KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 12.07.2024.a Tallinn Tsiviilasja number 2-24-5264 Tsiviilasi S.J hagi X.N va

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 02.04.2024 esitatud ja 09.04.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt kinnitas Harju Maakohus 13.08.2018 kohtumäärusega ts nr 2-18-2433 kompromissi, mille kohaselt kostja maksab hagejale elatist 210 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni 13.04.

1. Elatis määrati muutumatus suuruses. Alla miinimumsumma elatis ei rahulda tänaseks hageja igapäevaseid vajadusi ning muutunud on 13.08.2018 kohtumääruse aluseks olevad elulised asjaolud. Vahepeal on märgatavalt tõusnud elukallidus ja kasvanud on kõik hageja igakuised vajalikud kulutused, mistõttu pole välja mõistetud elatis hageja vajalike ülalpidamiskulude katmiseks piisav ja vajab muutmist. Hageja on aktiivne neiu, kes käib koolis ja trennis ning soovib võtta osa vastavalt võimalustele ka enda eakohastest sündmustest, millega kaasnevad paratamatult kulutused. Kostja ei osale hageja kulude kandmisel ning ei panusta ka hageja sünnipäevakulutustesse. 2 Aastal 2018 olid hageja igakuised kulud kokku 593 eurot, sh eluasemekulud summas 250 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused koolikohustusele 60 eurot, riided ja jalatsid 80 eurot, tervishoid 20 eurot, hügieen 10 eurot, hageja sünnipäevakulu 13 eurot. Hageja igakuised kulud moodustavad käesoleval ajal kokku 819,62 eurot, sh eluasemekulud summas 337,50 eurot, sidekulud 18 eurot, kulutused toidule 180 eurot, kulutused koolikohustusele 18,33 eurot, riided ja jalatsid 50 eurot, trenn 93,30 eurot, tervishoid 20 eurot, hügieen 25 eurot, majapidamisvahendid ja suuremad ühekordsed ostnud 15 eurot, meelelahutus (taskuraha) 40 eurot, hageja sünnipäevakulu 22,49 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja suurendada elatist miinimumsuuruseni (käesoleval ajal 287,72 eurot kuus). Kostja vastus Kostja ei tunnistanud hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid. Vastavalt 14.04.2023 kohtumäärusele tsiviilasjas 2-21-11990 veedab laps kostjaga 7 ööpäeva kuus. Seega vastavalt elatise kalkulaatorile elatise summa moodustab 2024 aastal 153,44 eurot. Kohtu põhjendused
2. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 3 seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot.
4. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja vanemateks G.X ja kostja (dtl 24). Kohus on tuvastanud, et tsiviilasjas nr 2-18-2433 on Harju Maakohus kinnitanud 13.08.2018 kohtumäärusega kompromissi, mille alusel kohustus kostja tasuma hagejale elatist igakuiselt summas 210 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni (dtl 8-10). Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja väljamõistetud elatist suurendada miinimumsuuruseni. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmisel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11).

1. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on hageja iseenesest õigustatud nõudma elatise suurendamist. Hageja poolt väljatoodud asjaoludest nähtub, et hageja igakuised kulud on võrreldes 2018 aastaga suurenenud. Kui aastal 2018 moodustasid hageja igakuised kulud kokku 593 eurot, siis käesoleval ajal on selleks summaks ca 820 eurot. Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ning neile märgitud summad mõistlikud. Arvestades, et eelmine kohtulahend on tehtud ca 6 aastat tagasi, siis on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et hageja igakuised kulud on selle ajaga suurenenud. Teadaolevalt on 6 aastaga kallinenud ka eraisikute toidukorv, eluasemekulud ning muud eluks vajalikud tarbekaubad. Samuti on seaduses sätestatud miinimumelatise suurus aastate jooksul muutunud ning ka hetkel kehtiv miinimum kostjalt väljamõistetud elatisest suurem. Samuti ei ole kostja iseenesest vaidlustanud asjaolu, et hageja igakuised kulud vastavad vähemalt kahekordsele seaduses sätestatud baassummale. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele 4 elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.
2. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Tsiviilasja materjalidest ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tsiviilasjas 2-21-11990 määratud 25.05.2022 kindlaks suhtluskord, millest tulenevalt kohtub kostja hagejaga m.h järgnevalt: nädala sees kolmapäeval peale kooli kuni kella 18.30-ni; paarisnädalatel nädalavahetusel reedest peale kooli kuni pühapäeva kella 18.00-ni; isadepäeval (emadepäeva veedab laps emaga); paaritutel aastatel jõulud; üle aasta aastavahetused; paarisnumbriga aastatel talvevaheaja, kevadvaheajad

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik 6