Obsah (7)

§ 423§ 73§ 78§ 4231§ 16§ 56§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 30.03.2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-977 (20230200534) Kohtunik Martin Tuulik Kohtuistung

§ 4231 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3, kohus otsustas: 1. Tunnistada P.F süüdi karistusseadustiku (

) § 423 karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. 1 järgi ja mõista talle 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes P.F-ile lõplikuks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. 3.

§ 73

lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus P.F suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 30.03.

1. a.
2. Välja mõista P.F-ilt riigituludesse KrMS § 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 alusel 1/9 teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 709,20 eurot (64,80+28,80+615,60), s.o kokku 1585,20 eurot.
3. KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel määrata, et P.F võib välja mõistetud menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 132,10 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „P.F , kriminaalasi 1-21-977, menetluskulud ja sundraha“ ja viitenumber
4. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.
5. Kohtuotsuse koopia edastada süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile. EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult kättesaadavaks tegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
6. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK SÜÜDISTUS
7. P.F-ile esitati süüdistus

§ 423toimepanemises.

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo 2. Süüdistuse kohaselt P.F , olles juhtinud tahtlikult 27.08.2019 kella 00.38 ajal Tehnika tn 27, Tallinn juures ja 19.04.2020 kella 21.59 ajal Ehitajate tee 58, Tallinn juures suunaga E. Vilde teele, mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt ja tahtlikult 11.08.2020 kella 08:27 ajal Tallinnas Telliskivi ja Ristiku tn ristmikul Paldiski mnt suunal mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega rikkus P.F süstemaatiliselt LS § 90 lg 1 p 1 ning § 94 lg 1 nõudeid ning pani toime süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, see on

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2/9 MENETLUS MAAKOHTUS 3. Harju Maakohtu 08.03.2021 määrusega anti P.F üldmenetluses süüdistatavana

§ 4231järgi kohtu alla.

1. Kriminaalasja arutati
2. märts
3. a kohtuistungil, kohtumenetluse poolte taotlusel jätkati asja arutamist lühimenetluses. Süüdistatav tunnistas, et on süüdistusaktis viidatud kuupäeval mootorsõidukit küll juhtinud, kuid selgitas, et tal puudus tahtlus kuritegu toime panna, kuna talle oli väljastatud Kanada juhiload ning ei teadnud, et nendega ei tohi Eestis sõita.
4. Kaitsja toetas süüdistatava seisukohta ning taotles tema õigeksmõistmist. 1 järgi ja määrata talle karistuseks
5. Prokurör palus P.F süüdi tunnistada

§ 4234 kuud vangistust.

Vastavalt lühimenetluse sätete palus prokurör arvestada sellest maha 1/3 ning mõista karistuseks 2 kuud 20 vangistust, mis jätta

§ 73alusel tingimisi 1 aastase katseaja jooksul täitmisele pööramata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus annab esmalt hinnangu kriminaalasjas kogutud tõenditele. Seejärel tuvastab kohus faktilised asjaolud ja annab neile õigusliku hinnangu. Kohus põhjendab süüdistatavale mõistetavat karistust ja käsitleb viimaks menetluskulusid. Tõendid
2. Tõendite hindamisel peab kohus esmalt andma hinnangu, kas tõend on asjakohane, lubatav ja usaldusväärne, sest vaid sellistele tõenditele võib kohus kohtuotsuse tegemisel tugineda. Tõend on asjakohane, kui asjaolu, mida soovitakse tõendiga tõendada, omab asja lahendamisel tähtsust. Tõend on lubatav, kui tegemist on KrMS § 63 lg-s 1 sätestatud tõendiga või vabatõendiga KrMS § 63 lg 2 tähenduses ja kui selle välistamist tõendikogumist ei tingi selle kogumise reeglite rikkumine. Tõendi usaldusväärsuse hindamisel annab kohus hinnangu, kas tõendi allikas on usaldatav, kas tõendi kogumine, säilitamine ja tõendi omaduste talletamine toimus usaldusväärselt ning kas tõend riimub ülejäänud tõenditega. Süüdistusakti punktis 16 loetletud tõendid on kohtu hinnangul asjakohased, lubatavad ja usaldusväärsed. 09.09.2018 juhtimiselt kõrvaldamise otsuse osas, mille lubatavuse tõendina kaitsja kahtluse alla seadis, annab kohus hinnangu otsuse p-s
3. Faktilised asjaolud 1
4. P.F-ile heidetakse ette

§ 423

järgi kvalifitseeritud tegusid, s.o mootorsõiduki juhtimist vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

1. Kriminaaltoimikus olevatest tõenditest nähtub, et 27.08.2019 kella 00:38 paiku peeti P.F liiklusjärelevalve teostamise käigus kinni Tallinnas, Tehnika tn 27 juures mootorsõiduki Xxx Xxx Xxx (reg nr xxx) juhtimiselt ja kontrollimisel esitas ta politseiametnikele Kanada juhiloa nr xxx kehtivusajaga 21.03.2016-18.03.
2. Sõiduk ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja P.F-ile koostati kohapeal lühimenetluse otsus kehtiva tehnoülevaatuse puudumise pärast. Seda tõendavad tunnistajatena 3/9 ülekuulatud politseiametnikud F. H ütlused (tl 4-5); tunnistaja L. Si ütlused (tl 6); samuti väärteoasjas koostatud lühimenetluse otsus nr 230219013419 (tl 10); samuti P.F-i poolt 11.09.2019 Politsei -ja Piirivalveametile saadetud e-kiri, milles ta selgitab 27.08.2019 rikkumise asjaolusid (tl 9).
3. Samuti nähtub kriminaaltoimiku materjalidest, et 19.04.2020 kella 21.59 ajal peeti P.F liiklusjärelevalve teostamise käigus kinni Tallinnas, Ehitajate tee 58 juures suunaga E. Vilde teele, mootorsõiduki Xxx Xxx Xxx (reg nr xxx XXX) juhtimiselt ja kontrollimisel esitas ta politseiametnikele Kanada juhiloa nr xxx. Sõiduk ei olnud samuti tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Seda tõendab 19.04.2020 koostatud väärteoprotokoll väärteoasjas nr 2317,20,003045 (tl 29); samuti 19.04.2020 koostatud sõiduki juhtimiselt (LS § 91 lg 2 p 3 alusel) kõrvaldamise otsus (tl 32), samuti politseiametnikust tunnistaja K U ütlused (tl 30), P.F-i poolt Politsei ja Piirivalveametile saadetud e-kiri (tl 28).
4. Samuti nähtub kriminaaltoimiku materjalidest, et 11.08.2020 kella 08:27 ajal peeti P.F liiklusjärelevalve teostamise käigus kinni Tallinnas Telliskivi ja Ristiku tn ristmikul Paldiski mnt suunal mootorsõiduki Xxx xxx (reg nr xxx) juhtimiselt ja kontrollimisel esitas ta politseiametnikele Kanada juhiloa nr xxx. Seda tõendab 11.08.2020 koostatud väärteoprotokoll väärteoasjas 2302,20,013683 (tl 42); samuti 11.08.2020 koostatud sõiduki juhtimiselt (LS § § 91 lg 2 p 3 alusel) kõrvaldamise otsus (tl 45), samuti politseiametnikust tunnistaja R R ütlused (tl 43).
5. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et P.F juhtis nii 27.08.2019, 19.04.2020 kui ka 11.08.2020 mootorsõidukit, samuti nähtub maanteeameti liiklusregistri väljavõttest, et P.F-il puuduvad kehtivad juhiload ja juhtimisõigus (tl 47). Samas sõiduki juhtimist nimetatud kuupäevadel pole süüdistatav eitanud ja selles ka põhimõtteliselt vaidlus puudub.
6. P.F väitis oma eeluurimisel antud ütlustes (tl 49-51), et ta ei teadnud, et Kanadas väljastatud juhiload Eestis ei kehti. Kui ta 27.08.2019 politsei poolt kinni peeti, siis politseiametnikud ei öelnud talle, et Kanada juhiloaga ei tohi Eestis sõita. Kui politsei ta 19.04.2020 kinni pidas ja karistas juhiloata sõitmise eest, siis ta ei nõustunud politsei otsusega, et Kanada juhiload Eestis ei kehti ja esitas politsei otsuse peale kohtule kaebuse. Kuni 11.08.2020 kinnipidamiseni veel kohtuotsust 19.04.2020 episoodi kaebuse kohta tehtud ei olnud ning ta arvas, et võib niikaua edasi sõita. Rahvastikuregistris olevad andmed on valed, tegelikult ei ela ta alaliselt Eestis vaid viimane elukoht ajavahemikul 2019 oktoober kuni 2020 aprill oli xxx, kus elavad ka tema xxx ja xxx. Õiguslik hinnang 15.

§ 423

1 sätestab kuriteona mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. 16.

§-s 4231 sätestatud koosseisu subjekt on isik, kellel puudub nõutava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

1. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 4/9
2. LS § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud
3. LS § 99 lg 1 p 3 kohaselt Eestis kehtib Genfi
4. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba. Kuna Kanada on nimetatud konventsiooniga liitunud https://treaties.un.org/pages/ViewDetailsV.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XI-B1&chapter=11&Temp=mtdsg5&clang=_en, siis kehtib see säte ka Kanadas väljastatud juhiloa kohta.
5. LS § 99 lg 41 kohaselt Genfi
6. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba Eestis ei kehti, kui see on välja antud isikule, kes juhiloa saamise ajal elas alaliselt Eestis. Nimetatud juhiloa saab vahetada Eesti juhiloa vastu pärast juhtimisõiguse saamiseks nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.
7. LS § 100 lg 2 kohaselt on alaline elukoht liiklusseaduse tähenduses koht, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva isiklike või tööalaste sidemete tõttu, või kui tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga. Kui isiku tööalased ja isiklikud sidemed on eri kohtades ja ta elab seetõttu järgemööda kahes või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis asuvas eri kohas, loetakse tema alaliseks elukohaks tema isiklike sidemetega seotud koht, kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub. Alalist elukohta tõendavad rahvastikuregistri andmed. Isik on kohustatud tõendama oma alalist elamist Eestis.
8. Seega taandub kogu õiguslik vaidlus sellele, et kas P.F-ile 21.03.2016 Kanadas väljastatud load olid 27.08.2019, 19.04.2020 ja 11.08.2020 Eesti Vabariigis kehtivad, st kas süüdistataval oli nende alusel Eestis juhtimisõigus või mitte.
9. Liiklusseaduse regulatsioonist nähtuvalt ei kehti Kanadas väljastatud juhiload Eestis piiranguteta, st võrdsetel alustel Eestis väljastatud juhilubadega. Nimelt on seadusandja näinud ette selle, et mh Kanadas väljastatud juhilubade puhul peavad olema täidetud teatud lisatingimused selleks, et jaatada juhtimisõiguse olemasolu Eestis. Täpsemalt sätestab seadus piirangu LS § 99 lg 41 näol, et kui välisriigis juhilubade väljastamise hetkel elas juhiloa saaja alaliselt Eestis, siis välisriigis väljastatud juhiload Eestis ei kehti (v.a peale seda kui nad on ümber vahetatud Eesti juhilubade vastu, mis omakorda eeldab teooria ja sõidueksami sooritamist). Prokuröri süüdistusversiooni kohaselt tõendab P.F-i alalist Eestis elamist juhiloa väljastamise ajal, so 21.03.2016 rahvastikuregistri väljavõte (tl 46), millest nähtub, et P.F-i elukoht oli sel ajal xxx, Eesti. Süüdistatav P.F samas väitis vastu, et tema pole teadlikult rahvastikuregistri andmetega tegelenud ja faktiliselt elas ta juhilubade väljastamise ajal siiski Kanadas.
10. Kohus möönab, et rahvastikuregistri andmete pinnalt ei saa automaatselt järeldada seda, et P.F-i alaline elukoht oli juhilubade väljastamise ajal Eesti Vabariigis. Esiteks tuleb tähele panna seda, et registrikannetel on rahvastikuregistri seaduse § 6 lg 1 kohaselt informatiivne ja statistiline tähendus ning üksnes seaduses sätestatud juhtudel õiguslik tähendus (lg 2). Seega ei tõenda pelgalt elukoha andmed rahvastikuregistris Eestis alaliselt elamist, vaid arvestada tuleb konkreetseid asjaolusid. Teiseks aga tuleb arvesse võtta ka seda, et kriminaalmenetluse printsiipide kohaselt ei ole ühelgi tõendil ettemääratud õigusjõudu mingi süüdistuse tõendamisesemesse kuuluva asjaolu tõendamiseks (KrMS § 61 lg 1) ja samuti on 5/9 süüdistuskohustuse kandjaks prokuratuur (§ 14 lg 1), kes peab aktiivselt isiku süüd mh teo objektiivsetes asjaoludes tõendama.

§ 4231

süüteo kontekstis kuulub antud juhtumi tehiolusid arvestades seega tõendamisesemesse ka asjaolu, kus oli P.F-i alaline elukoht juhilubade väljastamise hetkel, so 21.03.

2. Nähtuvalt töötamise registri väljavõttest (tl 66-79) on P.F olnud tööturul aktiivne alates 08.09.
3. Maksukorralduse seaduse § 251-8 kohaselt registreeritakse töötamise registris igasugune töösuhe Eesti Vabariigis tööandja ja töövõtja vahel, mh ka selle töösuhte algus ja lõpp (MKS § 251 lg 3 p 4 ja 6). Nähtuvalt registri väljatrükist on P.F-il olnud Eestis alates 08.09.2015 – 25.05.2019 palju erinevaid töösuhteid, mh nähtub, et perioodil 26.11.201504.02.2016 oli ta töölepingu alusel registreeritud töötajaks xxx (tl 66 pöördel). Seejärel nähtub registrikandest järgmiseks töösuhteks Eestis 19.05.2017-06.08.2018 xxx OÜ-s. Ehk perioodil 04.02.2016-19.05.2017, sh ka sinna vahemikku jääv Kanada juhilubade väljastamise aeg 21.03.2016 viitavad võimalusele, et sel perioodil elas P.F Kanadas nagu ta ka ise koguaeg on väitnud. See on kooskõlas ja ka loogiline sest juhilubade väljastamise fakti Kanadas 21.03.2016 ei ole antud asjas kordagi kahtluse alla seatud. Seega ei ole tegelikult süüdistuse poolelt ümber lükatud ka võimalust, et P.F juhilubade väljastamise ajal 21.03.2016 siiski elas alaliselt, st LS § 100 lg 2 mõttes Kanadas. Sel juhul aga olid Kanadas väljastatud juhiload Eestis lubatud, kuna nähtuvalt LS § 99 lg 41 sõnastusest välistab välisriigis väljastatud juhiloa kehtivuse Eestis ainult see kui juhiloa saaja elas juhiloa saamise ajal alaliselt Eestis. Järelikult olid P.F-ile Kanadas 21.03.2016 väljastatud juhiload Eestis kehtivad vähemalt 12 kuud peale tema tagasi Eestisse alaliselt elama asumist. Töötamise registrist nähtuvalt on 19.05.2017 registreeritud P.F-i töösuhte algus xxx OÜ-ga. Samuti nähtub rahvastikuregistri väljavõttest, et alates 18.05.2017 on tema uueks elukohaks rahvastikuregistri järgi xxx, Eesti (tl 46). Kohus loeb nende kahe tõendi alusel kogumis tõendatuks selle, et isegi kui P.F elas juhilubade väljastamise ajal alaliselt Kanadas, siis hiljemalt 19.05.2017 pöördus ta tagasi Eestisse alaliselt elama.
4. Välisriigis väljaantud juhiloa kehtivust Eesti Vabariigis reguleerib LS §
5. Nimetatud paragrahvi lõike 61 kohaselt kehtib Eestisse alaliselt elama asunud isiku sama paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohane juhiluba (s.o Genfi
6. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba) 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu eksamiteta. Vahetatav juhiluba loovutatakse Transpordiametile. Kui juhiluba ei ole vahetatud viie aasta jooksul sellele märgitud kehtivusaja möödumisest arvates, siis vahetatakse juhiluba Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist. Seega tulnuks P.F-il Kanada juhiload vahetada Eesti juhilubade vastu hiljemalt 19.05.2018, so 12 kuud peale Eestisse alaliselt elama asumist. Õige on prokuröri tähelepanek, et kõik P.F-ile süüksarvatavad rikkumised on toime pandud peale 12 kuu möödumist, st alates 27.08.2019, seega ajal, kui oli möödunud 12 kuuline tähtaeg juhilubade ümbervahetamiseks peale mida kaotas Kanada juhiluba oma kehtivuse Eestis juhtimisõiguse tõendamiseks. Järelikult puudus P.F-il juhtimisõigus 27.08.2019, samuti 19.04.2020 ja 11.08.
7. 27.

§ 4231

järgi karistamine eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm juhtimisõiguseta juhtimist, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 4231(kuritegu) või LS § 201 (väärtegu) alla.

Samuti ei ole süstemaatilisuse jaoks oluline, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv) (vt RKKO nr 3-1-16/9 82-15, p 8). Kõikides P.F-ile süüks arvatavates episoodides on väärteomenetlused lõpetatud (27.08.2019 ja 11.08.2020 episoodid kohtuvälise menetleja poolt ja 19.04.2020 episood kohtu poolt) seoses tema teos kuriteo tunnuste ilmnemisega (tl 2-3; tl 24-26, tl 40-41) järelikult on tegemist faktilise retsidiivsusega riigikohtu selgituste valguses. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et P.F pani juhtimisõiguseta juhtimise teod toime kolmel korral ühe aasta jooksul (mis samuti kinnitab kohtu lõppjäreldust sellest, et P.F-i alaline elukoht oli alates 19.05.2017 Eestis), on kohtu hinnangul kahtluseta tuvastatud teo toimepanemine ka süstemaatiliselt. Tõendamist on leidnud P.F-i poolt mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta vähemalt kolmel korral. 1 Seega on P.F täitnud

§ 423objektiivse koosseisu.

1. Subjektiivsest küljest on 27.08.
2. a tegu toime pandud kavatsetult (

§ 16lg 2).

P.F oli varasemalt, so 09.09.2018 juba ühe korra juhtimiselt kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 3 alusel, so juhtimisõiguse puudumise tõttu (tl 15). Kaitsja väitis, et tegemist on lubamatu tõendiga kuna juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ülemise osa halva koopiakvaliteedi tõttu ei ole täpselt aru saada, millal otsus on tehtud. Kohus nõustub siinkohal prokuröriga, et kuna juhtimise kõrvaldamise otsuse teksti muudest osadest nagu ka teksti allosast allkirjade juures on selgelt näha toimumise kuupäevaks 09.09.2018, siis on üheselt tuvastatav ka selle toimingu tegemise aeg, mis ongi 09.09.

1. Kuigi seda episoodi ei ole P.F-ile ette heidetud ning kohus on seotud süüdistuse piiridega, siis subjektiivse koosseisu tuvastamise mõttes on see siiski oluline tõend. Nimelt väitis P.F , et talle süüks arvatava nn esimese episoodi, so 27.08.2019 rikkumise puhul politseiametnikud teda juhtimisõiguse puudumise eest ei trahvinud ja seetõttu ei saanud ta ka selle episoodi puhul üldse aru, et on midagi rikkunud. See nähtub ka politseiametniku F H ülekuulamise protokollist (tl 4), et Kanada juhiloa kehtivuse osas tekkis tal kohapeal liiklusjärelevalvet teostades kahtlusi, samas ei õnnestunud tal sel hetkel konsulteerida kolleegidega jaoskonnast, et kas ja mis tingimustel need juhiload siiski kehtivad ning seetõttu piirdus ta lühimenetluse otsust vormistades ainult tehnilise ülevaatuse puudumise fikseerimisega lühimenetluse otsuses. Seega saab järeldada, et P.F pääses sel korral karistusotsusest ainult seetõttu, et rikkumise tuvastanud politseiametnikud polnud juhiloa kehtivuse õiguslikes küsimustes täiesti veendunud ja seetõttu loobusid rikkumise vormistamisest. Samas on sellega ikkagi tõendatud, et juhtimisõiguse olemasolu küsimus oli ka esimesel korral (so 27.08.2019) siiski arutlusel ning koostoimes enne seda toimunud juhtimiselt kõrvaldamisega 09.09.2018 ei saanud kohtu hinnangul P.F-il olla mingit küsimust selles, et juhtimisõigus tal sel 27.09.2019 siiski Eestis puudus. Järelikult pani ta selle 27.08.2019 episoodi toime kavatsetult. Et see nii oli, kinnitab kohtu hinnangul tõik, et jätkas rikkumiste toimepanemist ka 19.04.2020 ja 11.08.
2. Kuna teda kõrvaldati 19.04.2020 uuesti mootorsõiduki juhtimiselt seoses sellega, et tal puudus juhtimisõigus, pidi ta uuesti saama teadlikuks, et mootorsõiduki juhtimiseks on juhtimisõigus vajalik. Sellegipoolest asus ta veel kord ka 11.08.2020 mootorsõidukit juhtima. Süüdistatava väide, et ta ka siis ei saanud veel aru oma teo keelatusest, ei välista tema tahtlust. Tema eesmärk oli juhtida mootorsõidukit, olles seejuures teadlik, et seaduses sätestatu kohaselt peab tal olema selleks juhtimisõigus ning et tal see puudub. Suhtumist õiguskorda iseloomustab kohtu jaoks siinkohal ka fakt, et olles 27.08.2019 juhtinud sõidukit, millel puudus kehtiv tehnoülevaatus ja saades sellest teada, siis jätkas ta sama sõidukiga sõitmist ka 19.04.2020 ja ikka ilma kehtiva tehnoülevaatuseta. Kusjuures mõlema rikkumise korral esitas ta politseile vastulause (tl 9 ja 28), kus 7/9 põhimõtteliselt õigustas oma rikkumist sellega, et oli sõitmas lähimasse tehnoülevaatuse punkti, mis LS § 73 lg 74 kontekstis oleks kehtiva ülevaatuseta sõitmise korral süüd välistav asjaolu.
3. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine. KARISTUS
4. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 31.

423 1 järgi toimepandud kuriteo eest on karistusena ettenähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. 32.

§ 4231kontekstis hindab kohus P.F-i süüd pigem keskmisest väiksemaks.

Mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kel ei ole juhtimisõigust, on ohtlik nii endale kui ka teistele kaasliiklejatele. Samas puudub vaidlus selles, et süüdistatavale oli väljastatud siiski Kanada juhiload, seega tema teoreetilised ja praktilised teadmised liiklusest ja liiklemisest on tõenäoliselt kindlasti suuremad kui mõnel teisel, kellel puudub igasugune, sh välisriigi poolt väljastatud juhiluba. Kuigi see ei mõjuta kohtu hinnangul P.F-i tegudele antavat õiguslikku hinnangut, näitab kohtu hinnangul välisriigi poolt juhiloa väljastamine pigem seda, et ta on liikluses teiste juhtimisõiguseta isikutega võrreldes vähem ohtlik. Samas tuleb arvesse võtta seda, et süüdistatav ei ole aru saanud oma tegude ebaõigussisust ja ei tunnista ka oma süüd, pigem õigustab oma käitumist. P.F-i puhul puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud.

1. Karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta ka seda, et tegemist on varem karistamata isikuga. Karistusliigi määramisel tuleb arvesse võtta seda, et see mõjutaks teda edaspidi õiguskuulekale käitumisele. Samas tunnistas ta kohtuistungil oma kehva majanduslikku olukorda ning samuti seda, et tal on ülalpidamisel kaks alaealist last ning veel üks laps kohe sündimas, seega rahalise karistuse kohaldamist karistusliigina ei pea kohus võimalikuks ja otstarbekaks. See oleks liialt koormav just majandusliku toimetuleku mõttes, mis ei ole aga karistuse eesmärk, liiatigi kui tema kanda jäävad veel ka menetluskulud, mis ei ole ka väikesed. Seega on kohtu hinnangul karistusliigina põhjendatud vangistus.
2. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista P.F-ile vangistus, mille määr jääb sanktsiooni alammäära ja keskmäära vahele. Seega karistab kohus P.F-i

§ 4231järgi kolme kuu pikkuse vangistusega. Kuivõrd kriminaalasi lahendati lühimenetluses, tuleb mõistetavat karistust Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes P.F-i karistuseks 2 kuud vangistust. 35. Karistust individualiseerides ning võttes arvesse, et süüdistatav ei ole peale viimast tegu samalaadseid süütegusid toime pannud, peab kohus võimalikuks vabastada P.F karistuse kandmisest minimaalse katseajaga

§ 73

lg 1 alusel tingimusel, et ta ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78lg 1 alusel lugeda 8/9 katseaja kulgemist otsuse kuulutamisest, s.o alates 30.03.2021. MENETLUSKULUD 36. Kr

MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskulud riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 709,20 eurot. Menetluskulud on KrMS § 175 lg 1 p 9 tähenduses ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 4

lg 3 kohaselt on käesoleval juhul

§ 4231järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse tegemise ajal kehtib Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määrus nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1 kohaselt kehtestatakse alates
3. jaanuarist 2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega tuleb P.F-il tasuda riigituludesse menetluskuluna sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi ühe aasta jooksul, sest P.F selgitas kohtus, et tal ei ole võimalik menetluskulusid ühe korraga tasuda. /allkirjastatud digitaalselt/ Martin Tuulik Kohtunik 9/9