Obsah (8)

§ 429§ 428§ 431§ 432§ 162§ 168§ 4842§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2025, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-125214 Tsiviilasi Aktiva Finance Grou

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega 2 ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja loobub hagist.

§ 431lg 1 esimese lause järgi lõpetab kohus menetluse määrusega.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Hageja kinnitas kohtuistungil, et on hagist osalist loobunud ning palub mõista kostjalt välja

1. jaanuari 2025 menetlusdokumendis toodud summad. Hagist loobumise tõttu tuleb menetlus lõpetada põhinõudes 65 eurot 76 senti (5663,64 – 5597,88), intressis (431 eurot 71 senti), haldustasu nõudes (22 eurot 50 senti), sissenõudmiskulude nõudes (50 eurot), sissenõutavaks muutunud viivise nõudes (542 eurot 78 senti) ning viivise nõudes alates
2. augustist 2023 kuni
3. oktoobrini
5. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).
6. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 26,03% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30%. Seega ei ületa lepingu ja selle muutmise kokkuleppe järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
7. Tarbijakrediidilepingu puhul peab kohus kontrollima ka seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st
8. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Samas on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu 3 hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
9. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
10. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18134930, p 10).
11. Praegusel juhul palub hageja
12. jaanuari 2025 menetlusdokumendis mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 5597 eurot 88 senti ja viivise põhinõudelt alates
13. novembrist 2023 kuni põhivõla tasumiseni määras 22% aastas. Ka olukorras, kus kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, peaks kostja tagastama lepingu alusel saadud põhiosa. Kostja ei vabaneks viivise maksmise kohustusest. Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks analüüsida seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka siis, kui kohus asuks seisukohale, et esialgne võlausaldaja on seda kohustust rikkunud, tuleks kostjalt välja mõista hageja
14. jaanuari 2025 menetlusdokumendis toodud summad.
15. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja lepingu alusel saadud 5597 eurot 88 senti ja viivise põhinõudelt (5597 eurolt 88 sendilt) alates
16. novembrist 2023 kuni põhivõla tasumiseni määras 22% aastas. Vastavad arvutused on toodud hageja
17. jaanuari 2025 menetlusdokumendis. Kostja ei ole lepingu alusel saadud summade ega hageja arvutuste osas vastuväiteid esitanud.
18. Järgmisena käsitleb kohus menetluskulusid.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on loobunud kokku nõudest summas 1112 eurot 75 senti. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 5597 eurot 88 senti. Nõue, millest hageja loobus, moodustas hageja algsest nõudest ca 16%. Seega tuleb menetluskuludest jätta 16% hageja ja 84% kostja kanda. 12. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 1192 eurot (riigilõiv 665 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 507 eurot). Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga.

§ 4842järgi on maksekäsu kiirmenetluse põhjendatud kuluks 20 eurot.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1 esimene lause).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 507 eurot (3 h x 169 eurot/h). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Hageja lepingulise esindaja ajakulu (3 h) on kohtu hinnangul põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja kulu on seega 360 eurot (3 x 120). 4 13. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 1045 eurot (665 + 20 + 360). Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja menetluskulud 877 eurot 80 senti (1045 x 0,84). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (877 eurolt 80 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 5