Obsah (5)

§ 1511§ 15§ 151§ 16§ 56

Väärteoasi nr 4-24-3816 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2025, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-24-3816 Kohtunik Marek Vahing Väärteoa

) § 151 1 lg 1 alusel rahatrahv 600 eurot. Otsusest nähtuvalt tuvastati, et

1. mail 2023 aadressil XXX linn pöördus Aleksandr Opikov sotsiaalvõrgustikus Facebook avalikkuse poole postitades enda Facebook’i kasutajakonto Aleksandr Opikov (XXX) ajajoonel mälestustena kuvatud kaks pilti: 1 1) Pildil on kaks meesterahvast ja üks naisterahvas. Kahel meesterahval on rinnaku piirkonda kinnitatud Püha Georgi lint. Pildi alumises osas on kiri „с днём великой победы! 9 мая“ (head võidupüha!
2. mai), kirja all on kujutatud Püha Georgi lint. 2) Pildil on kujutatud viisnurkadega Yakovlev Yak tüüpi õhuväe hävituslennuk ja sõdur, kellel on peas alates Teisest Maailmasõjast kuni 1947 kehtinud kujundusega Nõukogude Liidu õhuväe ohvitseri vormimüts. Pildi peal on punase värviga tekst „Будем жить!“ (Elame veel!) ja musta värviga tekst „С днём победы!“ (Head võidupüha!). Piltidega, kus on kujutatud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu sümboolikat – Püha Georgi lint, Yakovlev Yak tüüpi hävituslennuk viisnurkadega, Nõukogude Liidu õhuväe ohvitseri vormimüts, eksponeeris Aleksandr Opikov avalikult agressiooniaktiga seotud sümboleid. Aleksandr Opikov jagas postitusi sotsiaalmeedias avalikult
3. mail 2023, kui Venemaa Föderatsioonis tähistatakse võidupüha. Seega selle päeva puhul edastatud õnnitlustega (avaliku postituse teel) väljendas ta toetust Venemaa Föderatsioonile, ehk agressorriigi sõjaväe ideoloogiale, selle eesmärkidele ning meetoditele.
4. Tartu Maakohtusse saabus
5. novembril 2024 menetlusaluse isiku Aleksandr Opikovi kaitsja esitatud kaebus eelnimetatud väärteootsusele. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb täielikult tühistada, kuna otsuses toodud teo objektiivse külje kirjeldus ei vasta

§ 1511

lg 1 ettenähtud süüteokoosseisu kirjeldusele, samuti puudub menetlusaluse isiku tegevuses teo subjektiivse külje element tahtlus või ettevaatamatus. Menetlusaluse isiku kaitsja selgitas, et süüteo kirjeldus on ajaloolis-kultuurilises kontekstis ebaõige, tegelikkust moonutav ja avalikust eksitav. Pilte ei ole avalikult eksponeeritud. Facebook on kättesaadav üksnes piiratud isikute ringile, kes on ennast antud isiku puhul sõbralistis registreerinud. Kui registreerunute hulka sattus ka politseiasutuses töötav spetsialist, ei saa selles süüdistada Aleksandr Opikovi. Agressiooni, genotsiidi, inimsusevastast kuritegu või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboliga ei ole tegemist ei Georgi lindi ega pildil kujutatud lennuki puhul. Aleksandr Opikov ei ole neid sümboleid ka eksponeerinud neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Otsus on kaitsja arvates täielikult põhjendamata osas, millega on tõendatud Aleksandr Opikovi süüteokoosseisu subjektiivne külg. Otsus käsitleb küll formaalselt teo kirjeldust, kuid ei selgita, mil viisil on tõendatud, et Aleksandr Opikov oma tegevusega soovis eksponeerida ülaltoodud sümboleid agressiooniakti või sõjakuritegusid toetaval viisil. Teisel pildil kujutatu kohta märkis kaitsja, et kindlasti ei ole tavapärase omaaegse filmiplakati puhul tegemist genotsiidi või agressiooni õigustava sümboliga. 3. Kohtuväline menetleja esitas kaebuse kohta kirjaliku seisukoha 3. detsembril 2024. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja esitatud kaebusega ning leiab, et välja toodud põhjendused ei ole piisavad, et kohtuvälise menetleja lahendit tühistada või lõpetada. Alaeksandr Opikovi Facebooki konto on avalik ja kuvatõmmiste tegija ei kuulu menetlusaluse isiku sõbralisti, mis tähendab, et tegemist ei ole kinnise sõprade ringis jagatava informatsiooniga. Vastavalt

§ 15

lg 3 on väärteo puhul karistatav ka ettevaatamatusest toime pandud tegu, seega isegi kui Aleksandr Opikovi teos ei olnud ettekavatsetust või sügavamat eesmärki konkreetselt sõjasümboolikat avalikult eksponeerida, siis ka ettevaatamatusest toime pandud teo puhul on subjektiivne koosseis täidetud. Kuna aga veebipolitseinik pööras Aleksandr Opikovi tähelepanu tema avalikul Facebooki lehel demonstreeritud ebasobilikele sümbolitele ja palus need eemaldada, millele menetlusalune isik vastas hoopis erinevate paragrahvidega, mitte ei eemaldanud postitusi, siis on selge, et tegemist ei pruugi olla mitte ettevaatamatusest toime pandud teoga, vaid isik sooviski selliseid fotosid oma kontol demonstreerida. Eesti Vabariigis on väga ühemõtteliselt hukka mõistetud kõikide Venemaa Föderatsiooniga seotud sümbolite kasutamine ja demonstreerimine. Selle alal kuuluvad nii Georgi lint, kui ka Venemaa dessantvägede või sõjaväega seotud fotod ja muud kujutised. Kokkuvõtvalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et Aleksandr Opikov on toime pannud talle süükspandava rikkumise ning talle määratud karistus on igati korrektne ja 2 proportsionaalne. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kaitsja kulud jätta menetlusaluse isiku kanda. Kohtuväline menetleja on nõus asja arutamisega nii suulises kui ka kirjalikus menetluses.

2. jaanuaril 2025 toimunud istungil jäi kaebaja oma kaebuse juurde. Ta selgitas korduvalt, et on patsifist, tal ei ole mingisuguseid suhteid Venemaaga. Vaidlusalused pildid on väga vanad. Tema ei ole pilte sihilikult levitanud, need pildid jäid Facebooki ja kerkisid üles nagu ka mitmed teised pildid Facebookis mälestustena. Temale teadaolevalt said tema kontol olevaid postitusi näha vaid sõbrad. Ta peab võimalikuks, et petturid võisid lahti muukida konto ja siis näevad tema pilte kõik. Aleksandr Opikov väitis, et politseiametnik Alik Säde esitles ennast naisterahvana ja saatis sõbrakutse, millega viimane nõustus. Seetõttu oli politseiametnikul võimalik tema kontol olevaid pilte näha. Hiljem kohtu küsimustele vastates märkis kaebaja, et politseiametnikel on õigus minna ükskõik millisele, sealhulgas tema kinnisele, kontole ja sealt valida pilte. Aleksandr Opikov tunnistab, et esimesel pildil, kus ta on XXX ja XXX, on tal rinnaku piirkonda kinnitatud püha Georgi lint. Pilt on tehtud
3. mail
4. Pildi alumises osas on kirjutatud „head võidupüha!
5. mai.“, kuid seda ei ole väidetavalt lisanud Aleksandr Opikov. Kohtuväline menetleja selgitas, et pildi raam ei teki mitte ainult
6. mai puhul, vaid ka kõikide teiste tähtpäevade puhul, Facebook pakub vanu mälestusi ja pakub sinna ümber raame. Näiteks
7. mail võib juhtuda nii, et Facebook laob lehele mitu erinevat raamivarianti
8. mai kohta ja kasutaja saab ise valida oma pildile sobiva. Kinnituse, et valitud raam pildile tekib, peab andma inimene ise. Samuti nagu ka kinnituse, et pilt tekiks tema ajajoonele ja ta tekiks selle raamiga. Menetlusalune isik kinnitas, et
9. aastal ta sellise raami kinnitas. Teise pildiga seoses, kus on Ukraina näitleja, hävituslennuk, Prantsusmaa lipuvärvid ja viisnurk, selgitas kaebaja, et tõenäoliselt on keegi talle selle pildi saatnud, ta on selle vastu võtnud ja oma Facebook kontole jätnud. Pildil olev lennuk ei sümboliseeri tema jaoks midagi, kuna ta ei tähista
10. maid. Seda tähistas tema XXX. Sel hetkel, kui ta ennast pildistada lasi, tähistas ta
11. maid, sest on kasvanud Nõukogude Liidus ja siis oli selline pidu nagu võit fašismi üle. Ta ei tea, kuidas
12. mail 2023 need pildid tema Facebooki avakuvale jõudsid. Vastuseks küsimusele, miks ta pärast veebipolitseiniku pöördumist pilte ei eemaldanud, selgitas Aleksandr Opikov, et tema poole pöördutakse iga päev ja ta ei teagi, kes need on või keda uskuda. Ta ei mäleta, et temaga oleks keegi Messengeris sõnumite teel ühendust võtnud ja palunud vaenulik sümboolika eemaldada. Menetlusalune isik pidas võimalikuks, et keegi kirjutas sellises keeles, mis on tema jaoks arusaamatu. Hiljem selgitas ta, et kõnealuse pöördumise puhul tundis ta, et teda ähvardatakse. Pildid on ka praegu kustutamata. Karistusega seoses märkis Aleksandr Opikov, et tegemist on suure summaga, mida ta ei ole võimeline tasuma, XXX, XXX. Ta elab XXX kuuluvas korteris, igakuised väljaminekud on XXX eurot ja sissetulekud XXX eurot. Puuduoleva summa laenab.
13. Tunnistaja A. S., Politsei- ja Piirivalveameti veebipolitseinik, selgitas, et ta sai
14. mail teateid mitmelt erinevalt isikult (kes ei ole tema asutuse töötajad), kelle õigustunnet riivasid Aleksandr Opikovi kontol nähtav sümboolika, s.o Georgi lindiga fotod. Kes täpselt pöördus, seda ei ole õnnestunud hiljem tuvastada, kuna pöördujaid oli sellel päeval palju. Tunnistaja läks Aleksandr Opikovi kontot vaatama oma tööalase Facebooki kontoga ja nägi ise ka süüteokirjelduses märgitud postitusi. Ta tundis, nagu ka tema poole pöördujad, et see sümboolika ei ole meie riigiga seotud ja on vaenulik. Aleksandr Opikov ei ole Facebookis tema sõbralistis. Postitused olid avalikud. Veebipolitseinik võttis Aleksandr Opikoviga ühendust tutvustades ennast veebipolitseinikuna ja palus tal postitused eemaldada viidates sellele, et tegemist on vaenulike postitustega, mis on Eestis keelatud. Vastuseks saatis Aleksandr Opikov talle põhiseadusest mõned väljavõtted, mille peale tunnistaja vastas 3 menetlusalusele isikule samuti mõnede paragrahvidega põhiseadusest ja ütles, et korrakaitseseadus on täitmiseks. Aleksandr Opikov ei eemaldanud pilte, mistõttu saatis ta asja edasi menetlemiseks. Vastuseks kaitsja küsimustele selgitas tunnistaja, et temale teadaolevalt sümboliseerib Georgi lint Tsaari Venemaa võidu tähistust. II maailmasõjas oli agressorriik Venemaa. Tunnistaja selgitas veel, et kui Facebooki lehele pildid postitada, siis need jäävad ajaliselt järjekorras üles. Facebooki avakuvale kuvatakse pilte, mis on varasemalt postitatud ilma, et inimene selleks midagi tegema peaks, aga Facebook võimaldab varasemaid postitusi ka esile tõsta. Aleksandr Opikov on mälestused esile tõstnud, ta pidi postitusi jagama, et need tema Facebooki avalehel oleksid. Pilt on kuskil 3–5 aastat tagasi tehtud ja
15. mail 2023 kell 14.28 on Aleksandr Opikov uuesti pildi oma lehe peal esile tõstnud. Tunnistaja näitas kohtule ning menetlusalusele isikule oma telefonist, kuidas tunnistajal kuvab Aleksandr Opikovi Facebooki profiil ning tunnistaja enda profiili, et tõendada, et menetlusalune isik ei ole tema sõbralistis ja tunnistaja profiil on tööalane.
16. Kaitsja viitas Harju Maakohtu
17. novembri 2024 otsusele väärteoasjas 4-24-
18. Kaitsja märkis, et praeguses menetluses on vaidlus, et millal täpselt pildid üleval rippusid, kas need olid kättesaadavad piiramatule isikute ringile ja kas isik reageeris sellele adekvaatselt, kui keegi politseitöötajana esinenud isik käskis need sealt maha võtta. Kaitsja arvates ei oma see kõik aga tähtsust. Asi on põhimõttes ja nii rahvusvahelise õiguse normide kui õiguse üldise mõtte moonutamises. Seda moonutatakse Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
19. märtsi 2023 otsusega väärteoasjas nr 4-22-3610 punktis 10, mis ütleb, et käesoleva väärteokoosseisu seisukohalt ei ole vahet, kas rahvusvaheline kuritegu, mille toetuseks või õigustuseks sümbolit avalikult eksponeeritakse, on kohtu otsusega tuvastatud või mitte. Sama otsuse punkt 13 selgitab, et Eesti Vabariik on ühemõtteliselt mõistnud hukka Venemaa Föderatsiooni sõjalise sissetungi Ukrainasse ja tunnistanud selle kuriteo. Kaitsja arvates ei ole isegi tõsikindlalt tuvastatud, kes Gruusia sõja põhjustas. Kaitsja loodab kainele mõistusele, Aleksandr Opikov on XXX, kõik XXX sõdivad Ukrainas. Selle, miks Aleksandr Opikov õiguskuulekat käitumist üles ei näidanud ja maha ei võtnud postitusi, paneb kaitsja tema XXX. Kaitsja on täiesti kindel, et ka XXX võib teatud trots tekkida. Kui pildid esmakordselt üles riputati, siis ei kehtinud seadusesäte, mille rikkumist Aleksandr Opikovile ette heidetakse. Kaitsja arvates puudub objektiivne külg, subjektiivne külg nii tahtluses kui ettevaatuses. Ettevaatamatusest saab ka neid asju toime panna. Kaitsja palub otsus ära tühistada ja selle asja menetlus üldse lõpetada.
20. Kohtuväline menetleja oli kohtuvaidlustes seisukohal, et Aleksandr Opikov on toime pannud temale etteheidetava süüteo. Rikkumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 1511 lg 1 järgi.

Teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega puuduvad kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alused ja põhjused.

1. mail 2023 oli Aleksandr Opikov nimelisel Facebooki kasutajakontol avalikult jagatud fotosid, mille juures oli ka kirje, et need on mälestusena jagatud.
2. juulil on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt avas uurija Facebooki avaliku lehekülje, sisestas sinna Aleksandr Opikovi nime ja kasutajaprofiilile liikudes (kuvatõmmis number 1) oli võimalik vajutada sinisele lingile „lisa sõber“. Teisisõnu ei kuulunud Aleksandr Opikov uurija sõbralisti ja avalehel oli võimalik see isik enda sõbraks lisada. See omakorda tähendab, et kõik need fotod, mida asitõendi vaatlusprotokollis esile tuuakse, on avalikus keskkonnas kättesaadav. Uurija leidis kaks fotot, üks on pildistatud aastal 2014, aga avalikul lehel jagatud teisipäeval,
3. mail 2023 kell 14.
4. Foto uuesti jagamiseks on Facebookis protseduur, kus Facebook pakub fotosid, vanu mälestusi, ja küsib, et kas kasutaja soovib jagada oma vana mälestust ja kui isik soovib, siis ta saab seda jagada oma Facebooki lehel. Lisaks on võimalik valida, kas fotot jagada avalikult või sõprade ringis. Antud asjas on näha, et neid on jagatud avalikult. Sama on ka teise fotoga, 4 ka seda on samamoodi jagatud avalikult teisipäeval,
5. mail
6. Vaatlusprotokollis kohaselt olid need fotod avalikult kättesaadavad ka veel
7. juulil
8. Kohtuväline menetleja leiab, et tegemist on rikkumisega, mille puhul inimene ei ole väljendanud kahetsust ega ei ole ka muid kergendavaid asjaolusid, seega on keskmises määras mõistetud karistus piisavalt mõjus ja motiveeriv, et mitte samalaadseid uusi väärtegusid toime panna. Menetlusalune isik peab mõistma, et sellised teod ei ole aktsepteeritavad Eesti õigusruumis. Kokkuvõttes palub kohtuväline menetleja jätta Aleksandr Opikovile määratud karistus jõusse ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Lisaks kaitsjakulud jätta menetlusaluse isiku kanda. KOHTU SEISUKOHT
9. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
10. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse Aleksandr Opikovile ette agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalikku eksponeerimist neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Nimelt pöördus Aleksandr Opikov sotsiaalvõrgustikus Facebook
11. mail 2023 avalikkuse poole postitades enda Facebooki kasutajakonto Aleksandr Opikov ajajoonel mälestustena kuvatud kaks pilti, kus on kujutatud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu sümboolikat – Püha Georgi lint (edaspidi pilt 1), Yakovlev Yak tüüpi hävituslennuk viisnurkadega, Nõukogude Liidu õhuväe ohvitseri vormimüts (edaspidi pilt 2). Sellega eksponeeris Aleksandr Opikov avalikult agressiooniaktiga seotud sümboleid. Aleksandr Opikov jagas postitusi sotsiaalmeedias avalikult
12. mail 2023, kui Venemaa Föderatsioonis tähistatakse võidupüha. Seega selle päeva puhul edastatud õnnitlustega (avaliku postituse teel) väljendas ta toetust Venemaa Föderatsioonile, ehk agressorriigi sõjaväe ideoloogiale, selle eesmärkidele ning meetoditele.
13. Menetlusalune isik tunnistab, et viidatud pildid pärinevad tema Facebooki kasutajakontolt, selles vaidlust ei ole. Aleksandr Opikov tunnistab, et esimesel pildil, kus ta on XXX ja XXX, on tal rinnaku piirkonda kinnitatud püha Georgi lint. Pilt on tehtud
14. mail
15. Pildi alumises osas on kirjutatud „head võidupüha!
16. mai.“, kuid seda ei ole väidetavalt lisanud Aleksandr Opikov. Kohtuistungil selgus, et Facebook ise pakub erinevate tähtpäevade puhul piltide ümber raame, mille vahel isik saab valida. Kinnituse, et pilt tekiks valitud raamiga tema konto ajajoonele tuleb isikul ise anda. Menetlusalune isik kinnitas, et
17. aastal ta sellise raami kinnitas.
18. Teise pildiga seoses selgitas menetlusalune isik, et sellel on Ukraina näitleja, hävituslennuk, Prantsusmaa lipuvärvid ja viisnurk. Pildi on talle tõenäoliselt keegi saatnud, ta on selle vastu võtnud ja oma Facebook kontole jätnud. Foto on lisatud
19. mail
21. Vaidlust ei ole selleski, et nimetatud kaks pilti olid Aleksandr Opikovi Facebooki kontol olemas veel
22. juulil
24. Vaidlus on selles, kuidas ilmusid pildid
25. mail 2023 Aleksandr Opikovi Facebooki ajajoonele, kellel oli nendele piltidele ligipääs ja kas pildid sisaldavad sümboleid, mis on käsitletavad agressiooni, genotsiidi, inimsusevastast kuritegu või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboliga. Sealt edasi on vaidlus ka selles, kas Aleksandr Opikov on neid avalikult eksponeerinud neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Tähelepanu juhtis kaitsja sellelegi, et pildid on Aleksandr Opikovi Facebooki kasutajakontole lisatud veel enne kui hakkas kehtima

§ 1511ehk seadusesäte, mille rikkumist kaitsealusele ette heidetakse.

1. Kohtu jaoks on veebipolitseinik Alik Säde ütluste ja asjas koostatud vaatlusprotokolli põhjal võimalik tuvastada, et Aleksandr Opikovi Facebooki ajajoonele ilmusid 5 väärteoetteheites nimetatud kaks pilti
2. mail 2023 seepärast, et Aleksandr Opikov need sinna mälestustena jagas või esile tõstis, ükskõik kumba pidi seda tegevust nimetada, ning et need pildid olid avalikult kättesaadavad. Tunnistaja A. S. kinnitas kohtule, et Facebook ise pilte inimese ajajoonele/avakuvale ei pane, selleks peab inimene ise pildi või pildid nö esile tõstma või jagama. Tunnistaja sõnu kinnitab
3. juulil 2023 koostatud vaatlusprotokoll, täpsemalt selle kolmandale lehele lisatud kuvatõmmis number kolm. Sellelt kuvatõmmiselt on tuvastatav, et Aleksandr Opikov jagas teisipäeval,
4. mail mälestust ja selleks mälestuseks oli väärteoetteheites ära toodud pilt
5. Vaatlusprotokolli järgmisel, ehk neljandal leheküljel on ära toodud kuvatõmmis number 4, millelt on näha, et jagatud mälestus on avalik. Pildi jagamise täpne aeg on selgunud arvutihiire liigutamisel kuupäeva
6. mai peale ja pildi jagamise avalikkus arvutihiire liigutamisel maakera ikoonile. Kuvatõmmiselt number 5 on tuvastatav, et pildi 2 jagas Aleksandr Opikov samuti teisipäeval,
7. mail 2023 kell 14.28 ning et ka see pilt oli tema Facebooki kontol avalik (kuvatõmmis number kuus). Lisaks selgitas veenvalt veebipolitseinik Alik Säde, et tema
8. mail 2023 end Aleksandr Opikovi sõbraks saada ei palunud ega selleks ka luba saanud, vaid pildid olid temale nähtavad Aleksandr Opikovi avalikus profiilis.
9. Kohus on seisukohal, et Aleksandr Opikov eksponeeris
10. mail 2023 agressiooniaktiga seotud sümboleid, millega ta väljendas oma toetust Venemaa Föderatsioonile kui agressorriigile, mh selle sõjaväe ideoloogiale, eesmärkidele ja meetoditele.
11. Seisukoha kujundamisel on kohus aluseks võtnud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
12. märtsi 2023 lahendis 4-22-3610 toodud seisukohad, millised on kokkuvõtvalt järgmised.

§ 1511

objektiivne koosseis eeldab järgmiste tunnuste olemasolu:

1. a)agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolit;
2. b)sellise sümboli avalikku eksponeerimist;
3. c)agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toetamist või õigustamist. Avalikuks eksponeerimiseks tuleb lugeda tegu, kui eksponeeritav sümbol tehakse nähtavaks/juurdepääsetavaks kindlaks määramata arvule isikutele (nt avalik internetigrupp) või konkretiseerimata isikutele (nt nimeliste kutseteta koosolek). Nii seda, kas sümbol seondub rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega, kui ka seda, kas sellise sümboli eksponeerimine on toetav või õigustav, tuleb aga sisustada nn keskmise mõistliku inimese seisukohast, võttes arvesse sümboli enese tähendust, sümboli eksponeerimise aega (nt teatud tähendusega kuupäev või ajaline distants mõnest sündmusest), kohta (nt etendus/lavastus või poliitiline demonstratsioon) ja viisi (nt svastika käesidemel või kujutis svastika viskamisest prügikasti). Seos sümboli eksponeerimise ja koosseisus nimetatud kuriteo toetamise/õigustamise vahel ei pea olema sõnaselgelt esile toodud, vaid piisab sellest, kui selline seos tekib ilma eriteadmisteta ja maailma (poliitilistest) sündmustest keskmiselt informeeritud kõrvaltvaatajal (nt Z-tähe ja Georgi lindi üheselt arusaadav seos Vene Föderatsiooni sõjaga Ukraina vastu). Kõnesoleva väärteokoosseisu seisukohalt ei ole seejuures vahet, kas rahvusvaheline kuritegu, mille toetuseks või õigustuseks sümbolit avalikult eksponeeritakse, on kohtuotsusega tuvastatud või mitte. 17. Vaatamata kaitsja alternatiivsele ajalookäsitlusele ja arvamusele Riigikohtu seisukohtade osas on kohtu jaoks ilmne, et ilma eriteadmisteta ja maailma (poliitilistest) sündmustest keskmiselt informeeritud kõrvaltvaatajal tekib Georgi lindi, 9. mai, viisnurkadega hävituslennuki ja Nõukogude Liidu sõduri eksponeerimisel 9. mail üheselt arusaadav seos, et selliste märkide avalikult eksponeerimisega õigustatakse ja toetatakse agressorriigi Venemaa Föderatsiooni sõjakuritegusid. Ehk et rõhutada tuleb nii nende märkide/sümbolite iseseisvat tähendust, aga ka nende eksponeerimise aega, ehk et 9. maid. Üldteada on asjaolu, et võidupüha ehk võidupäev (vene keeles День Победы) on tähtpäev, millega tähistatakse liitlasvägede võitu teises maailmasõjas natsionaalsotsialistliku Saksamaa üle. Eestlastele 6 tähendab aga Teine maailmasõda vägivaldseid repressioone, kaotust ja okupatsiooni. Seega, kui Aleksandr Opikov soovis oma piltide/märkide/sümbolite abil head võidupüha, avaldas ta kohtu arvates toetust ideoloogiale, mida kandis Nõukogude Liit Teises maailmasõja kui ka sellele, mida kannab Venemaa Föderatsioon mistahes sõjalisest agressioonides suveräänsete riikide vastu ka praegu, ennekõike agressioonis Ukrainas. Internetigrupis Facebook avalikult pilte jagades tegi ta eksponeeritavad sümbolid nähtavaks/juurdepääsetavaks kindlaks määramata arvule isikutele, ehk et eksponeeris neid avalikult

§ 1511lg 1 mõttes.

18. Seega on kohtu arvates Aleksandr Opikovile etteheidetud väärteo toimepanemine tõendatud. Aleksandr Opikov täitis sellega

§ 1511lg 1 objektiivse koosseisu.

Koosseisu täitis Aleksandr Opikov

1. mail
2. Seega ei ole asjakohane ka kaitsja etteheide, et pildid lisas Aleksandr Opikov oma Facebooki enne

§ 1511kehtima hakkamist.

19. Subjektiivse koosseisu osas märgib kohus, et

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteo puhul karistatav ka ettevaatamatusest toime pandud tegu. Ehk et kui Aleksandr Opikovi teos ei olnud ettekavatsetust või sügavamat eesmärki konkreetselt sõjasümboolikat avalikult eksponeerida, siis ka ettevaatamatusest toime pandud teo puhul on subjektiivne koosseis täidetud. Käesolevalt on kohus seisukohal, et tegemist on vähemalt kaudse tahtlusega toime pandud süüteoga

§ 16lg 4 mõttes.

20. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja süüteo õigesti kvalifitseerinud. Karistus 21.

§ 1511lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Kohtuvälise menetleja otsusega on Aleksandr Opikovile määratud karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut ehk 600 eurot. Seega on karistus määratud sanktsiooni keskmises määras. 22.

§ 56lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. Kohtuväline menetleja on võtnud arvesse, et menetlusalusel isikul on mitmed kehtivad karistused nii kuritegude kui väärtegude eest, kuid varasemad samalaadsed rikkumised puuduvad. Samuti on kohtuväline menetleja arvestanud, et menetlusalune isik ei ole oma teo osas väljendanud kahetsust ega mõistnud enda tegevust hukka.
2. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr põhjendatud ja vastab

§ 56lg 1 tingimustele.

Karistust raskendavaid või karistust kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et mõistetav karistus peab olema selline, mis paneb Aleksandr Opikovi mõtlema oma tegude üle. Tegemist ei ole ülemääraselt range, vaid põhjendatud, asjakohase ja mõistlikus määras karistusega, mis võiks mõjutada Aleksandr Opikovi edaspidi samalaadsetest rikkumistest hoiduma. Mööda ei saa vaadata sellestki, et vaatamata õigusrikkumisele tähelepanu juhtimisele politsei poolt ei soostunud Aleksandr Opikov pilte oma Facebooki lehelt eemaldama, vaid asus ennast õigustama. See omakorda näitab tema suhtumist toimepandud teosse ja karistus peab omakorda peegeldama riigi hukkamõistu sellisesse suhtumisse. 25. Kokkuvõttes jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 1. novembri 2024 otsuse väärteoasjas nr 2780,23,004692 muutmata ja Aleksandr Opikovi kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Marek Vahing Kohtunik 7