1-16-7895/74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 21.05.2019 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-16-7895 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaat Sven SILLAR Asja läbivaatamise kuupäev 15.05.2019 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Jaanus PIKKOJA elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Jaanus PIKKOJA sünd. 17.09.1988, isikukood 38809175214, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx xx xxx alevik xxx vald Lääne-Virumaa, töökoht xxx OÜ Karistuse kandmise algus 02.04.2016 ja lõpp 30.03.2022 Jätta Jaanus PIKKOJA elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.03.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Jaanus Pikkoja elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Jaanus Pikkoja on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 16.11.2016 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §201 lg.1; §423-1; §345 lg.1; §157- 2; §349 ja §184 lg.2 p.1, 2 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.2, §68 lg.1 ja KrMS §238 lg.2 kohaldamisega vangistusega 5 aa stat11 kuud 28 päeva alates 02.04.2016 ja rahalise karistusega 80 päevamäära ulatuses, s.o. summas 800 eurot. 1 Viru Vangla iseloomustuses t nähtub, et kehtivad distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kinnipeetav sooritab kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, teravate elamuste saamiseks ja oma positsiooni tõestamiseks kaaslaste silmis. Viimase kuriteo puhul on märgatav omakasupüüdlik ja manipuleeriv joon. Vangistuses on kinnipeetav läbinud ehitusviimistleja kursuse, töötanud majandus- ja abitöölisena, osalenud vestlustel väärtushinnangute, suhete ja käitumismustrite analüüsi teemadel, samuti põhjus -tagajärg seoste loomisel. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama Lääne-Virumaale X. X. -le kuuluvasse 6-toalisse eramusse. Majas elavad kinnipeetava vanemad ja tihti viibivad kinnipeetava lapsed. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetaval on põhiharidus, kutsekool jäi lõpetamata. Enne kinnipidamist töötas kinnipeetav xxx xxx OÜ-s. KRaha andmetel on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi summas 19 976,56 eurot, vabanemisfondis on 840,72 eurot. Vaatamata ametlikule sissetulekule enne vangistust on kinnipeetaval tekkinud suured võlad, mis viitavad kesisele majandamisoskusele ja kulutamisharjumusele. Kinnipeetavale on garanteeritud töökoht Kindlustusteenus OÜ. Telefonivestluses andis xxx xxx OÜ kontaktisik kinnipeetavale positiivse iseloomustuse ja seletas, et tingimuste sobivusel võetakse kinnipeetav tööle tagasi. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, isa ja õde, suhted on head ja toetavad. Kinnipeetav on lahutatud, kuid jätkab endise abikaasaga suhtlemist. Kinnipeetaval on kaks last, kes elavad emaga, elatisemaksed on võlas. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on nii seaduskuulekaid kui ka kriminaalse taustaga tuttavaid. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude iseloom ja korduvad väärteod viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. Kinnipeetav on suhtlemisel viisakas ja avatud, kuid tajutav on mõningane manipulatiivsus. Oma eesmärgi saavutamiseks püüab kinnipeetav näida väga aus, kuid on vanglale teadlikult esitanud valeandmeid. Konfliktsetes situatsioonides on kinnipeetav enesekehtestamiseks kasutanud domineerivat käitumisviisi, mis viitab vähesele tolerantsusele ja kalduvusele oma vajadusi läbi suruda. Ebaõnnestumistes kaldub süüdistama olusid ja teisi isikuid, probleemi lahendamisel taotleb eelkõige kiiret tulemust ja kasu, eelistab kiiret ja impulsiivset tegutsemist, oma tegude tagajärgedele mõtleb osaliselt. Kinnipeetav soovib elada seaduskuulekalt, kuid tema käitumuslikud sammud ei toeta tema sõnasid. Kuigi kinnipeetav ei samasta end kriminaalse subkultuuriga, on ta 3 korda karistatud kriminaalkorras ja 14 korda väärteokorras. Toimepandud kuriteod näitavad, et kinnipeetav kaldub riskima ja ühiskonna käitumisnorme allutama isiklikele huvidele. Uue kuriteo pani ta toime kriminaalhoolduse ajal. Kinnipeetav püüab oma tegusid vabandada ja on esitanud dokumente, mis peaksid näitama, et tema ei ole kuritegu sooritanud. Kinnipeetav on ohtlik konkreetsele täiskasvanule ja kõrgohtlik avalikkusele. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 a asta jooksul on 13%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 32%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni 30.03.2022, elektrooniline valve 3 kuud ning panna talle KarS §75 lg.2 p.2 -1, 7 ja 4 sätestatud lisakohustused. Abiprokurör Margit Luga maakohtu istungil osaleda ei soovinud ning oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. 2 Maakohtu istung Kinnipeetav Jaanus Pikkoja seletas maakohtu istungil, et tegemist on tema esimese võimalusega vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav kahetses tehtut ning kinnitas, et on edaspidi seaduskuulekas ja uusi kuritegusid toime ei pane. Kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar leidis maakohtu istungil, et kuna kinnipeetav on vanglas esimest korda, tuleb temasse suhtuda teistmoodi ja anda talle võimalus. Kaitsja toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.2 p.1 võib kohus süüdlase tahtlikus esimese astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud sama seadustiku §75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks sellele peavad olema täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruses nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Käesoleva asja arutamise ajaks on ta sel lest ära kandnud 3 aastat 1 kuu 13 päeva vangistust. Asja materjalides on olemas kinnipeetava ja vabanemisjärgses elukohas elavate täiskasvanud isikute kirjalikud nõusolekud elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus koos lisadega selle kohta, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja selleks valveks vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. Seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega täidetud. Samas ei tähenda vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda enne tähtaega. Vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, 3 süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust kehtival katseajal toimepandud kuritegude eest. Tegemist ei ole ühe juhusliku episoodiga, kinnipeetav on toime pannud kuriteod kuue erineva koosseisu järgi. Lähtuvalt eeltoodust on maakohus seisukohal, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ja parandanud oma käitumist ning eluviisi peale varasemaid karistusi ega aru saanud ka katseaja tingimustest karistuse kandmisel vabaduses. Seetõttu leiab maakohus, et kriminaalhoolduse nõuetekohase läbimise tõenäosus edaspidi on taaskord pigem negatiivne. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab otseselt sellele, et kinnipeetav ei ole oma käitumist korrigeerinud õiguskuulekuse suunas. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt paneb kinnipeetav kuritegusid toime nii majandusliku kasu kui ka teravate elamuste saamiseks ning samuti oma positsiooni kindlustamiseks kaaslaste silmis. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesolevas asjas nähtub, et kinnipeetav on ennast vanglas üleval pidanud hästi, distsiplinaarkaristused tal puuduvad, seega ei ole alust arvata, et tegemist on loomult täiesti allumatu inimesega. Kinnipeetav on vanglas töötanud ja läbinud ehitusviimistleja kursuse, seega võib arvata, et tegemist on inimesega, kes suudab taluda rutiini. Samas aga ei tähenda kinnipeetava õiguskuulekas käitumine vangistuses ja individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkide täitmine koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama emale kuuluvale elamispinnale. Alalise elukoha olemasolu ning elukohas elavate täiskasvanud isikute nõusolek on küll antud asjas positiivsed asjaolud, kuid maakohus arvestab siinjuures ka seda, et nimetatud asjaolud olid kinnipeetaval olemas ka antud kriminaalasjas süüdimõistmise ajal. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et enne vangistust elas kinnipeetav koos abikaasa ja nelja lapsega samuti alalises elukohas Paides. Seega ei takista ega välista alalise elukoha olemasolu ja lähedaste toetus uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi peaaegu 20 000 eurot. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks muuhulgas majandusliku kasu saamine. Samast iseloomustusest nähtub, et vabaduses on 4 kinnipeetav töötanud enamasti ametlikult. Seega ei välista töökoha garanteeritus uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Samuti suurendab selline suur kohustuste summa maakohtu arvates uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Mõistes kinnipeetava 2016 süüdi, pidas kohus kinnipeetavale paljude erinevate kuritegude eest kohaseks liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. See tähendab, et Pärnu Maakohtu hinnangul oli just see karistusmäär sobiv selleks, et mõjutada kinnipeetavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Maakohus, arvestades kõike käesolevas kohtumääruses eelpooltoodut, leiab, et antud kinnipeetava karistuse eesmärgid ei ole täidetud juba natuke rohkem kui pool karistusaega enne tegelikku karistusaja lõppu. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on konkreetsele isikule ohtlik ja avalikkusele kõrgohtlik ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 13%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul aga 32%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Ülalnimetatud Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse üheks eesmärgiks ka õiguskorra kaitsmine. Maakohus leiab, et siinkohal tuleb muuhulgas arvestada ka ühiskonna üldise õiglustundega. Kuigi tegemist on abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga, leiab maakohus, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud. Maakohus arvestab siinkohal nii kinnipeetava korduvkaristatust, liitkaristust kui ka viimast karistatust kuue erineva koosseisu järgi. Maakohus on seisukohal, et ka üldpreventiivsed kaalutlused on kinnipeetava vangistusest vabastamisel tingimisi enne tähtaega olulised ja nendega tuleb samuti arvestada. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava poolt on uute kuritegude toimepanemise risk käesoleval ajal vabanemisel endiselt suur ja tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kinnipeetav peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Kinnipeetaval on olemas kõik võimalused näidata, et seekordse karistuse kandmise ajal on ta teinud õiged ja vajalikud järeldused ning vabanemise korral on ta võimeline elama seaduskuulekalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5