Obsah (5)

§ 100§ 99§ 105§ 101§ 102

2-24-12274 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 27.02.2025. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-12274 Tsiviilasi R.V hagi R.

) §§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostja kohustatud andma hagejale kui oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning eraldi elava vanemana saab ta täita ülalpidamise kohustust eeskätt elatise maksmise teel.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt

§ 99

lg-le 2 arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 105lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena.

Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.

§ 101

lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma 4 ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 102

lg 3 järgi võib kohus elatise välja mõista sama seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on oma varasemas praktikas (vt nt RKTKo 07.02.2018. a nr XXX) selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada, kuid tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada. Kostjal on võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 mõttes.

Alates

1. jaanuarist
2. a kehtiv

§ 101

ei näe enam ette konkreetset miinimumelatist, vaid sätestab alaealisele lapsele elatise arvutamise alused. Kohus leiab, et sellise uue regulatsiooni kohaselt ei pea tõendama lapse vajadusi kahekordse

§ 101

lg-s 3 ette nähtud elatise baassumma ulatuses, kuid tõendada tuleb sellest suuremad kulud. Kostjal on võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla

§ 101alusel arvutatud summa.

3.3. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja viibib kostja juures aasta jooksul keskmiselt vähem kui 7 ööpäeva kuus (1 kuni 2 ööpäeva kvartalis). Seega

§ 101alusel elatist arvutades hageja kostjaga veedetud aega arvesse ei tule võtta.

Arvutades hagejale elatist

§ 101alusel, sh võttes aluseks baassumma 200 eurot, mida on indekseeritud 1.

aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, lisades baassummale

1. aprillist kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, võttes arvesse lastetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seadusele alates
2. jaanuarist
3. a on pere esimese lapse kohta 80 eurot kuus, arvestades, et hageja viibib kostja juures aasta jooksul keskmiselt vähem kui 7 ööpäeva kuus, kujuneb elatise suuruseks perioodil 01.04.
4. a kuni 31.03.
5. a 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot; 1832 * 0,03 = 54,96 eurot; 272,76 + 54,96 = 327,71 eurot; 327,71 - (80/2) = 287,72 eurot). Hageja nõuab hagis kostjalt elatist alates 05.09.
6. a 350 eurot kuus, s.o 62,30 eurot rohkem, kui on

§ 101alusel perioodiks kuni 31.03.2025.

a arvutatud elatis. Tulenevalt

§ 102

lgst 3 tuleb kohtul nõude lahendamisel teha kindlaks hageja põhjendatud vajadused ja vanemate varaline seisund. 3.4. Hageja seadusliku esindaja väitel on hageja kulud ühes kuus 5 keskmiselt 850 eurot kuus, sh eluasemekuludena 1/3 eluasemelaenu maksetest summas 316 eurot ja 1/3 korteri kommunaalkuludest summas 50 eurot, toidukulud 200 eurot, kulud ravimitele ja vitamiinidele 40 eurot, kulud hügieenitarvetele 20 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 60 eurot, transpordikulud 37 eurot, sidekulud 25 eurot, kulud meelelahutusele 100 eurot, juuksurile 20 eurot. Kostja ei nõustu sellega, et hageja kulud ühes kuus on keskmiselt 850 eurot. Kostja leiab esiteks, et lapse eluasemekulude hulka ei saa lugeda eluasemelaenu makseid ja lisaks on kostja vaidlustanud hageja esindaja poolt välja toodud hageja ravimite, riiete ja jalanõude, transpordi, side ning meelelahutuskulude suuruse. Nagu kohus seda eespool (p-s 3.3.) märkis, siis ei pea hageja tõendama oma vajadusi kahekordse

§ 101lg-s 3 ette nähtud elatise baassumma ulatuses.

Perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on

§ 101lg-s 3 sätestatud elatise arvutamise baassumma 200 eurot 2020.

aastal tehtud vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes 1 pakutud keskmisest standardeelarvest ehk kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa, mida vastavalt

§ 101lg-le 3 korrigeeritakse iga aasta 1.

aprillil eelnevate kalendriaastate tarbijahinnaindeksi muutuse võrra ja millele

§ 101

lg 4 kohaselt lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

§ 101lg-de 3 ja 4 järgi on elatise baassumma alates 01.04.2024.

a kuni 31.03.

1. a 327,71 eurot. Seega saab eeldada, et hageja põhjendatud vajadused sel perioodil on vähemalt 655,42 eurot (327,71 x 2) ja selles ulatuses oma vajadusi ei pea hageja tõendama. Hageja esindaja poolt välja toodud muud hageja kulud, v.a kulu eluasemelaenu maksetele, jääb kahekordse elatise baassumma piiresse ja kohtu hinnangul saab lugeda need kulud kokku 534 euro ulatuses ühes kuus, sh kommunaalkulud summas 50 eurot, toidukulud 200 eurot, kulud ravimitele ja vitamiinidele 40 eurot, kulud hügieenitarvetele 20 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 60 eurot, transpordikulud 37 eurot, sidekulud 25 eurot, kulud meelelahutusele 100 eurot, juuksurile 20 eurot, põhjendatuks. Hageja on esitanud ka tõendid vastavate kulude kohta, sh TV ja internetiteenuste arve (dtl 71), korteri majandamis- ja kommunaalkulude arved (dtl 7273). Hageja esindaja on põhjendanud muu hulgas, et kulu ravimitele on tavapärasest suurem seoses sellega, et hagejale on määratud ravi, mille maksumus on 30 eurot kuus. Samuti on hageja esindaja põhjendanud hageja transpordikulusid, et vastavate kulude hulka kuulub ühistranspordi pilet maksumusega 7 eurot kuus ja lisaks on vaja hagejat transportida autoga, millega kaasneb bensiinikulu keskmiselt 30 eurot kuus. Kohtu hinnangul saab kulud lugeda mõistlikuks ja põhjendatuks. Kostja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid, millest võiks järeldada, et nimetatud kulud ei ole lapse jaoks vajalikud. Kõige suurema osa välja toodud hageja igakuistest kuludest moodustab 1/3 eluasemelaenu maksetest, s.o 316 eurot kuus. Kostja on selle kulu vaidlustanud, leides, et eluasemelaenu makseid ei saa lugeda lapse eluasemekuluks. Riigikohus (vt RKTKo 16.10.
2. a nr 3-2-1-69-13, p-d 18-21) on selgitanud, et vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile (eelduslikult võrdsetes osades) osalema ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluruumi ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse Lapse vajaduspõhine miinimumelatis: uuringu lõpparuanne https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf . 1 6 rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Riigikohus on leidnud, et lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis, sõltumata sellest, kas eluruumi soetamiseks on võetud krediiti. On selge, et kui vanemal napib vahendeid endale eluruumi hankimiseks või selle kasutamiseks, nt kui ta ei suuda tasuda laenumakseid või eluruumi jooksvaid ülalpidamiskulusid, mõjutab see ka temaga koos elava ja iseseisva sissetulekuta lapse elukvaliteeti. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnata eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes. Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. Nii saab kohus määrata ka kasutuseelise väärtuse, mille saab laps vanema eluaset kasutades. Sellise eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses. Kui lapse kasutuses oleva eluruumi osa kasutuseelise väärtust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on ebamõistlikult raske või kulukas, võib kohus otsustada lapse kasutuseelise väärtuse kõiki asjaolusid arvestades oma siseveendumuse kohaselt. Arvestades eelnimetatud Riigikohtu seisukohti nõustub kohus iseenesest kostjaga selles, et hageja eluasemekulude suurust ei saa arvutada vanema poolt tasutava eluasemelaenu maksete alusel. Samas, arvestades ka viidatud Riigikohtu suuniseid, peavad mõlemad vanemad osalema lapse eluasemevajaduse rahuldamisel ja olukorras kus laps elab ühe vanema eluruumis, on põhjendatud arvata lapse eluasemevajaduse hulka eluaseme kasutamisest saadava kasutuseelise väärtus, mille suurust saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses. Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et hageja elab oma ema K.V juures korteris, Tartu linnas XXX. Korteris elab lisaks neile veel hageja ema elukaaslane ja korter on soetatud hageja ema ja tema elukaaslase kaasomandisse. Hagis nõutakse kostjalt elatist summas 350 eurot, eeldusel, et vanemad kannavad hageja ülalpidamiskulud, millest on maha arvatud lapsetoetus, võrdsetes osades ehk arvestusega, et ülalpidamiskulud on ühes kuus kokku vähemalt 780 eurot. Hageja muud kulud 534 euro ulatuses ühes kuus saab kohtu hinnangul lugeda põhjendatuks. Kostja ei ole tõenditega põhistanud, et hageja poolt ema eluruumi kasutamisest saadav eelis, s.o võrreldava ja samas piirkonnas asuva eluruumi keskmine üürihind, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa ja asjaolu, et eluruum on kolme isiku ühiskasutuses, võiks olla väiksem kui 246 eurot kuus (780-534). Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja igakuised kulud 780 euro ulatuses kuus. 3.
3. Kohus leiab, et kostja ei ole põhistanud

§ 102

lg 2 mõttes mõjuva põhjuse esinemist, mis annaks alust temalt elatise väljamõistmiseks alla

§ 101alusel arvutatud summa.

Kostja tugineb hagile vastu väites oma töövõimetusele. Iseenesest ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kostjale on Sotsiaalkindlustusameti 06.03.2023.a otsusega määratud puuduv töövõime alates 12.04.2023. a kuni 11.04.2025. a ning varasemalt oli kostjale määratud osaline töövõime alates 12.04.2022. a kuni 11.04.2023. a (dtl 39). 7

§ 102

lg 2 järgi võib elatise vähendamist õigustavaks mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta (vt nt RKTKo 16.02.

1. a nr 3-2-1-164-10, p 16), et kui kohustatud vanem on töövõimetu, siis saab kehtestatud miinimummäärast väiksemas ulatuses elatise välja mõista üksnes siis, kui lisaks vanema töövõime kaotusele ei ole tal ka enda tegeliku varalise seisundi tõttu võimalik elatist miinimummääras maksta. Kostja on esitanud tõendina enda pangakonto väljavõtte filtreeritud kujul Eesti Töötukassa poolt perioodil 16.05.
2. a kuni 24.09.
3. a temale makstud summade kohta (dtl 15-16). Tõendist nähtub, et perioodil alates
4. aasta mai kuni
5. aasta aprill on Eesti Töötukassa maksnud kostjale 279,24 eurot kuni 288,55 eurot kuus, perioodil alates
6. aasta mai kuni
7. aasta aprill 353 eurot kuni 576,60 eurot kuus ning perioodil alates
8. aasta mai kuni
9. aasta september 617,10 eurot kuni 637,67 eurot. Kostja ei esitanud andmeid ega tõendeid oma igakuiste püsikulude suuruse kohta. Kostja märkis kirjalikus vastuses hagile (dtl 37), et ta ei pea selgitama ega tõendama hageja esindajale enda personaalseid kohustusi ja elamiskulutusi puudutavat informatsiooni. Kohtuistungil selgitas kohus kostjale tema kohustust tõendada elatise vähendamist õigustava mõjuva põhjuse esinemist ja andis kostjale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks, kuid vaatamata sellele kostja andmeid ega tõendeid enda vajaduste kohta ei esitanud. Arvestades, et Eesti Töötukassa poolt kostjale makstava toetuse suurust, mis hagis nõutaval perioodil alates
10. a septembrist on 617,10 eurot kuni 637,67 eurot kuus, ei saa teha järeldust, et elatise maksmisel

§ 101

alusel arvutatud summas, s.o 287,72 eurot kuus, saaks kahjustada kostja enda tavaline ülalpidamine. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et enne hagi esitamist tasuti kostja vanaema Luule Grogorjeva kontolt hagejale elatist üldjuhul 320 eurot kuus. Poolte esitatu põhjal saab järeldada, et elatise summa 320 eurot oli vanemate vahel kokku lepitud. Kostja on esitanud tõendina pangakonto väljavõtte (dtl 26), millest nähtub, et L. G. pangakontolt on perioodil alates 05.10.

1. a kuni 11.09.
2. a tehtud regulaarselt igakuiseid makseid hageja ema K.V pangkontole, selgitusega lapse elatis.
3. aasta oktoobris ja novembris on makstud elatist 200 eurot kuus,
4. a detsembris 330 eurot ning edasiulatuvalt alates
5. aasta jaanuarist kuni
6. aasta septembrini üldjuhul 320 eurot kuus. Kostja avaldas, et kuigi elatise maksed on kantud tema vanaema kontolt, siis tegelikult on elatist makstud kostja raha arvelt. Vaidlust ei ole selle üle, et elatise maksmise perioodil oli kostjale määratud osaline töövõime ja alates 12.04.
7. a ka puuduv töövõime. Kostja väitel ta pärast temale puuduva töövõime määramist ei tööta ja tal puudub muu sissetulek peale töövõimetoetuse. Kohtu hinnangul saab neist asjaoludest järeldada, et kostja majanduslik seisund võimaldas tal maksta elatist 320 eurot kuus, ilma, et kannataks kostja enda tavaline ülalpidamine. Asjaolusid arvestades leiab kohus, et kostja ei ole põhistanud

§ 102

lg 2 mõttes sellise mõjuva põhjuse esinemist, mis annaks alust temalt elatise väljamõistmiseks alla

§ 101alusel arvutatud summa.

3.

1. Kohus luges eespool põhjendatuks hageja vajadused 780 euro ulatuses ühes kuus, millest 80 eurot on kaetud hagejale makstava lapsetoetuse arvelt. Hageja seadusliku esindaja väitel on tema sissetulekuks töötasu 1700 eurot kuus. Hageja seaduslikule esindajale kuulub kaasomandi osa pere eluruumiks olevast korteriomandist. Hageja esindaja on esitanud tõendi selle kohta, et ta maksab eluasemelaenu 948 eurot kuus (dtl 70). Kostja sissetulekuks on töövõimetoetus, mille suurus
2. aastal oli 617,10 eurot kuni 637,67 eurot kuus. Kostjal ei ole teada registreeritavat vara. Kostja väitel elas ta 8 enda vanaemale kuuluvas majas, aga praegu ajutiselt ema elukaaslasele kuuluvas korteris. Kostja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid oma igakuiste kohustuste suuruse kohta. Arvestades olemasolevaid andmeid vanemate varalise seisundi kohta leiab kohus, et puudub alus oluliselt muuta vanemate ülalpidamiskohustuse ulatust. Arvestades siiski, et kostjal on tuvastatud puuduv töövõime, mistõttu on kostjal eeldatavalt töötamine ja sissetuleku teenimine takistatud, siis leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmine nõutust väiksemas ulatuses. Kohus leiab, et õiglane on mõista kostjalt elatis välja samas summas, mida kostja on kokkuleppel pikema perioodi vältel, sh töövõimetuse perioodil, hagejale maksnud, s.o 320 eurot kuus. Kostja ei ole põhistanud, et oma majanduslikust seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline sellises summas elatist maksma või kannataks sellises summas elatise maksmisel tema enda tavaline ülalpidamine. 3.
3. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 05.09.
4. a 320 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja nõue elatise saamiseks suuremas ulatuses jääb rahuldamata. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud elatis maksta hageja ema K.V arvelduskontole iga kuu
5. kuupäevaks. Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi menetlusosaliste vahel. märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus alaealiste ülalpidamisasja ja seega jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 9 jaot