Obsah (6)

§ 442§ 637§ 459§ 129§ 405§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ahti Kuuseväli Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2025. a, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn) Tsiviilasja number 2-24-16075 Ts

§ 442lg 10).

See ei välista käesoleva otsuse vaidlustamist, kuid ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lg 21).

Menetlusosalisel, kes soovib käesoleva otsuse vaidlustada, tuleb esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kätte toimetamisest. Kaebust ei saa esitada, kui otsuse avalikult teatavakstegemisest on möödunud viis kuud. Sõltumata sellest, kas apellant taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi, peab ta kaebetähtaja järgimiseks esitama apellatsioonkaebuse kaebetähtaja jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendus

1. Q esitas 22.10.2024 seadusliku esindaja vahendusel hagi Yi vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja laps. Hageja kasuks on kostjalt välja mõistetud elatis Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna poolt 05.11.2012 koostatud maksekäsuga nr 2-12-36925 summas 200 eurot kuus. Hageja on esitanud elatise suurendamise nõude, kuna vahepeal on toimunud seadusemuudatus.
2. Kohus võttis hagiavalduse 13.11.2024 menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul. Kostja vastust ei esitanud. Hageja ei ole hagiavalduses andnud nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 p-des 1 ja 2 on sätestatud, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt (

§ 459lg 2).

Hagiavalduses on taotletud varasemalt väljamõistetud elatise suurendamist. Hagi rahuldamise eelduste tuvastamiseks hindab kohus

§ 459lg 1 p-de 1 ja 2 asjaolusid.

Hageja selgituse kohaselt on võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga toimunud seadusemuudatus.

1. PKS § 97 p-s 1 on sätestatud, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Rahvastikuregistrist nähtub, et hageja on kostja laps. Hageja kasuks on kostjalt välja mõistetud elatis Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna poolt 05.11.2012 koostatud maksekäsuga nr 2-12-36925 summas 200 eurot kuus.
2. aastal, s.o maksekäsu väljastamise ajal toimus elatise välja mõistmine PKS § 101 kohaselt, mille järgselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
3. aastal oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 290 eurot. Käesolevalt PKS § 101 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Seega on hageja eelduslikult õigustatud saama elatist PKS §-s 101 toodud ulatuses.

§ 459

lg 1 p 1 ja 2 olevad eeldused on täidetud, kuna elatise maksekäsu tegemise ajal olnud asjaolud s.o seadus on muutunud. Täidetud on

§ 459kohased eeldused jõustunud otsuse muutmiseks korduvate kohustuste osas.

1. PKS § 101 lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise aluse. PKS § 101 lg 1 2 kohaselt on hetkel kehtiv elatise miinimummäär 287,72 eurot. Hageja on palunud mõista kostjalt välja elatise kindlas summas 287,72 eurot ühes kuus. Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt välja alates hagi esitamisest, s.o alates 22.10.2024 kuni Q täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) elatise hetkel kehtivas miinimummääras 287,72 eurot kuus.
2. Tsiviilasja hinna määramisel lähtub kohus

§ 129

lõikest 2, mis sätestab, et seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kuna hageja kasuks on juba jõustunud kohtuotsusega mõistetud välja elatis 200 eurot kuus, siis käesoleva hagi eesmärki arvestades tuleb hagihinna määramisel arvestada seda, kui palju suuremat elatis soovib hageja saada võrreldes olemasoleva kohtuotsuse alusel välja mõistetud elatisega1. Kuna varasemalt väljamõistetud elatise suurus on 200 eurot ning hageja soovib alates hagi esitamisest saada elatist 287,72 eurot, siis on käesoleva tsiviilasja hinnaks 789,48 eurot. Sellise hinnaga hagi lahendab kohus lihtsustatud korras

§ 405sätestatud reegleid järgides.

8. Vastavalt

§ 164

lg-le 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul alust

§ 164lg-s 1 sätestatud jaotusest kõrvalekaldumiseks.

Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli Kohtunik 1 Vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17 p 15 3