6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel käesolevas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (
) ei ole sätestatud teisiti. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (
6 Võttes aluseks Tallinna linna poolt kohtule esitatud andmed selle kohta, et isik on pikaaegne toimetuleku toetuse taotleja, samuti on isikule määratud töövõimetoetus, siis ei pidanud kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt vajalikuks menetlusabi taotluse lahendamiseks küsida eraldi majandusliku seisundi teatist ja pangakontode väljavõtteid. Kohus leiab, et majandusliku seisundi aspektist on kaebajale menetlusabi andmine lubatav. 7. Sõltumata kaebaja majanduslikust seisundist jätab kohus RÕA taotluse rahuldamata
Riigi õigusabi ei anta, kui esinevad
lg-s 1 sätestatud piirangud.
lg 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Olenemata asjaolust, et taotleja ei valda juriidilisi eriteadmisi ja taotlejal on tõenäoliselt ka vaimse tervise probleemid (kaebaja ise viitab sellele, vt dtl 3), ei tähenda see, et ta ei ole võimeline iseseisvalt oma õigusi kaitsma. Kohus hindab RÕA taotluse lahendamisel ning RÕA määramise vajaduse hindamisel vaidluse keerukust. Taotleja soovib esindajat seoses tema suhtes läbi viidava toimetulekutoetuste menetlustega (eelkõige soovib taotleja, et esindaja viibiks juures kui toimuvad menetlustoimingud väljaspool ametiasutust). Kohus selgitab, et toimetulukutoetuse taotluse esitamiseks kõik vajalikud andmed saavad olla olemas üksnes kaebajal. Selleks, et neid vastusajale esitada, ei ole vajalik esindaja määramine riigi õigusabi korras. Tallinna linna vastusest nähtub, et isik on ka pikaaegne ja kogumustega toimetulekutoetuse taotleja. Mis puudutab menetlustoiminguid nagu näiteks kodukülastus, siis selliste kodukülastuse tegemiseks on vastustajal seadusest tulenev õigus olemas. Kodukülastuse puhul fikseeritakse olemasolev olukord ning seda ei saaks kuidagi muuta ka advokaadi kodukülastuse juures viibimine. Olukorras, kus on selge vaidluse põhiprobleem ning vaidlus taandub sisuliselt üksnes faktiküsimusele, kas kaebajale tuleb määrta toimetulekutoetus või mitte ning kas vastav menetlus on läbi viidud seaduse nõuetele vastavalt, on taotleja kohtu hinnagul võimeline ise oma õiguseid kaitsma. Seejuures saab kohus aru nii kaebusest kui ka vastustaja vastusest, et seni on kaebajale toimetulekutoetust ka nõuetekohaselt määratud. Asjaolu, et kaebaja leiab ekslikult, et kodukülastuse käigus ei tohi olukorda fikseerida fotode tegemisega, ei too veel kaasa advokaadi määramise vajadust. Ka võimalikud vaimse tervise probleemid ja töövõime puudumine (vastustaja poolt kohtule esitatud andmete kohaselt laekub kaebaja töövõimetoetus kaebaja ema arveldusarvele, vt dtl 37 kuues lõik) omavad riigi õigusabi andmist otsustades tähtsust vaid juhul, kui need takistavad taotlejal oma õigusi efektiivselt kaitsta. Asja materjalide põhjal ei ole võimalik järeldada, et need asjaolud avaldavad taotlejale sellist mõju, et ta ei ole võimeline ise oma õigusi toimetulekutoetuse haldusmenetluses kaitsma. Taotleja on end kohtule esitatud dokumentides väljendanud piisavalt arusaadavalt ja selgelt, põhjendades piisavalt selgelt ja faktiliselt oma avaldusi. Seega puudub põhjus pidada taotleja tervislikku seisundit niivõrd halvaks, et ta ei saa ise avaldusi esitada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi haldusmenetluses kaitsma ning jätab RÕA taotluse
(allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.