) tulenevatel alustel kohustus tagada nimetatud piirkonnas paiknevatele tarbijatele võrguteenuse kättesaadavus. 2. T.M esitas 12.05.2022 Konkurentsiametile Elektrilevi tegevuse peale kaebuse seoses võrguühenduse mittetagamisega. Võrguomaniku muutus ei puuduta elektrivõrguga varem liitunud tarbijaid, kes on teada andnud oma soovist jätkata võrguteenuse kasutamist senistel tehnilistel tingimustel.
lg 1¹ alusel peab võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas
lg-s 1 nimetatud võrguga varem liitunud tarbija asub, jätkama tarbijale võrguteenuste osutamist samadel tehnilistel tingimustel, arvestades tema kasutusse antud võrgu tehnoseisundit ja läbilaskevõimet. Vastavalt
lg 1² kannab võrguettevõtja sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud võrgu enda kasutusse võtmisega seonduvad kulud. Kui võrgu kasutusse võtmine ei ole tehniliselt võimalik või otstarbekas, ühendab võrguettevõtja omal kulul selle võrguga ühendatud tarbija elektripaigaldise oma võrguga. Elektrienergia mõõtesüsteemi vahetamisega seonduv on kajastatud Vabariigi Valitsuse 04.02.2019 määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja“ (edaspidi Elektrisüsteemi võrgueeskiri) §-s
-s ja selle alusel välja antud õigusaktides sätestatud kohustusi rikkunud, mistõttu puudub ametil alus ja võimalus Elektrilevi suhtes ettekirjutust teha. OÜ Põlva OOM ja Elektrilevi tehingu tulemusena on Elektrilevil kohustus osutada võrguteenust kuni liitumispunktini, mis asub Keskuse tee 13 korteriühistu (edaspidi KÜ) hoone seinal. Nimetatud tehing on jõustunud, Konkurentsimetil puuduvad igasugused andmed selle kohta, et tehing ei olnud õiguspärane. Kui isikud on seisukohal, et tehing rikub nende õigusi, on neil võimalus pöörduda tsiviilkohtusse. Menetluse asjaoludest lähtuvalt takistab kaebaja KÜ-le võrguteenuse osutamist ning ei saa välistada, et tulevikus võib võrguühendus seetõttu katkeda. Võrguettevõtja ei ole kohustatud osutama võrguteenust, kui talle ei võimaldata paigaldada nõuetekohast peakaitset koos mõõteseadmega liitumiskilpi, ei sõlmita või ei näidata üles valmisolekut sõlmida võrgulepingut ning teenuse tarbimine on käsitatav ebaseadusliku tarbimisena. 5. T.M , Q.P, R.S ja C.V esitasid Konkurentsiameti 02.08.2022 otsuse nr 7-18/2022-010 peale vaide ja palusid uue otsusega tagada kodutarbijate kui nõrgema osapoole õiguste kaitse. Keskuse tee 13 kaheksa tarbijat omavad kehtivaid üksikostu lepinguid ja nad pole õigusnorme rikkunud. Kohustada tuleb Elektrilevi täitma
Kõik kaheksa Keskuse tee 13 aadressil asuvat kodutarbijat omavad eraldi kehtivaid üksikostu lepinguid, mis on samaväärsed võrguteenuse lepinguga ning on sõlmitud vastavuses sel ajal kehtinud energiaseadusega. 2) Vaidlustatud otsusest ei selgu kodutarbijate õigused ega kohustused. Kõik kaheksa Keskuse tee 13 üksikostul tarbijat tarbivad elektrit seaduslikult.
lg 1 1 p 2 alusel ei loeta elektrienergia või võrguteenuse ebaseaduslikuks tarbimiseks asjakohase lepingu puudumist, kui tarbija tasub tarbitud võrguteenuse ja elektrienergia eest vähemalt üks kord kvartalis, kui arveid ei ole esitatud. Kodutarbijad on tasunud regulaarselt võrguteenuse ja elektrienergia eest, sh teinud makseid 2022. a augustis ja septembris. Keskuse tee 13 tarbijad on Elektrilevi iseteeninduses esitanud korduvalt üksikostu taotlusi, mille menetlemisest Elektrilevi on keeldunud. Ebaseadusliku elektritarbimise akti ja arve aluseks on Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määrus nr 34 „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise kord“ (edaspidi Määrus nr 34), mille § 4 kohaselt saab ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu määramise arvestamise meetodit rakendada juhul, kui puuduvad nõuetekohased mõõteseadmed. Samas on kõigil kaheksal Keskuse tee 13 eriomandil eraldi töökorras (plommitud) mõõteseadmed. Võrguettevõtja üleminekuga on korterelamu arvestite elektrinäidud pankrotimenetluses fikseeritud, tarbimine toimub mõõdetud tarbimisahelas ning kodutarbijad pole ise paigaldanud või rikkunud olemasolevaid mõõteseadmeid. Seega ei saa Keskuse tee 13 kodutarbijad olla ebaseaduslikud tarbijad. Puudub takistus esitada teenuse eest arveid endises korras, st kõigile kaheksale kodutarbijale eraldi. Kodutarbijate elektrienergia tarbimise mõõtmine toimub olemasolevate mõõteseadmetega ning puudub vajadus hoone välisseinale ühisostu mõõteseadme paigaldamiseks KÜ-le. Kaebajad soovivad Keskuse tee 13 kõigi arvestite tegelike näitude fikseerimist ja nende alusel arveldamist. 3
Võrguomaniku muutus ei puuduta elektrivõrguga varem liitunud tarbijaid, kes soovivad jätkata võrguteenuse kasutamist senistel tehnilistel tingimustel. Tulenevalt
lg 5 kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 lõiget 1 vaid juhul, kui võrk on rajatud enne
Kui võrgu kasutusse võtmine ei ole tehniliselt võimalik või otstarbekas, ühendab võrguettevõtja omal kulul selle võrguga ühendatud tarbija elektripaigaldise oma võrguga. Elektrienergia mõõtesüsteemi vahetamisega seonduv on kajastatud Elektrisüsteemi võrgueeskirja §-s 31. Konkurentsiamet jättis tuvastamata Elektrilevi kohustuse jätkata samade lepingutingimustega.
lg 2 teise lause alusel on füüsilisest isikust tarbija kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped tühised. Lisaks peab
lg 15 alusel sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud võrgu omanik tagama oma võrguga liitunud tarbijatele elektrienergia edastamise tarbijaga kokkulepitud tehnilistel tingimustel kuni selle võrgu andmiseni asjakohase tegevusloaga võrguettevõtja kasutusse. Eeltoodud olukorda on täpsemalt selgitatud „Elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõus (Riigikogu 12. koosseisu 139 SE, Lisa 2). Konkurentsiameti otsuse kohaselt kaotavad Keskuse tee 13 füüsilisest isikust tarbijad kõik varasemad tarbija õigused (elektrimüüja valik, võrgupaketi 4
Põhjusel, et Põlva OOM OÜ-l puudus tegevusluba, pidi võrgu esindaja (st pankrotihaldur) tagama võrgu ülemineku ettevõttele, kellel selline luba on olemas. Varem liitunud tarbijate puhul tuleb järgida otseselt seadusest tulenevat nõuet: kui võrgu omanik ei ole tema omandis oleva võrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks tegevusluba omav võrguettevõtja, tagab ta, et selline võrk on asjakohase tegevusloaga võrguettevõtja kasutuses, kes vastutab õigusaktides sätestatud võrguettevõtja kohustuste ja tegevusloa tingimuste täitmise eest. Need tingimused, mis sisalduvad Põlva OOM OÜ ja Elektrilevi omavahel sõlmitud lepingus, ei vabasta Elektrilevi kohustusest täita
§-st 64 tulenevaid nõudeid. Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (MSÜS) § 35 lg 5 teise lause kohaselt on üldhuviteenuse osutamisest loobumisega seadusest, haldusaktist või lepingust tulenevat kohustust rikkunud ettevõtja kohustatud hüvitama selle rikkumisega põhjustatud kahju. Elektrilevil on õigusjärglus ja ühtlasi seadusest tulenev kohustus Põlva OOM OÜ võrguga varemliitunud kodutarbijatele üldhuviteenuse osutamise jätkamiseks ning mitte sundima võrguga varemliitunud tarbijaid KÜ kaudu uusliitujaks. 6) Konkurentsiamet ei ole viidanud ühelegi seaduse nõudele, mis kohustab võrgulepingut sõlmima KÜ ja Elektrilevi vahel. Varem võrguga liitunud tarbijad soovivad, et tarbijatele elektrienergia edastamisega jätkatakse senistel tehnilistel tingimustel. Need mõõtekeskusele esitatavaid nõuded, mille täitmist Elektrilevi nõuab, on kehtivad uutele ja rekonstrueeritavatele elamutele (vt Nõuded kortermaja mõõtekeskustele, p 1.1). Keskuse tee 5
) pandud ülesannet, sest ei taganud MSÜS § 35 lg-st 2 tulenevalt üldhuviteenuse toimepidevuse jätkumist teenust kasutavatele klientidele (kodutarbijatele). Elektrilevi kohustab üksikostul tarbijaid ühisostule, kohustab lepingupooleks KÜ-d ning vähendab kaasomandisse kuuluvaid ampreid. Võrgulepingute puudumine on põhjustatud Elektrilevi soovimatusest täita oma kohustusi (st asendada olemasolevad arvestid kaugloetavate vastu) ja pole võimaldanud iga varemliitunud Keskuse tee 13 kodutarbijaga eraldi lepingute sõlmimist. 7) Selliste asjaolude nagu arvutuslikud erikoormused kilovattides, nimivoolu või võrguühenduse läbilaskevõime jm väljaselgitamine Keskuse tee 13 ja naabruse hoonetes ei oma praeguse asja lahendamise seisukohast tähtsust. Keskuse tee 13 elamu on seaduslik hoone, mis on ehitatud ehitusprojekti kohaselt, järgides kõiki ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. Eeltoodu hõlmab ka Keskuse tee 13 hoone elektrivarustust ja lubatud voolutugevust. Elamu elektripaigaldis on projekteeritud kõikide normide kohaselt ja lubatud pingestada, st ühendamine elektrivõrguga on toimunud seaduslikult Eesti Energia pingestusloa alusel. Keskuse tee 13 hoone voolutugevus ehk amprid on (seadusliku) elamu tehnosüsteemi osana konkreetse varalise väärtusega kaasomand ning kaebajad ei soovi Elektrilevi kasuks sellest loobuda. Elamu transiitkilbis olevad hoone toitesuunalised kaitsmed 66 A (3x66 A) on ehitusaegsed. Puudub alus eeldada, et hoone ehitusaegsed tehnilised näitajad on valed või ebaseaduslikud, sest ka hoone projekteerimise ning ehitamise ajal arvestati normidega ja toimus Eesti Energia järelevalve all. Amper ei muutu riigikorra vahetumisega. Ehitusjärgselt on Keskuse tee 13 elamu peakaitse 3x66 A. Elamu mõlema trepikoja kilpide peakaitse on kummalgi 3x25 amprit ning tehniliste andmete järgselt peavad need kaitsmed taluma 1,35 kordset lühiajalist voolutugevust. See tähendab ühe trepikoja suunalt ligikaudu (1,35 x 25 A) 33,75 amprit iga faasi kohta suunaga toite poole, mis on kahe trepikoja kilbi peale kokku suurusjärgus 3x66 A ja ei saa olla vale voolutugevus hoonele. Peakaitsmed võib asendada kaasaegsematega väga lihtsalt. Elektrilevil puudub alus esitada hoone kasutuselevõtu järgselt omapoolseid arvutusi ja tabeleid ning nõuda Keskuse tee 13 elamus muudetud tehniliste näitajate tunnustamist halduskohtu poolt. Seda enam, et elamu tehnilisi näitajaid on ettevõte muutnud korteriomanike kahjuks. 6
näeb ette ka olukorra, kus isik väljaspool oma põhitegevust müüb ja edastab elektrienergiat temale kuuluva või tervikuna tema valduses oleva ehitise või kinnisasja piires isikutele, kes seaduslikul alusel seda ehitist või kinnisasja kasutavad (
Need tingimused on KÜ puhul eluliselt täidetud, KÜ-s tarbitakse elektrienergiat ning selle tarbimise eest on isikud kohustatud teenuse osutajale maksma tasu. Kaebajate väidetega, justkui KÜ elektrit ei tarbinud või ei tarbi, vastustaja ei nõustu. 2) Elektrienergia ebaseaduslikku tarbimist puudutavalt jääb vastustaja vaidlustatud otsuse punktis 5.1 väljatoodu juurde.
lg 1 p-de 2 ja 4 järgi on elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse
-ist tulenvaid nõudeid, eelkõige kui elektrienergiat kasutatakse võrguettevõtja ja müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta (p 2) või ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade (p 4). Kuna Elektrilevile on takistatud juurdepääs liitumispunktini ning seadusele vastava mõõteseadme paigaldamine, et Elektrilevi saaks täita talle seadusest tulenevat võrguettevõtjale kehtivat kohustust teostada elektrienergia mõõtmist, on täidetud
lg 1 p-s 4 sätestatud alus ja kohaldub
68 lg-s 3 nimetatud määrus. Niikaua, kuni Elektrilevile on takistatud juurdepääs liitumispunktile ning mõõteseadme paigaldamine (ette on ehitatud füüsiline tara) on KÜ-st tulenevatel põhjustel tehtud Elektrilevi jaoks võimatuks ka võrgulepingute sõlmimine, st täidetud on ka
lg 1 p-s 2 sätestatud alus ja ka siinkohal kohaldub
Menetluse kestel leidis üheselt tuvastamist, et kaebaja takistas oma tegevusega võrguteenuse osutamist, mis viis ebaseadusliku võrguteenuse tarbimiseni
Mis puudutab kaebajate väiteid, et kõik kaheksa korteriühistu liiget on tasunud regulaarselt võrguteenuse ja elektrienergia eest, on Elektrilevi oma 07.09.2022 vastuses (vaideotsuse lisa 6) välja toonud, et Eesti Energia AS ei ole seda arvet kui põhjendamatut aktsepteerinud. 15.09.2022 esitas Elektrilevi teatise, mis Eesti Energia AS-i vastavasisulist toimingut kinnitab (vaideotsuse lisa 8). Samuti teavitas Elektrilevi, et esitab Keskuse tee 13 poolt ebaseaduslikult tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest arve lähiajal, pärast tarbitud koguste täpsustamist. Konkurentsiameti 02.08.2022 otsuse nr 7-18/2022-010 p-s 3.2.2. viidatud võrguteenuse ja elektrienergia tarbimise eest on KÜ-le 15.09.2022 koostatud arve nr 447568909151. 3)
lg 1 p 3 kohaselt osutab võrguettevõtja oma teeninduspiirkonnas tarbijale, tootjale, liinivaldajale või teisele võrguettevõtjale järgmisi võrguteenuseid: võimaldab 7
lg 29 kohaselt on võrk – elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini. Majasisest elektrisüsteemi puudutavalt on liitumispunktist tarbija suunal paiknevad elektripaigaldised tarbija elektripaigaldise osa ja tarbijapoolsed elektripaigaldised (sh kaablid) algusega liitumispunktist kuuluvad tarbijale (välja arvatud mõõtepunktis paiknevad mõõteseadmed), kusjuures kogu tarbija elektripaigaldistega seotud vastutus lasub tarbijal. Nii on tarbijale kuuluva elektripaigaldisega seonduv vastutus tarbija kanda – majasisese ning tarbija korteris paikneva elektrisüsteemi puudutavate rikete vms korral peab puudused kõrvaldama tarbija ja mitte võrguettevõtja. Konkurentsiamet on otsuses (vt p 3.1) õigesti märkinud, et OÜ Põlva OOM pankrotimenetluse lõpptulemusena võõrandati Himmaste külas OÜ-le Põlva OOM kuulunud elektrivõrk Elektrilevile, mille tulemusena tekkis Elektrilevile
-ist tulenevatel alustel kohustus tagada nimetatud piirkonnas paiknevatele tarbijatele (kokku 12 liitumispunkti, millest 8 on KÜ-d) võrguteenuse kättesaadavus. See on kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega. Otsuse punktis 5.1 on Konkurentsiamet välja toonud, et OÜ Põlva OOM ja Elektrilevi tehingu tulemusena on Elektrilevil kohustus osutada võrguteenust kuni liitumispunktini, mis asub Keskuse tee 13 KÜ seinal. Tehing on jõustunud. Samas punktis amet lisas, et on kaebajale otsuse eelnõus põhjalikult selgitanud, miks võrguettevõtja vastutab kuni liitumispunktini (antud juhul asub liitumispunkt Keskuse tee 13 kortermaja seinal) ning et kortermaja-sisest elektrijuhtmestikku koos trepikodades paiknevate arvestitega ei ole Elektrilevi üle võtnud (see ei tulene ka tehingust). Seega ei saa nõustuda kaebajaga, et Elektrilevi on OÜ Põlva OOM õigusjärglane, olles kohustatud osutama üksikostu alusel võrguteenust kuni igale korterile. OÜ Põlva OOM ja Elektrilevi tehingu tulemusena on Elektrilevil kohustus osutada võrguteenust kuni liitumispunktini, mis asub hoone Keskuse tee 13 KÜ seinal. Nimetatud tehing on jõustunud ning puuduvad alused järeldada, tehing ei olnud õiguspärane. 4) Antud juhul on probleem selles, et Elektrilevil on takistatud võrguteenuse osutamine kuni liitumispunktini, sest mõõteseadet ettevõtja paigalda ei saa – selle takistamiseks on ehitatud füüsiline piirdetara. Amet selgitas, et alles peale juurdepääsu võimaldamist liitumispunktile koos mõõteseadme paigaldamisega saab tõstatada küsimuse võrguteenuse ühis- või üksikostust. Elektrilevi on Keskuse tee 13 elanikele oma 29.06.2022 teates välja toonud, et
kohaselt sõlmitakse võrguteenuste osutamiseks kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis võrguleping. Elektrileviga võrgulepingu(te) sõlmimiseks vajalikud eeldused on KÜ-st tulenevatel põhjustel jäänud täitmata. Elektrilevi on oma tegevuses talle seadusest tulenevaid kohustusi järginud ning teinud endast oleneva nende täitmiseks, kuid see on olnud takistatud kaebajatest tulenevatel põhjustel. 10. Elektrilevi (kolmas isik I) palub jätta kaebuse rahuldamata ja mõista Elektrilevi menetluskulud kaebajatelt Elektrilevi kasuks välja. 1) Elektrilevi osutab Põlva OOM OÜ endistele tarbijatele võrguteenust, arvestades Elektrilevi kasutusse antud võrgu tehnoseisundit ja läbilaskevõimet võrgu omandamise ajal. Võrguteenuse osutamise jätkamisel senistel tehnilistel tingimustel, arvestades võrgu seisukorda ja tehnilist läbilaskevõimet, on kaks aspekti: 1) esimene puudutab nõudeid eluhoonete elektrivarustusele nende ehitamise ja kasutusele võtmise ajal ja sellest tulenevaid maksimaalseid lubatud tarbimisvõimsusi, mis on elektrivarustuse tehnilistest tingimustest üks peamisi; 2) teine puudutab Elektrilevile võõrandatud elektrivõrgu tegelikku seisundit ja sellest tulenevat läbilaskevõimet Elektrilevile vara üleandmise ajal ning sellest lähtuvaid lubatavaid hoonete peakaitsmete nimivoolusid. 8
Keskuse tee 13 elamu liitumispunktis puudub võrguettevõtja poolt paigaldatud nõuetekohane mõõteseade ning nimetatud asjaolu on tuvastanud ka Konkurentsiamet. Elektrilevil ei ole olnud võimalik mõõteseadet paigaldada põhjusel, et Keskuse tee 13 elanikud takistavad transiitkilbile ligipääsu ning ei nõustu liitumiskilbi ja mõõteseadme paigaldamisega. Vastavalt
lg 1 p-le 3 on Elektrilevi kohustatud võimaldama võrguühenduse kasutamist liitumispunktis. Keskuse tee 13 elamu liitumispunkti asukoht on fikseeritud 12.04.2022 Põlva OOM OÜ pankrotihalduri ja Elektrilevi vahel sõlmitud elektrivõrgu võõrandamise lepingus kirjeldusega „maja välisseinal transiitkaabli kapis“. Seega liitumispunktist tarbija suunal paiknevad elektripaigaldised on tarbija elektripaigaldise osa ja tarbija poolne elektripaigaldis (sh kaablid) algusega liitumispunktist kuulub tarbijale (välja arvatud mõõtepunktis paiknevad võrguettevõtja paigaldatud mõõteseadmed). Liitumispunkti kaudu osutatakse võrguteenust kogu kortermajale ning sellega on ühendatud kõik korterelamu tarbimiskohad. Selleks, et Elektrilevi saaks
lg 1 kohaselt mõõta tema võrgust väljuva elektrienergia kogust, tuleb mõõteseade paigaldada Keskuse tee 13 elamu liitumispunkti. Kogu kortermaja elektritarbimist mõõtev mõõteseade tuleb paigaldada ka juhul, kui Keskuse tee 13 elanikud soovivad võrguteenust kasutada üksikostul ning korteriomanike kulul paigaldatakse iga korteri elektritarbimist eraldi mõõtev mõõteseade. Esiteks on Elektrilevil mõõteseadme paigaldamise õigus ja kohustus. Teiseks aitab kogu kortermaja tarbimist mõõtev arvesti tuvastada võimalikku ebabilanssi. Kuna kogu kortermaja 10
Põlva OOM OÜ õigused ja kohustused ei läinud Elektrilevile üle seaduse alusel.
Võrgu üleandmine toimus Põlva OOM OÜ pankrotihalduri ja Elektrilevi vahelise tehinguga. Selle tulemusena asus Elektrilevi endistele Põlva OOM OÜ tarbijatele võrguteenust osutama tingimustel, mis vastab võrgu tehnoseisundile ja läbilaskevõimele selle omandamise ajal. Keskuse tee 13 aadressil võrguteenuse kasutamiseks tuleb Elektrileviga sõlmida
Elektrienergiaga varustamine (võrguteenus) saab olla üksnes lepinguline ja tasuline. Alles pärast võrgulepingu sõlmimist tekib kaebajatel ja teistel elanikel õigus võrguteenust kasutada ning Elektrilevil kohustus võrguteenust osutada. Elektrilevi avaldas valmisolekut võrgulepingut sõlmida juba enne 01.07.2022. Olenemata Elektrilevile seadusest tulenevast kohustusest võrguteenust osutada, ei ole Elektrilevil võimalik teha alusetuid mööndusi võrgulepingu sõlmimisel ja võrgulepingu tingimustes. Elektrilevi peab oma tegevuses lähtuma õigusaktidest tulenevatest nõuetest ning võrdse kohtlemise põhimõttest (
Tarbijatele ühetaoliselt kehtivate võrgulepingu sõlmimise tingimuste täitmise nõudmist ei saa käsitada võrguteenuse osutamisest keeldumisena. 4)
lg 13 kohaselt võib võrgulepingu sõlmida nii kodutarbijaga (nn üksikost) kui ka korteriühistuga (nn ühisost). Kui kortermaja elanikud soovivad võrguteenust kasutada ühisostul, siis on vajalik võimaldada Elektrilevile ligipääs transiitkilbile nõuetekohase peakaitsme ja mõõteseadme paigaldamiseks ning KÜ-l tuleb sõlmida Elektrilevi poolt edastatud ühisostu võrguleping. Ebaõige on kaebajate väide, nagu muutuks ühisostu võrgulepingu sõlmimisega KÜ elektrienergia edasimüüjaks.
lg 6 p 1 kohaselt ei laiene KÜ-le
§-is 15 nimetatud elektriettevõtjatele kehtestatud nõuded. Ka ühisostu korral on võrguettevõtjaks Elektrilevi, kes võimaldab võrguühenduse kasutamist liitumispunktis. Ühisostu ja üksikostu erinevus seisneb vaid arveldamises, st ühisostu korral väljastatakse kasutatud võrguteenuse eest arve KÜ-le ning üksikostu korral igale korteriomanikule eraldi. Võrguteenuse kasutamine ühisostu võrgulepingu alusel on praktikas tavapärane. Elektrilevil on hinnanguliselt ligi 3300 ühisostul korterelamut. Kaebajad on edastanud fotod korterelamu arvestitest ning arvestite näidud seisuga 01.07.2022. Edastatud materjalidest nähtub, et kortermajas on ka arvesti, mis mõõdab kortermaja ühiskasutataval alal kasutatud elektri kogust. Tavapäraselt sõlmitakse kortermaja üldkasutatava elektrienergia tarbimiskoha võrguleping KÜ poolt. See tähendab, et üldelektri kasutamise soovi korral tuleb üksikostu võrguleping vähemalt selle tarbimiskoha suhtes ikkagi sõlmida KÜ-l. Kui Keskuse tee 13 elanikud soovivad võrguteenust kasutada üksikostul, siis on see võimalik vajalike eelduste täitmise korral. Vastavalt „Elektrilevi OÜ 11
Kui tekivad tehnilised eeldused jaotatud võrguteenuse müügiks vastavalt Elektrilevi tüüptingimuste peatükile 7, siis koostab võrguettevõtja jaotatud võrguteenuse müügiks ehitise võrguühenduse läbilaskevõime (liitumispunkti kaitsme nimivoolu) jaotuskava, mis on aluseks võrguühenduse kasutamise tasude rakendamisel ostjatele. Kui kaebajad ja teised Keskuse tee 13 korteriomanikud nõustuvad sõlmima ühisostu võrgulepingu ning võimaldavad Elektrilevil paigaldada liitumiskilbi koos nõuetekohase peakaitsme ja mõõteseadmega, saab Elektrilevi asuda Keskuse tee 13 elanikele osutama võrguteenust seaduslikul alusel. Samuti säilib KÜ-l võimalus minna üle üksikostule, täites selleks vajalikud tingimused. Praeguseks on KÜ esitanud üksikostule ületulevate klientide nimekirja, kuid edastatud dokumendil on märgitud võrguühenduse läbilaskevõimeks 66 A, mitte 40 A, mistõttu ei ole Elektrilevil võimalik esitatud dokumenti aktsepteerida. Täiendavalt tuleb Elektrilevile esitada elamu elektripaigaldise ülevaatuse akt, millel märgitakse muuhulgas liitumispunkti kaitsme suurus, liitumispunkti arvesti andmed ning kortermaja tarbimiskohtade ühe- ja kolmefaasiliste arvestite arv. Nimetatud andmeid ei ole kajastatud kaebajate poolt esitatud elektripaigaldise auditis, mistõttu ei ole ainult auditi esitamine üksikostule üleminekuks piisav. Akti esitamata ei ole Elektrilevile teada Keskuse tee 13 tarbimiskohtade täpne arv. 5) Ebaõige on kaebajate väide, nagu nõuaks Elektrilevi KÜ-lt uutele ja rekonstrueeritavatele kortermajadele kehtestatud nõuete täitmist. Tarbija elektripaigaldise ülevaatuse aktiga kinnitatakse, et tarbija elektripaigaldis vastab ehitusseadustiku, seadme ohutuse seaduse ja nende alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele ning Elektrilevi nõuetele kortermajade mõõtekeskustele. Elektrilevi kortermaja mõõtekeskuste nõuete punkt 1.1, millele tõenäoliselt tuginevad ka kaebajad, sätestab, et dokumendiga määratletakse tehnilised nõuded uute ja rekonstrueeritavate kortermajade korterite elektrienergia mõõtmiseks kasutatavatele mõõtekeskustele. Nõuded ei kehti uutele ja rekonstrueeritavatele kortermajadele, vaid uutele ja rekonstrueeritavatele kortermaja mõõtekeskustele. Keskuse tee 13 mõõtekeskustes olemasolevate arvestite vahetamist nõuetele vastavate ja uue tehnoloogiaga mõõteseadmete vastu saab käsitada mõõtekeskuse rekonstrueerimisena. Mõõtekeskuse olulised ning peamised osad on arvestid ja Keskuse tee 13 korterelamu mõõtekeskustes eelmise riigikorra aegsete arvestite vahetamisega kaasaegsete, uue tehnoloogiaga ja kehtivatele õigusaktidele vastavate kaugloetavate mõõteseadmete vastu muutuvad mõõtekeskuse omadused oluliselt (analoogia EhS § 4 lõike 3 punktides 4 ja 5 toodud alustega). Elektrilevi ei ole nõudnud Keskuse tee 13 ega ka ühegi teise Põlva OOM OÜ endise tarbija mõõtekeskuse (ümber)ehitamist, vaid Elektrilevi nõuded tuleb täita juhul, kui KÜ soovib üle minna üksikostule ning tekib vajadus igale tarbimiskohale kaugloetav arvesti paigaldada. Ilma sobivate tingimuste loomiseta ei ole Elektrilevil võimalik kaugloetavaid arvesteid paigaldada. Nõuete täitmist ja tingimuste loomist kinnitab KÜ eelpool nimetatud aktiga. Elektrilevi ei ole Keskuse tee 13 KÜ-lt ega ka teistelt Põlva OOM OÜ endistelt tarbijatelt nõudnud kõigi dokumendis toodud nõuete täitmist, vaid KÜ-l tuleb täita miinimumnõuded, mis tagavad võimaluse üksikostule üle minna. Kuna tegemist on tarbijale kuuluva elektripaigaldisega, siis tuleb selle tingimustele vastavus tagada tarbijal, mitte Elektrilevil. Kuna praeguseni ei ole üksikostule ülemineku tingimusi täidetud, siis ei ole Elektrilevi rikkunud ka elektrisüsteemi võrgueeskirja § 31 lg-st 1 tulenevat kohustust. Nii nagu Elektrilevi 31.05.2022 teates korteriühistule ka selgitas, siis võimaldas Elektrilevi arvestite tasuta paigaldamist juhul, kui hiljemalt 15.06.2022 esitatakse üksikostule ülemineku taotlus koos nõuetekohasuse kinnitusega. Kuna nõutud dokumente 12
Ebaseaduslik tarbimine on fikseeritud vastavalt Määruse nr 34 § 2 lg-le 2 olukorra fikseerimise aktiga, tunnistajate X.X ja Y.Y juuresolekul. Perioodil 01.07.2022 kuni 18.08.2022 ebaseaduslikult tarbitud elektrienergia maht on määratud 15.09.2022 arvel nr 447568909151. Kaebajad arvavad ekslikult, et kasutavad elektrienergiat ja võrguteenust seaduslikult
Viidatud säte kohaldub olukorras, mil võrguleping on sõlmimata jäänud ning arve on väljastamata jäänud võrguettevõtjast tulenevatel põhjustel. Samuti peab võrguettevõtja sellise arveldamisega nõustuma. Antud juhul on võrguleping sõlmimata jäänud kaebajate poolt tehtud takistustest ning Elektrilevi on kaebajatele ja teistele Keskuse tee 13 elanikele nende endi suva alusel tasutud summad tagastanud. Samuti ei kohaldu antud olukorras
Viidatud punkt kohaldub olukorras, kus võrguettevõtja loeb regulaarsete arvete väljastamisega ning ostja arvete tähtaegse tasumisega võrgulepingu justkui sõlmituks, kuid võrguleping on sõlmimata
Elektrilevi ja Keskuse tee 13 elanike vahel ei ole kirjeldatud praktikat välja kujunenud ning Elektrilevi on juba enne võrgu ülevõtmist nõudnud
Elektrilevi poolt 15.09.2022 väljastatud arve on koostatud
Samuti ei tasunud Keskuse tee 13 KÜ arvet tähtaegselt. Vähemalt kord kvartalis tegelikule tarbimisele mittevastava summa tasumine võrguettevõtjale ei too kaasa võrgulepinguta tarbimise muutumist seaduslikuks. Selline tõlgendus läheb selgelt vastuollu
lg 1 p-s 2 nimetatud ebaseadusliku tarbimise mõistega ning
Võrguleping väljendab poolte ühist tahet võrguteenust teatud tingimustel tarbida ja tingimused
Keskuse tee 13 elanikud kasutavad võrguteenust ebaseaduslikult ka
7) T.M edastas 13.07.2022 Konkurentsiametile pöördumise, mis oli allkirjastatud kõikide Keskuse tee 13 elanike poolt. See kinnitab, et kaebus Konkurentsiametile oli esitatud kõikide Keskuse tee 13 elanike teadmisel ja soovil. Ka korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lõike 1 järgi teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KÜ kaudu. Kuna kõigile Keskuse tee 13 korteriomanikele tagatakse võrguühendus Keskuse tee 13 kortermaja seinal paikneva liitumispunkti kaudu, siis puudutas vaidlus kõiki Keskuse tee 13 korteriomanikke. Seetõttu oli põhjendatud vaidluse lahendamine ja otsuse tegemine kõikide korteriomanike suhtes. Samas, kuna kaebuse halduskohtule on esitanud kolm korteriomanikku kaheksast, ei ole selge, kas kaebajad tegutsevad kõikide korteriomanike nimel ja huvides. 11. Keskuse tee 13 korteriühistu (kolmas isik II) leiab, et kaebus tuleks rahuldada. KÜ pole turuosaline ega saanud Konkurentsiameti menetluses olla kaebajaks. Keskuse tee 13 aadressil tarbivad elektrienergiat kaheksa eriomandit (kodutarbijat). KÜ pole Keskuse tee 13 kinnistu ega hoone omanik või valdaja. KÜ-l puudub elektrienergia tarbimiskoht, samuti pole KÜ kunagi tarbinud ega soovi tarbida elektrienergiat. Eeltoodust tulenevalt ei saa KÜ olla võrgulepingu osapooleks. KÜ ei soovi tegeleda elektrienergia müügiga. KÜ-ga valitsetakse kaasomandi osa, kuid ei saa piirata korteriomaniku õigusvõimet eriomandiga seotud õigustega seoses (elektripaketi valik jms). Samuti ei kuulu amprite vähendamise otsustamine KÜ 13
KOHTU PÕHJENDUSED 12. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 13.
lg 1 kohaselt sama seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle teostab riiklikku järelevalvet Konkurentsiamet.
lg 6 p 4 kohaselt on Konkurentsiameti pädevuses muu hulgas turuosaliste vaheliste vaidluste lahendamine
-s sätestatud korras (vt ka Riigikohtu 19.11.2012 otsus nr 3-3-1-43-12).
lg-st 1 tulenevalt võib turuosaline esitada Konkurentsiametile kaebuse teise turuosalise tegevusele või tegevusetusele, mis on vastuolus
-ga või selle alusel kehtestatud õigusaktiga. Konkurentsiamet saab vastava kaebuse läbivaatamisel kontrollida seda, kas täidetud on seadusest või määrustest tulenevad nõuded.
Elektrilevi on õigesti selgitanud, et Põlva OOM OÜ õigused ja kohustused ei läinud Elektrilevile üle seaduse alusel.
p 29 ja § 65 lg 1 p 3, millest tuleneb võrguettevõtja kohustus võimaldada kasutada võrguühendust liitumispunktis). Seega eelviidatud tehingu tulemusel on Elektrilevil kohustus osutada võrguteenust kuni liitumispunktini, mis asub Keskuse tee 13 elamu seinal. Kui OÜ Põlva OOM on elektrivõrgu sellistel tingimustel Elektrilevile võõrandanud ja seeläbi kaebajate olukorda väidetavalt halvendanud, on tegemist eeskätt OÜ Põlva OOM ja tema endiste klientide vaheliste õigussuhetega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2022 määrus käesolevas asjas, p 16). Eeltoodut arvestades ei olnud Konkurentsiametil alust kohustada Elektrilevi osutama Keskuse tee 13 korterelamule võrguteenust varasemalt OÜ-ga Põlva OOM sõlmitud üksikostu lepingute alusel. Konkurentsiamet on õigesti leidnud, et OÜ-ga Põlva OOM sõlmitud lepingute alusel käis arveldamine kuni 30.06.2022 ning kõnealustest lepingutest Elektrilevi lähtuda ei saa (vt ka vaideotsuse p 3.3). Eelnev tähendab omakorda seda, et alates 01.07.2022 puudub Keskuse tee 13 elamu suhtes mis tahes Elektrileviga sõlmitud võrguleping, mille alusel Elektrilevi saaks konkreetsele elamule võrguteenust osutada. Elektrilevil tekib kohustus võrguteenust osutada alles seejärel, kui võrguteenuse kasutamiseks sõlmitakse Elektrileviga
16. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas jaganud halduskohtu seisukohta selles osas, et kaebajatel ei ole edaspidi keelatud sõlmida eraldi elektrienergia ja võrguteenuse ostu-müügi lepingud. Konkurentsiamet on muu hulgas analüüsinud kaebajate väiteid seonduvalt Elektrisüsteemi võrgueeskirja § 31 lg-ga 1 ning leidnud menetluse käigus kogutud andmetele tuginedes, et Elektrilevi ei ole keeldunud võrguteenuse osutamisest üksikostuna. Kohus nõustub vastustajaga ning alusetu on kaebajate väide, justkui neid sunnitakse üksikostult üle minema ühisostule. Vaidlustatud otsustes on arusaadavalt selgitatud, et mõõteseadmete paigaldus on tarbija-põhine (
lg 13) ning Keskuse tee 13 korteriomanikel on võimalus valida, kas sõlmida võrguleping nn ühisostu või üksikostuna. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on liitumispunkt, kus asub mõõteseade, ühine (Keskuse tee 13 kortermaja seinal transiitkilbis) ja võrguleping sõlmitakse terve maja võrguteenusega varustamiseks. Elektrilevi on nii Konkurentsiameti läbiviidud haldusmenetluses kui kohtumenetluses Elektrilevi tüüptingimustele viidates põhjendanud vajadust sõlmida esmalt Keskuse tee 13 KÜ-ga n-ö katuslepinguna jaotatud võrguühenduse võrguleping, millega määratletakse võrgulepingu alusel osutatavate teenuste kirjeldus ja teenuste kvaliteedi põhinäitajad vastavalt
Ka oma 31.05.2022 teates on Elektrilevi Keskuse tee 13 elanikele selgitanud, et võrguleping sõlmitakse KÜ-ga kogu majale korraga ning igal korteril on võimalik sõlmida personaalne võrguleping, kui see on KÜ liikmete ühine otsus ja üksikostule minnakse üle terves majas korraga (vt Elektrilevi 27.09.2022 vastuse lisa 3). Ehk selleks, et kõik kortermajas elavad tarbijad saaksid sõlmida Elektrileviga eraldi võrgulepingud, tuleb KÜ-l esitada Elektrilevile taotlus võrgulepingu muutmiseks, millise otsuse saavad majaelanikud ühiselt vastu võtta KÜ üldkoosolekul (vt otsus p 3, lk 19). Elektrilevil ei ole kohustust korteritel ühekaupa võimaldada üksikostule üle minemist ning Konkurentsiametil ei ole pädevust sekkuda KÜ tegevusse. Elektrilevi on õigesti märkinud, et KÜ ei muutu ühisostu korral elektrienergia edasimüüjaks ning võrguettevõtjaks on jätkuvalt Elektrilevi – ühisostu ja üksikostu erinevus seisneb vaid 15
Kaebajatele on ka selgitatud, et selleks, et saaks sõlmida võrgulepingud jaotatud võrguteenuse müügiks iga korteriga, peab esmalt saama paigaldada kaugloetavad arvestid olemasolevate kohtloetavate arvestite asemele ning samuti peab hoone elektripaigaldis olema nõuetekohane ja ohutu. 17. Kaebajad on seisukohal, et tulenevalt
lg-test 1 1 ja 12 ning arvestades § 1113 lg-ga 5 on Elektrilevil kohustus tagada Keskuse tee 13 elanikele võrguühendus läbilaskevõimega 66A ning mõõta elektrienergia tarbimist olemasolevate töökorras mõõteseadmetega või paigaldada igale korterile kaugloetav arvesti Elektrilevi kulul. Kaebajad leiavad, et olemasolev ühiskasutuses olev elektripaigaldis vastab ohutusnõuetele ja seda võib ettenähtud otstarbel kasutada ning lubatav nimivool on 3x66 amprit. Seevastu vastustaja on leidnud, et Elektrilevil ei ole võimalik võrguteenust osutada enne, kui Keskuse tee 13 elamule paigaldatakse liitumiskilp koos nõuetekohase mõõteseadme ja 40A peakaitsmega. 17.1
-i § 64 lg 1¹ alusel peab võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võrguga varem liitunud tarbija asub, jätkama tarbijale võrguteenuste osutamist samadel tehnilistel tingimustel, arvestades tema kasutusse antud võrgu tehnoseisundit ja läbilaskevõimet. Vastavalt
lg 1² kannab võrguettevõtja lõikes 1 nimetatud võrgu enda kasutusse võtmisega seonduvad kulud. Kohus selgitab, et tarbijatele võrguteenuse osutamise jätkamine samadel tehnilistel tingimustel tähendab, et Elektrilevi peab tarbijatele üldjuhul tagama teenuse osutamise vähemalt varem osutatud tingimustel, kuid võib sellest vajaduse korral ka kõrvale kalduda, arvestades võrgu tehnoseisundit ja läbilaskevõimet (vt ka „Elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu (Riigikogu
lg-st 2 tulenev kohustus järgida võrguteenust osutades turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet.
lg 3 kohaselt peavad ka võrguettevõtja poolt võrguga ühendamiseks kehtestatud tehnilised tingimused olema läbipaistvad ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet. Elektrilevi ei saa teha võrgulepingute sõlmimise tingimuste osas üksikute tarbijate osas erandit, mh võimaldades neile teistest tarbijatest suuremat ja võrgu tegeliku tehnoseisundi ja läbilaskevõimega kooskõlas mitteolevat tarbimisvõimsust. Selline tegevus oleks õigusvastane. Seejuures nähtub Elektrilevi vastusest kaebusele, et alates 01.07.2022 omab Elektrilevi Keskuse tee 10, 11, 12, 14, 15, 17 ja 19 elamute kogutarbimise kohta tunnipõhiseid mõõteandmeid (olles eelnevalt elamu võrguühendusele paigaldanud kaugloetavad arvestid), mille põhjal saab järeldada, et Elektrilevi võimaldatavad lubatavad tarbitavad võimsused on piisavad ja märkimisväärse varuga reaalsete koormustega võrreldes. Samuti ei ole Elektrilevile laekunud infot selle kohta, et mõne elamu peakaitse oleks ülekoormuse tõttu rakendunud. Seega pole eluliselt usutavad kaebajate väited ka selle kohta, et 40A pole elektrivarustuse tagamiseks piisav. 17.2 Haldusmenetluses ei leidnud kinnitust ka kaebajate väide, et olemasolev ühiskasutuses olev elektripaigaldis on nõuetekohane ning Elektrilevil ei tule võrguteenuse osutamiseks Keskuse tee 13 elamule paigaldada liitumiskilpi koos uue mõõteseadmega. Kohtu hinnangul ei tõenda seda ka kaebajate poolt kohtumenetluses esitatud väited ja tõendid.
lg 1 kohaselt tagab võrguettevõtja tema võrku siseneva ja sealt väljuva ning salvestatud elektrienergia koguse kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja nende töötlemise õigusaktis sätestatud tehniliste nõuete kohaste mõõteseadmete abil ning kooskõlas õigusakti ja võrguteenuse osutamise lepinguga. Elektrisüsteemi võrgueeskirja § 29 lg 5 näeb ette, et mõõtmine peab toimuma kauglugemisseadmega. Majandus- ja taristuministri 05.02.2019 määruse nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“ § 6 lg 1 sätestab, et võrguettevõtja edastab tunnipõhised aktiivenergia tarbimisandmed andmevahetusplatvormile. Konkurentsiamet on tuvastanud, et Keskuse tee 13 elamu liitumispunktis puudub võrguettevõtja poolt paigaldatud nõuetekohane kauglugemise funktsiooniga mõõteseade, mis võimaldaks Elektrilevil eelpool nimetatud õigusaktidest tulenevaid nõudeid täita. Vastupidist ei saa tuletada kaebajate poolt esitatud 12.10.2022 elektripaigaldise erakorralise auditi protokollist nr ER-22-
lg-st 1 tuleneva võrguettevõtja kohustuse täitmine on siiani olnud takistatud põhjusel, et Keskuse tee 13 KÜ takistab piirdeaiaga Elektrilevile juurdepääsu talle kuuluva transiitkilbini ehk Keskuse tee 13 KÜ liitumispunkti asukohani. 18
lg-le 1 1 nõuda, et Elektrilevi osutaks neile võrguteenust ilma Elektrileviga asjakohast võrgulepingut sõlmimata ning elamule liitumiskilpi koos nõuetekohase mõõteseadme ja peakaitsega (40A) paigaldamata. Konkurentsiamet on põhjendatult leidnud, et Elektrilevi ei ole
-s ja selle alusel välja antud õigusaktides sätestatud kohustusi rikkunud. Konkurentsiamet on eeltoodut arvestades ka õigesti leidnud, et Keskuse tee 13 KÜ on ebaseaduslik elektritarbija
Elektrilevi ei pea Keskuse tee 13 aadressil võrguteenust osutama enne, kui võrguettevõtjaga sõlmitakse nõuetekohane võrguleping ja täidetakse võrguühenduse tagamiseks vajalikud eeldused. Haldusmenetluse käigus vastustaja poolt tuvastatud asjaolud lükkavad ümber kaebajate seisukoha, justkui võrgulepingute puudumine on antud juhul põhjustatud Elektrilevi soovimatusest asendada olemasolevad arvestid kaugloetavate vastu ja sõlmida kodutarbijatega eraldi lepingud. Ka kohtumenetluses pole alust asuda teistsugusele seisukohale. 18. Vaidlustatud otsuse tühistamist ei too kaasa kaebajate väited, mille kohaselt Konkurentsiamet käsitles ekslikult tarbijate (s.o korteriomanike) asemel menetlusosaline KÜd, kes ei esitanud ametile kaebust. Vaidlust ei ole, et 12.05.2022 Konkurentsiametile esitatud kaebusele oli alla kirjutanud T.M kui Keskuse tee 13 KÜ juhatuse liige. Samuti on T.M esitanud menetluses avaldusi ja seisukohti KÜ juhatuse liikmena, kellel on õigus esindada KÜ-d ehk kõigi KÜ liikmete ühiseid huve ja kaitsta õigusi. Kaebus Konkurentsiametile lähtus nii KÜ kui kõigi korteriomanike (ühistu tarbijaid) huvidest. Vaidlustatud otsuse tegemise ajal oli KÜ juhatuse liikmeks T.M ning asjaolu, et ta ei ole alates 23.08.2022 enam KÜ juhatuse liige, ei mõjuta kuidagi vaidlustatud otsuse ega vaideotsuse sisu. Väide, et otsusest ei selgu füüsilistest isikutest tarbijate õigused ja kohustused on alusetu ning kohus nõustub siinkohal vaideotsuse punktis 3.4.1 märgituga. Isegi kui vastustaja oleks käsitanud kaebuse esitajatena füüsilistest isikutest tarbijaid, ei muudaks see järeldust, et Elektrilevi ei ole
-st ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid nõudeid rikkunud ning KÜ ise (T.M-i eestvedamisel) on takistanud Elektrilevil oma seadusest tulenevaid kohustusi täitmast.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.