Obsah (13)

§ 660§ 657§ 651§ 230§ 438§ 26§ 23§ 30§ 656§ 27§ 2§ 374§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Margit Jäätma, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2025, Tartu Tsiviilasja number 2

-i need sätted, mis takistavad menetlusosalist kasutamast tsiviilkohtumenetluses vabalt valitud tsiviilkohtumenetlusteovõimelise vandeadvokaadist esindaja õigusabi ja võimaldavad kohtul kõrvaldada regulaarselt kutsesobivuse kontrolli ja täiendkoolituse läbinud vandeadvokaadi tsiviilkohtumenetlusest asjatundmatuse motiivil, samuti takistavad menetlusosalist vaidlustamast teda esindava, regulaarselt kutsesobivuse kontrolli läbinud vandeadvokaadi kõrvaldamist tsiviilkohtumenetlusest maakohtuniku määrusega formaalse kaebeõiguse puudumise tõttu. Nimetatud taotlusest loobus hageja

1. novembril 2024 ringkonnakohtu istungil. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on menetlusnormide olulises ulatuses rikkumine ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt viinud ebaõige kohtuotsuse tegemisele, mis avaldub kohtuniku taandamata jätmises, hagejale menetlusele ligipääsu ja menetlusõiguste kasutamise põhiseadusevastases piiramises, tõendite vääras hindamises ning puudustega kohtuotsuse tegemises. Maakohus kõrvaldas asja menetlusest hageja vandeadvokaadist esindaja ilma kaalukaid põhjendusi esitamata ja arutas asja ning kuulas üle tunnistajad ja vastaspoole ilma hageja osavõtuta. Maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata nende tõenditega, millistega on usutavalt tõendatav, et poolte vahel oli sõlmitud kaasomanikevaheline kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamise ja sellega lahutamatult seotult hageja poolt kostjale kinke tegemise kokkulepe, mille järgselt XXXXXXXXX kinnistu kaasomandi lõpetamise haginõude esitamisega väljendas kostja hageja kui kinkija vastu ilmset jämedat tänamatust. Hageja hinnangul peab Eesti kodanikul hagejana või kostjana olema võimalik vaidlustada I ja II astme kohtute poolt tehtud määruseid, millega ei võimaldata poolel tugineda oma tsiviilõiguste kaitsel kehtivatele tsiviilkohtumenetluse põhinormidele ja nendega määratletud 5 protsessiõigustele, kuna tegemist on ilmselt kohtumenetluses kodaniku põhiõiguste ja õigusriikliku kohtupidamise tagamise küsimustega. Hageja heidab maakohtule ette ka tsiviilasjade nr 2-20-10818 (käesolev asi) ja nr 2-20-5742 liitmata jätmist. Hageja esitas ringkonnakohtule taotluse tunnistajate A.A. ja B.B. täiendavaks ülekuulamiseks, et tõendada poolte vahelise kokkuleppe sõlmimist XXXXXXXXX kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamiseks.
2. Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et hageja on apellatsioonkaebuses esitanud nõuded, mida ei saa ringkonnakohus lahendada. Ringkonnakohtul puudub õiguslik alus tunnistada põhjendamatuks ja/või seadusevastasteks jõustunud kohtumääruseid. Piiramatult määruskaebuste esitamine koormab kohtusüsteemi ning venitab menetlust, mistõttu on

§ 660lg-s 1 sätestatud piirang põhjendatud.

Viru Maakohtu esimehe poolt tehtud kohtuniku taandamist puudutavate kohtumääruste seadusevastasteks tunnistamiseks puudub õiguslik alus. Ebaõige on hageja väide, et maakohtus tegi kohtuotsuse ebaseaduslik kohtukoosseis. Maakohus ei ole hagejale kunagi teinud takistusi kohtumenetluses osalemast. Vastupidiselt, maakohus on lükanud edasi kohtuistungeid hageja poolt esitatud taotluste alusel, võimaldades hagejal leida endale esindaja, samuti pakkus maakohus hagejale võimalust saada esindaja riigi õigusabi kaudu, kuid nimetatud kohtumäärus tühistati hageja poolt esitatud kaebuse alusel. Nii hageja enda tegevusetus esindaja leidmisel kui ka tema poolt kohtuistungitele mitteilmumine ei ole käsitletav maakohtu poolt takistuste tegemisena kohtumenetluses osalemiseks. Maakohus on tunnistajate ütlusi hinnanud tervikuna koos teiste tõenditega ning õigesti leidnud, et kaasomandi lõpetamise välistamise kokkulepet ei sõlmitud ning puudusid ka muud alused kinkelepingust taganemiseks. Kostja ei ole hageja suhtes jämedalt tänamatu olnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus muudab

§ 657lg 1 p 21 alusel maakohtu otsuse põhjendusi hagi rahuldamata jätmisel.

Hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

1. Hagi on esitatud kinkelepingust taganemise õiguse tuvastamiseks. Pooled sõlmisid
2. juulil 2013 notariaalselt tõestatud vormis kinkelepingu, millega hageja kinkis YY kinnistu kostjale. Hageja taganes kinkelepingust
3. juuli 2020 avaldusega VÕS § 267 p-de 1 ja 3 ning § 268 lg 1 alusel, kuna hindas kostja käitumist enda kui kinkija suhtes jämeda tänamatusena ning heitis kostjale ette kinkega seotud tingimuste täitmata jätmist.
4. Maakohus hindas hageja väiteid ja kogutud tõendeid ning leidis, et taganemisavalduse materiaalsed ja formaalsed eeldused ei ole täidetud. Hagi ei kuulu rahuldamisele seetõttu, et kostja ei ole käitunud hageja suhtes jämedalt tänamatuna VÕS § 267 lg 1 tähenduses ning tõendatud ei ole koormised või tingimused VÕS § 267 p-s 3 tähenduses, mida kostja on täitmata jätnud. Tõendatud ei ole kokkulepe, et kostja ei esita XXXXXXXXX kinnistu osas kaasomandi lõpetamise nõuet ja lubab hagejal XXXXXXXXX kinnistul tasuta elada. Maakohus leidis ka seda, et väidetav kokkulepe oleks tulnud sõlmida notariaalselt tõestatud vormis ja selle kokkuleppe tõendamine tunnistajate ütlustega ei ole kohane.
5. Apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja maakohtu otsuse resolutsiooni ning maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus jättis tuvastamata kaasomanike vahelise kaasomandi 6 lõpetamise nõudeõiguse välistamise ja sellega lahutamatult seotud kinke tegemise kokkuleppe, mille järgselt XXXXXXXXX kaasomandi lõpetamiseks hagi esitamisega väljendas kostja hageja kui kinkija suhtes jämedat tänamatust. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu seisukohti otsuse p-s 9 (ja selle alapunktides, välja arvatud p-s 9.5.8), milles maakohus hindas hageja ülejäänud väiteid kingisaaja väidetava tänamatuse osas. Ringkonnakohus lähtub maakohtu otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel apellatsioonkaebuse ulatusest (

§ 651lg 1).

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui leidis, et kaasomanike vaheline kokkulepe kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamiseks (AÕS § 76 lg 2) tuleb sõlmida kindlas vormis. Seadus sellise kokkuleppe sõlmimisele vorminõueid ei kehtesta. Sellise kokkuleppe võisid pooled sõlmida ka kinkelepingu sõlmimise eelselt ja see ei pidanud sisalduma notariaalselt tõestatud kinkelepingus ega nõudnud kokkuleppe kohta kande tegemist kinnistusraamatusse.
2. Ringkonnakohus peab apellatsioonkaebuse väidete hindamiseks seega kõigepealt tuvastama, kas pooled sõlmisid YY kinnistu kinkelepingu sõlmimise eelselt suulise kokkuleppe, millega välistasid poolte kaasomandis oleva XXXXXXXXX kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse. Sellist kokkulepet saab hageja tõendada ka tunnistajate ütlustega. Ringkonnakohus rahuldas hageja apellatsioonkaebuses esitatud taotluse tunnistajate A.A. ja B.B. täiendavaks ülekuulamiseks ja kuulas tunnistajad
3. novembri 2024 ringkonnakohtu istungil üle.
4. Hageja väidete kohaselt sõlmiti vastav suuline kokkulepe juunis 2013 hageja sünnipäeval XXXX. Kostja ei ole vaidlustanud, et ta juunis 2013 hageja sünnipäeval viibis. Kostja vande all antud ütluste (III kd, lk 99) kohaselt oli sünnipäeval juttu, et „Y kinnistu tuleb kostja nimele kirjutada“. Kostja väitel muid kokkuleppeid kinkelepingu eelselt ei tehtud ja tingimusi ei seatud ning XXXXXXXXX kinnistust ei räägitud. Ringkonnakohus leiab, et kostja vande all antud ütlused on vastuolus tunnistajate A.A. ja B.B. ütlustega. Asjas ei ole vaidlust, et A. ja B.B. hageja sünnipäeval viibisid. Tunnistaja A.A. (hageja abikaasa) ütluste kohaselt leppisid hageja, kostja ning B.B. (hageja poeg ning kostja vend) kokku, et kostja saab YY talu kinkelepinguga endale ja tingimuseks on, et XXXXXXXXX kaasomandit ei lõpetata mitte mingil moel ja B.B. võib talus hobuseid edasi pidada. Hageja sooviks oli, et ta saaks XXXXXXXXX kinnistul elulõpuni elada. Tunnistaja B.B. kinnitas samuti, et teemad seoses kinkelepinguga olid isa (hageja) juubelil aktuaalsed. Tunnistaja sai sünnipäevalauas hageja ja kostja vahel kokkulepitust aru nii, et XXXXXXXXX pidi jääma kaasomandisse ja senine kasutuskord kehtiks seni, kuni isa elab. Isa seostas oma soovi säilitada XXXXXXXXX omandi- ja kasutusõigus XXXX talu kinkimisega kostjale, kuna kinke järel oli XXXXXXXXX isa ainukene kinnisvara. Kohus hindab seadusest juhinduses kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning siseveendumuse kohaselt (

§ 230lg 1).

AÕS § 76 lg 2 kohaselt võivad kaasomanikud kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse kokkuleppega välistada. See reegel hõlmab võimaluse välistada kaasomandi lõpetamine tervikuna ja tähtajatult kui ka võimaluse välistada nimetatud nõue osaliselt või ka ajaliselt piiratult (vt ka P. Varul. AÕS I. Kommenteeritud väljaanne, lk 339). Ringkonnakohus leib, et tunnistajate A. ja B.B. ütlustega on tõendatud, et pooled leppisid YY talu kostjale kinkimise eeldusena kokku mh selles, et XXXXXXXXX kaasomandit ei lõpetata hageja eluajal viisil, mille tulemusena jääb hageja ilma omandiõigusest ja XXXXXXXXX kasutamisõigusest elukohana. Kuigi tunnistajad on hageja lähedased isikud, peab ringkonnakohus tunnistajate ütlusi kokkuleppe tuvastamisel usaldusväärseks, sest need on kooskõlas asjas tuvastatud eluliste asjaoludega. Hagejal oli 7 mõistlik huvi tagada endale pärast YY kinnisasja kostjale võõrandamist omandiõigus ühele kinnisasjale. Kostja vande all antud ütlused juunis 2013 hageja sünnipäeval toimunud vestluste sisu osas seoses planeeritava kinkega on väga napid ning faktivähesed. Kostja eitav positsioon kinkelepinguga kaasnevate eelnevate muude kokkulepete osas ei lükka ümber tunnistajate ütlusi selles, et hagejal oli huvi leppida kinkelepingu sõlmimise eelselt kostjaga kokku ka XXXXXXXXX kaasomandi säilimise osas, et tagada hagejale omandiõigus vähemalt ühele kinnisasjale.

1. Asjas on tuvastatud, et vaatamata juunis 2013 sõlmitud suulisele kokkuleppele tagada hagejale XXXXXXXXX (kaas)omandiõigus, esitas kostja
2. aprillil 2020 hageja vastu hagi kaasomandi lõpetamiseks koos taotlusega müüa XXXXXXXXX kinnistu enampakkumisel ja jagada enampakkumisest saadud raha poolte vahel (tsiviilasi nr 2-20-5742). Järgnevalt hindab ringkonnakohus hageja väidet, et kaasomandi lõpetamiseks hagi esitamisega väljendas kostja hageja kui kinkija suhtes jämedat tänamatust. Riigikohus on selgitanud seoses kinkelepingust taganemisega, et jäme tänamatus on hinnanguline kategooria, mis peab VÕS § 267 lg 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on eetiline hinnang (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-40-17, 3-2-1-153-06, 32-1-129-05). Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut. Kaasomandi lõpetamist reguleerivad AÕS §-d 76 ja 77, kusjuures AÕS §-s 76 on sätestatud kaasomaniku õigus nõuda kaasomandi lõpetamist ning AÕS § 77 sätestab, kuidas kaasomandi lõpetamine saab toimuda. Riigikohus on selgitanud, et kaasomand on üldjuhul ajutise iseloomuga, mille lõpetamist võib alati nõuda, välja arvatud siis, kui see on kokkuleppega välistatud või vastuolus hea usu põhimõttega (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05, p 11). Kaasomanikule AÕS § 76 lg 1 alusel kuuluv õigus ei ole kujundusõigus, vaid see on kohtu poolt maksma pandav nõue ning kohtul on õigus jätta kaasomand ka erandlikult lõpetamata, kui lõpetamine või lõpetamiseks taotletav viis oleks vastuolus hea usu põhimõttega ega oleks õiglane. Samas on AÕS § 76 lg 3 järgi võimalik vaatamata kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamisele kokkuleppega, nõuda kaasomandi lõpetamist, kui selleks on mõjuv põhjus. Nimetatud reegel tugineb hea usu põhimõttele. Mõjuvaks põhjuseks saab olla ikkagi erandlik asjaolu, peamiseks lähtealuseks saab olla kaasomanike kokkuleppe kehtivus. Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et ainuüksi kostja poolt hagi esitamist kostja vastu XXXXXXXXX kaasomandi lõpetamiseks ei saa käsitleda (vaatamata XXXXXXXXX kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse kokkuleppe sõlmimisele) jämeda tänamatusena kostja vastu VÕS § 267 p 1 tähenduses ega ka kokkuleppe õigustamatu rikkumisena VÕS § 267 p 3 mõttes, mis annaks hagejale aluse kinkelepingust taganeda. Igaühel on õigus pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et tema õigusi on rikutud (põhiseaduse (PS) §
3. Hagi esitamine kohtule oma eeldatavate õiguste kaitseks ei saa olla objektiivselt ega subjektiivselt hukkamõistetav, kuivõrd hagi rahuldamise otsustab asja menetlev kohus, kes võtab arvesse ka kostja asjakohaseid vastuväiteid ning kohaldab õigust (

§ 438lg 1).

Maakohus ongi asunud õigele seisukohale, et kokkuleppega ei saa ära võtta oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd seadusega ei ole välistatud kaasomandi lõpetamise hagi rahuldamine ka sellisel juhul, kui kaasomanikud on sõlminud kaasomandi lõpetamise õigust välistava kokkuleppe, annab hinnangu kostja vastavasisulisele hagile kohus tsiviilasja nr 2-205742 menetluses. Ringkonnakohus ei hinda käesolevas asjas kostja kaasomandi lõpetamise nõude aluseks olevaid asjaolusid. 8 Seega on maakohus jätnud kokkuvõttes hagi põhjendatult rahuldamata. 14. Ka apellatsioonkaebuse muud väited ei anna alust hagi rahuldamiseks. Asja ei ole maakohtus arutanud ebaseaduslik kohtukoosseis. Kohtuniku taandamisavalduse lahendamise kord on sätestatud

§-s 26. Maakohtu esimees lahendab taandamisavalduse, kui kohtunik ennast ise ei taanda (

§ 26

lg 3), aga otsustab kohtuniku taandamise ka siis, kui kohtunik leiab, et esineb

§ 23punktis 7 nimetatud taandamise asjaolu.

Seadus ei näe ette kaebeõigust maakohtu esimehe määruse peale jätta kohtunik taandamata. Samas on seadusega tagatud asja lahendanud kohtuniku erapooletuse kontrollimise võimalus ka kõrgema astme kohtu poolt. Menetlusosaline võib kõrgema astme kohtule esitatud kaebuses taotleda lahendi tühistamist seetõttu, et kohtunik kuulus taandamisele juhul, kui ta esitas taandamisavalduse õigeaegselt alama astme kohtule (

§ 30

). Kui esimese astme kohtus lahendas asja ebaseaduslik kohtukoosseis, muu hulgas kohtukoosseis, kuhu kuulunud kohtunik oleks pidanud ennast taandama, tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule (

§ 656lg 1 p 3).

Käesolevas asjas ringkonnakohus selliseid asjaolusid ei ole tuvastanud. Juhtumid, mil kohtunik ei või tsiviilasja menetleda ja peab ennast taandama, on sätestatud

§-s 23. Hageja on seisukohal, et praegusel juhul esineb

§ 23p-s 7 nimetatud muu asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses.

Hageja peab kohtunik M. Leimanni tähelepanuväärivalt erapoolikuks käesolevas asjas seetõttu, et kohtunik püüdis

1. aprillil 2022 mõjutada telefoni teel hagejat vahetama lepingulist esindajat; kõrvaldas
2. aprilli 2022 määrusega hageja valitud vandeadvokaadi asjatundmatuse motiivil; ei kuulanud üle
3. jaanuaril 2022 hageja esindaja osavõtul toimunud kohtuistungil asjas kohale ilmunud tunnistajaid, vaatamata hageja esindaja sellekohasele taotlusele, kuid tegi seda järgmistel kohtuistungitel pärast seda, kui hageja vandeadvokaadist esindaja oli menetlusest kõrvaldatud ja hageja ise ei saanud haiguste tõttu enam kohtusse ilmuda; tegi
4. novembril 2022 määruse, millega taandas ennast nimetatud kohtuasjade menetlusest kohtumenetluste juhtimise erapooletuse tagamist silmas pidades; tegi
5. aprillil 2023 ilma hageja asjakohase taotluseta määruse hagejale riigi õigusabi korras esindaja määramiseks (määruse tühistas hiljem ringkonnakohus). Riigikohus on leidnud, et kõrgema kohtu kohustus kontrollida kohtukoosseisu seaduslikkust hõlmab eelkõige absoluutse taandamise aluseid, mis on ette nähtud

§ 23p-des 1–6.

Üksnes neil juhtudel saab kohtunik

§ 27

lg 1 alusel ise taanduda.

§ 23

p-s 7 sätestatud juhul otsustab kohtuniku taandamise tema enda algatusel ülejäänud kohtukoosseis või kohtu esimees (

§ 27lg 2).

Kui alama astme kohtus on esitatud kohtuniku vastu taandamisavaldus

§ 23

p 7 alusel ja kohus on selle nõuetekohaselt lahendades jätnud rahuldamata, ei ole kõrgema astme kohtul vähemalt üldjuhul alust seda otsustust üle vaadata, kuna tegu on diskretsiooniotsusega (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-14, p-d 11–13). Maakohtu esimees jättis käesolevas asjas korduvalt asja menetlenud kohtuniku taandamata (

1. novembri 2022,
2. juuni 2023 ning
3. novembri 2023,
4. novemberi 2023 määrused). Maakohtu esimees asus põhjendatult seisukohale, et otsustamaks seda, kas konkreetses kohtuasjas on põhjendatud arvata, et kohtunik ei ole erapooletu, on asjaomase isiku seisukoht oluline, kuid mitte määrav. Määrav on see, kas sellist kartust saab pidada objektiivselt põhjendatuks (EIK 15.01.2008 otsus kohtuasjas Micallef vs. Malta, nr. 17056/06 ja kohtuasjas Wettstein v. Switzerland, nr. 33958/96). 9 Ringkonnakohus leiab, et maakohtu esimees ei ole kohtuniku taandamise küsimust lahendades oma diskretsiooniõigust rikkunud ning on oma seisukohta jätta kohtunik taandamata piisavalt põhjendanud. Hageja ei esitanud asjaolusid ja kohtutoimikus ei ole tõendeid, mis viitaks kohtuniku erapoolikusele, sh kostja soosimisele. Kohtuniku menetluslikud otsustused (advokaat menetlusest kõrvaldada, jätta asjad liitmata, pidada kohtuistungit poole osavõtuta jms) ei ole kohtuniku taandamise aluseks. Ringkonnakohus nõustub, et maakohus on asja lahendades rikkunud menetlusnorme, kuid ainuüksi menetlusnormi rikkumisest ei saa järeldada kohtuniku soosivat käitumist teise poole suhtes. Maakohtu menetluslikke minetusi saab kõrvaldada ringkonnakohtu menetluses. Maakohtu minetused menetluse läbiviimisel küll pikendasid oluliselt menetlusaega ning tagatud ei olnud menetluse efektiivsus (

§ 2

), kuid ringkonnakohus ei seosta neid maakohtu minetusi kohtuniku erapoolikusega.

1. Apellatsioonkaebuses taotleb hageja tunnistada põhjendamatuks ning seadusevastaseks maakohtu
2. oktoobri 2020,
3. novembri 2020,
4. aprilli 2022 ja
5. aprilli 2022 määrused ning ringkonnakohtu
6. jaanuari 2021 ja
7. mai 2022 määrused. Ringkonnakohus selgitab, et tegemist on jõustunud määrustega, mille seaduslikkust ja põhjendatust määruste tegemise ajal ei saa ringkonnakohus apellatsioonimenetluses kontrollida.
8. Praegusel juhul puudub alus eraldi rahuldada ka apellatsioonkaebuse p-s 1.9 esitatud hageja taotlust „tuvastada, et maakohus on takistanud PS § 24 teise lause vastaselt hagejal osalemast menetluses, s.o realiseerimast menetlusosalisele seaduses ettenähtud menetlusõigusi nii isiklikult kui ka professionaalse õiguseasindaja kaudu“. Ringkonnakohus möönab, et maakohus rikkus tunnistajate ülekuulamisel menetlusõigusnormi, kuid see ei tähenda seda, et maakohus oleks takistanud põhiseadusvastaselt hagejal või tema esindajal menetluses osalemast. Ringkonnakohus on kõrvaldanud maakohtu menetlusõigusnormi rikkumised, kuulas taotletud tunnistajad ringkonnakohtus täiendavalt üle ja lubas ringkonnakohtu istungil menetlusse kostja esindajana maakohtu poolt menetlusest kõrvaldatud vandeadvokaat H. Otti (lisaks vandeadvokaat T. Veerile).
9. Ringkonnakohus möönab, et tsiviilasjade nr 3-20-10818 ja 2-20-5742 liitmiseks oli seadusest tulenev alus

§ 374

järgi olemas ning hagide ühine menetlemine oleks võimaldanud nende kiiremat lahendamist ning vähendanud eelduslikult menetluskulusid. Samas on hagide liitmine kohtu õigus (liitmise aluseks ei pea olema poole taotlust) ning kõrgema astme kohus ei saa anda madalama astme kohtule kohustuslikke juhiseid hagide liitmiseks (Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11, p 42). Seetõttu puudub menetlusosalisel õigus hagide liitmist nõuda või liitmist/liitmata jätmist vaidlustada.
2. Ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, mistõttu jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda (

§ 171lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 10