosse pannud ja peitnud. Autost leiti ka veel üks väiksem suitsupaki ümbrises olev väike kogus amfetamiini, mis oli mõeldud A. L ja autojuhile. A. L selgitab, et ta ei ole suures koguses narkootilisi aineid käidelnud, vaid see oli puhtalt J. Pikkoja asi. A. L on esmasel ülekuulamisel, s.o 02.04.2016.a, enda seotust narkootikumidega eitanud, kuid teisesel ülekuulamisel, s.o 03.04.2016.a, on andnud põhjalikke ütlusi selle kohta, kuidas ta vahendas J. Pikkojale narkootikumide ostmist. A. L oli see, kes n.-ö. otsis J. Pikkojale inimesed, kellelt on võimalik narkootilisi aineid osta. A.L leppis J.Pikkojaga kokku kohtumise xxxxxxxxx xxxxxxx tänaval asuvas Olerexi tanklas, kus J.Pikkoja kohtus isikutega, kes talle ka narkootilised ained üle andsid. See, et inimene esmasel ülekuulamisel võib tehtut eitada, on tavapärane, kuivõrd eitus on 13 1-16-7895 inimestel tavaline kaitsereaktsioon. Seetõttu tuleb usaldusväärseks ja tõepäraseks pidada justnimelt 03.04.2016.a antud ütlusi. Samuti lähevad 03.04.2016.a antud ütlused kokku ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. 02.04.2016.a ülekuulamisel (IV kd t.l 73-74) on J. Pikkoja ennast narkootiliste ainete, s.o amfetamiin ja ecstasy tabletid, omandamises süüdi tunnistanud. Süüdistatava sõnul pani ta kuriteo toime olude sunnil. J. Pikkoja kahetseb tehtut. 04.04.2016.a ülekuulamisel (IV kd t.l 75-78) on J. Pikkoja selgitanud, kuidas teda sunniti narkootilisi aineid ostma, kuna teatud isikute hinnangul oli J. Pikkoja neile võlgu. Seetõttu läks ta ka 01.04.2016.a Janar Karusega xxxxxxxxxxx narkootilisi aineid ostma. xxxxxxxxxx võttis ta kaasa ka lapse. xxxxxxxxxx sõideti xxxxxxxx Olerexi tanklasse, kus kohtuti A, kes istus juhi kõrvale. Seejärel tuli tanklasse xxxxxxx xxxxx, kelle järel sõideti tükk aega ning jõuti uuesti tanklasse. Samuti olevat see A toonud roosa Mentose purgi ecstasy tablettidega. Hiljem tõi A ka roosakat värvi pulbri. Aine peitis J. Pikkoja A soovitusel lapse turvatooli. Enne tagasi xxxxxxxx sõitu kohtus J. Pikkoja T. J, kes tuli nendega xxxxxxxxx kaasa. Enne xxxxxx tehti peatus, kus tehti T. J nõudmisel „triipu“ ehk tarvitati amfetamiini. xxxx pidas aga politsei nad kinni. 15.04.2016.a ülekuulamisel (IV kd t.l 79-81) on J. Pikkoja veel kirjeldanud oma ähvardamise kronoologiat. Esmalt märgib kohus, et J. Pikkoja väited narkootikumide omandamise kohta n.-ö. ähvardamise tõttu ei ole leidnud tuvastamist, mistõttu on viidatud väidete puhul tegemist ilmselge enda õigustega ja püüdega süüd kuriteos vähendada. Näiteks on mitu tunnistajat kinnitanud, et nad teavad J. Pikkoja isikuna, kes müüs xxxxxx amfetamiini, samuti teati, et ta tarvitab seda ka ise. Võttes arvesse erinevate tunnistajate ja kaaskahtlustatavate ütlusi toimus 01.04.2016.a narkootikumide omandamine järgmiselt. J. Pikkoja oli xxxxxx teatud, kui amfetamiini müüja ning isikuna, kellelt oli võimalik alati narkootilisi aineid saada. J. Pikkoja soovis 01.04.2016.a omandada narkootilisi aineid. J. Pikkoja kutsus omale xxxxxxxxx sõiduks autojuhiks J. Karuse, kes oli teadlik, et minnakse narkootilisi aineid ostma. J. Karus sai sellest teada hiljemalt teel xxxxxxxxxx. xxxxxxxxx jõudes kohtuti xxxxxxxx A. L, kes vahendas J. Pikkojale kontakti, kellelt saab aineid osta. xxxxxxxxxx sõideti ringi ning mingil hetkel toimus narkotehing. Kahjuks ei ole võimalik tõsikindlalt ja täpselt tuvastada, millal täpselt aine üleandmine toimus. Nii J. Karus kui ka A. L ütlevad, et nemad tehingu toimumist ei näinud, samas olid nad teadlikud, et millalgi see toimub, sest xxxxxxxxxx mindi eesmärgil osta narkootilisi aineid. Pärast ainete omandamist kohtuti T. J, kes tuli ka xxxxxxxx. Tagasiteel xxxxxxx tehti peatus ning T. J ning J. Pikkoja tarvitasid amfetamiini. Ühe väitel tarvitati ainet J. Pikkoja algatusel, kuid teise väitel T. J algatusel. Antud juhul võib eluliselt usutavamaks pidada, et ainet tarvitati siiski J. Pikkoja algatusel, kuivõrd tema oli see, kes omandas xxxxxxxxx narkootilised ained. T. J võeti aga peale pärast narkotehingut, mistõttu ei pruukinud ta tõesti enne peatust narkootiliste ainete olemasolust autos teadlik olla. Enne xxxxxx pidas aga politsei auto kinni ning autost leiti narkootilisi aineid, mis osutusid amfetamiiniks ja ecstasy tablettideks (MDMA). Narkootiliste ainete pakenditel leiti J. Karuse ja J. Pikkoja DNA-d. Eeltooduga on leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et J. Pikkoja omandas (käitles) 01.04.2016.a xxxxxxxxx A. L vahendusel ja J. Karuse kaasaaitamisel narkootilisi aineid. J. Pikkojale heidetakse ette suures koguses narkootiliste ainete käitlemist isikuna, kes on varem toime pannud narkokuriteo, grupis. Käesoleval juhul leidis ekspertiisiga tuvastamist, et leitud ja ära võtud pulbrid sisaldasid 13.22 g puhast amfetamiini ja tabletid 8.83 g MDMA-d. Mõlemad nimetatud ained kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on viidatud ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. 10 inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 1.3 g amfetamiinist ning 1.4 g MDMA-st. Seega on tuvastatud, et J. Pikkoja käitles narkootilisi aineid käideldi suures koguses, kuivõrd kätte saadud narkootilise aine kogusega oli võimalik narkojoovet tekitada rohkem kui kümnele inimesele. Kuritegu pandi toime A. L vahendusel ning J. Karuse kaasabil. Seega on tegemist grupis toime pandud 14 1-16-7895 kuriteoga. Juhul, kui A. L ei oleks tehingut vahendanud, siis ilmselt ei oleks narkotehingut sellisel kujul 01.04.2016.a toimunud. Samuti juhul, kui J. Karus ei oleks hakanud J. Pikkojale autojuhiks, siis ilmselt ei oleks samuti narkotehingut toimunud viisil aset leidnud. Jaanus Pikkoja on Viru Maakohtu 17.08.2015.a otsusega karistatud muuhulgas ka
Seega on J. Pikkoja puhul tegemist varem narkokuriteo toime pannud isikuga ehk
Seega on antud juhul leidnud vastuvaidlematud tuvastamist, et 01.04.2016.a omandas J. Pikkoja, olles varem toime pannud narkokuriteo, grupis narkootilisi aineid. Eelnevaga on täidetud
Subjektiivsest küljest on antud tegu toime pandud
J. Pikkoja seadis omale eesmärgiks narkootiliste ainete omandamise ning tegutses selle eesmärgi nimel. Narkootiliste ainete käitlemise asjaolud olid J. Pikkojale teada ning ta eesmärgiks oli nende realiseerimine. J. Pikkoja realiseeris seatud eesmärgi ainete omandamisega. Seega J. Pikkoja seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, st isiku eesmärk oli narkootiliste ainete omandamine. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega hinnates tõendeid kogumis on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle
Süüdistus
lg 1 ja § 349 järgi (P.T) Jaanus Pikkojale heidetakse ette, et ta kasutas B AS-ist, O OÜ-st, C AS-ist ja S OÜ-st laenu saamise eesmärgil P.T nimele vormistatud võltsitud x OY palgalehti ja kontoväljavõtet. Samuti süüdistatakse J. Pikkoja P.T tähtsa isikliku dokumendi (ID-kaart) kasutamises.
lg 1 sätestab, et teadvalt võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
sätestab, et teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eest või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest karistatakse rahalise karistusega.
P.T on andnud ütlusi (III kd t.l 23-25) selle kohta, et ta nõustus J. Pikkoja palvel 2016.a alguses võtma laenu 8000 eurot. Laenutaotluse täitis J. Pikkoja oma elukohas. Kuna pangale oli vaja esitada ka kontoväljavõte, siis J. Pikkoja tegi selle ise. P.T ei tea, kuidas J. Pikkoja selle kontoväljavõtte tegi. P.T ise seda kontoväljavõtet näinud ei ole. P.T sõnul laenutaotlus rahuldati ning pangaautomaadist võttis J. Pikkoja selle laenusumma välja. Täpset summat aga P.T ei tea. P.T teada ostis J. Pikkoja selle raha eest omale auto. P.T sellest rahast midagi ei saanud, ta tahtis vaid, et J Pikkoja talle puid tooks. Mingi aeg ka J. Pikkoja tõi talle u 5 ruumi puid. Paaril korral talve jooksul tõi J. Pikkoja P.T-le ka puid võrguga juurde. 2016.a märtsi lõpus võttis samuti J. Pikkoja P.T kontolt raha. Sularaha väljavõtmised nägid välja nii, et P.T sisestas automaati pangakaardi ja PIN-koodi ning edasi toimetas J. Pikkoja. P.T sõnul oli ta nõus vaid ühe laenu võtmisega, kuid ülejäänud laenud, mis ta on P.T nimele võtnud, on J. Pikkoja teinud P.T nõusolekuta ja teadmata. P.T hinnangul on J. Pikkoja teda ära kasutanud ja kindlasti on ka laenumaksed tasumata. P.T andis ka uurijale üle oma Swedbank konto väljavõtte ning paberi, millel on kirjas tema e-mail koos parooliga. Samas P.T sõnul ta ise arvuti kasutamisest midagi ei tea ega ole kunagi arvutit kasutanud. P.T töötab xxx xx xxxxx xxxxxx. P.T konto väljavõttest (III kd t.l 26) nähtub, et 14.01.2016.a on P.T kontole laekunud 8000 eurot AS-ist B, 28.03.2016.a on laekunud 1000 eurot I OÜ-lt ning 29.03.2016.a on 2374.50 eurot laekunud O OÜ-lt. Samas P.T laekumised tööandjalt on olnud 14.10.2015.a x eurot, 13.11.2015.a x eurot, 11.12.2015.a x eurot, 12.01.2016.a x, 16.02.2016.a x eurot. Asitõendi vaatlusprotokolliga (III kd t.l 28) on tuvastatud, et P.T üle antud märkmepaberil on kirjas x ja parool x. P.T on 21.06.2016.a ülekuulamisel (III kd t.l 29-30) täiendavalt selgitanud, et 2016.a kevadel tuli tema juurde J. Pikkoja, kes ütles, et ta peab minema ennast tuvastama postkontoris. P.T ei saanud aru, mida J. Pikkoja tema andmetega teeb. Pärast postkontoris käiku viis P.T kõik paberid 15 1-16-7895 J. Pikkojale. Alates jaanuarist jäi P.T ID-kaart koos PIN-koodidega J. Pikkoja kätte ning mingil ajal, kevadel sai ta selle tagasi. Peale ID-kaardi tagasi saamist tuli J. Pikkoja taas P.T juurde jutuga, et tal on abi vaja. Pangakaarti ta J. Pikkoja kätte ei andud ning raha välja võtmas käies sisestas ta PIN-koodi ise. P.T sõnul ei ole ta ühtegi ülekannet oma kontolt teinud ning H. L ega A. S S ta ei tunne. Ülekandeid on neile teinud ilmselt J. Pikkoja. B AS vastusest (III kd t.l 38-44) nähtub, et P.T nimel on 14.01.2016.a esitatud laenutaotlus IPaadressilt x. Laenu taotlemiseks kasutati x OY palgalehti. O OÜ vastusest (III kd t.l 45-53) nähtub, et P.T on O OÜ-ga üks kehtiv laenuleping summas 2500 eurot. Laenu taotlemisel kasutati P.T Swedbank konto väljavõtet 08.10.2015 kuni 18.03.2016, millest nähtuvad töötasu laekumised x OY-st I OÜ vastusest (III kd t.l 54-62) nähtub, et 25.03.2016.a esitati P.T nimel krediitikonto avamise taotlus limiidiga 1000 eurot. Kuna isik telefonikõnele ei vastanud, siis taotlus tühistati. 26.03.2016.a esitati uus krediidikonto avamise taotlus limiidiga 1000 eurot. Kuna isik telefonile ei vastanud, siis taotlus tühistati. Kuid isiku samasus tuvastati 26.03.2016.a xxxxxpostkontoris. O OÜ on P.T-ga sõlminud 28.03.2016.a krediidikonto ning samal kuupäeval tehti P.T Swedbank kontole väljamakse 1000 eurot. AS C vastusest (III kd t.l 63-67) nähtub, et P.T püüdis C AS kaudu võtta 28.03.2016.a laenu, kuid taotlus lükati tagasi. Taotlemisel kasutati P.T Swedbank väljavõtet 08.10.2015 kuni 18.03.2016, millest nähtuvad töötasu laekumised x OY-lt. S OÜ vastusest (III kd t.l 68- 71) nähtub, et P.T esitas 28.03.2016.a laenutaotluse summas 3000 eurot, mis aga tühistati, sest isikuga ei olnud võimalik kontakti saada. Samuti on P.T nimel esitatud 16.03.2016.a laenutaotlus summas 1000 eurot, mille aga klient ise tühistas. Laenude taotlemisel kasutati P.T Swedbank väljavõtet 08.10.2015 kuni 18.03.2016, millest nähtuvad töötasu laekumised x OY-lt. RP on ülekuulamisel (III kd 99-100) andnud ütlusi, et ta kuulis kuidas P.T peamiseks sooviks oli küttepuid saada ja muu teada ei huvitanud. Saadud laenu eest ostis J. Pikkoja Seati. P.T olevat oma ID-kaardi nende juurde jätnud, et J. Pikkoja saaks seda vajadusel kasutada. Pärast J. Pikkoja vahistamist tagastas ta ID-kaardi P.T nõudmisel. Asitõendi vaatlusprotokolliga (III kd t.l 190-200) on tuvastatud, et 02.04.2016.a xxxx xxxxxxx läbiotsimisel leiti sülearvuti Lenova S/N YB07616172, mis oli J. Pikkoja kasutuses. Leitud sülearvuti J. Pikkoja kasutuses olemist on kinnitanud ka tunnistaja AB kes on andnud ütlusi (III kd t.l 129-131), et ta andis J. Pikkojale Luutarist arvuti ostmiseks 170-180 eurot. Luutarist ostis J. Pikkoja arvuti Lenova Yoga 2.11, seeria nr/x. Asitõendi vaatlusprotokolliga (III kd t.l 201-209) on viidatud sülearvutist Lenova leitud x OY palgalehed P.T nimele ning P.T Swedbank konto väljavõte 01.10.2015 – 28.03.2016.a, millest nähtuvad töötasu laekumised x OY-lt. Jaanus Pikkoja on ülekuulamisel (IV kd t.l 82-85) selgitanud, et P.T puudutavate kahtlustuste osas ta ütlusi anda ei soovi, aga tunnistab, et osaliselt on kaassüüdlane. Seega on antud juhul leidnud tuvastamist, et P.T nimel sõlmiti 14.01.2016.a laenuleping B ASiga, 29.03.2016.a sõlmiti leping O OÜ-ga ning 28.03.2016.a sõlmiti P.T nimel I OÜ-ga krediidikonto ning P.T-le tehti väljamakse 1000 eurot. Lisaks esitati ka laenutaotlused 28.03.2016.a C As-ile ning 28.03.2016.a S OÜ-le. Kaks nimetatud taotlust tühistati. B AS-ile taotluse esitamisel kasutati x OY palgalehti P.T nimele ning teiste taotluste puhul kasutati P.T Swedbank konto väljavõtet, millest nähtuvad töötasu laekumised x OY-lt. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et P.T töötas laenutaotluste esitamise ajal ja ka käesoleval ajal xxx xx xxxxx xxxxxx. Kriminaalmenetluses vaadeldud kontoväljavõttelt (III kd t.l 26) nähtuvad tegelikult tööandjalt saadud maksed, mis jäävad alla x euro kuus. Seega on laenude taotlemisel kasutatud palgalehed ja kontoväljavõte ilmselgelt võltsitud, st et need ei vasta tegelikkusele. Laenude taotlemisel kasutatud palgalehed ja kontoväljavõte tuvastati J. Pikkoja kasutuses olnud arvutist. Samuti on leidnud tuvastamist, et 14.01.2016.a B AS-ile, 25.03.2016.a ja 28.03.2016.a I OÜle ja O OÜle 29.03.2016.a laenulepingute ja krediidikonto avamisel kasutas J. Pikkoja P.T IDkaarti. Nimelt on tuvastatud, et P.T ID-kaart oli J. Pikkoja käes ning P.T sai selle tagasi alles 16 1-16-7895 pärast J. Pikkoja vahistamist. Seega on vastuvaidlematut tuvastamist leidnud, et J. Pikkoja esitas P.T nimel, kasutades selleks P.T ID-kaarti, erinevaid laenutaotlusi. Laenude taotlemisel kasutas J. Pikkoja võltsitud P.T nimele väljastatud pangakontoväljavõtet ja palgalehti. Võltsitud dokumentide ja teise isiku tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiks oli saada erinevatelt ettevõtetelt laenu. Seega sellise tegevuse eesmärgiks oli saada laenu, vabanedes seejuures ise tagasimaksmise kohutusest, kuivõrd tagasimakse kohustus tekkis P.T-le. Seega võltsitud dokumente ja P.T tähtsat isiklikku dokumenti kasutas J. Pikkoja eesmärgil saada raha tagasimaksmise kohustuseta. Eeltooduga on täidetud
Subjektiivsest küljest on antud teod toime pandud
J. Pikkoja seadis omale eesmärgiks P.T isiklikku dokumenti ning võltsitud palgalehti ja kontoväljavõtet kasutades saada P.T nimel enda tarbeks laenu. Seatud eesmärgi realiseeris J. Pikkoja laenude väljastamisega P.T nimel ning seejärel raha sularahas automaadist välja võttes. Seega J. Pikkoja seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega hinnates tõendeid kogumis on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle
Süüdistus
O) Jaanus Pikkojale heidetakse ette, et ta kasutas mobiiltelefoni ostmisel ja liitumislepingu sõlmimisel E esinduses 28.09.2015.a M. O juhiluba. Samuti heidetakse ette, et eelkirjeldatud tegevuse käigus varjas ta enda isikuandmeid ning kasutas M. O andmeid.
sätestab, et teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eest või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest karistatakse rahalise karistusega.
kohaselt on mootorsõiduki juhiluba tähtis isiklik dokument.
sätestab, et teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamise, nendele juurdepääsu võimaldamise või nende kasutamise eest eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata kuritegu karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kannatanu MO on ülekuulamisel (III kd t.l 5-6) selgitanud, et 2015.a aprillis kaotas ta xxxxxx oma juhiload. Facebooki kaudu võttis kannatanuga ühendust J. Pikkoja, kes teatas, et leidis M. O juhiload. Kuna J. Pikkoja elas xxxxxxxx ning kannatanu õppis xxxxxxx, siis juhilubade tagastamiseks ei kohtutud. 23.06.2016.a leidis kannatanu ema postkastist Lindorff Eesti AS teatise võlgnevuse kohta. Sellest selgus, et kannatanu olevat ostnud E AS-ist järelmaksuga mobiiltelefoni. Nõue oli kokku 410.04 eurot. Elisa esinduses selgus, et M. O juhiloaga on 28.09.2015.a E xxxxx esinduses ostetud mobiiltelefoni järelmaksuga ning võetud nutipakett Nuti
Telefoni otsmisel ja lepingu sõlmimisel kasutas J. Pikkoja 28.09.2015.a M. O nõusolekuta viimase isikuandmeid. Sellise tegevusega lõi J. Pikkoja varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse eesmärgiga varjata oma tegelikke isikuandmeid ja enda poolt toimepandavat kuritegu, samuti raskendamaks enda isiku hilisemat tuvastamist ning eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutis. J. Pikkoja tegevuse tõttu tekkis M. O võlgnevus E AS ees. Eeltooduga on täidetud
Subjektiivsest küljest on antud teod toime pandud
J. Pikkoja seadis omale eesmärgiks M. Orgmana esinedes ning tema isikliku dokument kasutades saada enda valdusesse tasuta mobiiltelefon. Seatud eesmärgi realiseeris J. Pikkoja M. O nimele järelmaksu ostumüügilepingu ja liitumislepingu sõlmimisega. Seega J. Pikkoja seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega hinnates tõendeid kogumis on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle
Janar Karus süüdistus
Karusele heidetakse ette, et ta aitas kaasa J. Pikkoja narkootiliste ainete omandamisele 01.04.2016.a.
lg 3 sätestab, et kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Saama paragrahvi lg 4 sätestab, et osavõtjale mõistetakse karistus seaduse sama sätte järgi, mille järgi vastutab täideviija, kui käesoleva seadustiku §-s 24 ei ole sätestatud teisiti.
lg 2 p 1 sätestab, et narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupis karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Eelnevalt leidis tuvastamist, et J. Pikkoja on toime pannud
J. Pikkoja omandas 01.04.2016.a narkootilisi aineid. Samuti leidis tuvastamist, et 01.04.2016.a oli J. Pikkoja autojuhiks Janar Karus. Kuritegu pandi toime A. L vahendusel ning J. Karuse kaasabil. Seega on tegemist grupis toime pandud kuriteoga. Juhul, kui A. L ei oleks tehingut vahendanud, siis ilmselt ei oleks narkotehingut sellisel kujul 01.04.2016.a toimunud. Samuti juhul, kui J. Karus ei oleks hakanud J. Pikkojale autojuhiks, siis ilmselt ei oleks samuti narkotehingut toimunud viisil aset leidnud. Kaasaaitamine on teise isiku õigusvastase teo toetamine ehk soodustamine. Kaasaaitaja ei valitse tegu, vaid üksnes toetab võõrast tegu. (RKKK 3-1-1-64-14). Aineline kaasabi on näiteks süüteovahendi muretsemine, rahaline toetus, et muretseda süüdevahend, sõit sündmuskohale jms (RKKK 3-1-1-9709 p 7.3). Füüsiline või aineline kaasaaitamine on põhiteoga põhjuslikus seoses, on selle üks tingimusi. Põhjuslikkus on piisav, kui kaasaaitamine teeb põhiteo võimalikuks (RKKK 3-1-1-6-11 p 13.5). Kaasaaitamine on tahtlik tegu. Tahtlus peab vastama samadele nõuetele, mis kihutamisegi korral. 18 1-16-7895 Kaasaaitajal peab olema vähemalt kaudne tahtlus oma kaasaaitamisteo suhtes, samuti olema vähemalt kaudse tahtlusega hõlmatud ka täideviija õigusvastane tegu (RKKK 3-1-1-97-09 p 7.4). Anonüümne tunnistaja leppenimega Peeter on ülekuulamisel (III kd t.l 152) selgitanud, et päeval, mil politsei J. Pikkoja kinni pidas, käis viimane omale xxxxxxxxxx narkootilise aine ostma minekuks autojuhti otsimas. Politsei poolt sõiduk xxxx xxxx reg. märgiga xxxxxx kinnipidamisel oli selle roolis Janar Karus. DNA-ekspertiisiga (ekspertiisiaktist nr 16E-GE0439) leidis tuvastamist, et Jaanus Pikkoja ja Janar Karus puutusid kokku sõiduauto läbiotsimisel leitud ja äravõetud pulbriliste ainetega. Janar Karus on andud ütlusi (IV kd t.l 5-7), et 01.04.2016.a palus J. Pikkoja teda endale xxxxxxxxxx sõiduks autojuhiks. J. Karus ei olnud alguses nõus, kuid hiljem siiski nõustus. xxxxxxxxx sõideti J. Pikkoja autoga xxxx xxxx. Lisaks talle ja J. Pikkojale oli autos ka väike laps. xxxxxxx välja sõites ütles J. Pikkoja J. Karusele, et ta tahab linnast, s.o xxxxxxxxxxx, amfetamiini tuua. Toodavast kogusest juttu ei olnud, aga J. Pikkoja ütles, et kõik olevat kokku lepitud. J. Karus selgitab, et ta tahtis lihtsalt J. Pikkojale autojuhiks olemisega vastu tulla ja ta sattus autojuhiks juhuslikult. Narkootilise ainete ostu plaanist sai ta teada alles teel xxxxxxxx 04.04.2016.a ülekuulamisel (IV kd t.l 75-78) on J. Pikkoja selgitanud, et ta läks 01.04.2016.a Janar Karusega xxxxxxxxxx narkootilisi aineid ostma. Võttes arvesse erinevate tunnistajate ja kaaskahtlustatavate ütlusi, siis saab järeldada, et J. Karus oli teadlik narkootiliste ainete omandamise plaanist. J. Karus sai plaanist teada hiljemalt teel xxxxxxxx. Samas oli J. Karus endiselt nõus xxxxxxxxx minema, et J. Pikkoja saaks omandada narkootilisi aineid. Samuti tuvastas DNA-ekspertiis, et J. Karus puutus kokku autost leitud narkootiliste ainetega. Kohus on sisukohal, et J. Karus pidi mõistma, et J. Pikkojale autojuhiks olemine teeb võimalikuks J. Pikkoja poolt narkootilise aine omandamise. Seega J. Karuse autojuhiks olemine on põhjuslikus seoses J. Pikkoja narkootilise ainete omandamisega. J. Karus osutas J. Pikkojale ainelist kaasabi sellega, et J. Karus tegi võimalikuks sündmuskohale sõitmise. Kohus on seisukohal, et J. Karus on antud teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Janar Karus pidi võimalikuks pidama, et selline autojuhiks olemine (aineline kaasabi) aitab kaasa narkootiliste ainete omandamisele, kuid möönis seda. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega hinnates tõendeid kogumis on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle § 184 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemine. P.T süüdistus
Pikkojale kasutada enda tähtsa isikliku dokumendi (IDkaart) eesmärgiga saada laenu.
sätestab, et teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eest või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest karistatakse rahalise karistusega.
Eelnevalt leidis tuvastamist, et J. Pikkoja esitas P.T nimel, kasutades selleks P.T ID-kaarti, erinevaid laenutaotlusi. J. Pikkoja tegevuse tulemusel ka väljastasid erinevad ettevõtted P.T nimele laenusid: 1) B AS 8000 eurot, 2) O OÜ 2500 eurot ja 3) I OÜ 1000 eurot. Raha väljavõtmiseks viis Jaanus Pikkoja P.T xxxxxx pangaautomaadi juurde, lasi viimasel panna PIN koodi ja võttis raha kontolt erinevatel päevadel välja. P.T on andnud ütlusi (III kd t.l 23-25) selle kohta, et ta nõustus J. Pikkoja palvel 2016.a alguses võtma laenu 8000 eurot. Laenutaotluse täitis J. Pikkoja oma elukohas. P.T sõnul oli ta nõus vaid ühe laenu võtmisega, kuid ülejäänud laenud, mis ta on P.T nimele võtnud, on J. Pikkoja teinud P.T nõusolekuta ja teadmata. P.T on 21.06.2016.a ülekuulamisel (III kd t.l 29-30) täiendavalt selgitanud, et 2016.a kevadel tuli tema juurde J. Pikkoja, kes ütles, et ta peab minema ennast tuvastama postkontoris. P.T ei saanud aru, mida J. Pikkoja tema andmetega teeb. Pärast postkontoris käiku viis P.T kõik paberid J. Pikkojale. Alates jaanuarist jäi P.T ID-kaart koos PIN-koodidega J. Pikkoja kätte ning millaski 19 1-16-7895 kevadel sai ta selle tagasi. Peale ID-kaardi tagasi saamist tuli J. Pikkoja taas P.T juurde jutuga, et tal abi vaja. EP on ülekuulamisel (III kd 99-100) andnud ütlusi, et ta kuulis kuidas P.T peamiseks sooviks oli küttepuid saada ja muu teada ei huvitanud. Saadud laenu eest ostis J. Pikkoja xxxxxx. P.T olevat oma ID-kaardi nende juurde jätnud, et J. Pikkoja saaks seda vajadusel kasutada. Pärast J. Pikkoja vahistamist tagastas ta ID-kaardi P.T nõudmisel. Seega on antud juhul tuvastatud, et P.T andis J. Pikkojale kasutada enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi (ID-kaart). ID-kaardi J. Pikkojale kasutada andmise eesmärgiks oli, et viimane saaks P.T nimel võtta laenu. Seega sellise tegevuse eesmärgiks oli saada laenu. Seega tähtsa isikliku dokumendi J. Pikkoja kasutada andmise eesmärgiks oli omandada õigusi (saada laenu). Eeltooduga on täidetud
§ § 349 sätestatud kuritegude objektiivne koosseis. Subjektiivsest küljest on antud tegu toime pandud
P.T pidi vähemalt võimalikuks pidama, et ID-kaardi kasutamise andmisega teeb ta võimalikuks tema nimele laenu saamise, kuid möönis seda. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega hinnates tõendeid kogumis on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle § 349 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemine. Süü ja karistus Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega tegude õigusvastasut ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on süüvõimelised süüdistatavad pannud toime seaduses sätestatud süüteokoosseisudele vastavad teod.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemiset ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Jaanus Pikkoja Jaanus Pikkojal on üks kehtiv kriminaalkaristus. J. Pikkoja on antud juhul toime pannud suures koguses narkootilise aine käitlemise, s.o rahvatervisevastase süüteo (
lg 2 p 1,2), omandi vastase süüteo (
lg 1), liiklussüüteo (
), dokumendi võltsimise ja kahjustamise (
lg 1 ja § 349) ning põhivabaduse rikkumise (
Pikkoja on toime pannud 12 kuriteoepisoodi, kusjuures esimesed kuriteoepisoodid pani J. Pikkoja toime 28.09.2015.a ehk veidi enam kui üks kuu pärast 17.08.2015.a otsuse kuulutamist. Seega isegi umbes kuu aega varem mõistetud kriminaalkaristus ei mõjutanud J. Pikkoja hoiduma uute kuritegude toime panemisest. J. Pikkoja on sisuliselt esimesel võimalusel pärast karistuse mõistmist jätkanud oma kuritegelikku eluviisi. Seega on J. Pikkoja suhtunud varasemasse karistusse ükskõikselt ja vastutustundetult. Kohtu hinnangul on J. Pikkojale omane kuritegelik elustiil. Seega tuleb J. Pikkoja süüd ka antud kuritegude toime panemisel pidada suureks. Samuti on kuritegusid toime pandud mahus, mis kohtu hinnangul välistab muud karistused kui reaalne vangistus, v.a
Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et võttes arvesse isiku süü suurust, rikkumiste raskust ning teisi kuriteo asjaolusid, siis on kohane mõista J. Pikkojale järgnev karistus. Jaanus Pikkoja tuleb süüdi tunnistada
Jaanus Pikkoja tuleb süüdi tunnistada
Jaanus Pikkoja tuleb süüdi tunnistada
Jaanus Pikkoja tuleb süüdi tunnistada
Jaanus Pikkoja tuleb süüdi tunnistada
Jaanus Pikkoja tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 1, 2 järgi ning karistuseks mõista neli aastat vangistust.
lg 1 alusel suurendada raskeimat vangistuslikku karistust ning liitkaristuseks 20 1-16-7895 mõista neli aastat ja kuus kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada vangistust ühe kolmandiku võrra ning vabadusekaotuslikuks karistuseks mõista kolm aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada rahalist karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista rahaline karistus 80 päevamäära, s.o 800 eurot.
lg 2 alusel suurendada käesolevas kriminaalasjas mõistetud vangistust Viru Maakohtu 17.08.2015.a otsusega nr 1-15-6608 mõistetud kandmata karistuse, s.o kaks aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistuse, võrra. Seega tuleb lõplikuks vabadusekaotuslikuks liitkaristuseks mõista viis aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 02.04.2016.a karistusaja hulka ja seeläbi arvata Jaanus Pikkoja karistuse kandmise algust alates 02.04.2016.a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks tuleb süüdistatav kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta vahi alla. Seega, tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ära kandmisel. Janar Karus Janar Karusel on üks kehtiv kriminaalkaristus. Antud juhul on J. Karus toime pannud suures koguses narkootilise aine käitlemisele kaasaitamise. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, siis tuleb kohtu hinnangul Janar Karuse süüd antud juhul pidada pigem väikseks. J. Karus on siiski pannud toime kaasaaitamis- mitte põhiteo. Isikul on küll üks kehtiv kriminaalkaristus, kuid tegemist on teiseliigilise kuriteoga (vargus). Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et võttes arvesse isiku süü suurust, rikkumiste raskust ning teisi kuriteo asjaolusid, siis on J. Karusele kohane mõista karistus sanktsiooni miinimummääras, s.o kolm aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista kaks aastat vangistust.
karistusaja hulka ja seega kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda üks aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 01.12.2015.a otsusega nr 1-15-7193 mõistetud kandmata karistuse, s.o ühe aasta ühe kuu ja 28 päeva vangistuse, võrra. Liitkaristuseks mõista kolm aastat üks kuu ja 27 päeva vangistust. Reaalse vangistuse kui kõige raskema karistuse kohaldamine on
lg 2 kohaselt võimalik alles siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Seega on mõistetud vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud üksnes siis, kui puuduvad muud vahendid ja võimalused karistuse eesmärkide saavutamiseks. Kohus leiab, et arvestades käesoleva kuriteo asjaolusid, siis on J. Karust võimalik mõjutada veel tingimisi karistusega, kuid isik tuleb siiski allutada elektroonilisele valvele. Samas, arvestades toime pandud kuritegu, tuleb J. Karus katseajaks allutada käitumiskontrollile ning katseaja pikkuseks tuleb määrata maksimaalne aeg. Seega
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Janar Karus ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 5,
lg 2 p 9 ja
lg 3 alusel kohustada Janar Karust käitumiskontrolli ajal alluma elektroonilisele valvele tähtajaga kaheksa kuud.
lg 4 kohaselt hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. Elektroonilise valve seade kinnitada Janar Karuse keha külge kohtuotsuse jõustumisel. J. Karus avaldas kohtuistungil, et on nõus prokuröri karistusega. Kuivõrd ka prokurör taotles elektroonilise valve kohaldamist, siis prokuröri karistusettepanekuga nõustumisel on J. Karus ühtlasi andnud ka nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks.
p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 16.11.2016.a, välja arvatud
sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. 21 1-16-7895 Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. P.T P.T on kriminaalkorras karistamata. Antud juhul pani P.T toime enda tähtsa isikliku dokumendi kasutada andmise. Arvestades kuriteo toime panemise asjaolusid, see on seda, et P.T ei olnud kuriteo initsiaatoriks, vaid teda kasutati J.Pikkoja poolt n.ö. ära, siis tuleb kohtu hinnangul P.T süüd antud juhul pidada pigem väikseks. Kohus leiab, et võttes arvesse isiku süü suurust, rikkumiste raskust ning teisi kuriteo asjaolusid, siis on kohane P.T-le karistuseks
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista rahaline karistus 40 päevamäära, s.o 400 eurot. Kuna isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata, siis leiab kohus, et P.T-le on võimalik karistus mõista tingimisi ning kohaseks katseajaks on üks aasta. Seega
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui P.T ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 16.11.2016.a. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendid - digitaalne kaal Digital Scale (pakend 3) –
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; - digitaalne kaal (pakend 9) –
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; - narkootilised ained -
ja § 83 alusel konfiskeerida ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta EKEIle; - ekspertiisi aktiga tagastatud tabletid ja narkootilise aine pakendid –
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; - minigrip kott roosakat värvi vedelikuga (pakend 6) –
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; - sülearvuti Lenova koos laadijaga (pakend nr 11) – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada AB. - ümbrikusse pakendatud märkmepaber – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; - CD- ja DVD-plaadid – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Konfiskeerimisele kuuluvate esemete puhul on tegemist süüteo toimepanemise vahenditega, mis kuuluvad
Samuti kuuluvad
MS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult Jaanus Pikkojalt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu (aktid nr 16E-GE0439 ja nr 16EAN0351) 907.50 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 1152 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1075 eurot, kokku 3134.50 eurot. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult Janar Karuselt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu (aktid nr 16E-GE0439 ja nr 16EAN0351) 907.50 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1075 eurot, kokku 1982.50 eurot. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult P.T-lt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulud 337.92 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 645 eurot, kokku 982.92 eurot. Janar Karusel ja P.T tasuda vastavalt nende taotlusele väljamõistetud menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Jaanus Pikkojal tasuda välja mõistetud menetluskulud ja rahaline karistus ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohustada Janar Karust tasuma menetluskulu 1982.50 eurot ositi 12 kuu jooksul 12 osas alates kohtuotsuse jõustumisest mitte vähem kui 166 eurot kuus ja viimasel kuul 156.50 eurot. 22 1-16-7895 Kohustada P.T tasuma menetluskulu 982.92 eurot ositi 12 kuu jooksul 12 osas alates kohtuotsuse jõustumisest mitte vähem kui 82 eurot kuus ning viimasel kuul 80.92 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagid S OÜ hagi Käesolevas kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi S OÜ summa 391.76. Tsiviilhagi (V kd t.l 9) kohaselt tegemist kuriteo tagajärjel tekkinud kahjuga. Tekkinud kahju on kujunenud tasumata viivisest. Tekitatud kahju suurust tõendab hagiavalduse kohaselt arve nr 20160203-181. Kohus leiab, et S OÜ (registrikood:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.