← Eesti

1-23-6966/71

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar
  2. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-6966 Kohtukoosseis Janika Kallin, Sten Lind ja Orvi Koik Kriminaalasi Kert Kingo süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §-de 209 lg 2 p 2, 344 lg 1 – 22 lg 3, 345 lg 1 järgi ja Martin Traadi süüdistuses KarS §-de 209 lg 2 p 2 – 22 lg 3, 344 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  3. septembri
  4. a otsus Apellandid süüdistatava Kert Kingo kaitsjad süüdistatava Martin Traadi kaitsja Prokurör Vahur Verte Kaitsjad Kert Kingo kaitsjad Elise Altroff (istungil ei osalenud) ja Oliver Nääs Martin Traadi kaitsja Jaak Siim Süüdistatavad Kert Kingo (isikukood 46803052759, ülejäänud isikuandmed maakohtu otsuses, KoTo II tlk 126) Martin Traat (isikukood 37203082728, isikuandmed maakohtu otsuses KoTo II tlk 126) Kannatanu ülejäänud Riigikogu Kantselei, volitatud esindaja I.A RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. septembri
  7. a otsus osaliselt, osas millega Kert Kingo tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning Martin Traat tunnistati süüdi KarS § 209 lg 1 p 1 - § 22 lg 3 järgi. Kvalifikatsioon on seega Kert Kingo puhul KarS § 209 lg 2 p 2 ja Martin Traadi puhul KarS § 209 lg 2 p 2 - § 22 lg
  8. 1
  9. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  10. Jätta Kert Kingo kaitsjate ja Martin Traadi kaitsja apellatsioonid rahuldamata.
  11. Rahuldada Kert Kingo kaitsjate taotlus apellatsioonimenetluse kulu kindlaks määramiseks ja hüvitamiseks osaliselt. Mõista Eesti Vabariigilt Kert Kingo kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu 1360,30 eurot.
  12. Rahuldada Martin Traadi kaitsja taotlus apellatsioonimenetluse kulu kindlaks määramiseks ja hüvitamiseks osaliselt. Mõista Eesti Vabariigilt advokaadibüroo Eipre & Partnerid kasuks Martin Traadi apellatsioonimenetluse kulu 735 eurot. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatavatel ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Maakohtu otsus.
  13. Prokuratuur esitas Kert Kingole süüdistuse KarS §-de 209 lg 2 p 2, 344 lg 1 – 22 lg 3, 345 lg 1 järgi ja Martin Traadile KarS §-de 209 lg 2 p 2 – 22 lg 3, 344 lg 1 järgi. Harju Maakohtu
  14. septembri
  15. a otsusega üldmenetluses: 1) mõisteti Kert Kingo osaliselt õigeks KarS § 209 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses (episoodis, mis on seotud 01.04.2022 arvega nr 20220401) ning KarS §-de 344 lg 1 – 22 lg 3 ja KarS § 345 lg 1 järgi esitatud süüdistuses (episoodides, mis on seotud 17.03.2022 arvega nr 20220329 ja 01.04.2022 arvega nr 20220401). 2) Kert Kingo tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 2 (episoodides, mis on seotud arvetega nr 20200401, nr 20200501, nr 20200601, nr 20210514 ja nr 20220329), KarS §-de 344 lg 1 – 22 lg 3 ja 345 lg 1 järgi (episoodides, mis on seotud arvetega nr 20200401, nr 20200501, nr 20200601 ja nr 20210514). Kert Kingole mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui Kert Kingo ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks loeti KarS § 78 p 1 alusel kohtuotsuse kuulutamise päev; 3) mõisteti Martin Traat osaliselt õigeks KarS §-de 209 lg 2 p 2 – 22 lg 3, 344 lg 1 järgi (episoodides, mis on seotud 17.03.2022 arvetega nr 20220329 ja 01.04.2022 arvega nr 20220401). 4) Martin Traat tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1, 2 – 22 lg 3, 344 lg 1 järgi (episoodides, mis on seotud arvetega nr 20200401, nr 20200501, nr 20200601 ja nr 20210514). Martin Traadile mõisteti KarS §-de 22 lg 5, 60 lg 2 ja 63 lg 1 alusel KarS §-de 209 lg 2 p-de 1 ja 2 – 22 lg 3 järgi karistuseks 6 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui Martin Traat ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks loeti KarS § 78 p 1 alusel kohtuotsuse kuulutamise päev; 5) rahuldati osaliselt kannatanu, Riigikogu Kantselei tsiviilhagi ning mõisteti Kert Kingolt Riigikogu Kantselei kasuks välja 7146 eurot; 6) määrati kindlaks ja mõisteti süüdistatavatelt välja menetluskulu, osa menetluskuludest jäeti riigi kanda; 2 7) määrati kindlaks asitõendite suhtes kohaldatavad meetmed. Maakohtu argumendid, mis puudutasid Kert Kingo ja Martin Traadi osalist süüdi tunnistamist, olid kokkuvõtlikult järgmised.
  16. Faktilised asjaolud, mis on tõendatud ja mille üle pooled ei vaielnud.        - - -    Kert Kingo oli süüdistuses kajastatud perioodil ehk ajavahemikul
  17. a kuni
  18. a Riigikogu liige ning seega ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes; Kert Kingo oli ajavahemikul
  19. maist
  20. a kuni
  21. oktoobrini
  22. a väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister; VA oli ajavahemikul
  23. juunist
  24. a kuni
  25. oktoobrini
  26. a väliskaubandusja infotehnoloogiaminister Kert Kingo nõunik; MK, HK ja RJ avaldasid
  27. oktoobril
  28. a ja
  29. oktoobril
  30. a Facebooki postitustes väiteid VA tegevuse kohta; VA käsitles MK, HK ja RJ avaldatut laimuna ja esitas
  31. märtsil
  32. a järgmised nõuded mittevaralise kahju hüvitamiseks: RJ vastu (tsiviilasi nr 2-20-3847); MK vastu (tsiviilasi nr 2-20-3856); HK vastu (tsiviilasi nr 2-20-3865). tsiviilasjades nr 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-3865 esindas kostjaid ehk RJ, MK ja HK Kert Kingo vahendusel ja palvel vandeadvokaat Martin Traat. Suurema osa RJ, MK ja HK õigusabikuludest tasus Kert Kingo; Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ väljastas Kert Kingole ja too esitas Riigikogu Kantseleile hüvitamiseks järgmised arved:
  33. aprilli
  34. a arve nr 20200401 (õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga) summas 1512 eurot, mille Kert Kingo tasus kahes osas,
  35. aprillil
  36. a ja
  37. aprillil
  38. a;
  39. mai
  40. a arve nr 20200501 (õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga) summas 1512 eurot, mille Kert Kingo tasus kahes osas,
  41. mail
  42. a ja
  43. mail
  44. a;
  45. juuni
  46. a arve nr 20200601 (õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga) summas 1512 eurot, mille Kert Kingo tasus kahes osas,
  47. juunil
  48. a ja
  49. juunil
  50. a;
  51. mai
  52. a arve nr 20210514 (õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga) summas 1440 eurot, mille Kert Kingo tasus
  53. mail
  54. a;
  55. märtsi
  56. a arve nr 20220329 (õigusalane konsultatsioon) summas 1170 eurot, mille Kert Kingo tasus
  57. märtsil
  58. a;
  59. aprilli
  60. a arve nr 20220401 (konsultatsioon seoses eelnõudega 504SE ja 519SE) summas 1125 eurot, mille Kert Kingo tasus
  61. juunil
  62. a; esitatud arvetest esimesed viis (s.o nr 20200401, 20200501, 20200601, 20210514 ja 20220329) esitas Martin Traat Kert Kingole õigusabiteenuste eest RJ, MK ja HKga seotud tsiviilasjades nr 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-3865; juhised selle kohta mida (milline selgitus – ringkonnakohtu märkus) arvetele kirjutada, andis Martin Traadile Kert Kingo; Kert Kingo suhtles Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ-ga mh ka küsimustes, mis puudutasid õigusloomet. 3
  63. Süüdistus ei ole põhjendatud osas, mis puudutab
  64. aprilli
  65. a arvet nr
  66. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad kaitsjate väidet, et
  67. aprilli
  68. a arve nr 20220401 selgitusega „konsultatsioon seoses eelnõudega nr 504SE ja 519SE) alusel osutatud õigusabiteenused olid seotud Kert Kingo tööga Riigikogus. Järelikult tulevad süüdistatavad selles episoodis õigeks mõista.
  69. Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ läbiotsimine ja menetlustoiminguga saadud tõendid on lubatavad. 4.1.1 Kaitsjate seisukoht, et prokuratuur esitas Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ läbiotsimiseks loa taotlemisel eeluurimiskohtunikule ebaõigeid andmeid, ei ole õige. Pole välistatud, et menetluse algfaasis, kui asjaolud ei ole veel selged, kajastataksegi kohtueelse menetluse dokumentides teavet, mis hiljem täpsustub või ei leia üldse kinnitust. Minetustel, millele kaitsja viitab, polnud kaalu, sest need ei mõjutanud mitte kuidagi eeluurimiskohtuniku otsustust. Samuti ei ole antud juhul alust öelda, et prokuratuur esitas läbiotsimist taotledes kohtule teadvalt ebaõigeid andmeid. 4.1.2 Kaitsjate väide, et Martin Traat ei saanud läbiotsimise ajal aru, et ta on kahtlustatav, ei ole veenev. Menetlustoimingu alguses tutvustati Martin Traadile läbiotsimismäärust, kus on kajastatud süüdistatava menetluslik staatus. Martin Traadilt võeti allkiri selle kohta, et ta on määrusega tutvunud. Asjaolu, et Martin Traat sai läbiotsimise ajal aru, et ta on kahtlustatav, kinnitas ka advokaadibüroo läbiotsimisel osalenud Advokatuuri esindaja, tunnistaja C. 4.1.3 Kaitsjate argument, et Martin Traadile ei tutvustatud läbiotsimisel nõuetekohaselt kahtlustatava õigusi ja kohustusi, on põhjendatud, aga see ei mõjuta menetlustoimingu ja selle käigus saadu lubatavust. Menetlejal oli KrMS §-de 33 lg 2 ja 35 1 lg 1 alusel kohustus tutvustada Martin Traadile kahtlustatava õigusi ja kohustusi ning võtta selle kohta süüdistatavalt allkiri. Seda ei tehtud ning järelikult rikuti kriminaalmenetlusõigust. Samas ei too kõik menetlusõiguse rikkumised kaasa tõendi lubamatuks tunnistamist. Kuivõrd alates 01.05.2023 kehtiva KrMS § 1603 lg 4 kohaselt loetakse allkirjastamisega võrdväärseks muu, taasesitamist võimaldav kinnitus allkirjastaja poolt juhul, kui kinnituse andja isik ja kinnituse andmise aeg on tuvastatavad, ei ole allkirja puudumine iseenesest oluline rikkumine. Märksa olulisem on, kas Martin Traadile päriselt selgitati õigusi ja kohustusi ning kas seda tehti kooskõlas KrMS § 351 lg 1 mõttega nii, et ta nende sisu mõistis. Viimasele küsimusele tuleb kindlasti vastata eitavalt. Samuti ei ole võimalik tagantjärele välja selgitada, kas menetleja selgitas Martin Traadile tema õigusi ja kohustusi või mitte. Kuigi läbiotsimisel osalenud menetleja kinnitas, et ta seda tegi, ei tutvustatud õigusi ilmselgelt viisil, millest süüdistatav oleks aru saanud. Menetleja ei veendunud, et Martin Traat mõistis kahtlustatava õiguste ja kohustuste sisu. 4.1.4 Otsustamaks, kas rikkumine toob kaasa läbiotsimise ja selle käigus saadud tõendite lubamatuks tunnistamise, tuleb küsida, kas seaduses sätestatud nõuete järgimisel oleks menetlustoimingu tagajärg olnud teistsugune. Sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt. Võimalik, et Martin Traat oleks pärast õiguste ja kohustuste selgitamist otsustanud, et ei soovi läbiotsimismääruses märgitud esemeid vabatahtlikult välja anda. See seisukoht poleks samas mitte kuidagi vääranud asjaolu, et menetlejal oli õigus määruses märgitu hankida ka süüdistatava kaasabita - tulemus oleks olnud sama. Sel põhjusel on läbiotsimisel leitu (sh ka andmed, mis saadi Martin Traadi arvutist) tõendina lubatav. 4
  70. Kohtul on õigus sisustada mõisteid „Riigikogu liikme töö“ ja „Riigikogu liikme tööga seotud kulud“. 5.1 Õige pole kaitsjate seisukoht, et kuna Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamine on täpselt reguleerimata, on Riigikogu liikmel seega vaba voli otsustada, millised kulutused on tema tööga seotud ja millised mitte. Kert Kingo kaitsjatega pole võimalik nõustuda ka selles, et isegi kohtul ei ole võimalik tõlgendada normi olukorras, kus seadusandja on jätnud täpsema regulatsiooni teadlikult kehtestamata. 5.2 Kohus ei saa jätta vaidlust lahendamata ning sel põhjusel on kohtu pädevuses mistahes õigusakti tõlgendamine. Seda nii juhtudel, kus norm tekitab vaidlusi kui ka siis, kui norm on jäetud sootuks kehtestamata. Antud juhul ei anna fakt, et seadusandja ei ole seaduse tasandil ette näinud konkreetset loetelu, millised kulutused on RKLS § 30 alusel hüvitatavad, alust käsitluseks, et Riigikogu liige saab kõnealuse sätte alusel taotleda ükskõik milliste kulude hüvitamist. Seadusandja on olnud RKLS § 30 sisustamisel piisavalt konkreetne: sätte alusel hüvitatakse kulud, mis on seotud Riigikogu liikme tööga. Mõistet „Riigikogu liikme töö“ ei või sisustada Riigikogu liikme mistahes ettevõtmistega. 5.3 Igasuguse töö- ja esindussuhte eesmärgiks on vastava organisatsiooni ülesannete täitmine (vrdl nt ATS § 6). Riigikogu liikme töö on avaliku võimu teostamine Riigikogule pandud ülesannete täitmiseks. Riigikogu liikme ülesanded, mida võib pidada tööks RKLS § 30 mõttes, tulenevad PS §-st
  71. Järelikult saavad tööga seotud kulud olla Riigikogu liikme tegevused, mis on suunatud PS §-s 65 sätestatud Riigikogu ülesannete täitmisele. Lisaks toodule paneb Riigikogu kodu- ja töökorra seadus Riigikogu juhatuse liikmetele, Riigikogu komisjonide esimeestele ja aseesimeestele täpsemad ülesanded ja kohustused. Poliitiku maine kujundamine, seda enam olukorras, kus see on sattunud löögi alla tema tegevuse tõttu mujal kui Riigikogule pandud ülesannete täitmisel, ei ole RKLS § 30 alusel hüvitatav kulu. Sellist tõlgendust toetab ka kehtiv kohtupraktika (RKÜKo 3-4-1-18-08). Kui lähtuda tõlgendusest, et igal Riigikogu liikmel on õigus vaidlusalust sätet suvaliselt sisustada, kujuneks RKLS §-s 30 sätestatud hüvitis sisuliselt palgalisaks. Selle võimaluse on Riigikohus välistanud.
  72. Käsiloleval juhul ei olnud RJ, MK ja HK õigusabikulud käsitletavad Kert Kingo kui Riigikogu liikme tööga seotud kuludena RKLS § 30 mõttes. 6.1 RKLS § 30 kohaselt hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% Riigikogu liikme ametipalgast Riigikogu juhatuse kehtestatud korras. Järelikult on hüvitise saamise eelduseks 1) Riigikogu liikmeks olek ja 2) kulutuste tekkimine seoses tööga Riigikogus. 6.2 Esitatud viiest arvest (s.o nr 20200401, 20200501, 20200601, 20210514 ja 20220329 ning mis esitati õigusabiteenuste eest RJ, MK ja HKga seotud tsiviilasjades nr 2-20-3847, 2-203856 ja 2-20-3865) neljal oli arvel oleva selgituse kohaselt osutatud teenuseks „õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu liikme tööga“ ning ühel „õigusalane konsultatsioon“. Kuigi termin „õigusalane konsultatsioon“ hõlmab ka õigusabi osutamist kohtumenetluses, ei olnud arved seotud Kert Kingo tööga Riigikogus järgmistel põhjustel. 6.3
  73. oktoobril
  74. a jagati sotsiaalmeedias Postimehe artiklit „Minister Kingo nõuniku avameelne avaldus“. RJ, MK ja HK avaldasid kommentaarid, millest hiljem kasvasid välja tsiviilasjad nr 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-3865, vastavalt
  75. oktoobril
  76. a (MK) ning
  77. oktoobril
  78. a (HK ja RJ). Sellel ajal oli Kert Kingo väliskaubandus- ja 5 infotehnoloogiaminister ning tema volitused Riigikogu liikmena olid Vabariigi Valitsuse liikmeks oleku ajal RKLS § 5 alusel peatunud. Volituste peatumise ajal ei laiene Riigikogu liikmele RLKS
  79. peatükis sätestatud Riigikogu liikme sotsiaalsed tagatised (nt palk, Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamine jmt). Kulutused, mis on tekkinud Vabariigi Valitsuse liikmelisuse tõttu, ei ole seostatavad Riigikogu tööga kaasnevate kulutustena ega ole RKLS § 30 alusel hüvitatavad. 6.4 Pole tähtis, et VA pöördus kohtusse hiljem, siis kui Kert Kingo ei olnud enam minister. Kulude hüvitamise põhjendatuse hindamisel on määrav nende sisu. Tsiviilasjades vaieldi Facebookis VA kohta postitatud faktiväidete õigsuse üle. Kert Kingol ei olnud asjaga muud seost kui asjaolu, et vaidluse esemeks olnud VA kohta käivad väited puudutasid aega, mil hageja oli Kert Kingo nõunik. Järelikult pole põhjust öelda, et RJ, MK ja HK kommentaaridest välja kasvanud tsiviilasjad olid otseselt seotud Kert Kingoga või tema tööga Riigikogus. Tegelikult mõistis seda ka Kert Kingo ise, sest ta kirjutas Martin Traadile
  80. märtsil 2020 saadetud e-kirjas, et „asi pole küll otseselt mulle suunatud, aga tunnen kohustust inimesi aidata, sest minu toetamise pärast on neil nüüd (sisutühjad) nõudeavaldused postkastidesse laekunud.“. MK õigusabikulusid tasus Kert Kingo kuni tunnistaja lahkumiseni erakonnast. Kui õigusabikulud oleks olnud seotud Kert Kingo tööga Riigikogus, ei oleks tunnistaja lahkumine erakonnast muutnud Kert Kingo jaoks kulu olemust ja hüvitamise alust. Kohtuvaidluse sisu MK erakonnast lahkumise tõttu ei muutunud. 6.5 Iseenesest on kaitsjatel õigus, et tsiviilvaidluste ajendiks olnud Facebooki postitusi võib seostada ka Kert Kingo kui poliitiku mainega. Samas ei ole maine taastamiseks ette võetavad tegevuses olukorras, kus poliitiku maine on sattunud löögi alla tema tegevusega väljapool Riigikogu tööd, seostatavad Riigikogu liikme tööga RKLS § 30 mõttes.
  81. Kert Kingo ja Martin Traat teadsid, et vaidlusalused kulud ei ole seotud Kert Kingo tööga Riigikogus ning arvetel nr 20200401, 20200501, 20200601 ja 20210514 on kajastatud ebaõiged andmed. 7.1 Martin Traat oli tsiviilasjades nr 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-3865 kostjate esindajaks. Esindajana teadis ta kohtuasjade sisu ning samuti seda, et vaidlused ei puudutanud Kert Kingo tööd Riigikogus. Lisaks teadis Martin Traat, et menetluste esemeks olnud probleemid tõusetusid ajal, mil Kert Kingo oli Vabariigi Valitsuse liige. Martin Traadi esitatud argumendid selle kohta, et Kert Kingo oli vaidlustes peamiseks teabeallikaks ning VA eesmärk oli kahjustada läbi kostjate hagemise Kert Kingot, ei seo kostjate õigusabikulusid Kert Kingo tööga Riigikogus. Tsiviilasjade esemeks olid Riigikoguga mitteseotud isikute vahelised vaidlused, mis puudutasid väidetavat laimamist ja valede faktiväidete esitamist küsimustes, millel puudus seos Kert Kingo tööga Riigikogus. Tsiviilvaidluste põhjal ei saanud Martin Traadil mitte kuidagi kujuneda arusaama, et vaidluste esemeks on Riigikogu liikme töö põhjal tõusetunud küsimused. 7.2 Arvetel nr 20200401, 20200501, 20200601 ja 20210514 kajastatud selgitus „Õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga“ ei kattu tegelikult osutatud teenuse sisuga. Kuna arvetele märgitud teenuse kirjeldus on praktikas pigem harva esinev spetsiifiline teenus, ei ole tegu juhusliku eksimusega. Järelikult kajastati arvetel teadlikult ebaõigeid andmeid ning varjati tegelikult osutatud teenuse sisu. Kuivõrd Martin Traat oli tsiviilasjades nr 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-3865 õigusabi osutajaks, sai advokaadibüroo sellise selgitusega arveid koostada üksnes Martin Traadi teadmisel ja korraldusel. Lastes märkida arvetele „õigusalane 6 konsultatsioon seoses Riigikogu tööga“ pidi Martin Traat mõistma, et ebaõigete andmete kajastamine on vajalik selleks, et Kert Kingo saaks arved esitada Riigikogu kantseleile kuluhüvitise saamiseks. Muud vajadust sellise teenusekirjelduse märkimiseks ei olnud. Kui Martin Traat ei oleks olnud teadlik eesmärgist kasutada neid arveid kuluhüvitise saamiseks, märkinuks advokaadibüroo arvetele osutatud teenuse tegeliku sisu. Toodu valguses ei ole usaldusväärsed Martin Traadi ütlused selle kohta, et ta sai alles
  82. a siis, kui Advokatuurilt tuli päring, teada, et Kert Kingo kasutas arveid kuluhüvitise saamiseks. Samuti ei ole eluliselt usutav, et Martin Traat kajastas arvetel osutatud teenuse ebaõigesti omal initsiatiivil. Seda, et Martin Traat sai sisendi temalt, kinnitas ka Kert Kingo. Järelikult andis Kert Kingo Martin Traadile juhiseid selle kohta, mida arvetel kajastada. 7.3 Kuna Kert Kingo tasus MK, HK ja RJ õigusabikulud üksnes osaliselt, väljastas advokaadibüroo arveid ka otse kostjatele. Nendel arvetel, mis Advokaadibüroo Eipre & Partnerid väljastas tsiviilasjades nr 2-20-3856 ja 2-20-3865 näiteks MKle ja HKle, märgiti arvele selgituseks konkreetse tsiviilasja number. Seevastu samades kohtuasjades Kert Kingole tasumiseks esitatud arvetel seda ei tehtud. Vahetegu näitab, et Kert Kingole esitatud arvetel jäeti konkreetne teenus, mis tavapäraselt arvetel kajastati, teadlikult nimetamata. 7.4 Järelikult korraldas Martin Traat vähemalt otsese tahtlusega valeandmetega arvete koostamise eesmärgiga võimaldada Kert Kingol küsida nende alusel Riigikogu Kantseleilt hüvitist arvetel märgitud summade ulatuses. Selline tegevus ehk kirjalik valetamine vastab KarS § 344 lg 1 ja § 209 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Martin Traat võltsis teadlikult dokumente ehk arveid, mille alusel oli võimalik omandada õigusi ehk saada Riigikogu Kantseleilt hüvitist. Oma teoga aitas Martin Traat ühtlasi kaasa Kert Kingo kui ametiisiku poolt kelmuse sooritamisele.
  84. märtsil
  85. a esitatud arvel nr 20220329 ei ole kajastatud ebaõigeid andmeid. Ülaltoodud arvel oli selgituseks märgitud „õigusalane konsultatsioon“. Tegu on üldise mõistega, mis hõlmab ka kohtumenetluses õigusabi osutamist. Järelikult ei kajastatud arvel ebaõigeid andmeid ja
  86. märtsil
  87. a esitatud arve nr 20220329 pole võltsitud. Selles osas tuleb Martin Traat KarS § 344 lg 1 järgi ja Kert Kingo KarS §-de 344 lg 1 – 22 lg 3, 345 lg 1 järgi õigeks mõista. Eraldiseisvalt tuleb lahendada küsimus, kas arve nr 20220329 esitamisel Riigikogu Kantseleile lõi Kert Kingo kannatanule tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus. Sellele küsimusele tuleb vastata jaatavalt.
  88. Süüdistus on põhjendatud osas, mis puudutab arvete nr 20200401, 20200501, 20200601, 20210514 ja 20220329 esitamisega seotud ametiisiku kelmust ja sellele kaasaaitamist. 9.1 Kert Kingo esitas ja Riigikogu Kantselei hüvitas Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ arvetel nr 20200401 (arve selgitus „õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga“), nr 20200501 (arve selgitus „õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga“), nr 20200601 (arve selgitus „õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga“), nr 20210514 (arve selgitus „õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga“) ja nr 20220329 (arve selgitus „õigusalane konsultatsioon“) kajastatud ja Kert Kingo poolt eelnevalt ka makstud summad. Kokku hüvitas Riigikogu Kantselei Kert Kingole nende arvete alusel 7146 eurot. 9.2 RKLS § 30 sätestatud kulude hüvitamise korda reguleerivad sätte alusel väljastatud Riigikogu juhatuse otsused Riigikogu liikme tööga seotud kulutuste hüvitamise kohta. Tunnistaja, Riigikogu Kantselei finantsosakonna juhataja LK ütlustega on tõendatud, et 7 Riigikogu Kantselei finantsosakond kontrollib esitatud dokumentide vastavust kehtivale korrale. 9.3 Kriminaalasjas on tõendatud, et Kert Kingo esitatud taotluste lahendamisega tegelenud tunnistajatel LKl, TOl ja AMl ei tekkinud kahtlust, et Kert Kingo esitatud arved ei pruugi olla seotud tema tööga Riigikogus. Samas on LK ütlustega tõendatud ka asjaolu, et kuna Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond ei suuda piiratud eelarve tõttu teenindada kõiki Riigikogu liikmeid, on leitud, et Riigikogu fraktsioonid või nende liikmed võivad võtta juriidilisi arvamusi ka advokaadibüroodelt. Sealjuures ei ole Riigikogu Kantseleil õigust teha järelevalvet Riigikogu liikme töö sisu üle ja kontrollida, kes millise eelnõuga tegeleb. Sel põhjusel usaldatakse Riigikogu liiget, kui too kirjutab, et on saanud juriidilist nõustamist seoses oma tööga Riigikogus. Tunnistaja LK märkis ka seda, et kui Riigikogu Kantseleil oleks olnud teave, et arved puudutavad kohtuvaidlustega seotud õigusabikulusid, oleksid nad küsinud Riigikogu liikmelt või fraktsioonilt täpsustavat infot. 9.4 Järelikult oleks Riigikogu Kantselei jätnud väljamakse tegemata ja saatnud arved fraktsioonile üle vaatamiseks juhul, kui arvetel oleks kajastatud teenuse sisu õigesti. Kuna arvetel puudus teave teenuse sisu kohta (nt ei olnud seal viidet, et tegu on kohtumenetluses osutatud õigusabikuludega ning kohtuasja number), ei saanudki Riigikogu kantselei ametnikel taotlusi lahendades tekkida kahtlust, et tegelikkuses ei ole arved seotud Riigikogu liikme tööga. Seega olid Riigikogu Kantselei ametnikud viidud tegelikest asjaoludest eksimusse, kuna arvetel oli just taoliste kahtluste tekkimise vältimiseks neljal arvel teadlikult märgitud ebaõige ja ühel arvel liiga üldine teenuse kirjeldus. Lisaks andis Kert Kingo kinnituse, et teenused on seotud tema tööga Riigikogus. Seetõttu pidas Riigikogu Kantselei ekslikult Kert Kingo esitatud arveid seotuks Riigikogu tööga ja hüvitas süüdistatavale kokku 7146 eurot. Ainetud on Kert Kingo kaitsjate väited, et kelmuse koosseis pole täidetud, sest pole teada, mis oleks saanud juhul, kui Riigikogu Kantselei ametnikud oleks saanud teada, et arved on seotud kohtuvaidlustega. Antud juhul on tõendatud, kuidas oleks Riigikogu Kantselei finantsosakond käitunud: tunnistaja LK tõi näite OL kohta, kelle esitatud arve lükati tagasi. 9.5 Eeltoodu tõttu on Kert Kingo tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS §-de 344 lg 1 – 22 lg 2, 345 lg 1 ja 209 lg 2 p 2 järgi osas, mis puudutab arveid nr 20200401, 20200501, 20200601, 20210514 ja
  89. Martin Traadi tegevus vastab KarS § 344 lg 1 ja § 209 lg 2 p 2 – 22 lg 3 osas, mis puudutab arveid nr 20200401, 20200501, 20200601 ja
  91. Süüdistatavate tegevus tuleb lisaks kvalifitseerida KarS § 209 lg 2 p 1 tähenduses korduvusena. 10.1 Vaatamata sellele, et süüdistatavate teod olid suunatud ühe kannatanu vastu ning tehiolud olid sarnased, ei ole prokuratuuril õigus, et tegu oli jätkuva teoga. Kuigi Kert Kingol oli alguses kavas maksta kolme tuttava õigusabikulud (millest ta teavitas ka Martin Traati), ei ole põhjust väita, et Kert Kingol oli juba algusest peale plaanis taotleda Riigikogu Kantseleilt kõikide kulude hüvitamist. Kert Kingo andis Martin Traadile juhtnöörid, mida arvele kirjutada, enne iga arve koostamist ning mitmel korral oli hüvitise taotluste esitamisel ca aastane vahe. Järelikult oli tegu eraldiseisvate episoodidega.
  92. Kert Kingo ja Martin Traadi süüd välistavaid asjaolusid ei ole. 11.1 KarS § 39 lg 1 järgi puudub isikul süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on talle vältimatu. Kahtlemata on Riigiprokuratuuri meedias avaldatud seisukohtadel 8 kaalu õigusaktide tõlgendamisel ning lehelugejal võib tekkida põhjendatud ootus, et kui kujundada oma käitumist vastavalt riigiprokuröri avaldatud seisukohtadele, siis on seadusega pahuksisse minek välistatud. Samas tuleb selle hindamisel, kas nn T ja L juhtumite lõpplahendused andsid süüdistatavatele alust arvata, et nende tegevus on seaduslik, arvestada järgmiste asjaoludega. 11.2 Esiteks ei ole käsilolevas kaasuses vajadust lahata küsimusi, milles seisneb Riigikogu liikme töö ja millised tööga seotud kulutused on põhjendatud. Kriminaalasjas on tuvastatud, et õigusabikulud, mille hüvitamist Kert Kingo taotles, tekkisid tsiviilkohtumenetlustes ja need ei olnud mitte kuidagi seotud Kert Kingoga. Ka leidsid vaidluste esemeks olnud sündmused aset ajal, mil Kert Kingo volitused Riigikogu liikmena olid Vabariigi Valitsuse liikmeksoleku tõttu peatunud. Lisaks leidis tõendamist, et mõlemad süüdistatavad olid nendest asjaoludest teadlikud. 11.3 Teiseks tõlgendab vaidluste korral norme kohus ja prokuratuuri tõlgendus ei ole kohtu jaoks siduv. Normi tõlgendamiseks ei ole tingimata vajalik selle adressaadi nägemus mingi mõiste sisustamise kohta. 11.4 Kolmandaks saab analoogiat rakendada juhul, kui võrreldakse võrreldavaid. Kaitsjate viidatud nn T ja L kaasuste asjaolud ei sarnane nii suurel määral käsiloleva kaasuse asjaoludega, et annaks keskmisele inimesele alust arvata, et lahendus peaks olema sama. Taaskord tuleb arvestada, et sündmused, mille tõttu kohtuvaidlused ja ka kulud tekkisid, leidsid aset ajal, mil Kert Kingo oli Vabariigi Valitsuse liige. 11.5 Neljandaks oli Kert Kingo jaoks eksimus KarS § 39 lg 2 tähenduses lihtsasti välditav. Kert Kingol oli võimalik pöörduda Riigikogu Kantselei finantsosakonna või EKRE fraktsiooni poole. RKLSS § 30 alusel tehtud Riigikogu juhatuse otsus Riigikogu liikme tööga seotud kulutuste hüvitamise kohta näeb ette konkreetse otsustusprotsessi juhuks, kui kulude hüvitamisel tekib küsitavusi. 11.6 Pigem viitavad tuvastatud asjaolud sellele, et varasemad Riigikogu liikme kuluhüvitistega seotud juhtumid ei saanud anda süüdistatavatele teadmist, et MK, HK ja RJ õigusabikulud on käsitletavad kuludena, mis on seotud Kert Kingo tööga Riigikogus. Kuivõrd Kert Kingo taotlus puudutas samuti kohtuvaidlustega seotud kulude hüvitamist ning ta oli kursis, et Riigikogu Kantselei on varem OL taotluse lahendamisel asunud seisukohale, et tegu pole kuludega, mis on seotud Riigikogu liikme tööga, oli Kert Kingo seega teadlik, et ka tema taotlused on alusetud. Selle varjamiseks vormistatigi arved nii, et nendel ei kajastunud teenuse tegelik sisu. 11.7 Viimaks ei ole kaitsjate viidatud artiklites avaldatud seisukohti selle kohta, nagu poleks Riigikogu Kantseleile varalise kasu saamiseks ebaõige ettekujutuse loomine kuritegu.
  93. Martin Traadi kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks tuleb rahuldada osaliselt. 12.1 Kuna Martin Traat tuleb osaliselt talle esitatud süüdistuses õigeks mõista, jäävad tema menetluskulud KrMS § 181 lg 1 alusel osaliselt riigi kanda. Martin Traadi valitud kaitsja Jaak Siimu osutatud õigusabiteenuse tunnihind 140 eurot on mõistlik. Põhjendatud pole taotlus, mis puudutab kaitsjate omavahelisteks aruteludeks kulunud aja eest arvestatud tasu. Tegu pole õigusteenusega AdvS § 40 järgi. Ka ei ole põhjendatud kulud, mis puudutavad teisi menetlusi ning kulud, mis tekkisid tagajärjetuks jäänud taotluste tõttu. Eeltoodu tõttu tuleb Martin 9 Traadi kaitsja Jaak Siimu põhjendatud ajakuluks lugeda kokku 86,85 tundi ning Martin Traadi osalise õigeksmõistmise tõttu tuleb riigil hüvitada 1/4 mõistlikuks peetud menetluskulust. Järelikult tuleb riigi kanda jätta 3039,75 eurot. Ülejäänu jääb Martin Traadi enda kanda.
  94. Maakohus tegi motiveeritud kohtuotsuse kättesaadavaks selle kuulutamise päeval ehk
  95. septembril
  96. a. Maakohtu otsuse vaidlustasid süüdistatavaid süüdi mõistvas osas Kert Kingo kaitsjad ja Martin Traadi kaitsja. Kert Kingo kaitsjate apellatsioon.
  97. Kert Kingo kaitsjad taotlevad tühistada Harju Maakohtu
  98. septembri
  99. a otsus osas, millega Kert Kingo tunnistati süüdi ning temalt mõisteti välja menetluskulud. Kaitsjad paluvad jätta tsiviilhagi läbi vaatamata ning jätta Kert Kingo apellatsioonimenetluse kulu riigi kanda. Apellantide argumendid on lühidalt järgmised. Maakohtu tuvastatud ja otsuse p-des 28-44 ning 88-89 kajastatud fakte ning järeldusi pole alust vaidlustada, kuid ringkonnakohtul tuleks ümber hinnata järgmised maakohtu õiguslikud argumendid ja järeldused: - vandeadvokaat Martin Traadi osutatud teenused ei ole seotud Kert Kingo tööga Riigikogus (maakohtu otsuse p-d 52-77); - Kert Kingo ja Martin Traat olid teadlikud, et Martin Traadi osutatud teenused ei ole seotud Kert Kingo tööga Riigikogus (maakohtu otsuse p-d 78-87); - Riigikogu Kantselei ametnikud tegid varakäsutuse, olles viidud tegelikest asjaoludest eksimusse (maakohtu otsuse p-d 90-104, 109); - Kert Kingo ei tegutsenud keelueksimuses (maakohtu otsuse p-d 110-125).
  100. Martin Traadi osutatud teenused olid seotud Kert Kingo tööga Riigikogus. 15.1 Maakohus asus seisukohale, et tsiviilasjades nr 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-3865 osutatud õigusabiteenuse kulud ei olnud seotud Kert Kingo tööga Riigikogus, sest 1) nõuete aluseks olnud avaldused tehti ajal, mil Kert Kingo oli minister; 2) maine kaitsmisele suunatud kulud ei ole seotud Riigikogu liikme tööga. Maakohus möönis, et kohtuvaidlustega kaasnev kulu tekkis ajal, mil Kert Kingo oli Riigikogu liige ning tsiviilvaidluste ajendiks olnud postitusi on võimalik seostada Kert Kingo kui poliitiku mainega (maakohtu otsuse p-d 63 ja 67). Samas leidis kohus, et kulud pole seotud Kert Kingo tööga Riigikogus, kuna süüdistatav ei olnud hagiavalduste esitamise ajal Riigikogu liige. See järeldus ei ole õige järgmistel põhjustel. 15.2 Laiem avalikkus ei seosta isiku mainet konkreetse ametipositsiooniga. Üldistatult on maine ühiskonna hinnang inimesele ning sellele, kui usaldusväärseks, vastutustundlikuks ja pädevaks teda peetakse. Isiku maine kujuneb välja pika aja jooksul ning mõjutab otseselt teiste suhtumist temasse. Avalikkuse ja meedia kujundatud arusaamad on püsivad. Sel põhjusel võivad varasemad sündmused ja negatiivne kajastus mõjutada inimese mainet ning usaldusväärsust pikema aja jooksul, kandudes edasi ka tema hilisematesse tegevustesse. Juhul, kui tsiviilvaidluse sisu kahjustab poliitiku mainet ning avaldab sellele mõju mh ajal, mil ta on 10 Riigikogu liige, ei ole õige siduda kulude põhjendatust nende tekkimise aluseks olnud laimavate avalduste ajahetkega. Maine seisukohalt võib olla määravam see, mis hetkel hakatakse avalikel kohtuistungitel isiku mainega seotud küsimusi arutama. Ka ei ole poliitiku maine rangelt seotud tema ametikohaga (nt minister, Riigikogu liige, linnapea jms). 15.3 Maine kaitsmine võib olla Riigikogu liikme tööga seotud kulu. Vaatamata sellele, et maakohus korduvalt rõhutab, et käsiloleva kaasuse kontekstis ei ole Riigikogu liikme töö määratlemine vajalik, on kohus sellegipoolest hinnanud (ja rõhutanud oma pädevust seda teha), milliste ülesannete täitmisega on Riigikogu liikme töö seotud ja millistega mitte. 15.4 Esmajoones on ekslik maakohtu seisukoht, nagu oleks kulu seos Riigikogu liikme tööga fakt, mille tõele vastavust on võimalik kinnitada või ümber lükata. Asjaolu, kuidas Riigikogu liige hindab kulu seost oma tööga, on väärtusotsustus, mida ei saa tõendamisel lugeda objektiivselt tõele vastavaks või mittevastavaks. 15.5 Kui pidada Riigikogu liikme tööga seotud kulutusi faktiks, mida on võimalik kontrollida, siis on ekslik tõlgendus, mille järgi on Riigikogu liikme tööga seotud kitsalt PS § 65 ning Riigikogu töö- ja kodukorra seaduses Riigikogu liikmetele sätestatud ülesannete täitmisega kaasnevad kulutused. Nii näeb RKLS ette mitmed hüvitised, mis ulatuvad PS § 65 loetletud ülesannete täitmisest kaugemale (nt §-des 31 ja 33 sätestatud eluasemekulude ning volituste lõppemise hüvitis). Lisaks on Riigikogu juhatuse otsusena vastu võetud Riigikogu liikme tööga seotud kulutuste hüvitamise korras ette nähtud veel selliste kulude hüvitamine nagu sõidukulud, side- ja postikulud (sh kodulehe loomise kulud), lähetuskulud, bürookulud (sh perioodika tellimine ja kulud visiitkaartidele), koolituskulud, esindus- ja vastuvõtukulud (sh esindusrõivaste üüri- ja laenutuskulu, kulud toitlustusele ja kingitustele ning muud kulud, mis on seotud kohtumistega valijatega), tõlketeenuse kulud, majutuskulud, uuringute, ekspertiiside, õigusalase nõustamise ja päringute kulud. Eelneva valguses on tõlgendus Riigikogu liikme tööga seotud kulutustest nii kehtivate õigusaktide kui ka senise kohaldamispraktika järgi oluliselt laiem. Kui hüvitatavaks kuluks peetakse seda, et Riigikogu liige on esindusüritustel väärikalt riides ning tal on enda esitlemiseks visiitkaardid või kodulehekülg, on järelikult hüvitatav ka kulu, mis on seotud Riigikogu liikme isikuga ja evib otsest mõju tema mainele valijate silmis. 15.6 Maakohus tugines oma järelduste põhjendamisel RKÜKo nr 3-4-1-18-08 märgitule, mille kohaselt tuleb Riigikogu liikme hüvitiste liigi ja ulatuse puhul arvestada PS § 60 lg 2 ja § 62 silmas peetud eesmärke. Kohtuotsuse juurde lisatud eriarvamuse kohaselt ei olnud aga tegu asjakohase teemapüstitusega. 15.7 Riigikogu liige on oma tegevuses vaba ja sõltumatu ning peab esindama rahva huve. Selleks, et rahvasaadik saaks oma ülesandeid tõhusalt täita, peab tal olema rahva usaldus. Juhul, kui Riigikogu liikme mainet rünnatakse või tema usaldusväärsust õõnestatakse, siis võib see takistada kohustuste sõltumatut ja efektiivset täitmist. Poliitiku maine on professionaalne vara, mis mõjutab tema suutlikkust oma tööd teha. Maine kahjustamine võib vähendada poliitiku autoriteeti ja mõjuvõimu seadusandlikus protsessis ning piirata tema võimekust esindada rahva huve. Täiendavalt mõjutab Riigikogu liikme maine suhtlust valijatega, milleks on RKTS § 46 lg 3 järgi ette nähtud iga neljas töönädal. 11 15.8 Maakohus ei lugenud ebausaldusväärseks Kert Kingo ütlusi, et kulutuste kandmise eesmärgiks oli tema maine kaitsmine. Uuritud tõendite põhjal pole püstitatud ka ühtegi alternatiivset põhjendust, miks pidanuks Kert Kingo soovima kanda MKle, RJle ja HKle tsiviilvaidlustega tekkinud kulud. MK puhul pidas maakohus võimalikuks, et kulude eest tasumine katkes, sest MK lahkus EKRE-st, kuid siin selgitas Martin Traat, et põhjuseks oli fakt, et meedias hakati Kert Kingo kuluhüvitiste kasutamise vastu huvi tundma. Kert Kingo ja Martin Traadi sõnul oli Kert Kingo vaidlusalustes tsiviilasjades oluliseks infoallikaks ja tunnistajaks, ka jaatas Kert Kingo, et kostjate avaldatud väited, mille tõttu VA neid hages, põhinesid Kert Kingo poolt jagatud teabel. Seega on tõendatud, et tsiviilvaidlustel oli Kert Kingoga oluline puutumus ja need said mõjutada Kert Kingo mainet. 15.9 Eeltoodu tõttu on maine kaitsmiseks tehtud kulud Riigikogu liikme tööga seotud kulud.
  101. Riigikogu liikme töö kitsendamine kujutab määratletuse ja ettenähtavuse põhimõtte rikkumist. 16.1 Mõisted „Riigikogu liikme töö“ ja „tööga seotud kulutused“ on määratlemata mõisted. Üldistatult on kriminaalasjas keskseks küsimuseks, kas Martin Traadi poolt MKle, RJle ja HKle osutatud õigusteenus on seotud Kert Kingo tööga Riigikogus või mitte. Kui vastus on jaatav, ei ole Martin Traadi esitatud arvetel kajastatud ebaõigeid andmeid (etteheide KarS §de 344 ja 345 järgi) ning nende esitamise läbi ei ole toimunud kellegi eksitamist varalise kasu saamise eesmärgil (KarS § 209). 16.2 Asudes seisukohale, et maine kaitsmine ei ole seotud Riigikogu liikme tööga, tõlgendas maakohus Riigikogu liikme töö ja sellega seotud kulude mõistet kitsendavalt ning muutis võimalikuks KarS §-de 344, 345 ja 209 laiendava tõlgendamise. See kujutas endast määratletuse ja ettenähtavuse põhimõtte rikkumist. 16.3 Kuigi karistusõiguses ei ole määratlemata õigusmõistete kasutamine välistatud, on määratletuspõhimõttest tulenevalt oluline, et süüteokoosseisu tunnuseid tõlgendataks viisil, mis võimaldab igaühel ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada (RKKKo 3-1-1-516 p 7). Keelatud on arendada karistusseaduse regulatsiooni edasi väljapoole seaduses endas selgelt ette antud karistatavuspiire, st karistusõigusnormi sisu avamine ei tohi viia normi piiridest väljumiseni ega nende juhtumite hõlmamiseni karistusnormiga, mida seadusandja pole soovinud karistatavaks kuulutada (RKKKo 4-17-4621 p 14). Võttes arvesse, et 1) RKLS (ega ükski muu seadus) ei defineeri Riigikogu liikme tööd või sellega seonduvaid kulutusi; 2) Eesti kohtud ei ole lahendanud käesolevale kriminaalasjale sarnanevate tehioludega süüdistusetteheidet ning 3) Riigiprokuratuuri esindaja on avaldanud, et kuluhüvitistega seonduvat ei käsitleta kriminaalkuriteona, ei olnud Riigikogu liikme töö mõiste kitsendav tõlgendamine ja sellega kaasnev karistusõiguslik vastutus Kert Kingole ettenähtav.
  102. Kert Kingo käitumises ei ole tõendatud ei dokumendi võltsimise, võltsitud dokumendi kasutamise ega kelmuse subjektiivne koosseis. 17.1 Maakohus ei arvestanud Kert Kingo ütlustega osas, mis need puudutasid etteheidetavate tegude subjektiivset külge. 12 17.2 Maakohus märkis otsuse p-s 78 (ja kordas otsuse p-s 116 üle), et Kert Kingole (ja Martin Traadile) oli teada, et kulude tekkimise aluseks olnud sündmuste ajal ei olnud Kert Kingo Riigikogu liige ning et kulu ei olnud seotud Riigikogu liikme tööga. Kohtu järeldus ei ole kooskõlas uuritud tõenditega. Tahtluse tuvastamiseks ei piisa tõdemusest, et kulud ei olnud seotud tööga Riigikogus. 17.3 Maakohus ei lugenud Kert Kingo ütlusi ebausaldusväärseks ja järelikult on Kert Kingo ütlustega tõendatud, et ta 1) lähtus arvetel kajastavate kulude sõnastamisel Riigikogu Kantselei juhistest, mille kohaselt pidi arvele olema märgitud „õigusabiteenus“ ilma tsiviilasja numbrita ning 2) tema hinnangul olid õigusvaidlused VAga tema kui Riigikogu liikme mainet kahjustavad ning maine kaitsmiseks vajalikud kulud olid seotud tema töö ja positsiooniga Riigikogus. Tõendeid, mis kinnitaks, et Kert Kingo lähtus arvete sõnastuse osas millestki muust, kui Riigikogu kantselei koolitusel saadud juhistest, ei ole uuritud. 17.4 Eeltoodu tõttu tuvastas maakohus Kert Kingot süüdi tunnistades ainult objektiivse koosseisu tuvastamisega ning ei arvestanud, et Kert Kingol ei esinenud tahtlust talle etteheidetavate kuritegude toime panemiseks. Kuivõrd Kert Kingo ei teadnud, et tema maine kaitsmisega seotud kulud ei ole käsitletavad Riigikogu liikme tööga seotud kuluna ning kuna KrMS § 7 lg 3 alusel tuleb kriminaalmenetluses tõlgendada kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tema kasuks, ei ole Kert Kingo käitumises tõendaud ei dokumendi võltsimise, võltsitud dokumendi kasutamise ega kelmuse subjektiivne koosseis.
  103. Maakohus eksis eksimuse kui kelmuse koosseisulise tunnuse sisustamisel. 18.1 Maakohtu hinnangul tegi Riigikogu Kantselei varakäsutuse sel põhjusel, et nad viidi teenuse sisu osas eksimusse (maakohtu otsuse p 87). Eksimuse sisustas maakohus seeläbi, et arvete sisu tõttu ei saanud ametnikel tekkida kahtlust, et need pole seotud Riigikogu liikme tööga (maakohtu otsuse p 103). Maakohtu seisukoht ei ole õige järgmistel põhjustel. 18.2 Eksimus kujutab ebaõiget ettekujutust tegelikest asjaoludest; kelmus eeldab, et asjaolude moonutamine käiks sellise objekti kohta, mida vastav isik peab reflekteerima. Õiguskirjanduses on toodut näitlikustatud järgmiselt: „Nii ei ole tegemist kelmusega, kui isik võtab riidehoiust välja talle mittekuuluva mantli: riidehoidja ei pea kontrollima numbri esitaja omandiõigust riietusesemele“ (J. Sootak, P. Pikamäe, Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, Juura 2001, komm 10.1). Antud juhul pidi Riigikohtu Kantselei kontrollima kitsalt seda, kas saadiku poolt esitatud dokumendid vastavad Riigikogu juhatuse kehtestatud korrale. Ametnikud ei pidanud kontrollima, kas Kert Kingo kantud kulud on seotud Riigikogu liikme tööga või mitte ning ükski kantselei töötaja sellist kontrolli ka ei teinud. Järelikult ei saanud ametnikud sattuda eksimusse kulude hüvitamise põhjendatuse (aluse olemasolu) osas, kuna selle kontrollimise kohustust ja pädevust Riigikantselei ametnikel ei olnud. 18.3 Maakohus ei nõustunud sellega nagu poleks teada, mis saanuks juhul, kui Kert Kingolt oleks kulutuste kohta küsitud täiendavaid küsimusi ehk kas varakäsutus oleks tehtud ka juhul, kui keegi poleks eksimuses olnud (maakohtu otsuse p 109). Kohtu hinnangul piisas sellest, et kahtluste või küsimuste tekkimise korral pidanuks kantselei töötajad pöörduma fraktsiooni poole. Seda, mida oleks fraktsioon olukorrast tegelikult arvanud, asjas välja selgitatud pole. Väitmaks, et fraktsiooni hinnangul ei oleks maine kaitsmisele suunatud kulutused käsitletavad Riigikogu liikme tööga seotud kulutustena RLS § 30 mõttes, oleks pidanud seda asjaolu ka 13 tõendama. Kuna seda ei tehtud, siis esineb kõrvaldamata kahtlus, kas juhul, kui Riigikantselei töötajad oleksid pöördunud fraktsiooni poole, oleks kulutuste hüvitamisest üldse keeldutud. Kui vastus sellele küsimusele on eitav, pole kelmusest rääkimine asjakohane. Eksimuse ja varakäsutuse vaheline põhjuslik seos on oletuslik, sest fraktsiooni tahet ei ole välja selgitatud.
  104. Kelmuse objektiivse ja subjektiivse koosseisu jaatamise korral on Kert Kingo süü välistatud KarS § 39 lg 1 alusel. 19.1 Maakohus möönis otsuses, et Riigiprokuratuuri varasemate väljaütlemiste tõttu tõusetub küsimus Kert Kingo keelueksimusest KarS § 39 lg 1 mõttes (maakohtu otsuse p 114). Küll aga asus maakohus põhjendamatult seisukohale, et 1) prokuratuuri tõlgendus pole kohtu jaoks õiguse allikas; 2) nn T ja L juhtumite asjaolud pole võrreldavad käsiloleva kriminaalasja asjaoludega ning 3) eksimuse vältimiseks oli Kert Kingol võimalik pöörduda Riigikogu Kantselei finantsosakonna või EKRE fraktsiooni poole (maakohtu otsuse p-d 117-120). Maakohtu põhjendused ei välista Kert Kingo eksimust järgmistel põhjustel. 19.2 Vastab tõele, et õigust kohaldab ainult kohus. Samas ei olnud Kert Kingol süüdistusaktis kirjeldatud sündmuste ajal võimalust tutvuda praktikaga, mis heitnuks valgust kohtu võimalikele tõlgendustele talle etteheidetava käitumise osas. Ainuke avalik allikas, millele Kert Kingo sai tugineda, oli Riigiprokuratuuri avaldus selle kohta, et prokuratuuril pole kehtiva seaduse valguses pädevust uurida saadikute kuluhüvitistega seonduvat. Sellest, et kohus ei jaga prokuratuuri seisukohta, sai Kert Kingo teada maakohtu
  105. septembri
  106. a otsusest. Asjaolu, et keelueksimuse vältimatust sisustades saab tugineda asjaolule, kuidas menetlejad ise õiguslikku olukorda tõlgendasid, on oma praktikas rõhutanud ka riigikohus (RKKKo 3-1-1-33-16 p 22.1). 19.3 Lisaks on nn T ja L juhtumid käsiloleva kaasusega võrreldavad. Mõlemas viidatud asjas oli keskseks küsimuseks, milliste kulutustee taotlemist võib Riigikogu liige RKLS § 30 alusel taotleda. Nn T kaasuses väitis Riigiprokuratuur, et prokuratuur ei kontrolli kulutuste seost Riigikogu liikme tööga. Käsilolevas asjas on probleemipüstitus sama – etteheidetavad kulutused saavad olla asjakohased siis, kui Riigikogu liige ei sisusta tema tööga seotud kulutusi samal moel nagu seda teeb kohus. Kohtuni jõuab küsimus lahendamiseks mõistetavalt selle kaudu, kui prokuratuur näeb probleemi. Kuigi ka nn T ja L kaasuses tõstatati kahtlus, et kulud, mille hüvitamist taotleti ei olnud seotud saadikute tööga Riigikogus, ei alustatud nendes asjades kriminaalmenetlust. Sel põhjusel lähtuski Kert Kingo Riigiprokuratuuri varasemast seisukohast, et kuluhüvitiste kasutamisega seonduvat prokuratuur kriminaalmenetluse raames ei lahenda ega uuri. 19.4 Viimaks ei ole Riigikogu Kantselei ja fraktsioon õigusspetsialistid. Kohtus üle kuulatud Riigikogu Kantselei finantsosakonna töötajad ütlesid, et nemad ei kontrolli ega sisusta Riigikogu liikme tööga seotud kulusid. Vaidluse all pole ka see, et kantselei ametnike või fraktsiooni näol ei ole tegemist õigusteadmistega isikutega, kes võiksid anda usaldusväärset nõu selle kohta, millised kulud on seaduse tõlgendamisel käsitletavad Riigikogu liikme tööga seotud kuluna. Järelikult pole maakohtu näide kohane, sest mõlema maakohtu toodud näite puhul pole tegu inimestega, kelle poole pöördumine olnuks õigusnormi sisuks oleva keelu olemaasolus veendumiseks asjakohane. Martin Traadi kaitsja apellatsioon. 14
  107. Martin Traadi kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu
  108. septembri
  109. a otsus osas, millega Martin Traat tunnistati süüdi, karistati ning temalt mõisteti välja menetluskulud. Apellant palub ringkonnakohtul teha uue otsuse, millega mõista Martin Traat KarS §-de 209 lg 2 p-de 1, 2 ja 344 lg 1 järgi täielikult õigeks ning rahuldada kaitsja taotlus hüvitada Martin Traadile tema poolt valitud kaitsjale nii kohtueelses menetluses, kui ka maa- ja ringkonnakohtumenetluses makstud tasu. Kaitsja on seisukohal, et maakohus rajas otsuse osaliselt lubamatutele tõenditele, tegi tõendite hindamisel vigu ning rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Vead viisid materiaalõiguse väära kohaldamiseni ja tõid kaasa ebaõige kohtuotsuse. Apellandi argumendid on kokkuvõtlikult järgmised.
  110. Läbiotsimised advokaadibüroos ja raamatupidamisteenust osutanud äriühingus olid ebaseaduslikud ja menetlustoimingutega saadud tõendid on lubamatud. 21.1 Prokuratuur esitas eeluurimiskohtunikult advokaadibüroo ja raamatupidamisteenust osutanud äriühingu läbiotsimist taotledes teadvalt valeandmeid ja moonutas kogutud teavet. 21.1.1 Valdavalt prokuratuuri taotlust refereerivas eeluurimiskohtuniku määruse põhjendustes ja resolutsioonis on kajastatud prokuratuuri esitatud valeandmed. Prokuratuur taotles ja kohus andis läbiotsimiseks loa mh selleks, et leida ja ära võtta koolitusmaterjale, mille alusel advokaadibüroo esitas Kert Kingole koolituste eest arveid, mis on kajastatud süüdistuses. Prokuratuuri taotluses ja eeluurimiskohtuniku määruses viidatakse faktile, et
  111. mail
  112. a esitas Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon Kaitsepolitseiametile Riigikogu liikme Kert Kingo poolt Riigikogu Kantselei finantsosakonnale hüvitamiseks esitatud kulutuste tegemist ja tasumist tõendavad dokumendid ehk arved nr 20200401, 20200501, 2020061, 20210514, 20220329 ja
  113. Järelikult oli prokuratuurile taotluse esitamise hetkeks selge, et kõnealused arved esitati õigus- mitte koolitusteenuse eest. Prokuratuur tahtis otsida dokumente, mille kohta oli teada, et neid ei ole olemas. Juhul, kui menetleja oleks teinud enne läbiotsimist Martin Traadile teabepäringu ja palunud väljastada kõik kriminaalasjas tähtsust omavad dokumendid ja muud andmekandjad, oleks süüdistatav saanud öelda, et arved esitati õigusteenuse eest ning jagada vajadusel selgitusi. Menetleja teabe nõudmist vajalikuks ei pidanud. Kontroll oleks olnud vajalik, sest VA
  114. veebruari
  115. avalduses, mille Riigikogu korruptsioonivastane komisjon
  116. aprillil
  117. a prokuratuuri taotluse ja eeluurimiskohtuniku määruse kohaselt Kaitsepolitseiametile edastas, oli avalduse esitaja kasutanud sõnu koolitused ja koolituskulud jutumärkides, mis viitab pilkavale toonile. Kõik faktid räägivad sellest, et prokuratuur ei järginud KrMS § 211 lg 2 sätestatud kohustust selgitada süüstavate asjaolude kõrval välja ka need, mis kahtlustatavaid õigustavad. Selle asemel otsis prokuratuur kohtule teadvalt ebaõigeid andmeid esitades võimalust inkrimineerida Martin Traadile ja Kert Kingole süüdistuses kajastatud kuriteod. Maakohtu otsuses puudub analüüs selle kohta, kuidas on võimalik taotleda ja anda läbiotsimiseks luba olematute koolitusmaterjalide ja –arvete leidmiseks olukorras, kus prokuratuuril oli pärast advokaadibüroo konsultatsiooniarvete enda valdusesse saamisest juba alates
  118. maist
  119. a (ja enne kohtule taotluse esitamist ca 1,5 kuu jooksul) aega veenduda, et mitte mingisuguseid koolitusmaterjale ja -arveid ei eksisteeri. Maakohus viitas otsuses, et menetluse algfaasis ei ole asjaolud selged ning menetlejal esineb palju teadmatust, kuid kohus ei selgitanud, milles väidetav teadmatus seisnes ja mis võimaldas pidada seda paljuks. Maakohtu otsus on seega puudulikult motiveeritud. Kohus rikkus KrMS § 305 1 lg 1 sätestatud kohtulahendi 15 põhjendamise kohustust ning see on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 järgi. 21.2 Prokuratuur eiras läbiotsimiseks loa taotlemisel ja eeluurimiskohtunik selle väljastamisel ultima ratio põhimõtet. 21.2.1 Prokuratuur põhjendas advokaadibüroo läbiotsimiseks luba taotledes toimingu vajadust järgmiste argumentidega: 1) läbiotsimine on proportsionaalne, sest võimaldab saada tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks vajalikku tõendusteavet; 2) isikute õigusi vähem riivava meetmega pole võimalik hankida kõiki olulisi andmekandjaid; 3) kriminaalasjas kahtlustataval Martin Traadil ei ole oma menetlusseisundi tõttu valmisolekut anda otsitavat välja teisiti. Selle asemel, et hinnata prokuratuuri argumente ja avaldada oma seisukohta, rahuldas eeluurimiskohtunik taotluse, korrates selles esitatud põhjendusi. 21.2.2 Prokuratuuri taotluses ja eeluurimiskohtuniku määruses ei ole ära näidatud, miks oli advokaadibüroo läbiotsimine vältimatult vajalik. Läbiotsimise vajadus on sisustatud riigiprokuröri oletustega. Nii näiteks on öeldud, et Martin Traadil ei ole valmisolekut tõendeid välja anda. Arvestades, et advokaadibüroo läbiotsimine on kutsesaladuse kaitset silmas pidades erandlik, oleks menetleja pidanud üritama hankida tõendeid mõnel muul, seaduslikul moel. Mitte keegi ei pöördunud enne läbiotsimist ei Martin Traadi ega Advokatuuri poole selleks, et hankida tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks vajalikku teavet ja andmekandjaid. Advokatuurile esitati taotlus esitada asjas tähtsust omavad tõendid alles
  120. septembril
  121. a ning
  122. septembril
  123. a ehk kolm kuud ja enamgi pärast advokaadibüroos toimunud läbiotsimist. 21.2.3 EIK on oma praktikas läbivalt viidanud, et advokaadibüroo läbiotsimise korral peaks riigisisesed kohtud läbiotsimismäärust tehes kaaluma kohustust kaitsta advokaadi ja kliendi konfidentsiaalsust kriminaaluurimise vajaduse eest. Juhul, kui siseriiklikud kohtud seda ei tee ega uuri, kas isikute õiguste riive vastas tungivale sotsiaalsele vajadusele ja oli ühtlasi proportsionaalne taotlevate õiguspäraste eesmärkidega, siis on rikutud EIÕK art 8 (EIKo 04.06.2020 nr 11264/04 Kruglov jt vs Venemaa). Prokuratuuri
  124. juuni
  125. a taotluses ja eeluurimiskohtuniku
  126. juuni
  127. a määruses ei ole EIK praktikat järgitud. 21.2.4 Ultima ratio põhimõtte eiramist pole võimalik õigustada väitega, et Advokatuur ei anna prokuratuurile kõiki teabepäringus nõutud dokumente. Antud juhul neid enne läbiotsimistaotluse esitamist ja menetlustoimingu tegemist ei küsitudki. Süüdistatav oli valmis tõendusteavet väljastama; läbiotsimise käigus avaldas Martin Traat, et ta võib vabatahtlikult anda välja kõik oma valduses olevad, kriminaalasjas tähtsust omavad ja kohtumääruses loetletud andmekandjad. Maakohus leidis, et süüdistatava vastutulelikkust saab arvestada kergendava asjaoluna talle karistust mõistes. Tegelikult võimaldab kirjeldatu teha tõsikindla järelduse, et prokuratuurile ei olnud advokaadibüroo läbiotsimiseks loa taotlemisel veel teada, kas taotluses loetletut on võimalik saada ainult läbiotsimisel või on ka muid, vähemriivavaid viise. Ei prokuratuuri taotluses ega eeluurimiskohtuniku määruses pole esitatud põhjendusi, miks ei ole võimalik tõendeid koguda teisiti. 21.3 Advokaadibüroo läbiotsimisel ei tutvustatud Martin Traadile kahtlustatava õigusi ja kohustusi. Menetleja jaoks ei olnud Martin Traadi menetlusõiguslik staatus läbiotsimise ajal selge. 16 21.3.1 Läbiotsimisel leitud tõendite lubatavust mõjutab fakt, et menetlustoimingul ei selgitatud Martin Traadile tema õigusi. Läbiotsimisega allutati Martin Traat menetlustoimingule ja sellega sai ta ka kahtlustatava staatuse KrMS § 33 mõttes. Kehtiv kohtupraktika kohustab inimesele selgitama tema õigusi arusaadaval viisil ja enne menetlustoimingu algust. Kui seda ei tehta, rikutakse oluliselt kriminaalmenetlusõigust (RKKKo 3-1-1-25-02 p 10). Seadus ei tee erandit, mille kohaselt võiks õiguste ja kohustuste tutvustamine olla pealiskaudsem või võib toimingu sootuks ära jätta siis, kui adressaadiks on õigusteadmistega isik. Kookõlas KrMS § 4 kehtib kriminaalmenetlusõigus (küll normis loetletud eranditega) kõigi suhtes võrdselt. Nii siseriikliku kui ka Euroopa kohtute praktika järgi toob isikule õiguste tutvustamata jätmine kaasa keelu kasutada läbiotsimisega saadut edasises menetluses. Maakohus eiras kohtupraktikat ja kaitsja argumente. 21.3.2 Arvestades maakohtule
  128. märtsi
  129. a kohtuistungil esitatud kirjalikke tõendeid,
  130. aprillil
  131. a istungil ristküsitletud tunnistajate ja Martin Traadi enda ütlusi, ei saa käsilolevas kriminaalasjas olla enam vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle: -
  132. juunil
  133. a advokaadibüroos läbi viidud menetlustoimingu eelselt ja käigus ei tutvustatud Martin Traadile kooskõlas KrMS § 35 1 lg 1 allkirja vastu kahtlustatava õigusi ja kohustusi; - läbiotsimise käigus ei tutvustanud menetlustoimingust osa võtnud menetlejad Martin Traadile kahtlustatava õigusi ja kohustusi mistahes viisil ja vormis ajal, mil menetlustoimingu juures viibis Advokatuuri esindaja vandeadvokaat C; -
  134. juuni
  135. a läbiotsimisprotokollis ei ole märgitud, et Martin Traadile tutvustati läbiotsimise ajal või enne seda kahtlustatava õigusi mistahes viisil ja vormis. Lisaks pole see fakt protokollis märgitust mitte kuidagi tuletatav ega nähtu ka prokuröri ja kaitsja esitatud kirjalikest tõenditest; - Martin Traadile tutvustati kahtlustatava õigusi ja kohustusi KrMS § 35 1 lg 1 sätestatud korras esimest korda alles
  136. juulil
  137. a, kui talle esitati Kaitsepolitseiametis kahtlustus ja ta kuulati kahtlustatavana üle. 21.3.3 Kriminaalasjas on ainukeseks tõendiks, millest võib järeldada vastupidist - s.o Martin Traadile tutvustati enne advokaadibüroo läbiotsimist kahtlustatava õigusi ja kohustusi läbiotsimisel osalenud Kaitsepolitsei ametniku MO ütlused. Tunnistaja ütlusi ei ole võimalik arvestada järgmistel põhjustel. 21.3.4 Maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, kui rahuldas 2.aprilli
  138. a istungil prokuröri KrMS § 297 korras esitatud taotluse kutsuda MO tunnistajana kohtusse. Taotlusele vaidlesid vastu mõlema süüdistatava kaitsjad. Vaidlus advokaadibüroos toimunud läbiotsimise seaduslikkuse üle algas juba detsembris
  139. a ning järelikult teadis prokurör alates sellest ajast, millele kaitsjad edaspidi tuginema hakkavad. Seega võinuks prokurör kajastada MO või mõne teise läbiotsimisel osalenud ametniku nime juba süüdistusaktis. Seda prokurör ei teinud. 21.3.5 MO küsitlemisega rikuti kehtivat kohtupraktikat, mille kohaselt ei tohi menetleja jätta menetlusdokumente koostamata ja asuda lünkade täitmiseks ütlusi andma (RKKKo nr 3-1-117 47-08 p 12 ja nr 3-1-1-31-11 p 20.2). Käsiloleval juhul soovis prokuratuur täiendavate tõendite voorus tõendada uurimisasutuse ametniku ütlustega asjaolu, mida ei fikseeritud menetlustoimingu protokollis – Martin Traadile kahtlustatava õiguste ja kohustuste selgitamist. 21.3.6 Tunnistaja MO ütlused ei ole usaldusväärsed järgmistel põhjustel. - Esiteks on MO ütlused selle kohta, et ta selgitas Martin Traadile kahtlustatava õigusi ja kohustusi, vastuolus nii süüdistatava kui ka tunnistaja C ütlustega. Süüdistatav ütles, et talle õigusi ei tutvustatud, tunnistaja nentis, et tema juuresolekul seda ei tehtud. - Teiseks olid MO ütlused ebamäärased. Ametnik ei suutnud meenutada, milliseid õigusi ta tutvustas ja kas ta tutvustas kõiki KrMS § 34 lg-tes 1 ja 3 loetletud kahtlustatava õigusi. Ka ei mäletanud tunnistaja täpseid tsitaate: MO väitis, et ta selgitas Martin Traadile õigusi tavapärase vestluse käigus, kuid ei osanud öelda seda, kuidas ta formuleeris enese mittesüüstamise privileegi; - Kolmandaks nähtub tunnistaja vastustest, et tal ei ole teadmisi, mis võimaldaks öelda, et ta suutis süüdistatavale või suudab mõnele teisele isikule kahtlustatava õigusi seaduses sätestatud kujul ja ulatuses selgitada. MO ei teadnud näiteks seda, et juba 9,5 aastat kehtiv KrMS § 351 lg 1 kohustab võtma isikule õiguste ja kohustuste selgitamise kohta allkirja. Samuti ei olnud tunnistaja teadlik, et KrMS § 146 lg 4 kohaselt võetakse menetlusosalisele tema õiguste ja kohustuste selgitamise kohta allkiri menetlustoimingu protokolli sissejuhatusse. - Neljandaks tuvastas eeluurimiskohtunik uurimiskaebemenetluse raames
  140. mail
  141. a tehtud määruses, et Martin Traadile advokaadibüroo läbiotsimisel kahtlustatava õigusi ja kohustusi ei tutvustatud. Kohtu seisukoha valguses ei ole tunnistaja ütlused, et ta seda tegi, usaldusväärsed. - Viiendaks on MO ütlused ebausaldusväärsed ka osas, mis puudutavad seda, et ta ütles pärast läbiotsimist Martin Traadile, et too kuulatakse lähipäevil kahtlustatavana üle. Tunnistaja oli kindel, et kirjeldatud vestlust Martin Traadiga kuulis pealt ka C, kuid viimasele selline jutuajamine ei meenunud. C ütles, et tema poolt Advokatuurile saadetud e-kirja ehk n-ö jätkumeili põhjal võib järeldada, et sellist vestlust ei olnud. MO kirjeldatud vestluse toimumist eitas ka süüdistatav Martin Traat. Süüdistatava sõnul ütles MO talle hoopis seda, et ei tea, kas menetlejal on tema vastu etteheiteid. Lisaks sellele, et MO ütlus on vastuolus C ja Martin Traadi ütlustega, ei ole see sündmuste kronoloogiat vaadates ka eluliselt usutav: Martin Traat kuulati üle
  142. juulil 2024.a ehk 16 päeva pärast advokaadibüroos toimunud läbiotsimist. Süüdistatav selgitas, et ülekuulamise aeg lepiti kokku 10 päeva pärast läbiotsimist. Olukorras, kus MO ütlused tunnistatakse ebausaldusväärseks, tekib küsimus tunnistaja karistusõiguslikust vastutusest KarS § 320 järgi. 21.3.7 Tõenäoliselt ei tutvustatud Martin Traadile kahtlustatava õigusi ja kohustusi, sest tunnistaja MO ja teised läbiotsimisel osalenud ametnikud ei olnud süüdistatava menetlusõiguslikus staatuses kindlad. Kahtlustatava staatus tekib menetlustoimingule 18 allutamisega, mitte siis, kui inimest nimetatakse menetlusdokumentides kahtlustatavaks. Käsiloleval juhul kinnitas Martin Traat korduvalt, et talle ei olnud pärast läbiotsimismäärusega tutvumist üheselt selge, kas teda käsitletakse menetletavas kriminaalasjas kahtlustatavana või mitte. Süüdistatav andis ütlusi selle kohta, et läbiotsimise ajal ütles uurija, et ei oska öelda, kas neil on tema vastu etteheiteid. Menetleja selgitas, et nad tahavad kätte saada mingisugust kirjavahetust ning advokaadibüroo otsitakse läbi sellepärast, et Kert Kingot kui Riigikogu liiget läbi otsida ei või. Tunnistaja MO vastas kohtus jaatavalt küsimusele, kas oli juttu sellest, et kuna Kert Kingo läbiotsimine oli oluliselt keerulisem, siis otsustati advokaadibüroo läbiotsimise kasuks. 21.3.8 Asjaolu, et Martin Traadi menetluslik staatus ei olnud läbiotsimise hetkel selge, kinnitas ka läbiotsimise juures Advokatuuri esindajana osalenud tunnistaja C. Tunnistaja lisas läbiotsimisprotokolli omapoolse märkuse selle kohta, et läbiotsimismääruses näib süüdistatavale etteheidetav tegu hüpoteetilisena ja see teeniks justkui eesmärki põhistada täiendavalt läbiotsimise vajalikkust advokaadibüroos. C ütles kohtus, et ta saatis läbiotsimise päeval Advokatuuri e-kirja, milles kirjutas mh ka lause, mille kohaselt ta vestles menetlejaga ning nood ei olnud kindlad, kas kahtlustus esitatakse või mitte. Tunnistaja selgitas täiendavalt, et ehkki ta luges läbiotsimise määrusest välja, et Martin Traat on kahtlustatav, tekkis tal küsimus isiku staatuse kohta sellepärast, et menetleja enda seisukoht oli veidi ebalev. 21.3.9 Martin Traati ei koheldud läbiotsimise käigus kahtlustatavana. Süüdistataval võimaldati keset läbiotsimist minna varem kokkulepitud hambaarsti vastuvõtule. Visiidi ajaks katkestati menetlustoiming ning pausi ajal lahkusid uurimisasutuse ametnikud ja Advokatuuri esindaja büroost. Süüdistatavale mitte mingisuguseid suhtluspiiranguid ei seatud ning tal lubati mobiiltelefon kaasa võtta. Kirjeldatu kohta märkis MO, et tegu oli erandliku olukorraga, sest üldjuhul kahtlustatavale mitte midagi taolist ei lubata. Järelikult on eluliselt usutav ja loogiline, et menetlejale endale ei olnud selge, kas Martin Traadile kahtlustus esitatakse või mitte ning sel põhjusel ei hakatud talle ka kahtlustatava õigusi selgitama. See omakorda seletab, miks ei võetud õiguste selgitamise kohta allkirja või ei tehtud selle kohta märget protokolli. 21.3.10 Kahtlustatava õiguste ja kohustuste tutvustamata jätmine on oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine KrMS § 339 lg 2 tähenduses ning toob kaasa selle, et läbiotsimise käigus äravõetud andmekandjad on tõendina lubamatud. Seda sõltumata asjaolust, kas neid tõendeid oleks olnud võimalik hankida ka läbiotsimise käigus menetlusele allutatud isiku kaasabita. 21.4 Advokaadibüroo läbiotsimisel võeti ära andmekandjad, mis on seaduse kohaselt puutumatud. 21.4.1 Maakohus ei analüüsinud otsuses kaitsja väiteid, et advokaadibüroo läbiotsimisel võeti ära konfidentsiaalse sisuga ja kutsesaladusega kaetud dokumente ning andmekandjaid. Probleemidele juhtis kaitsja tähelepanu juba alates kaitseakti koostamisest. 21.4.2 Kooskõlas AdvS § 43 lg 3 on advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega seotud teabekandjad puutumatud. AdvS § 45 lg 1 kohustab advokaati hoidma saladuses talle õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid, tema poole õigusteenuse saamiseks pöördumist ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust. Vaatamata sellele, et KrMS § 91 või 19 mõni muu kehtiv norm ei keela kohtu loal advokaadibüroo läbiotsimist, on vajadust kaitsta läbiotsimise käigus advokaadi kutsesaladust oma arvukates lahendites rõhutanud nii riigikohus kui ka EIK. Kohtupraktika valguses on vähemalt küsitav, kas ja millises vormis saaks tulla kõne alla advokaadibüroos läbiotsimise käigus seal asuvate konfidentsiaalse sisuga ja advokaadi kutsesaladusega kaitstud dokumentide äravõtmine. Tegelikult ei saa kirjeldatu ära võtmine mitte ühelgi tingimusel kõne alla tulla ning sellist lähenemist peegeldab ka Advokatuuri vastus
  143. septembri
  144. a prokuratuuri teabepäringule, millega keelduti viitega õigusliku aluse puudumisele menetlejale väljastamast suuremat osa Martin Traadi suhtes alustatud aukohtumenetluse käigus kogutud dokumentidest. Advokatuur oli seisukohal, et AdvS § 45 lg 1 ja 4 ning § 46 1 on KrMS § 215 lg 1 sisalduva regulatsiooni suhtes erinormideks ning advokaadi kutsetegevusega seotud dokumendid ja teabekandjad kuuluvad EIÕK art 6 ja 8 kaitsealasse. Lisaks on advokaadi poolt konfidentsiaalsuse järgimine kliendi põhiõigus ja neid pole lubatud tõlgendada kitsendavalt. Sellist käsitlust toetab ka PS §
  145. 21.4.3 Kriminaalasjas ei saa olla vaidlust selle üle, et advokaadibüroo läbiotsimisel võeti mh ära teabekandjad, mis kajastavad vandeadvokaadist süüdistatava Martin Traadi ja klientide suhtlust, mis on seotud õigusteenuse osutamisega. Martin Traadil oli läbiotsimise hetkel kliendisuhe eranditult kõigi isikutega, kellega ta on menetleja poolt äravõetud teabekandjatest nähtuvalt suhelnud ning kelle nimel ja/või huvides dokumente koostanud, s.o Kert Kingo, MK, HK ja RJ. Juba süüdistuse esitamisel ei vaieldud, et Martin Traat esindas kirjalike kliendilepingute alusel MKt, HKt ja RJt erinevates hagimenetlustes VA vastu. Kohtumenetluses leidis kinnitust ka süüdistatavate väide selle kohta, et Kert Kingo oli samuti advokaadibüroo klient – maakohus tuvastas, et advokaadibüroo osutas Kert Kingole
  146. aprilli
  147. a arvel 20220401 nimetatud õigusalast konsultatsiooni seoses Riigikogus menetletud eelnõudega nr 504SE ja 519SE. Eeltoodut silmas pidades on advokaadibüroo läbiotsimisel äravõetud kirjad jm dokumendid vaieldamatult seotud vandeadvokaadist süüdistatava kutsetegevusega, mis on seadusest tulenevalt puutumatud. Nende äravõtmine läbiotsimise käigus ja nende kasutamine süüstava tõendina on õigusvastane ja lubamatu ning iseäranis olukorras, kus nii läbiotsimiseks loa taotlemisel kui ka läbiotsimise läbiviimisel on tuvastatavad mitmed rikkumised. Eeltoodu tõttu on süüdistusakti p-des 17.1.2 ja 17.1.31 nimetatud tõendid lubamatud. 21.5 KarS § 344 lg 1 objektiivne ja subjektiivne külg pole täidetud, sest Martin Traat ei kandnud ega palunud raamatupidamisteenuse osutajal kanda arvetele ebaõigeid andmeid või andmeid, mille ebaõigusest ta oleks olnud teadlik. 21.5.1 Maakohus ei pööranud tähelepanu järgmisele kausaalsele seosele: Kert Kingo tööalase tegevuseta poleks tal saanud tekkida konflikt (mis ei lõppenud Kert Kingo lahkumisega ministrikohalt) oma nõuniku VAga ning ilma Kert Kingo tööalase tegevuse raames tekkinud konfliktita VAga poleks RJ, MK ja HK avaldanud sotsiaalmeedias postitusi, mis ajendasid VAd pöörduma nende vastu hagiga maakohtusse. Selle asemel lähtus maakohus formaalsest käsitlusest, mille kohaselt ei olnud Kert Kingo hagide alusteks olnud sündmuste ajal Riigikogu liige, sest tema volitused liikmena olid ministriameti tõttu peatunud. 21.5.2 Kuna Kert Kingo ise pidas kohtuasju, milles Martin Traat asjades kostjateks olnud kolmandaid isikuid esindas, seotuks oma tööga Riigikogus, lähtus sellest arusaamast ka Martin Traat. Kriminaalasjas on tõendatud, et Kert Kingo saatis Martin Traadile
  148. märtsil 20 2022 e-kirja selgitusega, et kuigi asi pole otseselt temaga seotud, laekusid tema toetamise tõttu teistele isikutele nõudeavaldused. Kert Kingo teatas samas e-kirjas, et õigusabi ja/või konsultatsiooni tellijaks ja maksjaks on tema. Selle e-kirja saatmise ajal oli Kert Kingost saanud uuesti Riigikogu liige. Kohtumenetlused algasid siis, kui Kert Kingo oli Riigikogu liige. Maakohus ei ole kohtuotsuses üldse käsitlenud asjaolu (mida kinnitavad ka tõendid), et võltsituks peetud arvetel märgitud teenuse osutamisega oli seotud ka Kert Kingo, keda Martin Traat informeeris õigusliku positsiooni kujundamisest, saatis tutvumiseks ja kooskõlastas menetlusdokumente, konsulteeris jooksvalt jpm. 21.5.3 Intellektuaalset võltsimist ei võimalda jaatada fakt, et Martin Traat koostas süüdistuses märgitud arved Kert Kingo nimele ehkki need väljastati osaliselt ka MK, HK ja RJ esindamisel tekkinud kulude eest VA hagiavalduse alusel alustatud tsiviilasjades nr 2-203856, 2-20-3856 ja 2-20-
  149. TsMS § 174 lg 9 järgi ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele asjaolu, kui tema eest kandis kulud keegi teine. Järelikult on seadusandja pidanud nii võimalikuks kui ka lubatavaks, et menetluskulusid ei pea tasuma isik, kellel need tekivad. Antud juhul oli kulude kandjaks Kert Kingo, kes avaldas advokaat Martin Traadile, et tema on teenuse tellijaks ja selle eest tasujaks. Järelikult tuligi arve väljastada Kert Kingole. Sellisel juhul märgitaksegi arvele adressaadina isik, kes arvel kajastatud teenuse eest maksab. Praktikas on see tavapärane. Samuti vastas süüdistusega hõlmatud arvetel märgitud teenuse kirjeldus (arvel lahter „kauba nimetus“) osutatud teenuse sisule. Kert Kingo oli OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid klient ning süüdistuses kajastatud arved ei olnud seotud ainult MK, HK ja RJ konsulteerimisega tsiviilasjades nr 2-20-3856, 2-20-3856 ja 2-20-
  150. Martin Traat konsulteeris tsiviilasjades ka Kert Kingot, tehes seda nii telefonitsi kui ka vahetutel kohtumistel. Seda fakti kinnitavad ka maakohtule esitatud tõendid (näiteks süüdistatavate vaheline e-kirjavahetus
  151. maist 2020, tunnistaja TE ütlused, süüdistatavate ütlused ja e-kirjavahetus aprillis, mais, septembris 2020 ja märtsis ning aprillis 2021). MK, HK ja RJ konsulteerimine tsiviilasjades nr 2-20-3856, 2-20-3856 ja 2-20-3847 on vaieldamatult õigusteenuse osutamine. 21.5.4 Advokaadibüroo Eipre & Partnerid ainuosanik TE kinnitas kohtus, et advokaadibüroo arvetel kirjeldatakse osutatavat õigusteenust pigem õigusalase või juriidilise konsulteerimisena, mis hõlmab kõiki kliendile õigusteenuse osutamiseks vajalikke tegevusi. Sama ütles Martin Traat. Järelikult mahub ka isiku esindamine kohtumenetluses mõiste „õigusalane konsultatsioon“ alla ning vaidlusalustel arvetel kajastatu vastas tegelikkusele. Vastupidist oleks võimalik väita ainult juhul, kui arvel märgitud teenust ei oleks üldse osutatud või oleks õigusteenuse asemel osutatud muid teenuseid. 21.5.5 Antud juhul tuvastas maakohus, et Kert Kingo ütlustega on tõendatud fakt, et sisend arvel õigusteenuse kirjeldamiseks tuli temalt (vt maakohtu otsuse p 84). Kert Kingo lisas, et ta lähtus Riigikogu Kantselei juhistest. Maakohus viitas ka Kert Kingo poolt Martin Traadile
  152. aprillil 2020 kell 12.32 saadetud e-kirjale, milles Kert Kingo andis Martin Traadile teada, et talle väljastataval arvel peab olema ära toodud, et õigusalane konsultatsioon on seotud Riigikogu tööga. Martin Traadil ei olnud pädevust hinnata, kas teenus oli seotud Kert Kingo tööga Riigikogus või mitte. 21.5.6 Maakohus jättis tähelepanuta kaitsja väited, et Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 14 lg 5 kohaselt ei ole advokaat kohustatud kontrollima kliendi poolt talle usaldatud teabe 21 õigsust. Viidatud normi teise lause järgi ei vastuta advokaat kliendi poolt esitatud andmete tõelevastavuse eest. See säte on seotud AdvS § 43 lg 4 ja eetikakoodeksi § 4 lg 6 väljendatud põhimõttega, et advokaati ei samastata kliendiga. Advokaat ja klient on kaks erinevat isikut ja seega puudub advokaadil kindlus, et klient on talle kogu tõe avaldanud. Olukorras, kus klient seda ei tee, on ebamõistlik panna advokaat vastutama. Advokaat peab saadud teabe õigsust kontrollima mõistlikus ulatuses, kuid antud juhul ei olnud tegemist faktidega. Hinnang, kas osutatav teenus oli seotud Riigikogu tööga või mitte, sõltus Kert Kingo subjektiivsest arusaamast ja see ei olnud Martin Traadi jaoks objektiivselt kontrollitav. Advokaadil pole võimalik laskuda vaidlusesse tema poole pöördunud kliendi hinnangu üle, kas ja millises ulatuses on pöördumisest ajendatud, lahendamist vajav õiguslik probleem seotud kliendi isikuga ja/või tegevusega kas eraelulises või töises sfääris. Ka ei kuulu õigusteenuse osutaja pädevusse otsuse tegemine, kuidas korraldab õigusteenuse tellija teenuse eest tasumise. Antud juhul ei olnud Martin Traadil varem meedias avaldatud teavet silmas pidades põhjust eeldada, et Kert Kingo ja VA vahel puhkenud konfliktist välja kasvanud hagimenetlused ei ole seotud tema poole pöördumise ajal Riigikogu liikmeks olnud Kert Kingo tööga. Veendumust, et teenus pole seotud Kert Kingo tööalase tegevusega, ei saanud Martin Traadil tekkida ka hiljem, kuna Kert Kingo palvel teisi isikuid esindades suhtles süüdistatav kogu aeg Kert Kingoga, kellele ta edastas vastavalt kokkuleppele tutvumiseks ka kohtu edastatud menetlusdokumente. 21.5.7 Maakohus märkis kohtuotsuse p-s 123, et süüdistatavad said väga hästi aru, et kohtuvaidlustega seotud kulutusi ei peeta Riigikogu liikme tööga seotud kuludeks; vastasel korral puudub mõistlik selgitus, miks ei näidatud kuludokumentidel osutatud õigusteenuse tegelikku sisu. Tsiteeritud kohtu põhjendus läheb vastuollu kohtu enda järeldusega selle kohta, et võltsituks ei saa lugeda
  153. märtsi 2022 arvet nr 20220329, millel on osutatud õigusteenust kirjeldatud õigusalase konsultatsiooniga lisamata, et konsultatsioon oli seotud Riigikogu liikme tööga. Maakohus sedastas, et arvel märgitud mõiste „õigusalane konsultatsioon“ on üldine mõiste, mis hõlmab ka kohtumenetluses õigusabi osutamist (maakohtu otsuse p 88). Järelikult muutis maakohtu jaoks arved nr 20200401, nr 20200501, nr 20200601 ja nr 20210514 võltsituks ainult see, et nendel oli lisatud teenuse kirjeldusse märkus, et konsultatsioon on seotud Riigikogu tööga. Ja seda olukorras, kus oli lubatav kirjeldada arvel kohtumenetluses õigusabi osutamist üldise mõistega „õigusalane konsultatsioon“. Eeltoodust võib teha järelduse, et kui Martin Traat poleks Kert Kingo juhtnööri arvestanud ning oleks arved väljastanud ilma märkuseta „seoses Riigikogu tööga“, oleks Martin Traat talle esitatud süüdistuses täielikult õigeks mõistetud, sest maakohtu põhjendusi silmas pidades puudunuks alus rääkida dokumendi võltsimisest õiguse omandamise eesmärgil, samuti ametiisiku kelmusele kaasaaitamisest. 21.5.6 Maakohtule tõendina esitatud Delfi Ärilehes
  154. märtsil 2018 avaldatud RP artiklist „OL: tagastan riigikogu kantseleile 750-eurose õigusabi kulu“ nähtub ka fakt, et Riigiprokuratuur on varem suure lugejaskonnaga meediaväljaande vahendusel avalikustanud seisukoha, mille järgi peavad mõisted „riigikogu liikme töö“ ja „[riigikogu] liikme tööks vajalikud kulutused“ sisustama Riigikogu liikmed ise, liikmete tööd reguleeriva seadusandluse ning eetiliste väärtuste ja normide süsteemi kaudu. Martin Traadil, kes ei ole Riigikogu liige ega Riigikogu liikme kuluhüvitisi reguleerivate õigusnormide adressaat, nende mõistete sisustamise pädevust ei olnud. Martin Traadil oli võimalik lähtuda ainult õigusteenuse tellijaks olnud Riigikogu liikme (kes oli samal ajal ka advokaadibüroo kliendiks 22 – selle asjaolu tuvastas maakohus seeläbi, et luges arve nr 20220401 mittevõltsituks) hinnangust. 21.5.7 Kriminaalasjas on tunnistajate, Riigikogu Kantselei finantsosakonna töötajate LK, TO ütlustega tõendatud, et Riigikogu Kantselei finantsosakonnal puudus pädevus teha Riigikogu liikme töö sisu osas järelevalvet ning Kert Kingo kuludokumendid olid alati korrektselt vormistatud. Tunnistaja AM, kes on Riigikogu Kantselei EKRE fraktsiooni nõuniksekretariaadijuhataja, on andnud ütlusi selle kohta, et arvetel olevate andmete õigsuse eest vastutab saadik ise. Tunnistaja selgitas sedagi, et kuna Kert Kingo osales koolitusel, kus tutvustati kulude hüvitamise korda. Üldjoontes kattub tunnistajate seisukoht 23.11.2015 Postimehe artiklis avaldatud prokuratuuri seisukohaga, mida muudeti alles
  155. a aprillis või mais siis, kui otsustati alustada käsilolevat kriminaalasja. 21.5.8 Olukorras, kus Riigikogu liige ise seostab kulu oma tööga ning Riigikogu liikme kulude hüvitamise üle otsustaval Riigikogu struktuurüksusel ei olnud pädevust hinnata parlamendiliikme kulude seotust saadiku tööga, ei saanud ammugi sellist õigust olla Martin Traadil. 21.5.9 Tuvastatud faktide valguses ei ole põhjust öelda, et Martin Traadi puhul on täidetud KarS § 344 lg 1 teokoosseisu subjektiivne külg. Võltsimine eeldab tahtlust kõikide objektiivse koosseisu tunnuste osas ning koosseisu täitmiseks piisab ka kaudsest tahtlusest. Martin Traat ei kandnud ega palunud kanda arvetele andmeid, mis oleksid sisult ebaõiged ja mille ebaõigusest ta oli teadlik. Süüdistuses kajastatud arved väljastati teenuse tellija ja selle eest tasuja nimele, kes osaliselt teenust vahetult tarbis ning teenuse kirjeldus vastas selle tegelikule sisule vastavalt tellija soovitud sõnastusele. 21.6 Martin Traadi süüdi tunnistamine KarS § 209 lg 2, p-de 1 ja 2 - § 22 lg 3 järgi ei ole põhjendatud, sest ta teadnud, et Kert Kingo esitab vaidlusalused arved Riigikogu Kantseleile kuluhüvitise saamiseks. 21.6.1 Kriminaalasjas on tõendatud, et Kert Kingo ei teavitanud Martin Traati sellest, et ta kavatseb esitada süüdistuses kajastatud arved Riigikogu kantseleile kuluhüvitise saamiseks. Seda fakti kinnitasid mõlemad süüdistatavad ja vastupidine ei nähtu mitte ühestki maakohtule esitatud tõendist. Martin Traat teadis ainult seda, et arved maksab Kert Kingo. Martin Traat täpsustas, et tema sai arvete hüvitamisest teada alles siis, kui Eesti Advokatuur pöördus tema poole kas veebruaris või märtsis
  156. a. Vaatamata sellele, et süüdistatava väidet ei kummuta ükski tõend, pidas maakohus seda ebausaldusväärseks. Maakohus leidis, et kui Martin Traat ei oleks teadnud, et Kert Kingol on eesmärk kasutada arveid kuluhüvitise saamiseks, oleks ta arvetele märkinud osutatud teenuse tegeliku sisu. Sealjuures jättis maakohus analüüsimata kaitsja väited selle kohta, mis asjaolude tõttu arved olemasoleval kujul koostati ning selle, et Martin Traadil ei olnudki pädevust kahelda Kert Kingo hinnangus, et teenus on seotud Riigikogu tööga. On ebaloogiline, et kohtu hinnangul ei olnud võltsitud see arve, millel oli osutatud teenus kirjeldatud pelgalt õigusalase konsultatsioonina. Maakohus rajas oma järeldused seega oletustele, eiras KrMS § 7 lg 3 sätestatut ning võttis omale süüdistaja rolli. 21.6.2 Lisaks pole alust väita, et Martin Traat realiseeris KarS §-de 209 lg 2 p 2 – 22 lg 3 subjektiivse külje. Martin Traadi puhul ei saa rääkida ei otsese tahtluse ega kavatsetuse esinemisest isegi juhul, kui asuda seisukohale, et tema poolt Kert Kingole väljastatud arvetel 23 märgitud õigusteenuse kirjeldus oli ebaõige vähemalt neljal arvel (s.o arved nr 20200401, nr 20200501, nr 20200601 ja nr 20210514). Süüdistatav ei teadnud ega pidanud pidama võimalikuks, et Kert Kingo soovitud kujul arvete esitamisega aitab ta omalt poolt kaasa teole, mida riik hakkab hiljem käsitlema ametiisiku poolt toime pandud kelmusena. Kuni käsilolevas asjas menetluse alustamiseni ei olnud varem mitte ühelgi juhul alustatud kriminaalmenetlust olukorras, kus tekkis kahtlus, kas Riigikogu liikmele hüvitatud kulu on ikka seotud tema tööga Riigikogus. Selle asemel ütles Riigiprokuratuur avalikult, et selgepiirilise regulatsiooni puudumise tõttu ei järgne kuluhüvitiste mittesihipärasele kasutamisele kriminaalvastutust ning iga Riigikogu liige otsustab ise oma tööülesannete ja sellega seotud kulude üle. 21.6.3 Martin Traat viitas oma ütlustes Tallinna Ringkonnakohtu
  157. märtsi
  158. a määrusele kriminaalasjas nr 1-21-1908, milles ringkonnakohus selgitas KarS § 209 objektiivse koosseisu kontekstis seda, et tegelikest asjaoludest oleks loodud teadvalt ebaõige ettekujutus juhul, kui mitte mingisuguseid menetluskulusid ei oleks üldse tekkinud, kuid ometi oleks nende väljamõistmist taotletud. Olukorras, kus keegi ei eita, et mahuka menetlusega kaasnesid menetluskulud, ei olnud ringkonnakohtu arvates alust väita, et menetluskulude nimekirja esitamine ja nende teiselt poolelt välja mõistmise taotlemine oleks toimunud alusetult. Samale seisukohale tugines näiteks ka Harju Maakohus 16.10.
  159. a kriminaalasjas nr 1-21-4033, mis jõustus
  160. juulil
  161. a. Toodu valguses ei saa olla Martin Traadile etteheidetav, et ta taotles kostja esindajana MK, HK ja RJga seotud tsiviilasjades nr 2-20-3856, 2-20-3865 ja 220-3847 menetluskulude, sh esindajakulude hüvitamist, arvestades esindamisel tehtud toiminguid. Martin Traat esitas sel põhjusel arved Kert Kingole osutatud õigusteenuse eest tasu saamiseks. Arveid koostada lastes ja väljastades ei pidanud Martin Traat võimalikuks, et osutab seeläbi Kert Kingole ainelist kaasabi, et too saaks varjata Riigikogu Kantselei eest asjaolu, et kulu pole seotud Riigikogu liikme tööga. Seda enam olukorras, kus õigusteenust osutati MK, HK ja RJ kõrval ka Riigikogu liikmest K. Kingole endale. Samuti on tõendatud, et Martin Traat seostas tänu Kert Kingo väidetele vaidlusaluseid tsiviilasju Kert Kingo tööga Riigikogus. Mõnevõrra utreeritult võiks antud asja pinnalt paralleele tõmmates väita, et dokumendi võltsimises ja ametiisiku poolt toime pandud kelmusele kaasaaitamises süüdistatuna võiks kohtu alla sattuda näiteks ka kondiiter juhul, kui ta valmistab Riigikogu liikme tellimusel kringli ja väljastab toote eest Riigikogu liikme palvel arve selgitusega „Kringel seoses Riigikogu liikme tööga (kohtumiseks valijatega)“, misjärel Riigikogu liige laseb kulu sellest kondiitrit teavitamata hüvitada Riigikogu Kantseleil, kuid sööb kringli ära pereringis. 21.7 Maakohtu seisukoht KarS § 39 lg 1 sätestatud õigusvastasust välistava asjaolu puudumise kohta ei ole õige. 21.7.1 Maakohus märkis otsuse p-s 118, et õigusvaidlustes on kohtu otsustada, mil viisil üht või teist normi tõlgendada ning mõistete sisustamisel pole kohus seotud poole või normi adressaadi nägemusega. Maakohtu seisukoht ei põhine kehtival kohtupraktikal. Riigikohus on keelueksimise vältimatuse sisustamisel tuginenud mh asjaolule, kuidas menetlejad ise õiguslikku olukorda tõlgendasid. Ka on riigikohus selgitanud, et riigi kriminaalpoliitikat viib ellu prokuratuur ning kriminaalpoliitika oluliseks osaks on osalemine ühtlase karistuspraktika kujundamises (RKKKo nr 3-1-1-33-16 p 22.1 ja nr 3-1-1-91-07 p 6.2). 24 21.7.2 Kriminaalpoliitika elluviimisel on oma roll menetluspraktikal ning selle ühtlustamisel. Lisaks kohtule kujundab praktikat ka prokuratuur. Ühtse menetlus- ja karistuspraktika aspektist ei ole vastuvõetav, kui riigi karistuspoliitika elluviija deklareerib avalikult, et kehtiva õigusliku regulatsiooni puudulikkuse tõttu ei ole teatud viisil käituva isiku karistusõiguslik vastutus võimalik, kuid alustab hiljem, analoogsete asjaoludega kaasuses teise isiku suhtes kriminaalmenetlust. Ja teeb seda olukorras, kus regulatsioon ei ole muutunud. Oma varasemas praktikas on prokuratuur keeldunud Riigikogu liikme kuluhüvitiste oletatavat väärkasutamist puudutava info saamisel kriminaalasju alustamast, põhjendades seda kriminaalmenetluse aluse puudumisega. 21.7.3 Näiteks kriminaalmenetluse nr 15700000165 alustamata jätmise teates selgitas Riigiprokuratuur, et Riigikogu liikmete poolt kuluhüvitiste kasutamise õiguspärasuse analüüs taandub mõistetele „riigikogu liikme töö“ ja „tööks vajalikud kulutused“. Prokuratuur asus seisukohale, et need mõisted tuleb sisustada Riigikogu liikmetel endil, oma tööd reguleeriva seadusandluse, eetiliste väärtuste ja normide süsteemi kaudu. Endise Riigikogu liikme Martin Repinski kriminaalasja lahendanud kohtukoosseis märkis kriminaalmenetluse nr 15700000165 alustamata jätmise teate kohta, et kuigi kohus pole seotud ühe riigiprokuröri õigusliku hinnanguga riigikogu liikme tööle või tööks vajalikele kulutustele, võib see teises kriminaalasjas tõstatada küsimuse süüdistatava vältimatust keelueksimusest KarS § 39 mõttes. Maakohtule esitati tõendina mh Postimehe
  162. novembri
  163. a artikkel „Riigiprokuratuur ei hakka kuluhüvitisi uurima“. Artiklis tsiteeris riigiprokurör Piret Paukštys kriminaalmenetluse nr 15700000165 alustamata jätmise teates väljendatud seisukohti. Riigiprokurör lisas, et selgepiirilise süsteemi olemasolu korral võiks Riigikogu liikmete poolt kuluhüvitiste mittesihipärasele kasutamisele järgneda ka kriminaalvastutus. See Postimehe artikkel on kättesaadav avalikest allikatest ja prokuratuuri seisukohtadega olid oma sõnul kursis ka Kert Kingo ja Martin Traat. Süüdistuses etteheidetavate tegude toimepanemise ajal puudus mistahes kohtupraktika Riigikogu liikme töö sisu ning selleks kuluva kütuse hüvitamise regulatsiooni kohaldamispraktika kohta karistusõiguse kontekstis. Käsilolev kaasus on teadaolevalt esimene, mille puhul alustati kriminaalmenetlust. 21.7.4 Maakohus märkis otsuse p-s 119, et võrrelda saab võrreldavaid ning sel põhjusel tuleb võrdlused PT ja OLga kõrvale heita, kuid ei põhjendanud, milles siis väidetavad erinevused seisnevad. Tegu on põhjendamiskohustuse rikkumisega. 21.7.5 Maakohtule esitati tõendina Delfi Ärilehes
  164. märtsil 2018 avaldatud RP artikkel „OL: tagastan riigikogu kantseleile 750-eurose õigusabi kulu“. Tõendist nähtuvad järgmised asjaolud: 1) tol ajal Riigikogu liikmeks olnud OL ei pidanud Riigikogu liikmel tekkinud õigusabikulu hüvitada laskmist õigusvastaseks; 2) ka toona tõi Riigikogu liikmete kulude hüvitamise regulatsiooni ebaselgus endaga kaasa erinevaid tõlgendusi ning tõdeti selle muutmise vajadust. Käsilolevas kriminaalasjas ristküsitletud tunnistaja LK ütluste kohaselt hüvitas Riigikogu Kantselei OLle õigusteenuse eest väljastatud arve pärast selle ümber vormistamist koolituskulu arveks. Siinkohal väärib märkimist, et M. Traadi palvel koostatud arvetel kirjeldati teenust vastavalt selle tegelikule olemusele, mitte koolitusena. 21.7.7 Kui vaadata Kert Kingo ütlusi, siis võib nende põhjal pidada jätkuvalt võimalikuks, et Kert Kingo eksis teo keelatuses KarS § 39 lg 1 mõttes. Kui prokuratuur on avalikult öelnud, et Riigikogu liikmete kulude hüvitamise regulatsioon vajab täpsustamist ning 25 kriminaalmenetluse alustamine alusetult kuluhüvitist taotlenud Riigikogu liikmete suhtes võib kõne alla tulla alles pärast seda, ei saa rääkida teost, mille ebaõigussisu pidi Kert Kingo jaoks olema ilmne ja arusaadav. Keelueksimuse vältimatuse sisustamisel võib mh tugineda ka sellele, kuidas menetleja (prokuratuur või uurimisasutus) ise õiguslikku olukorda tõlgendab (RKKKo 3-1-1-33-16 p 22.1). Kert Kingo keelueksimusele viitavad järgmised asjaolud ja süüdistatava ütlused: - ajakirjanduses pakkusid kõneainet erinevad Riigikogu liikmete kuluhüvitiste juhtumid, kuid mitte ühegi puhul ei alustatud kriminaalmenetlust. Selle asemel öeldi avalikult, et Riigikogu liige on vaba otsustama, mida saab pidada tema tööga seotud kuluks; - Kert Kingo selgitas, et ajal, mil ta asus tööle Riigikogu liikmena oli talle selge ja talle oli ka selgeks tehtud, et Riigikogu liikme kuluhüvitised ei kuulu kriminaalmenetluse alla. See veendumus kujunes Kert Kingol mh tänu riigiprokurör P. Paukštyse sõnavõtule; - Kert Kingo selgitas, et ta osales
  165. a Riigikogu Kantselei korraldatud koolitusel, mis käsitles kuluhüvitisi. Seal räägiti, et iga Riigikogu liige otsustab ise, milline kulu on tema tööga seotud ja kui kulu iseloomu tõttu on seose puudumine ilmne, siis tehakse liikmele ettepanek kuluhüvitis tagasi maksta või ettepanek pidada summa liikme palgast kinni. Koolitusel ei olnud kordagi juttu sellest, et alusetu kuluhüvitise taotlemise korral võidakse alustada kriminaalmenetlust. Koolitusel öeldi, et raskeim võimalik tagajärg on hüvitissumma tagasinõudmine; - Kert Kingo selgitas, et ta pidas VA haginõudeid MK, HK ja RJ vastu endaga seotuks sest nad anti kohtusse VA laimu tõttu tema kaitseks kirjutatud ja sotsiaalmeedias avaldatud kommentaaride pärast. Hagiavaldused esitati ajal, mil ta oli Riigikogu liige. Just sellepärast, et ta pidas end MK, HK ja RJ kohtuasjadega seotuks, soovis ta kõigis tsiviilasjades enda ülekuulamist tunnistajana. Ühes menetluses taotlus ka rahuldati; - Kert Kingo selgitas, et kui ta palus Martin Traadil osutatud õigusteenuse eest arved koostada, siis lähtus ta arvetele märgitava teenuse puhul Riigikogu Kantselei selgitustest, mille kohaselt tuligi arvetele märkida üldsõnaliselt „õigusabiteenus“, mitte kohtuasja numbrit vms; - Kert Kingo selgitas, et Riigikogu Kantselei finantsosakonna töötaja poolt Riigikogus kuluhüvitiste teemal läbiviidud koolitusel öeldu tundus piisavalt usaldusväärne ja sellepärast ei tundnud ta vajadust mõnelt juristilt üle küsida. Finantsosakonna ametnikud, kes otsustasid ja korraldasid kulude hüvitamist, tundusid talle kõige pädevamad. 21.7.10 Olukorras, kus Kert Kingo näitas pärast Riigikogu liikmeks saamist üles aktiivsust Riigikogu liikme kulude hüvitamise regulatsiooni enesele selgeks tegemise vastu, osales Riigikogu Kantselei korraldatud vastavasisesel koolitusel ja viis end kurssi kuluhüvitisi puudutavate kaasuste ning prokuratuuri seisukohaga, on põhjust väita, et Kert Kingo täitis kohustust tunda huvi teo võimaliku keelatuse vastu. Kert Kingol ei olnud võimalik tuvastada teo keelatust ka põhjusel, et prokuratuur muutis alles pärast süüdistuses etteheidetavat tegu oma praktikat. Erinevalt kõikidest varasematest kõneainet pakkunud Riigikogu liikmete 26 kuluhüvitiste kaasustest alustati just Kert Kingo puhul kriminaalmenetlust, esialgu tehti seda KarS § 201 lg 2 p 3 tunnustel. 21.7.11 Väärib märkimist, et alles
  166. märtsi
  167. a Riigikogu juhatuse otsusega kehtestati redaktsioon, milles fikseeriti nõuded kuludokumentidele, mis tuleb esitada, kui Riigikogu liige taotleb kuluhüvitist kirjaliku ja õigusalase nõustamise puhul. Tunnistaja LK, Riigikogu Kantselei finantsosakonna juhataja, selgitas maakohtus, et kuni muudatuseni hüvitati Riigikogu liikme õigusalase nõustamise kulud koolituskuludena. Järelikult ei olnud enne
  168. märtsi
  169. a kehtestatud mitte mingisuguseid nõudeid kuludokumentidele, mis puudutasid Riigikogu liikme tellitud õigusteenuste kulude hüvitamist. Süüdistuses kajastatud kuuest advokaadibüroo arvest tervelt neli, millega seoses tegi maakohus Martin Traati süüdimõistva otsuse, väljastati enne kulutuste hüvitamise korra uue redaktsiooni kehtestamist. Isegi vaatamata uuele korrale peeti igati nõuetekohaseks pärast selle kehtestamist ehk
  170. märtsil
  171. a väljastatud arvet nr 20220329 ja hüvitatavaks selle alusel
  172. märtsil
  173. a tasutud summat. Vaatamata sellele, et arvel oli teenuse sisuks märgitud üksnes „Õigusalane konsultatsioon“. Selle arve puhul järeldas maakohus, et selline teenuse üldine kirjeldus ei anna alust hinnata dokumenti võltsituks. 21.7.12 Maakohus asus kohtuotsuse p-s 121 seisukohale, et Kert Kingo jaoks oli võimalik eksimus KarS § 39 lg 2 tähenduses hõlpsasti välditav, sest küsitavuse korral oli Kert Kingol võimalik pöörduda Riigikogu Kantselei finantsosakonna või EKRE fraktsiooni poole. Kohus viitas RKLS § 30 alusel tehtud Riigikogu juhatuse otsusele Riigikogu liikme tööga seotud kulutuste hüvitamise kohta, mille p 15 näeb ette vaieldava küsimuse saatmist kontrollimiseks fraktsioonile, kuhu Riigikogu liige kuulub. Martin Traadil sellist võimalust ei olnud. Martin Traat sai lähtuda temalt õigusteenust tellinud Kert Kingo hinnangust, et osutatav õigusteenus on seotud kliendi tööga Riigikogus. Martin Traat kinnitas kohtus, et seostas meedias esitatud andmete alusel tsiviilvaidlusi lahutamatult Kert Kingoga ja sama ütles talle ka Kert Kingo ise. Martin Traat sai lähtuda ja lähtuski arusaamast, et lisaks Kert Kingole pidasid ka isikud, keda ta tsiviilkohtumenetlustes esindas, õigusvaidlusi ajendatuks Kert Kingo tööst. See oli ka põhjus, miks kõigis neis menetlustes taotleti Kert Kingo tunnistajana üle kuulamist. Kuivõrd keelueksimusest saab rääkida ka Martin Traadi puhul, siis on tema süüdi tunnistamine KarS § § 344 lg 1, §-de 209 lg 2 p 2 – 22 lg 3 järgi järelikult välistatud. 21.8 Maakohus eksis menetluskulude jaotamisel, kui jättis need osaliselt Martin Traadi kanda. 21.8.1 Kui vaadata maakohtu otsuses õigeksmõistva osa mahtu, siis oleks kohus pidanud riigilt süüdistatava kasuks välja mõistma kolmandiku, mitte veerandi mõistlikust ja vajalikust õigusabikulust. Seda põhjusel, et Martin Traat mõisteti õigeks kuuest episoodist kahes ehk süüdistuse mahtu silmas pidades 1/3 ulatuses. Maakohus ei põhjendanud, miks ta seda asjaolu menetluskulusid kindlaks määrates ei arvestanud. 21.8.2 Maakohtul ei ole õigus, et põhjendatud menetluskulu hulgast tuleb välja arvata see osa, mis on seotud kaitsjate omavaheliste aruteludega. Mitme süüdistatavaga kriminaalasjas on kaitsjal vaja lisaks kaitsealusele nõu pidada ka teiste menetlusosalistega. Need on käsitatavad õigusteenuse osutamisena AdvS § 40 lg 1 tähenduses. Omavahel on nõu pidada selleks, et arutada kaitsepositsiooni ja -taktikat, tunnistajate ristküsitlemisega ja taotluste esitamisega seonduvat jpm. 27 21.8.3 Apellatsiooni rahuldamise korral tuleb Martin Traadi kohtueelse-, maakohtu- ja ringkonnakohtu menetluse kulud jätta mõistlikus ja vajalikuks peetavas osas kooskõlas KrMS § 181 lg 1, 185 lg 1 alusel riigi kanda. Menetluskulud tuleb riigi kanda jätta ka siis, kui ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-des 2 või 3 või lg 2 nimetatud lahendi. Menetluse edasine käik.
  174. Tallinna Ringkonnakohus võttis
  175. novembri
  176. a määrusega apellatsioonid menetlusse. Kuivõrd Martin Traadi kaitsja, Martin Traat ise ja ka Kert Kingo avaldasid soovi lahendada asi suulises menetluses, korraldas kohus apellatsioonide läbivaatamiseks kohtuistungi. 22.1 Tallinna Ringkonnakohtus
  177. detsembril
  178. a toimunud kohtuistungil jäid apellandid ja süüdistatavad apellatsioonide ja nendes esitatud taotluste juurde. Martin Traadi kaitsja ütles vastuseks kohtu küsimusele, et apellatsiooni p-s 2.9 sisalduva etteheite võib ringkonnakohus asja lahendamisel jätta tähelepanuta. Prokuratuur oli seisukohal, et apellatsioonid ei ole põhjendatud ning Harju Maakohtu
  179. septembri
  180. a otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht.
  181. Ringkonnakohus vastab kõigepealt Martin Traadi kaitsja apellatsioonis esitatud argumentidele, mis puudutavad läbiotsimiste ja nende käigus saadu seaduslikkust, ning täiendab selles osas maakohtu põhjendusi (I). Seejärel käsitleb kolleegium apellatsioonides tõstatatud argumente, mis puudutavad süüdistatavatele ette heidetavate teokoosseisude objektiivse ja subjektiivse külje täidetust (II) ning võtab seisukoha võimaliku keelueksimuse kohta (III). Viimaks vaeb ringkonnakohus, kas käsilolevas asjas tuleks apellatsioonide piiridest väljuda või mitte (IV) ning lahendab nii Martin Traadi kaitsja apellatsioonis vaidlustatud maakohtu menetluskulude jaotuse kui ka apellatsioonimenetluse kulud (V). I
  182. Ringkonnakohus ei nõustu Martin Traadi kaitsjaga, et Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ ning advokaadibüroole raamatupidamisteenust osutanud OÜ Q läbiotsimine oli ebaseaduslik. Sel põhjusel jääb tagajärjetuks ka apellandi taotlus tunnistada lubamatuks süüdistusakti p-des 17.1.2 ja 17.1.31 nimetatud tõendid. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta nii.
  183. Martin Traadi kaitsja hinnangul on maakohtu otsus puudulikult motiveeritud osas, mis puudutab vaidlusaluste menetlustoimingute lubatavust (vt siinkohal maakohtu otsuse p-d 312). Üldistatult heidab apellant maakohtule ette, et osa kaitsja argumentidest jäi analüüsimata. 25.1 Kui vaadata menetluse käiku maakohtus, siis vastab tõele, et mõlema süüdistatava kaitsjad viitasid juba kaitseaktides minetustele, mis puudutasid vaidlusalusteks läbiotsimisteks loa taotlemist, andmist ja toiminguid endid
  184. Eelistungil nõustusid pooled kohtu ettepanekuga lahendada kriminaalasja kohtulikul uurimisel esmajärjekorras kaitsjate tõstatatud menetluslik küsimus läbiotsimiste ja nende käigus saadud tõendite lubatavuse kohta ning prokurör ja kaitsja esitasid peale vaidlusaluseid menetlustoiminguid puudutavate tõendite uurimist 1 KoTo kd I tlk 33pö-34, 37-37pö ja tlk 41 28 kohtule kirjalikud seisukohad
  185. Pärast kohtule esitatud tõenditega ja poolte täiendavate argumentidega tutvumist lahendas maakohus küsimuse menetlustoimingu ja nende käigus saadud tõendite lubatavusest
  186. mail
  187. a toimunud kohtuistungil tehtud suulise määrusega
  188. Maakohus ütles enne põhjenduste avaldamist pooltele sissejuhatavalt, et „… kokkuvõtvalt siis. Lahendis kirjutan põhjalikumalt.“. Kui võrrelda
  189. mail
  190. a suuliselt ette kantud motiive ning maakohtu otsuses sisalduvaid argumente (vt uuesti maakohtu otsuse p-d 3-12), siis on ilmne, et kohus ei täitnud oma istungil antud lubadust - esitada kohtuotsuses põhjalikumad põhistused. 25.2 Kolleegium möönab, et kohus ei pea tingimata kõiki kohtumenetluse poole esitatud väiteid põhjalikult käsitlema. Nii näiteks pole põhjust üleliia ressurssi kulutada ilmselgelt asjakohatute seisukohtade kummutamisele või korrata poole põhjendusi juhul, kui kohus nendega täielikult nõustub. Antud juhul ütles maakohus selgelt, et piirdub protokollilises määruses kokkuvõtlike seisukohtadega ning vastab kaitsjate tõstatatud küsimustele põhjalikumalt kohtuotsuses. Sellele, et mõni kohtu palge ette toodud argumentidest oleks olnud asjakohatu või oleks olnud alust teatud küsimustes täiel määral prokuröriga soostuda, kohus ei viidanud. Toodu tõttu on Martin Traadi kaitsjal õigus, et maakohtu otsuses kõlavad argumendid jäävad kaitsja seisukohtade valguses veidi lakooniliseks. Samas on maakohus andnud vastuse Martin Traadi kaitsja tõstatatud kesksetele küsimustele, s.o kas menetlustoiminguks loa taotlemisel ja andmisel ja/või menetlustoimingu käigus leidsid aset rikkumised ja kas need minetused mõjutavad saadud tõendite lubatavust. Arvestades maakohtu otsuse p-des 3-12 kajastatut, ei ole lüngad kohtu argumentatsioonis nii ulatuslikud, et oleks alust rääkida kohtuotsuses põhjenduste puudumisest KrMS § 339 lg 2 mõttes. Ringkonnakohtul võimalik kooskõlas KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel maakohtu argumente omalt poolt täiendada.
  191. Apellandi arvates esitas prokuratuur advokaadibüroo ja sellele raamatupidamisteenust osutanud äriühingu läbiotsimiseks luba taotledes eeluurimiskohtunikule ebaõigeid andmeid. Nendeks olid kaitsja hinnangul nii prokuratuuri taotluses kui ka eeluurimiskohtuniku määruses sisalduvad viited koolitustele ja koolitusmaterjalidele. Apellant on seisukohal, et prokurör teadis läbiotsimiseks luba taotledes, et tegelikult selliseid dokumente ei eksisteeri. 26.1 Lihtsustatult alustati käsilolevas asjas kriminaalmenetlust kontrollimaks, kas Kert Kingo kasutas oma Riigikogu liikme kuluhüvitist kolmandate isikute õigusabikulude kinni maksmiseks või mitte. Sellest tulenevalt oli üks alustatud menetluse eesmärkidest tuvastada ka asjaolu, kas vaidlusaluseid arveid võidi võltsida. 26.2 Vastab tõele, et enne taotluse esitamist olid menetlejal (ja seega ka prokuratuuril) olemas advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ esitatud arved, mis Kert Kingo esitas Riigikogu Kantselei finantsosakonnale hüvitamiseks
  192. Riigiprokuratuuri
  193. juuni
  194. a läbiotsimise taotlusest võib järeldada, et menetleja jaoks olid enne menetlustoimingut kindlalt teada järgmised faktid: - Riigikogu Kantselei finantsosakonna edastatud arvetel olevad selgitused rääkisid Riigikogu tööga seotud õigusalastest konsultatsioonidest; 2 KoTo kd I tlk 47-47pö, 68-73, 84pö-108, 114-116, 117-126 ja 127-129 KoTo kd I tlk 141pö-142 4 Vt Riigiprokuratuuri taotluse lk 3-4, TõTo kd I tlk 3-4 3 29 - Riigikogu Kantselei hüvitas Kert Kingole koolituskuludena advokaadibüroo Eipre & Partnerid arvete alusel 10 071 eurot
  195. Arvestades vaidlusaluste arvetel olevat väga üldist selgitust ja paralleelselt üleval olevat kahtlust, et arved olid võltsitud ja nendel märgitud teenus ei olnud seotud Kert Kingo tööga Riigikogus, vajas menetleja järelikult teavet ja tõendeid, mis kinnitaks või lükkaks ümber kahtluse, et Riigikogu Kantselei edastatud advokaadibüroo Eipre & Partnerid poolt Kert Kingole esitatud arved võivad olla seotud tsiviilasjadega nr 2-20-3856, 2-20-3865 ja 2-
  196. Loogiline on, et esmajärjekorras täpsustatakse ja selgitatakse välja advokaadibüroo poolt Kert Kingole osutatud teenuse sisu. 26.3 Tegelikult on apellandil õigus, et menetleja pidas enne läbiotsimist võimalikuks, et mitte mingisuguseid koolitusmaterjale ehk tõendeid, mis kinnitaks Riigikogu Kantselei finantsosakonna poolt koolituskuludena käsitletud teenuse tarbimist, ei eksisteeri. Menetlustoiminguks luba taotlenud prokurör on taotluses märgitu järgi pidanud koolitusmaterjalide leidmisest märksa olulisemaks nende puudumist
  197. Fakt, et Kert Kingo ei ole saanud arvetel kajastatud teenust, kinnitanuks kahtlust, et vaidlusalused arved võisid puudutada ka tsiviilasju nr 2-20-3856, 2-20-3865 ja 2-20-
  198. Toodu valguses ei pea kolleegium menetluse algfaasis mitte või ebaõigeks seda, kui menetlustoimingu käigus soovitakse mh kontrollida, kas eksisteerivad mingisugused dokumendid, mis kinnitaks Riigikogu Kantselei finantsosakonna poolt koolituskuludena käsitletud teenuse tarbimist. Kolleegium ei välista, et teatud juhtudel võib fakt, et mingisugust dokumenti või eset ei leita kohast, kus see peaks olema ning seda läbiotsimise hetkel võib-olla üldse ei eksisteerigi, olla menetleja jaoks samaväärselt kõnekas ning menetlust edasi viiv nagu otsitava leidminegi.
  199. Kolleegium ei jaga apellandi arvamust, et menetleja pidanuks pärast VA kuriteoavalduse saamist tegema Martin Traadile teabepäringu selleks, et süüdistatav selgitaks vaidlusaluste arvetega seotud küsimusi. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga ka selles, et prokuratuur eiras käsiloleva asja kohtueelses menetluses KrMS § 211 lg 2 sätestatud kohustust selgitada välja kahtlustatavaid õigustavad asjaolud. 27.1 Kuriteoteate saamisel tuleb menetlejal langetada otsus, kas laekunud teabe põhjal on KrMS § 6 sätestatut silmas pidades põhjust toimetada kriminaalmenetlust või mitte. Otsus tuleb teha võrdlemisi kitsas ajaraamis (vt KrMS § 198 lg 1 ja 1 1) ning olemasolevate andmete põhjal. Peaks teave kogumis viitama võimalikule kuriteole, ei ole kolleegiumi arvates vajalik ja tegelikult ka võimalik, et menetleja hakkab tegema potentsiaalsele kahtlustatavale mingisuguseid päringuid selleks, et selgitada kuriteoteates esitatud väiteid. On ilmselge, et nii toimides võtab menetleja riski, et tõe tuvastamiseks vajalikud tõendid võidakse enne nende leidmist kõrvaldada või hävitada. Kriminaalmenetluse alustamise korral püstitab menetleja kontrollimist vajavad versioonid ja kaardistab tõendamisvajaduse potentsiaalset kahtlustatavat teavitamata. 27.2 Kohtueelse menetluse algfaasis on täiesti tavapärane, et uurimisversioon(id) on pidevas muutumises ja sõltuvad kogutavast tõendusteabest. Läbiotsimine on üks viis tõendite kogumiseks ning toimingu eesmärgiks on leida menetluses püstitatud hüpoteesi kinnitavaid 5 6 Vt Riigiprokuratuuri taotluse lk 5, TõTo kd I tlk 5 Vt Riigiprokuratuuri taotluse lk 9, TõTo kd I tlk 9 30 või ümberlükkavaid tõendeid. Riigiprokuratuuri
  200. juuni
  201. a läbiotsimise taotlusest 7 nähtub asjaolu, et enne läbiotsimist oli töös kaks versiooni: 1) tsiviilasjades nr 2-20-3856, 2-20-3865 ja 2-20-3847 tasus kostjate MK, HK ja RJ esindaja, vandeadvokaat Martin Traadi õigusabikulu Kert Kingo, kes esitas pärast arvete maksmist advokaadibüroo Eipre & Partnerid
  202. aprilli 2020 arve nr 20200401,
  203. mai 2020 arve nr 20200501,
  204. juuni 2020 arve nr 20200601,
  205. mai 2021 arve nr 20210514,
  206. märtsi 2022 arve nr 20220329 ja
  207. aprilli 2022 arve nr 20220401 Riigikogu Kantselei finantsosakonnale hüvitamiseks8; 2) tsiviilasjades nr 2-20-3856, 2-20-3865 ja 2-20-3847 tasusid kostjad MK, HK ja RJ kohtuvaidluste tõttu tekkinud õigusabikulu oma esindajale, vandeadvokaat Martin Traadile ise. Kuigi vastavaid ülekandeid Martin Traadile ja/või advokaadibüroole Eipre & Partnerid kostjate arveldusarvetelt ei nähtunud, ei välistanud menetleja sellel hetkel võimalust, et arved maksti sularahas või asus advokaat osutatud teenuste eest tasu sisse nõudma hiljem
  208. Järelikult ei ole õige apellandi seisukoht, et läbiotsimise eesmärgiks oli ainult süüstavate tõendite leidmine. Riigiprokuratuur ei välistanud võimalust, et läbiotsimisele allutatud kohtadest leitakse tõendeid, mis kinnitavad seda, et MK, HK ja RJ tasusid Martin Traadile õigusabikulud sularahas või asjaolu, et kostjad võisid õigusabikulud tasuda ka pärast teenuse osutamist.10 Fakt, et menetleja pidas seda olemasoleva teabe põhjal pisut ebatõenäolisemaks, ei tähenda, et sellist võimalust poleks kriminaalasjas mitte kunagi kaalutud.
  209. Enne järgmise apellandi etteheite juurde minemist märgib ringkonnakohus, et kuigi kaitsja hinnangul olid nii advokaadibüroos kui ka sellele raamatupidamisteenust osutanud äriühingus toimunud läbiotsimised ebaseaduslikud, keskendub apellant advokaadibüroos toimunud läbiotsimisele. OÜ-ga Q on ringkonnakohtu hinnangul seotud ainult üks kaitsja väide – prokuratuur esitas eeluurimiskohtunikule läbiotsimiseks loa taotlemisel teadvalt ebaõigeid andmeid. Kuivõrd järgnev OÜ-d Q mitte kuidagi ei puuduta ning ringkonnakohus ei nõustunud apellandiga, et Riigiprokuratuur esitas läbiotsimisi taotledes teadvalt ebaõigeid andmeid, oli OÜ-s Q toimunud läbiotsimine seaduslik ning toimingu käigus saadud tõendid 11 lubatavad.
  210. Ringkonnakohus ei nõustu Martin Traadi kaitsjaga, et prokuratuur eiras läbiotsimiseks loa taotlemisel ja eeluurimiskohtunik selle väljastamisel ultima ratio põhimõtet. 29.1 Mis puudutab apellandi etteheidet, et kohus piirdus valdavalt prokuratuuri läbiotsimistaotluses esitatud argumentide kordamisega, siis võivad kehtiva kohtupraktika kohaselt kohtu põhjendused menetlustoimingu vajalikkuse kohta toetuda ka prokuratuuri argumentidele, kui need kajastuvad kohtumääruse tekstis (viimati RKKKm 1-22-7792). See nõue on antud juhul täidetud. Kohtupraktikas on rõhutatud sedagi, et ultima ratio põhimõtte järgimise nõuetekohasel põhjendamisel on oluline roll prokuratuuri taotluse kvaliteedil, sest 7 TõTo kd I tlk 1-13 Vt Riigiprokuratuuri taotluse lk 3-4, TõTo kd I tlk 3-4 9 Vt Riigiprokuratuuri taotluse lk 5, TõTo kd I tlk 5 10 Vt Riigiprokuratuuri taotluse lk 5 ülevalt lugedes
  211. lõik, TõTo kd I tlk 5 11 TõTo kd III tlk 10-33 8 31 eelkõige peab prokuratuur kohtueelse menetluse juhina oma taotluses kohtule selgitama, miks on asjas vältimatult vajalik koguda tõendeid taotletava menetlustoiminguga (vt RKKKm 3-11-112-16). Lugedes prokuratuuri ja eeluurimiskohtuniku põhistusi ja kõrvutades neid apellandi kriitikaga, ei ole kolleegiumil erinevalt Martin Traadi kaitsjast prokuratuurile ja/või läbiotsimistaotluse lahendanud kohtule mitte midagi ette heita. 29.2 Apellandi hinnangul ei olnud prokuratuuri taotlus ja eeluurimiskohtuniku määrus ultima ratio põhimõttega kooskõlas peamiselt sellepärast, et kaitsja arvates ei selgitanud menetleja enne advokaadibüroos läbiotsimise toimetamist välja, kas otsitavaid tõendeid on võimalik saada mõnel muul, vähem riivaval viisil ehk lihtsustatult on kaitsja seisukohal, et menetleja oleks pidanud enne läbiotsimise taotlemist tegema teabepäringu Martin Traadile ja/või Advokatuurile. Lisaks on kaitsja arvates läbiotsimise vajadus sisustatud prokuröri oletustega. 29.3 Kui alustada viimasest, siis kolleegium leiab, et mõisted oletus (mille tegemist apellant prokuratuurile ette heidab) ja prognoos on kaks eri asja. Kuigi mõlemad on suunatud tulevikku või seotud teadmata asjaolude hinnangu andmisega, põhineb oletus valdavalt intuitsioonil ja piiratud, valdavalt tõendamata andmehulgal. Seevastu prognoosi tegemisel analüüsitakse tõendatud fakte ning tehakse nende põhjal tõenäosuslik ennustus. Antud juhul ei vaidlusta kaitsja prokuratuuri taotluses esitatud faktiväiteid, mille kohaselt täitis Martin Traat tsiviilasjas nr 2-20-3865 antud kohtu korralduse üksnes osaliselt ning ei esitanud Advokatuuri Aukohtule dokumente, mida temalt nõuti. Riigiprokuratuuri hinnangul puudus just nende asjaolude tõttu alus optimismiks, et Martin Traat annab küsitu vabatahtlikult välja ning saadu on täielik ja autentne
  212. Ringkonnakohtu arvates on tegu konkreetsete asjaolude põhjal tehtud negatiivse prognoosi, mitte oletusega ning arvestades Martin Traadi varasemat käitumist, ei olnudki menetlejal mingit põhjust eeldada, et süüdistatav on valmis küsimise peale kõike edastama. Arvestades Martin Traadi ja tema kaitsja läbivaid ja apellatsioonimenetluseski väljendatud seisukohti, et läbiotsimisega võeti ära ka kutsesaladusega kaetud dokumente, mis on puutumatud (nt K. Kingoga, MKga, RJga ja HKga kliendilepingud), on üpris ilmne, et menetleja poolt enne läbiotsimist tehtud prognoos oli õige. Seda kinnitab lisaks veel tõsiasi, et advokaadibüroo läbiotsimisel leidis menetleja lisaks Martin Traadi välja antud tõenditele ka selliseid, mida süüdistatav eelnevalt üle ei andnud.13 29.4 Mis puudutab apellandi viidatud menetlustoimingu eelseid päringuid, siis ei leia apellatsioonist ühtegi põhjendust, miks pidanuks Advokatuuri valduses olema prokuratuuri taotluses ja eeluurimiskohtuniku määruses toodud tõendid
  213. Lisaks on tõendite rikkumise, kõrvaldamise ja/või hävitamise riisikot silmas pidades vale kaitsja loogika, et menetleja peaks potentsiaalsele kahtlustatavale tegema enne läbiotsimist kirjaliku teabepäringu, milles sisaldub tõendite loetelu ja ettepanek anda need vabatahtlikult välja. Kuna kooskõlas KrMS 91 lg 1 tehakse läbiotsimist rakendades niigi enne läbiotsimist ettepanek otsitav välja anda, pole eelnev teabepäring vajalik juba sellepärast, et läbiotsimisele allutatud isikul on alati seadusest tulenevalt võimalik menetlustoiminguga kaasnevat raskemat riivet ära hoida. Küll aga ei tähenda see viidatud normi teise lause järgi seda, et pärast ettepaneku täitmist tuleks toiming tingimata lõpetada. Iseenesest pole menetlejal keelatud teha ettepanekut otsitava välja andmiseks mõnes muus vormis varem, kuid sellise päringu tegemata jätmine ei muuda 12 Vt Riigiprokuratuuri määrus lk 9, TõTo tlk 9 Vt tunnistaja MO ütlused, KoTo kd I tlk 92pö-93 14 Vt Harju Maakohtu 26.06.2022 määruse nr 1-22-3829 resolutsiooni p 1 sisalduv loetelu, TõTo kd I tlk 14-15 13 32 läbiotsimist mitte kuidagi ebaproportsionaalseks. Isegi juhul, kui läbiotsimist toimetati advokaadibüroos.
  214. Apellant on seisukohal, et prokuratuur ja kohus ei järginud läbiotsimise taotlemisel ning toimingu lubamisel EIK praktikat, mille kohaselt peavad riigisisesed kohtud kaaluma kohustust kaitsta advokaadi ja kliendi konfidentsiaalsust kriminaaluurimise vajaduse eest. Lisaks leiab kaitsja, et advokaadibüroo läbiotsimisel võeti ära andmekandjad, mis on seaduse kohaselt puutumatud. Kolleegiumi hinnangul ei ole kaitsja etteheited põhjendatud. 30.1 Esiteks ei keela EIK praktika advokaadibüroo läbiotsimist (vt EIK
  215. novembri
  216. a otsust nr 698/19 Särgava vs Eesti p 89). Teiseks on Tallinna Ringkonnakohus oma varasemas praktikas advokaadibüroo läbiotsimisega seotud probleeme ja menetlustoimingut käsitavat kohtupraktikat põhjalikult analüüsinud lahendi nr 1-21-4033 p-des 140-155 (https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=371881770). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrigeerida praktikat, mis puudutab asjaolu, et kriminaalmenetluses võib advokaadibüroost otsida ja edaspidi menetletava kuriteo asjaolude tõendamiseks ka kasutada dokumente, mis on kaetud kutsesaladusega. Iseäranis võib selline võimalus ja vajadus tõusetuda juhul, kui kriminaalasjas on kahtlustatavaks vandeadvokaat (vt viidatud kohtuotsuse p 144). Käsiloleval juhul ei ole kolleegiumi hinnangul vaidlust selle üle, et prokuratuur taotles eeluurimiskohtunikult luba toimetada läbiotsimine vandeadvokaadist kahtlustatava advokaadibüroos ning kahtlustuse kohaselt olid menetletavad kuriteod seotud tema kutsetööga. 30.2 Apellant heidab ette seda, et kohus ei kaalunud läbiotsimiseks luba andes erinevaid huvisid ehk advokaadi ja kliendi konfidentsiaalsust ning vajadust toimetada kriminaalmenetlust. Kolleegium märgib vastuseks kaitsjale, et esiteks teenib advokaadi kutsesaladus üldjuhul siiski tema klientide, mitte advokaadi huve. Eelkõige kliendil (mitte advokaadil) on õigus eeldada, et riik ei kasuta tema vastu teavet, mille ta usaldas advokaadile. Just sel põhjusel ei või advokaadibüroos toimetatava läbiotsimisega menetleja sihilikult ega ka mitte juhuslikult saada enda valdusesse kirjalikult või mõnel muul taasesitataval viisil talletatud kliendisuhtlust, mis ei puuduta läbiotsimise aluseks olevat kriminaalmenetlust. Nõudeid, mis toodu välistaks, on kolleegiumi hinnangul antud juhul järgitud (vt edasi, kohtuotsuse p 30.3). Mis puudutab etteheidet, et prokuratuur ja kohus ei kaalunud läbiotsimise taotlemisel ja menetlustoiminguks loa andmisel erinevaid huve, siis seda on prokuratuur teinud öeldes, et üldsuse huvid kaaluvad üles üksikisiku huvid
  217. Maakohtu eeluurimiskohtunik nõustus prokuröri põhjendustega
  218. Kolleegium märgib täiendavalt, et lihtsustatult soovis riik toimetada kriminaalmenetlust, mille raames püstitatud kahtlustuse kohaselt pani vandeadvokaat toime teod, mis võivad vastata kuriteo tunnustele. Olukorras, kus läbiotsimisel nähakse ette ja rakendatakse advokaadi asjassepuutumatute klientide konfidentsiaalsust piisaval määral tagavad meetmed, on keeruline öelda, et kutsesaladuse kaitse kaalub üles riigi huvi selgitada kriminaalmenetluse käigus välja, kas advokaat on toime pannud kuriteo või mitte. 30.3 Vastab tõele, et kehtiv KrMS ei näe ette kõiki tarvilikke garantiisid, mis tagaksid, et advokaadibüroo läbiotsimisel kaitstaks advokaadi ja tema klientide kutsesaladust osas, millel 15 16 Vt Riigiprokuratuuri 20.06.2022 taotluse lk 10 alt
  219. lõik, TõTo kd I tlk
  220. Vt Harju Maakohtu 26.06.2022 määrus nr 1-22-3829, TõTo kd I tlk 27 33 ei ole toimetatava kriminaalmenetlusega mitte mingisugust puutumust. Prokurörgi möönis ringkonnakohtus toimunud istungil, et olemasolev regulatsioon ei ole piisav ning viitas ühtlasi ka kavandatavatele KrMS muudatusettepanekutele, mis puudutavad advokaadibüroo läbiotsimist. Kehtiva regulatsiooni puudused ei takista seaduses sätestatust rangemate standardite seadmist. Seda on käsiloleval juhul ka tehtud. Maakohtu määruses on kutsesaladuse kaitse eesmärgil nähtud ette järgmised meetmed: - otsitav tõendusteave on määratletud võimalikult kitsalt, maakohtu määruse resolutsiooni p 2 sisaldab loetelu dokumentidest, mida läbiotsimisega leida tahetakse (s.o konkreetsed kliendilepingud ja -arved). Lisaks on kohus ära näidanud fraasid ja numbrid, mida võib otsingute läbiviimisel kasutada.17 - kohus kaasas menetlustoimingule Eesti Advokatuuri määratud sõltumatu vaatleja
  221. Määruse põhjendavas osas andis maakohus menetlejale täiendavad juhised selle kohta, mil moel tuleb läbiotsimist toimetada ja kuidas tuleb menetlustoimingu käik protokollida ning fikseeris ühtlasi ka kahtlustatava ning toimingul osaleva vaatleja õigused
  222. Seda, et maakohtu määrust täideti, kinnitas maakohtus menetlustoimingul sõltumatu vaatlejana osalenud tunnistaja C.20 Kui vaadata maakohtu määrust, tunnistaja C ja menetlustoimingu läbi viinud Kaitsepolitsei Ameti ametniku MO ütlusi läbiotsimise käigu kohta21, ei ole kolleegiumil alust väita, et advokaadibüroo läbiotsimisel oleks võetud ära midagi, mis pole läbiotsimismäärusega hõlmatud ning seeläbi rikutud asjassepuutumatute klientide konfidentsiaalsust. 30.4 Apellandi seisukoht, et advokaadibüroo läbiotsimisel võeti ära andmekandjad ning dokumendid, mis on seaduse kohaselt puutumatud, ei ole õige. Esiteks on väär kaitsja viide [advokaadi või advokaadibüroo] andmekandjatele. Kui vaadata
  223. juuni
  224. a läbiotsimisprotokolli, siis selle p 6.1 järgi võeti advokaadibüroo läbiotsimise käigus ainult dokumendid ja e-kirjad, mis kopeeriti menetleja mälupulgale.22 Teiseks ei ole kriminaalasjas mitte ühtegi tõendit selle kohta, et läbiotsimisel oleks väljutud eeluurimiskohtuniku
  225. juuni
  226. a määruses seatud piiridest ning võetud ära midagi, mida pole seal kajastatud. Järelikult on kaitsja arvates puutumatud need dokumendid, mis on käsilolevas kriminaalasjas ühtlasi ka tõendiks (näiteks kliendilepingud ja e-kirjavahetus HKga, MKga ja RJga ning e-kirjavahetus K. Kingoga). Apellandi arusaam ei ole õige. Kuigi riik peab tagama advokaadi ja tema kliendi kutsesaladuse puutumatuse, on riigil õigus ja ka kohustus toimetada kriminaalmenetlust. Tõe tuvastamiseks tuleb riigil koguda tõendeid. Juhul kui kahtlustus puudutab võimalust, et advokaat võis oma kutsetegevuses käituda viisil, mis vastab mõnele kuriteokoosseisule, ei saa vajalikke tõendeid jätta kogumata põhjendusega, et need on kaitstud advokaadi kutsesaladusega. Ringkonnakohus jääb oma varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et kriminaalasjas on põhimõtteliselt võimalik esitada ka selliseid tõendeid, mis on kaetud kutsesaladusega, kui nende otsimine toimus kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, eelkõige advokaadi teiste klientide kutsesaladust austades. Kuna advokaat ei tohi 17 Vt Harju Maakohtu 26.06.2022 määruse nr 1-22-3829 resolutsiooni p 2, TõTo kd I tlk 14-15 Ibid p 15 19 Vt Harju Maakohtu 26.06.2022 määrus nr 1-22-3829, TõTo kd I tlk 27-29 20 Vt tunnistaja ütlused 02.04.2024 istungil, KoTo kd I tlk 86-86pö 21 Vt tunnistaja ütlused 02.04.2024 istungil, KoTo kd I tlk 92pö-94, 96pö-97 22 Vt TõTo kd I tlk 31 18 34 kutsesaladuse hoidmise kohustuse varjus kuritegusid toime panna, ei saa ka advokaadi poolt kutsetegevuse raames toime pandud kuritegu jääda tõendamata põhjendusega, et kriminaalasjas tähtsust omav tõendusteave on kaetud kutsesaladusega ja sellest tulenevalt puutumatu (TlnRko 1-21-4033 p 144). 30.5 Kaitsja hinnangul toetab väidet, et läbiotsimisel ära võetud dokumendid on puutumatud, Advokatuuri vastus
  227. septembri
  228. a prokuratuuri teabepäringule
  229. Ringkonnakohus kaitsjaga ei nõustu. KrMS § 215 lg 1 alusel saadetud menetleja teabepäring ei ole samastatav advokaadibüroo läbiotsimist lubava kohtumäärusega. Asjaolu, et Advokatuur keeldus osaliselt prokuratuuri päringu täitmisest, ei tähenda, et tõendid, mis saadi KrMS § 91 lg 3 alusel, kohtu loal ja seatud tingimustel, oleks puutumatud ja sellest tulenevalt lubamatud.
  230. Apellant on seisukohal, et läbiotsimisel rikuti Martin Traadi õigusi. Esiteks ei öelnud mitte keegi Martin Traadile selgesõnaliselt, et ta on kahtlustatav, ja teiseks ei tutvustatud Martin Traadile kahtlustatava õigusi ja kohustusi. Nende minetustega kaasneb kaitsja arvates keeld kasutada läbiotsimisel saadud tõendeid. Martin Traadi kaitsja hinnangul andis läbiotsimist toimetanud Kaitsepolitsei Ameti ametnik MO kohtus valeütlusi ning tegelikult poleks maakohus tohtinudki rahuldada prokuröri KrMS § 297 korras esitatud taotlust tunnistaja ristküsitlemiseks. Kolleegium vastab apellandile nii. 31.1 Ringkonnakohus nendib, et apellatsiooni lahendamisel tuleb lähtuda maakohtu tuvastatud faktidest, sest neid ei ole vaidlustatud. Maakohus leidis, et Martin Traadilt ei võetud kooskõlas KrMS § 351 lg 1 allkirja, mis kinnitaks, et talle tutvustati enne läbiotsimist KrMS § 33 lg 2 sätestatud kahtlustatava õigusi ja kohustusi. Kohus möönis, et seda, kas menetleja (tunnistaja MO) Martin Traadile tema õigusi ja kohustusi selgitas või mitte, ei ole tagantjärele võimalik tõsikindlalt öelda. Ringkonnakohus märgib maakohtuga nõustudes, et nii MO kui ka Martin Traat kinnitasid riimuvalt, et nad vestlesid Cit oodates. Kui vaadata läbiotsimisprotokollis kajastatut, siis kestis süüdistatava ja tunnistaja omavaheline vestlus ca 55 minutit.24 Kolleegiumi hinnangul võivadki vestluse osapooled mäletada mitu aastat tagasi peetud ligi tunniajase vestluse sisu erinevalt. Seda juba põhjusel, et kuigi mõlema asjaosalise sõnul oli vestluse keskmes eesootav menetlustoiming, olid rollid ja sellest tulenevalt ka fookused erinevad. MOt huvitas see, et läbiotsimine oleks edukas ja seaduslik ning M. Traat üritas olukorraga kohaneda. Täit tõde on keeruline ka juba sel põhjusel taastada, et osalised pidid rääkima kohtus sündmusest, mis toimus pea kaks aastat tagasi. Noil põhjustel ei olegi võimalik tagantjärele kindlaks teha kas, kuidas, mil viisil ja vormis MO eelseisva toiminguga haakuvalt Martin Traadile tema õigusi selgitas. Süüdistatava väide selle kohta, et talle ei tutvustatud õigusi ja kohustusi, nii nagu seadus ette näeb, on õige, kuid Martin Traadi puhul tuvastas maakohus, et süüdistatava ütlused oma menetlusliku staatuse mittemõistmise kohta ei olnud veenvad (vt siinkohal ka edasi, järgmine punkt). Järelikult pole põhjust öelda, et Martin Traadi ütlused on mööndusteta usaldusväärsed ja kummutavad sel põhjusel tõsikindlalt võimaluse, et MO võis teatud määral Martin Traadi õigusi ja kohustusi vestluse käigus puudutada. Eeltoodu tõttu nõustub kolleegium täielikult maakohtu otsuse p-des 5 - 10 sisalduvate seisukohtadega. 23 24 TõTo kd I tlk 51-105 Vt TõTo kd I tlk 32 35 31.2 Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et Martin Traat pidi
  231. juunil
  232. a aru saama, et advokaadibür

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.