Obsah (4)

§ 207§ 119§ 204§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 21.03.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-489 Haldusasi D.Q taotlus riigi õigusabi saamiseks (lapsega va

) § 119 lg 1 kolmas lause). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.Q esitas 27.02.2025 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse isiku esindamiseks haldusmenetluses. Taotluse kohaselt soovib taotleja, et tema laps saaks tulla vanglasse tema juurde, kuid Tallinna Vangla ei lase. Üksinda on võimatu võidelda, kui ei oska. Õiguskantsler on taotlejale vastanud 11.02.2025, et Tallinna Vangla tegevus pole kooskõlas põhiseadusega. Taotluses on viidatud õiguskantsleri seisukohtadele, milles on juhitud ametiasutuste tähelepanu isa õigusele taotleda kooselu oma lapsega vanglas.
2. Tallinna Halduskohus jättis 28.02.2025 määrusega D.Q taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õiguseid. Taotleja on suutnud esitada kohtule selge taotluse, millest on arusaadav tema tahe elada lapsega vanglas koos. Taotleja on samas küsimuses pöördunud ka õiguskantsleri poole ja saanud vastuse. Taotleja on viidanud võimalikule 3-25-489 diskrimineerimisele, mis võib eelduslikult olla haldus- ja kohtumenetluses keskseks õigusküsimuseks. Kohtule ei ole teada, kas taotleja on juba esitanud vanglale asjaomase taotluse ja saanud vastuse. Kui taotleja ei ole vangla vastusega nõus, on tal õigus esitada vaie ning pärast vaidemenetluse läbimist pöörduda kohtusse. Juhul, kui taotleja ei ole esitanud vanglale taotlust ega järginud muus osas menetlustähtaegu, ei ole neid puudujääke võimalik ka advokaadi abiga ületada. Taotlejal on võimalik oma õigusi ise kaitsta, esitades dokumendid vastavalt kohtu suunistele esmalt vanglale ja seejärel pöördudes vajadusel kohtusse. Tegemist ei ole sedavõrd keeruka vaidlusküsimusega, milles taotleja vajaks juba praegu enda esindamiseks õigusabi. Ka kohtusse pöördumise eesmärgil ei vaja taotleja eelduslikult riigi õigusabi, kuivõrd halduskohtul on uurimis- ja selgitamiskohustus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3. D.Q esitas määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 28.02.2025 määruse peale. Taotlus tehti Tallinna Vanglale vaide esitamiseks. Taotleja ise ei oska seda formuleerida. Taotleja vajab abi, sest on sattunud ametnike viha alla. Varsti pole taotlejal muud teha, kui hakata neid ründama ja nii ta jääbki elu lõpuni vanglasse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus võtab

§ 207lg-le 1 tuginedes määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 119

lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

1. Riigi õigusabi taotluse kohaselt soovis taotleja riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 6 ). Seega tuli halduskohtul hinnata, kas taotlejale on vajalik määrata riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses (vaidemenetluses).
2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et taotleja on praegusel juhul võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on taotleja osalenud
3. a-st alates mitmetes vanglaga seotud kohtuvaidlustes. Nt taotleja avalduse alusel alustatud haldusasja nr 3-24-3000 materjalidest selgub, et taotleja on olnud ise võimeline esitama Tallinna Vanglale vaideid. Seega puudub alus arvata, et taotleja ei oska vaiet esitada või tema vaide alusel ei oleks võimalik vaidemenetlust läbi viia ning taotleja väiteid hinnata. Vaidlust ei ole põhjust pidada niivõrd keerukaks, et see eeldaks vältimatult professionaalse õigusabi kasutamist. Analoogselt halduskohtuga lasub ka haldusorganil uurimis- ja selgitamiskohustus, mis kompenseerivad menetlusosalise õigusalaste teadmiste vajakajäämise ning kohustavad haldusorganit omal initsiatiivil selgitama välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, kohalduvad õigusnormid ja võimaliku kohtupraktika. Samuti peab haldusorgan koguma tõendeid ning vajadusel taotlejat suunama ja abistama. Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et taotleja õigused jääksid praeguses menetlusstaadiumis ilma professionaalse esindajata kaitseta. Seega jättis halduskohus õigesti RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel D.Q riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
4. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 28.02.2025 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 2