kokkuleppemenetluses Prokurör Toomas Liiva Süüdistatav Kaitsja Kohtuistungi toimumise aeg § 424 lg 1 järgi isikukood XXX; elukoht I.N xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel - eesti keel; põhiharidusega; pensionär; kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud, oli kahtlustatavana kinni peetud 19.-21.08.2018 Asenduskaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel 18. märts 2019 RESOLUTSIOON I.N süüdi mõista
lg 1 järgi ning karistada vangistusega 7 (seitse) kuud.
lg 1 alusel I.N-i eelvangistuses viibitud aeg 19.-21.08.2018, s.o 3 (kolm) päeva arvata karistusaja hulka ning I.N-ile ära kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg-te 1, 3 alusel määrata, et I.N-ile mõistetavat karistust 6 kuud 27 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.N 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust: 1) elab kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu - või töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) ei tarvita alkoholi.
lg 4 alusel kohustada I.N-i peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist 10 (kümne) tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb süsivesikdefitsiitne transferriin analüüsist (CDT) ning gammaglutamüüli transferaas analüüsist (GGT). Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et I.N ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja GGT suurem kui 73, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk GGT analüüsi tulemus peab olema väiksem kui 73 ning CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 18.03.
Kokkuleppe sisu Süüdistatava I.N-i , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks
lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 7 kuud vangistust.
lg 1 alusel I.N-i eelvangistuses viibitud aeg 19.-21.08.2018, s.o 3 päeva arvata karistusaja hulka ning I.N-ile ära kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 kuud 27 päeva vangistust.
lg-te 1 alusel määrata, et I.N-ile mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.N 1 aasta 6-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust alkoholi mitte tarvitada.
lg 4 alusel kohustada I.N-i peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb süsivesikdefitsiitne transferriin analüüsist (CDT) ning gammaglutamüüli transferaas analüüsist (GGT). Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et I.N ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja GGT suurem kui 73, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk GGT analüüsi tulemus peab olema väiksem kui 73 ning CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad. 3
MS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 810 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu 298,48 eurot (sh kohtueelses menetluses 125,20 eurot ning kohtus 173,28 eurot). Vastavalt poolte kokkuleppele ja juhindudes KrMS § 180 lg-st 3 jätab kohus sundraha 540 euro ulatuses ning kohtumenetluses tekkinud riigi õigusabi tasu ja kulu 173,28 eurot riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud tuleb I.N-ilt riigituludesse välja mõista. Vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus menetluskulude (kokku 395,20 eurot) tasumise ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.