← Eesti

2-24-17456/17

Obsah (12)§ 1§ 31§ 33§ 39§ 85§ 35§ 89§ 90§ 86§ 150§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helvia Räägel Määruse tegemise aeg ja koht 31.01.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-17456 Tsiviilasi UAB „SME Capital 3“ avaldus Krap 16 OÜ (endine PAKRI T

) § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (

§ 1lg 2).

Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks (

§ 1lg 3).

  1. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul kohustuste täitmiseks vara puudub. Võlgnikul on rahalisi vahendeid kokku summas -18,30 eurot ning teadaolevad kohustused moodustavad 3 429 686,78 eurot.
  2. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga (vt ülal).
  3. Eelnevat arvesse võttes kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Maire Armi (

§ 31lg 6 esimene lause).

11. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (

§ 31lg 6 esimene lause).

12. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 33

lg 1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (

§ 39lg 1).

Teabe andmiseks kohustamine ja vande võtmine

  1. Ajutine pankrotihaldur on palunud kohustada juhatuse liiget H.H-d (isikukood XXX) andma pankrotimenetluses teavet ja andma võlgniku vannet.
  2. Kohus märgib, et võlgniku poolt pankrotihaldurile teabe andmise kohustus tuleneb otse seadusest ja seda ei ole iseenesest vaja kohtu poolt üle korrata.

§ 85

lg 1 on sätestatud, et võlgnik peab kohtule, ajutisele haldurile, haldurile, pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga.

§ 35

lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. 15. Kuna haldur on vastava palve esitanud, siis selguse huvides kordab kohus käesoleva määruse resolutsioonis siiski üle, et võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste, nimekirjaga. Kohus hoiatab võlgnikku, et kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (

§ 89lg 1 p 1).

Kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse

§-des 85– 89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes (

§ 90). 16.

Rahuldamata jääb halduri palve kohustada juhatuse liiget H.H-d andma võlgniku vannet. Kohus märgib, et kuivõrd kohus ei ole küsinud ja kohtule ei ole esitatud võlgniku poolt andmeid vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta, siis ei saa kohus võtta võlgniku esindajalt ka vannet kohtule esitatud info õigsuse kohta (

§ lg 1). Haldur on märkinud, et võlgnik 4 ajutise halduri aruande esitamise seisuga teabenõudele vastanud ei ole, kuid on kinnitanud selle kättesaamist koos lubadusega esitada vastused lähiajal. Kohus on eelnevalt selgitanud, et võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Seega on kohtu hinnangul praeguses menetlusfaasis ennatlik võtta võlgniku esindajatelt

§ 86ettenähtud võlgniku vannet.

Pealegi võiks võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajal vande andmisega tegelemine kaasa tuua menetluslikku segadust ja täiendavaid menetluskulusid. Haldur ei ole põhjendanud, kuidas saaks antud juhul tema poolt soovitud isikult vande võtmine võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajal kaasa aidata võlausaldajate nõuete rahuldamisele ja muude pankrotimenetluse eesmärkide saavutamisele. Kohus selgitab täiendavalt, et asjaolude muutumisel ja uue põhjendatud taotluse esitamise korral ei saa välistada võlgnikult vande võtmist ka pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut (

§ 86lg 2).

Menetluskulud Ajutise halduri tasu 17. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh ajutise halduri tasu tasuda pankrotivarast (

§ 150lg 1 p 2, lg 2).

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (

§ 35lg 1 p 1).

18.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. 19. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 1950 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 23lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 15 tundi.

Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu (130 eurot) ei ületa

§ 23

lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast) ning ei ole ebamõistlikult suur. 20.

§ 31

lg 6 viimase lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Kohus mõistab seetõttu võlgnikult välja ajutise halduri tasu 1950 eurot (15 x 130), koos käibemaksuga 2379 eurot (

§ 23

lg 3 teine lause,

§ 65lg 1 1).

Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

21.

§ 150

lg 1 p 2 ja lg 2 alusel hüvitatakse ajutise halduri tasu võlgniku pankrotivarast. Kuna pankrotivaras puuduvad käesoleval ajal eeldatavalt likviidsed rahalised vahendid ajutise halduri tasu väljamaksmiseks, tuleb ajutise halduri tasu 2379 eurot (sh käibemaks) hüvitada 27.11.2024 võlausaldaja UAB „SME Capital 3“ poolt tasutud deposiidi arvel. 5 Võlausaldaja menetluskulud 22. Pankrotimenetluse kuluks on mh menetluskulud (

§ 150lg 1 p 1).

Ka pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kuludeks

§ 150lg 1 p 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend asjas 32-1-23-13, p 11).

  1. Kohus leiab, et käesoleval juhul on mõistlik määrata võlausaldaja menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 2 ja lg 4). Kuna võlausaldaja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, siis tähendaks võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramine (juba) käesoleva pankrotimäärusega seda, et võlgniku pankroti väljakuulutamine lükkuks oluliselt edasi – kohus peab määrama tähtaja võlausaldajale menetluskulude nimekirja esitamiseks, selle nimekirja võlgnikule kätte toimetama ja seejärel ka võlgniku seisukoha ära ootama. Kohus leiab, et olulisem on võlgniku pankrot võimalikult kiiresti välja kuulutada, et pankrotihaldur saaks vajalikke toiminguid tegema hakata. Kohus määrab võlausaldajale esimesel võimalusel tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.
  2. Võlausaldajate menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg-le
  3. /allkirjastatud digitaalselt/ Helvia Räägel kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.