Obsah (4)

§ 224§ 127§ 2§ 201

4-24-2316 KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.01.2025.a, Tallinn Väärteoasja number 4-24-2316 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Sekretär Julia Senkevitš Kaebuse sisu Andrus

§ 224

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses s.o 600 eurot ja

§ 224

lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

1. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv 150 trahviühikut s.o 600 eurot tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 30.01.2025 kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank AS. Kohustuslik on märkida viitenumber
3. Määratud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel.
4. Vastavalt

§ 127

sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul oma juhiloa loovutama Transpordiametile.

1. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia 10 päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
2. veebruaril 2025.a. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtumäärusele on VTMS § 189, 190 alusel ja VTMS § 192 ja 193 sätestatud korras ja tähtaja jooksul kohtumenetluse poolel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus määruse teinud kohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud, kohtumenetluse poolte seisukohad ja menetlus kohtus:
3. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 28.06.2024 otsusega väärteoasjas 2317,24,004650 karistati A. Eirandit Liiklusseadus § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. A. Eirandile heidetakse ette, et ta 06.06.2024 kell 10:07 ajal Tallinns, Turu plats 5 juures juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg.
4. 28.06.2024 esitas A. Eirand Harju Maakohtule kaebuse leides, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada kuna ta ei ole sõidukit joobes peaga juhtinud. Selgitab, et oli 100% kaine kui poodi sõitis, käis poes SuperAlko, ostis endale õlu ja suitsu, istus autosse ja jõi 0.3 l viina ja otsustas siis koju jalutada kuna värske õhk on parem kui auto. Kaebaja sai jalutada 300 m kui politsei tema juurde jõudis ja süüdistas joobes sõitmises. Kaebaja leidis, et politseil ei ole tõendeid tema purjus peaga sõidust.
5. Kohtus jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde juba kaebuses toodud asjaolude põhjendustel selgitades juurde, et ei ole väga kaua aega joobes peaga sõidukit juhtinud ja tol päeval, mil rikkumist ette heidetakse oli kaebaja olnud joonud juba 2 nädalat, millise perioodi jooksul ta väga palju ei söö. Kaebaja selgitas, et tal on autos alkomeeter ja enne sõitu ta kontrollis, kas ta on kaine. Poodi sõitis kaebaja eesmärgiga õlut juurde osta, kirjeldas, et tundis end halvasti. Suitsu võttes autost märkas, et auto kindalaekas oli mingi sõbra viin mida ta halva enesetunde leevendamiseks jõi. Siis kuna oli ilus ilm ja värske õhk otsustas kaebaja koju jalutada mõttega, et ehk läheb enesetunne paremaks. Seejärel tulid tema juurde politseinikud, kes süüdistasid, et ta on purjus peaga sõitnud autoga ja kaebaja sõnul polnud neil ühtegi asitõendit, et ta seda teinud on. Kaebaja oleks olnud nõus, kui nad oleks tabanud ta autoroolist, kinni võtnud ja puhuma pannud kuid sellega, et nad võtsid ta kinni kuskil metsa alt ja ütlevad, et ta sõitis joobes on kaebaja jaoks arusaamatu. Peale asjatundja kuulamist kohtus selgitas A. Eirand, et ta oli juba kolm nädalat õlut joonud ja mitte midagi söönud. Hommikul oli ta kaine, aga ilmselgelt alkohol on sees. A. Eirand selgitas, et ta puhus nulli, sõitis poodi ja poest välja astudes parkis sõiduki paremini, siis leidis viina ja jõi seda ning siis 2 otsustas jalutades koju minna. A. Eirand arvas asjatundja jutu peale, et kuna tal oli põhi all siis see viina joomine tõstis näidu üles (vt 07.01.2025 kohtuistungi protokoll lk 1-2).
6. Kohtuvälise menetleja küsimustele kohtus vastas kaebaja, et enne kui ta otsustas koju hakata jalutama pani ta auto käima, tal oli vajalik parkida auto otsemaks. Kaebaja selgitab, et juhtinud autot, pani vaid auto otseks. Peale seda avastas kindlalaekast viina ja jõi seda ja siis ja siis mõtles, et läheb kõnnib jalgsi koju. Enne 06.06 tarbis kaebaja oma sõnul alkoholi viimati 05.06 päeval. Hommikul ei tarvitanud, kuna tal ei olnud kodus, sellepärast õlle järgi läkski kuid enne juhtima asumist kontrollis oma joovet temal olnud alkomeetriga, mis näitas nulli.
7. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kaebaja süü on tõendamist leidnud. Kohtuvälise menetleja poolt koostatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, arvestab üld -ja eriprimitiivseid eesmärke ning vastab menetlusaluse isiku süü suurusele, mistõttu palus kohtuväline menetleja kohtul jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtu järeldused:
8. Tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 arutab maakohus kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ja lahendades VTMS §-s 133 loetletud küsimused.
9. A. Eirandile heidetakse ette

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, mille kohaselt on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 mg. A. Eirandile heidetakse ette mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg.

1. Käesolevas asjas ei vaidle menetlusalune isik ega kohtuväline menetleja selle üle, et A. Eirand juhtis 06.06.2024 hommikupoolikul ajaperioodil kell 10.00-10:07 Tallinnas, Torni tänavalt Turu plats 5 juurde mootorsõidukit Audi A8 registreerimismärgiga XXX. Vaidlus seisneb selle üle, kas A. Eirand juhtis mootorsõidukit ajal, mil tema organismis oli p 7 nimetatud vahemikus alkoholi.
2. Väärteokaebuse kohtulikul arutamisel kuulas kohus üle tunnistaja kaebaja elukaaslane M.T., kellele selgitati õigust loobuda ütluste andmisest KrMS § 71 lg 1 järgi kuid tunnistaja soovis kohtus ütlusi anda. Tunnistaja selgitas, et ta oli väsinud ja kurnatud A. Eirandi mitu nädalat kodus kestnud alkoholi tarbimisest -nimetas, et A. Eirand oli tsüklis. Tunnistaja kirjeldas, et A. Eirandi tsüklis olek on see, kui mees ei lähe tööle, ei aita kodustes toimetustes, laste eest hoolitseda. Tsüklis viibides A. Eirand magab enamuse päevast, ärkab üles suitsu tegemiseks, joomiseks keldris või õues või kusagil, läheb voodisse tagasi, magab edasi. Ütluste kohaselt on A. Eirand tunnistajale selgitanud, et ta ei suuda joomist ise jätta, et kui tekib olukord mil see on väljakannatamatu, siis tunnistaja kutsuks talle politsei, et füüsiliselt arestimajas ei ole võimalik A. Eirandil edasi juua. Tunnistaja kirjeldas, et A. Eirand oli eelmisel päeval tunnistaja käest tagasi nõudnud autovõtmed, mille tunnistaja tavaliselt ta käest ära võtab, kui mehel on tsükkel. Tunnistaja andis autovõtmed A. Eirandile nõudmise peale tagasi ja 06.06.2024 lahkus tunnistaja kodunt enne kella kümmet hommikul kui alkoholi poed avatakse. Tunnistaja võttis ühe auto, mida A. Eirand ära ei tunne ja läks kodutänavas luurele, et kas A. Eirand läheb poodi alkoholi järgi või ei lähe, sest tunnistaja teadis, et kodus tal 3 alkoholi enam ei ole. Pisut enne kella 10 läkski A. Eirand autoga liikvele, tunnistaja kirjeldas, et üldjuhul ei ole A. Eirand hommikuti kaine, kuna ta oli nii pikalt järjest alkoholi tarbinud. Tunnistaja helistas häirekeskusesse ja teatas arvatavast joobes juhist. Tunnistaja liikus A. Eirandile järele, samal ajal oodates politseipatrulli. A. Eirand sõitis Nõmme turu juures asuvasse parklasse ja läks seal asuvasse alkoholipoodi. Tunnistaja kirjelduse kohaselt jõudis politsei selliselt, et A. Eirand ilmselt nägi politseiautot ning enam sõitma autoga ei läinud. A. Eirand parkis auto korrektsemalt ära ja läks jalgsi kodu suunas, politseipatrull läks tema juurde. Tunnistaja selgitas, et A. Eirand oli sõidukis peale poest välja tulekut väga lühikest aega, võib-olla maksimaalselt paar minutut kui sedagi. Tunnistaja ei rääkinud A. Eirandiga tol hommikul, lahkudes kodust enne kui A. Eirand ärkas, seega ei osanud ta kirjeldada kas joobele viitavaid tunnuseid kodus olles mehel esines. Tunnistaja kirjeldas, et neil on töötav alkomeeter, kuid ta ei teadnud kus see sel päeval oli, kas kodus kapis või autos. Tunnistaja kirjeldab, et rahatrahv või lubade äravõtmine ei pane A. Eirandit tulevikus ka teistmoodi käituma, kogu see asi on tunnistaja sõnul süvenev probleem aastate jooksul, mis läheb ainult hullemaks. Tunnistaja sooviks A. Eirandit suunata mõnda sõltuvusravi programmi, mis võiks olla palju tulemuslikum karistuse mõttes. Tunnistaja on kirjeldanud, et teatud hetkedel A. Eirand ka ise tahab minna kuid see on senimaani jäänud rääkimise tasandile, pole jõudnud tegudeni.
3. Kohtul ei ole põhjust tunnistaja ütlustes kahelda, kohtus antud ütlused langesid kokku kohtueelses menetluses antud ütlustega selle erisusega, et kohtueelselt oli tunnistaja andnud detailsemaid ütlusi, nimelt koos kellaaegadega. Kuivõrd kohtumenetlus toimus märkimisväärselt hiljem ning tunnistaja andis ütlusi politseile kohapeal vahetult peale sündmuse toimumist on mõistetav, et kohtumenetluse ajal ei juhtinud tunnistaja tähelepanu täpselt kellaaegadele. Sarnaselt ei mäletanud kohtumenetluses detaile tunnistaja Kristi R., seega kasutab kohus kellaaegade tuvastamisel kohtueelses menetluses ütlustes öeldud kellaaegu, mille üle kohtumenetluses vaidlust ei olnud.
4. Kohus loeb igakülgselt tuvastatuks, et A. Eirand juhtis mootorsõidukit oma kodu juurest Torni tn 13 liikudes Turu plats 5 asuva alkoholipoe juurde hommikusel ajal, täpsemalt kl 10 paiku. Selle üle ei ole ka vaidlust, seda kinnitab ka A. Eirand ise. Samuti on kinnitanud nii A. Eirand kui tunnistaja, et A. Eirand oli joonud alkoholi järjest mitu nädalat, viibides tsüklis. Kuigi tunnistaja ei suhelnud A. Eirandiga tol hommikul oli selliste joomaperioodide jooksul tavaline olukord, et A. Eirand ei ole hommikuks kaineks saanud. Kuna tegemist on oletusliku väitega selgitab kohus koosmõjus teiste tõenditega välja, kas A. Eirand võis sõidukit juhtima asudes olla alkoholijoobe tunnustega või mitte.
5. Nagu sedastatud p 8, seisneb vaidlus selles, kas A. Eirand juhtides mootorsõidukit 06.06.2024 hommikul olles alkoholijoobes või mitte. Kaebaja väidab, et keegi ei näinud teda sõidukit juhtimas olles alkoholijoobes ning tema ise veendus oma alkomeetrit kasutades, et oli tol hommikul poodi sõites kaine ning joove tekkis tal alles siis kui ta parklas auto kindalaekast leidis juhuslikult sõbra viinapudeli ning halva enesetunde leevendamiseks seda kiiresti jõi.
6. Kuivõrd tõepoolest ei tabatud A. Eirandit sõiduki roolist vahetult otse juhtimiselt vaid mõned minutid hiljem, osutus vajalikuks välja selgitada, kas A. Eirandil tuvastatud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus sai tekkida mõne minuti jooksul parklas autos istudes ja kanget alkoholi juues. Selleks pidas kohtuväline menetleja ning kohus vajalikuks kohtus üle kuulata asjatundja, kes objektiivselt selgitab kuidas ning mis aja jooksul alkohol organismis toimetab ning mis aitab kohtul kontrollida kaebaja poolt esitatud versiooni s.t välja selgitada, kas A. Eirand võis olla sõiduki juhtimise ajal juhile keelatud seisundis või mitte. 4
7. Kohtus üle kuulatud asjatundja M.T. kirjeldas, et pärast alkoholi tarvitamist tavaliselt hakkab alkoholi imendumine natukesel määral maost ja suurem osa alkoholist hakkab imenduma kaksteistsõrmiksoolest. See tähendab seda, et kohe momentselt ei hakka kogu alkohol imenduma, selgitades, et alkoholi jõudmine kaksteistsõrmiksoolde võtab aega, mis tähendab seda, et pärast alkoholi tarvitamist selliseid esmaseid alkoholijoobele viitavaid tunnuseid ja veres alkoholi sisalduse suurenemist hakatakse nägema umbes 15 minutit pärast alkoholi tarvitamist. Asjatundja kirjelduse kohaselt hakkavad alles siis tekkima alkoholijoobele viitavad tunnused. Asjatundja kirjeldas, et kui inimene ei ole söönud, siis need tunnused ja alkoholi kontsentratsioon järjest suureneb umbes poole tunni kuni tunni aja jooksul. Kui inimene tarvitab alkoholi koos söömisega, siis võib see imendumine kesta kuni poolteist tundi, ehk kuni 90 minutit. Alkoholi sisaldus organismis sõltub sellest, kas inimene on söönud või mitte. Alkoholi imendumise pind läheb söömisega koos natukene väiksemaks. See tähendab, et toidu massiga on alkohol nagu segunenud, alkoholi imendumine võtab natukene rohkem aega. Selle tõttu võtab siis koos toiduga tarvitatud alkoholi imendumine aega kuni poolteist tundi s.t alkoholi imendumine on aeglasem ja alkoholijoobele viitavad tunnused tekivad pikema aja jooksul. Asjatundja selgitas, et esimesed alkoholi joobele viitavad tunnused tekivad umbes 15 minutit pärast alkoholi tarbimist. Asjatundja selgitas, et platoo faas on see olukord kui alkohol on ära imendunud, ning siis näit ei muutu aja jooksul märkimisväärselt. Nt kui võtta mitu vereproovi järjest, siis jääb alkoholi kontsentratsioon enam vähem ühesuguseks. Näit veidikene kõigub, aga kui niimoodi võrrelda neid tulemusi, siis need ei ole märkimisväärselt erinevad. Asjatundja selgitas, et teaduslikult, statistiliselt erinevad näidud jäävad enam-vähem ühesuguseks. Samuti selgitas asjatundja, et kaheksa minuti jooksul peale alkoholi tarbimist alkoholi joobele viitavad tunnused hakkavad alles tekkima, ning kaheksa minuti jooksul ei ole tegelikult veel väliselt mitte midagi nähtav. Väga üksikud asjad võib-olla jah, nt alkoholi lõhn suust, see on sellepärast, et suust on see alkohol läbi käinud, aga mingeid muid joobele viitavaid tunnuseid mitte.
8. Vaidlus puudub selles, et A. Eirandi joovet mõõdeti kahel korral. Nähtuvalt kohtule esitatud indikaatorvahendi protokollist puhus A. Eirand esmakordselt alkomeetrisse Alcoquant 6020 nr A418900 06.06.24 kell 10:15, indikaatorvahendi näit kuvas 0.81 mg/l. Teist korda puhus A. Eirand tõenduslikku alkomeetrisse Dräger Alcotest 7110 MK III EST seeria nr ARDM-0085 samal päeval kell 10:24-10:28, lõplikuks näiduks jäi 0.79 mg/l, millest tuleb maha arvestada laiendmääramatus 0.05 mg/l. Seega A. Eirandi joovet kontrolliti kahe mõõtevahendiga 9 minutilise vahega ning tuvastatud näidud ei erinenud üksteisest märkimisväärselt peale selle, et hilisem tuvastatud joove oli 0.02 mg/l väiksem. Mõlema mõõtevahendi kasutamise kohta on koostatud protokollid, mis samuti esitati kohtule. Nähtuvalt esitatud protokollidele olid politsei poolt kasutatavad mõõtevahendid alkoholisisalduse kontrollimiseks väljahingavatavas õhus taadeldud (tunnistus nr TTRC24.00028) ja kontrollitud. Mõõtmist on läbi viinud pädev isik, kasutades selleks nõuetekohast seadet, seega pole kohtul alust kahelda mõõtevahendi näidu usaldusväärsuses. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat, isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav.
9. Oluline kaebuse lahendamisel on asjaolu, et indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et A. Eirandil esinesid 06.06.24 kella 10:07 ajal ka välised joobeseisundile viitavad tunnused nagu alkoholi lõhn suust, silmade punetus, suurenenud pupillid ning kergete häiretega koordinatsioon. Käitumiselt oli A. Eirand rahutu ning ärritunud olekus. Eelkirjeldatut kinnitas ka tunnistaja K. R., kes oli tol hommikul väljakutsele reageerinud politseiametnik. K. R. meenutas kohtus ütlusi andes, et nad läksid Nõmmel, Araxes alkoholi poe juurde, kus nägid kaugelt sõidukit, mille kohta väljakutse tuli. Nende juurde läks rääkima tunnistaja M. T., kes samuti viitas parklas viibinud sõidukile Audi. Tunnistaja kirjeldas, et 5 nende jõudes tuli mees sõidukist välja ning hakkas kõndima, tunnistaja läks mehe juurde. Kuivõrd tunnistaja ei mäletanud kohtuistungi toimumise ajal kõiki detaile tollest päevast oli tunnistajal selgelt meeles A. Eirandi käitumine ning alkoholijoobele viitavad tunnused. Tunnistaja kirjeldas, et kaebaja isiku nägu ja silmad olid punased, pupillid olid suured, alkoholi lõhna oli tunda suust ja tal oli kott, kahjuks ei mäleta tunnistaja mis seal sees oli, aga suust oli küll tunda alkoholilõhna. Tunnistaja kirjelduse kohaselt ei suutnud A. Eirand püsida paigal, kohapeal - kõndis edasi-tagasi ja kui ta rääkis tunnistajaga, siis tunnistaja hinnangul oli kõne kiire ja tujud vaheldusid olles kohati ülbe suhtumisega. Seega loeb kohus igakülgselt tuvastatuks, et hetkel, mil politsei A. Eirandit kõnetas oli A. Eirandil silmnähtavad välised alkoholijoobele viitavad tunnused.
10. Asjatundja selgitas, et üldiselt tõuseb alkoholisisaldus väljahingatavas õhus suhteliselt lineaarselt. Kui kaebaja väidab, et jõi alkoholi alles seal parklas peale sõiduki ümberparkimist, siis see oli sisuliselt üsna vahetult enne politsei poolt kinnipidamist. Seda kinnitab nii tunnistaja M. T., kui ka tunnistaja K. R.. Asjatundja selgitas sedagi, et 10-15 minuti jooksul peale alkoholi vahetut tarbimist ei ole veel märkimisväärselt midagi näha, selle ajaperioodi möödudes hakkavad esmased alkoholijoobele viitavad tunnused alles tekkima ning tõusma hakkab näit alles poole tunni kuni tunni möödudes kui olla söömata ning aeglasemalt kui olla söönud. A. Eirand rõhutas korduvalt, et ei söönud n.ö tsüklis viibides midagi, ühel korral isegi märkides, et õlu on tema leib ja üks pudel õlut on tema jaoks nagu pakk piima (vt 07.01.2025 kohtuistungi protokoll lk 3-4). On tuvastatud, et A. Eirand läks alkoholipoodi 10 paiku, mil see avati, ning politsei jõudis kohale ajal, mil ta viibis poes. Tunnistaja K. R.i ütluste kohaselt väljus A. Eirand poest ning kella 10:07 ajal nägi tunnistaja K. R. kuidas A. Eirand sõidukiga parklas manööverdas, parkides sõiduki otseks. Ka tunnistaja M. T. selgitas, et A. Eirand oli sõidukis peale poest välja tulekut väga lühikest aega, võib-olla maksimaalselt paar minutut kui sedagi (vt käesoleva lahendi p 9). Seega kaebaja seisukoht, et ta jõi autos parklas olles peale auto ümberparkimist sai olla vahetult peale kella 10:
11. Kui esmane joobekontroll tehti kella 10:15 ajal oli kaebaja joomise hetkest möödas mitte kauem kui 8 minutit, see aeg on liiga vähene selleks, et tekiks kehaliselt nähtavad joobetunnused – see on tõendatud asjatundja ütlustega. Seega kuivõrd kella 10:15 ajal tuvastati A. Eirandil hulk väliseid joobele viitavaid tunnuseid, pidi olema A. Eirand joonud varem kui ta enda sõnul väidab. Seda kinnitab ka asjaolu, et kahe mõõtmise vahel mõõtetulemus ei erinenud märkimisväärselt vaid jäi samale tasemele. Kui A. Eirand oleks joonud alles parklas peale sõiduki manööverdamist oleks pidanud teise mõõtmise tulemus olema märkimisväärselt kõrgem kuivõrd on tuvastatud, et alkoholisisaldus tõuseb söömata olekus peale tarbimist veel kuni 60 minutit. Seda järeldust aitas kujundada asjatundja M. Tõnisson, kes selgitas kohtus, et alkohol imendub kehas küllaltki aeglaselt ning kahekordse mõõtmise tulemuse väärtustes, mis kaebajale 10 minutilise vahega tehti ei olnud sisuliselt suuri muutusi. Püsivalt seisma jääb väärtus alles peale teatud aja möödumist, mittesöömise korral on selleks ajaks 30-60 minutit (tegemist on platoo faasiga). Seega oleks olnud igati loogiline, et kui A. Eirand tõepoolest seal parklas alles alustas oma alkoholi tarbimist, siis pidanuks kahe mõõtmise vahel alkoholisisaldus väljahingatavas õhus tõusma mitte langema või samale tasemele jääma nagu käesoleval juhul.
12. Eelkirjeldatust tulenevalt on igakülgselt kummutatud A. Eirandi versioon, et ta jõudis end sellisel tasemel alkoholijoobesse viia selle mõne minuti jooksul parklas istudes ning on põhjendatud alus järeldada, et A. Eirand oli nii sõiduki manööverdamise hetkel parklas, kella 10:07 ajal, kui ka enne seda -ajal, kui juhtis sõidukit kodunt alkoholipoe juurde, juhile keelatud seisundis. Seda juhtimise fakti kinnitab tunnistaja M. T., kes arvaski, et A. Eirand on alkoholijoobes. Samuti selgitab kohus, et A. Eirandi esitatud vastuargumendid asjatundjale, et iga inimene on erinev ning temal tekkiski selline joove seal parklas kiiresti sellest leitud tõenäoliselt sõbra viina joomisest ei ole eluliselt usutav erinevatel põhjustel. Esmalt seepärast, et alkohol imendub kehasse aeglaselt, imendumise protsess võtab aega, isegi kui inimene joob 6 kiiresti. Teiseks ei ole alkoholi mõju kohe tunda, isegi kui inimene joob palju korraga. Keha vajab aega alkoholi lagundamiseks, ükski inimkeha ei suuda koheselt lagundada nii palju alkoholi, et saavutada paari minutiga 0.74 mg/l joove. Kolmandaks selleks, et saavutada kaebajal tuvastatud joove tuleb tarbida suur kogus alkoholi, paari minuti jooksul ei suuda juua ükski inimene nii suurt kogust kanget alkoholi sellises koguses, et kaebajal tuvastatud joove saavutada, samuti ei ole inimkeha võimeline töötlema alkoholi sellisel kiirusel, et kohe selline joove saavutada. Eelnevat kinnitas ka kohtus üle kuulatud asjatundja.
13. Lisaks eeltoodule selgitab kohus, et ka sõiduki manööverdamine parkimisplatsil, olgu selleks tagurdamine või parkimine on sõiduki juhtimine

mõttes.

§ 2

p 41 järgi on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas või muu selline) abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust. 20. Seega käesoleva otsuse punktides 9-18 analüüsitud tõenditest ja järeldustest nähtuvaga on tuvastatud, et A. Eirand oli 06.06.2024 kella 10.07 ajal juhile keelatud seisundis, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg, mistõttu on täidetud

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivne koosseis.

21. Kohus leiab, et

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo on A. Eirand toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Kar

S § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. 22. A. Eirand selgitas kohtus, et ta oli joonud järjest vähemalt kaks nädalat, seejuures midagi suurt söömata. Samuti selgitas ta, et tundis end tol hommikul halvasti ja teadis, et see on pikast joomaperioodist. Vaatamata sellele läks ta sellises seisundis sõidukit juhtima kuna eesmärk oli alkoholipoodi jõuda. A. Eirandi versioon, et ta puhus enne juhtima asumist nõuetekohaselt töötavasse alkomeetrisse ning see näitas kainet olekut on paljasõnaline kuivõrd seda pole võimalik praeguses menetlusetapis enam kuidagi kontrollida ning seda argumenti ta koheselt politseinikele ei avaldanud. Samuti ei osanud ta kirjeldada tal olevat alkomeetrit kohtumenetluses - ei osanud nimetada ei alkomeetri nime, tunnuseid ja üldse detaile, mis annaksid võimaluse kuidagigi kontrollida, kas tegemist oli üldse korrektselt toimiva aparaadiga. Väide, et ta puhus nulli enne sõidu alustamist ei saa olla tõene kuivõrd kohtumenetluses on tuvastatud, et ta pidi olema alkoholijoobes juba ajal mil ta sõitu kodu juurest alustas. Kohustus endal olevat alkomeetrit kontrollida on alkomeetri omajal. Asudes sellise versiooni juurde hiljem kaebemenetluses, puudub igasugune võimalus kontrollida selle versiooni paikapidavust või üldse asjaolu, kas tal see alkomeeter tol hommikul autos oli või mitte või kas puhus või mitte. Küll aga on tõendamise kohustus kaebajal, kui ta sellise versiooni kohtus soovib esitada Lisaks tuvastati 06.06.2024 kella 10:15 ajal A. Eirandil ka tugevad alkoholijoobele viitavad silmaga nähtavad tunnused, mis on tõendatud, et ei saanud tal tekkida vahetult kohapeal. Tuleb ka tõdeda, et 0.74 mg/l väljahingatavas õhus on selline alkoholijoove, mis ei saa kellelegi märkamatuks jääda. Samuti nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et A. Eirandil tuvastatud alkoholijoobe puhul ei ole tegemist alkoholi tarbimise järeltunnustega (jääkidega), kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10 0,15 mg/l piiri lähedale, vaid tuvastatud määr on ligi kuus korda suurem, mistõttu pidi A. Eirand olema oma juhile keelatud seisundist teadlik ega saanud seetõttu süütegu toime panna ettevaatamatusest. Eelkirjeldatu pinnalt on kohus veendunud, et A. Eirand pidi aru saama tol hommikul, et ta ei ole veel kainenenud kuid lootis, et ta ei jää oma seisundiga kellelegi silma ja saab kiiresti alkoholipoes ära käia. Seega pidas ta võimalikuks, et tema organismis on lubatud piirmäära ületavas koguses alkoholi ning möönis, et sellest hoolimata sõidukit juhtima asudes võib ta panna toime lubatud alkoholi piirmäära ületades mootorsõiduki 7 juhtimise, sh

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Eeltoodud põhjustel on täidetud ka

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo subjektiivne koosseis.

1. Väärteoasja materjalidest ei nähtu süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ühtlasi on A. Eirand süüvõimeline, kuivõrd ta oli teo toimepanemise ajal täisealine ning kohtul pole alust kahelda tema süüdivuses.
2. Seega on A. Eirand pannud toime temale

§ 224lg 2 järgi etteheidetava väärteo.

Kuivõrd ei esine alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 või § 30 lg 1 alusel, tuleb A. Eirandile mõista väärteo toimepanemise eest karistus. 25.

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse 3-300 trahviühiku suuruse rahatrahviga (vt ka Kar

S § 47 lg 1), kuni 30 päeva pikkuse arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Täiendavalt võib antud rikkumise toimepanemise tõttu kohaldada isiku suhtes

§ 224lg 3 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.

Juhul, kui isikut ei ole varem

§ 224alusel karistatud, siis võib lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtta 3-9 kuuks.

Varasema samalaadse rikkumise korral aga 3-12 kuuks.

1. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud käesolevas menetluses puuduvad. Üheks süü suurust mõjutavaks asjaoluks on teo toimepanemise vorm. Nimelt on võimalik väärtegu toime panna ettevaatamatusest (s.t kergemeelsusest või hooletusest) või tahtlikult (s.t kavatsetult, otsese või kaudse tahtlusega). Arvestades, et A. Eirand pani antud väärteo toime kaudse tahtlusega, mis on toimepanemise vormidest raskuselt keskmine, on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmisele süü suurusele. Teine oluline süü suurust mõjutav asjaolu on alkoholisisalduse määr. Arvestades, et

§ 224

lg 2 kohaselt on karistatav, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus vahemikus 0,25-0,74 mg/l ja A. Eirandil tuvastati alkoholisisalduseks 0,74 mg/l, viitab see suurele süü suurusele. Liikluse tihedust antud rikkumise toimepanemise ajal (hommikul kella 10 ajal) kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, kuid arvestades alkoholipoe asukohta ei ole kahtlust, et tegemist on Nõmme linnaosa kõige tihedama liikluse kohaga kuivõrd seal asub Nõmme keskus, vahetus läheduses asuvad nii rongijaam, bussipeatused, perearstikeskus, kool, muusikakool, turvakodu, söögikohad, poed, loomkliinik, Nõmme turg jne – tegemist on kohaga, kus liigub palju inimesi ja liiklejaid, mis nõuab mootorsõidukijuhilt tavapärasemast enam keskendumis- ja reageerimisvõimet. Alkoholi tarbinud isikul on kehv keskendumis- ja reageerimisvõime, mistõttu ka potentsiaalne oht kaasliiklejatele mootorsõiduki juhtimise tõttu mittekaines olekus juhi poolt oli suurem. Samuti kinnitas A. Eirand ise, et tundis end tol hommikul äärmisel halvasti. Seega arvestades teo toimepanemist kaudse tahtluse vormis, alkoholisisalduse määra, teo toimepanemise kohta ja aega ületab A. Eirandi süü kohtu hinnangul keskmist suurust.

1. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Nii õigusteooria kui ka senise kohtupraktika kohaselt on jõutud järeldusele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud. Kohus on seisukohal, et positiivne on preventatsioon, mis on eesmärgiga avaldada õiglase karistusega mõju, mis kinnitab inimeste usku normide kehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. A. Eirandil 8 puuduvad varasemad liiklusalased rikkumised ning see on kohtu hinnangul viiteks, et tegemist võis olla üksikjuhtumiga, mida enam ei kordu. Nähtuvalt kohtus uuritud tõenditest on A. Eirand ja ta elukaaslane kasutanud enne käesolevat juhtumist meetodit, et A. Eirandi elukaaslane võtab tsükli ajal A. Eirandil autovõtmed ära. See meetod toimis kuni käesoleva väärteoasjani. Kohtu hinnangul näitab selline võtmete äravõtmine ning peitmine, et A. Eirand ei suhtu ükskõikselt sellesse kas ta juhib alkoholijoobes sõidukit või mitte, kuid mõistagi ei ole selline meetod kuigi tõhus. Käesolevas väärteoasjas uuritud tõenditest on järeldatav, et A. Eirandi soovid võivad alkoholijoobes muutuda ning ta ei suuda oma kainena lubatud soove alkoholijoobes siiski kontrollida sedavõrd, et oleks takistatud süüteo toimepanemine. Samuti kirjeldas A. Eirandi elukaaslane kui suurt meelhärmi A. Eirand oma joomistega põhjustab, kohus selgitab, et vastutust ebakaines olekus sõiduki juhtimise osas ei saa delegeerida mitte kellelegi teisele. Kohtus uuritud tõendite pinnalt on alust järeldada, et A. Eirandil on alkoholi liigtarbimise probleemid. Tunnistaja M.T. antud ütluste kohaselt on A. Eirandil esinev alkoholismiprobleem ajas süvenenud.
2. Karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Asjaolu, et kaebaja ise püüab oma süüd pisendada läbi asjaolu, et ta oli veendunud, et on kaine on kohtu hinnangul ohumärgiks kuivõrd tuvastatud alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli siiski märkimisväärne, vaid 0.01 mg/l jäi puudu kriminaalkuriteost. A. Eirand ise tunnistas, et tema enesetunne oli väga kehv, seega vaatamata ilmnenud olukorrale läks ta sõiduki rooli. Kohus pole kindel, et kaebaja üldse adekvaatselt suudab analüüsida oma seisundit, mil ta võib sõidukit juhtida ja millal mitte kui ta ei suuda vahet teha kainel ja ebakainel olekul. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et istudes autorooli mitte väikeste alkoholi tarvitamise jääknähtudega, vaid alkoholi piirmäära oluliselt ületavas seisundis seadis A. Eirand ohtu nii iseenda kui teiste liiklejate elu ja tervise ja ka kõigi ümbritsevate vara.
3. Kohus on seisukohal, et osaliselt saab karistuse eesmärke käesoleval juhul täita rahatrahviga. Kohtu hinnangul on A. Eirandile määratud põhikaristus keskmises määras põhjendatud ning vastab süü suurusele. Arvestades, et A. Eirandi süü on keskmiselt suurem on põhjendatud ka lisakaristusena tema juhtimisõiguse ära võtmine 3-ks kuuks. Kuivõrd A. Eirand ise oma rikkumist ei tunnistanud ja ei esitanud kohtule argumente, kas juhtimisõiguse ära võtmine oli menetleja poolt põhjendatud või kas kohus peaks üldse kaaluma juhtimisõiguse tagasi andmist või lisakaristuse lühendamist, puudub ka kohtul vajadus seda omaalgatuslikult sisustada. 31.

§ 224lg 2 kohaselt saab põhikaristusena isikult võtta mootorsõiduki juhtimisõiguse ära kuni 12 kuuks. Tulenevalt Kar

S § 67 lg-st 3 on põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise alammäär üks kuu. Seega A. Eirandile mõistetav karistus (s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine) peaks jääma vahemikku 1-12 kuud. Praegusel juhul on kohtuväline menetleja teinud otsuse, millega on määranud võtta juhtimisõigus ära oluliselt alla keskmise määra ehk 3 kuuks. Kohtu hinnangul on selliseks perioodiks juhtimisõiguse äravõtmine piisav, et isik edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest. Samas hoiatab kohus A. Eirandit, et juhul, kui antud karistusest hoolimata jätkab ta sarnaste süütegude toimepanemist, siis järgmisel korral tuleb liiklusrikkumise korral võtta temalt karistusena ära juhtimisõigus juba oluliselt pikemaks perioodiks. Kohus selgitab, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kui eripreventiivne eesmärk peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna ning käesoleval juhul on lisakaristuse kohaldamine A. Eirandile vajalik käesoleva lahendi p 28-29 toodud põhjustel. Juhtimisõiguse äravõtmine aitab A. Eirandil vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning mõista, et liikluses osalemine alkohoolses joobes on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele 9 järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi piirav tagajärg. Üldpreventsiooni ehk õiguskorra kaitsmise huve arvesse võttes võib teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet ning korrigeerida nende liikluskäitumist. Kohtu hinnangul näitab normi kehtivust ja järgimise vajadust teistele ühiskonnaliikmetele ka see, kui isiku toimepandud tegu avastatakse, menetletakse ning teda teo toimepanemise eest ka vastavalt süü suurusele ning tema individuaalsele eripreventiivsele vajadusele karistatakse. 32. Täiendavalt märgib kohus, et KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et A. Eirandil oleks liikumispuue vmt, mistõttu on tema suhtes võimalik karistusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. 33. Kohus selgitab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine hakkab kehtima käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. See, et

§ 127kohaselt tuleb A.

Eirandil loovutada (s.t viia ära) juhiluba Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, ei tähenda, et mootorsõidukit võiks kohtuotsuse jõustumise ning juhiloa loovutamise vahelisel ajal juhtida. Juhul, kui A. Eirand tähtaegselt juhiluba Transpordiametile ära ei vii, siis võidakse selle kohustuse mittetäitmise eest määrata talle sunniraha. Mootorsõiduki juhtimisõiguse keelu ajal sõiduki juhtimine on olenevalt tegude arvust kas väärtegu

§ 201lg 2 mõttes või kuritegu Kar

S § 4231 järgi. 34. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ja muutmiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse täies mahus muutmata. Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 150 trahviühikut s.o 600 eurot tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Peale rahatrahvi tasumist kantakse karistusregistris olev väärteokaristus arhiiviandmetesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda kogu mõistetud rahatrahv, seda varem kantakse see ka arhiiviandmetesse. Määratud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 10