← Eesti

2-23-17080/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-23-17080 Tsiviilasi Carl Kallavuse kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei otsuse peale täiteasjas nr 084/2023/6936 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. juuni 2024 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aiki Zilinski määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised esindajad ja nende Määruskaebuse esitaja, puudutatud isik: Aiki Zilinski (ik XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Avaldaja: Carl Kallavus (ik XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Jennsen Puudutatud isik: Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, esindaja kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei RESOLUTSIOON
  3. Jätta Aiki Zilinski määruskaebus rahuldamata.
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. juuni 2024 määrus muutmata.
  6. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2; § 696 lg 1). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
  7. Tartu Maakohtu menetluses oli Carl Kallavuse (avaldaja) kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei (kohtutäitur) otsuse peale täiteasjas nr 084/2023/
  8. Avaldaja leidis, et kohtutäitur alustas täitemenetluse alusetult, ilma jõustunud täitedokumendita. Maakohus jättis
  9. detsembri 2023 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Tartu Ringkonnakohus tühistas
  10. märtsi 2024 määrusega maakohtu määruse, jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi vaatamata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Aiki Zilinski (sissenõudja) kanda. Riigikohus jättis
  11. mai 2024 määrusega sissenõudja määruskaebuse menetlusse võtmata ja sissenõudja kassatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda.
  12. Avaldaja
  13. mai 2024 menetluskulude nimekirja järgi olid tema menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kokku 1583,30 eurot (riigilõivud 100 eurot, õigusabikulud 1483,30 eurot). Avaldaja lepingulise esindaja ajakulu oli kokku 8,75 t:
  14. detsembril 2023 konsultatsioon kliendiga (1 t),
  15. detsembril 2023 tutvumine materjaliga, avalduse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamine (2,5 t),
  16. detsembril 2023 tutvumine maakohtu määrusega ja konsultatsioon kliendiga (0,5 t),
  17. jaanuaril 2024 määruskaebuse koostamine (2 t),
  18. veebruaril 2024 menetluse lõpetamise taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamine (0,5 t),
  19. veebruaril 2024 tutvumine täiendava seisukohaga ja teatise koostamine (1 t),
  20. märtsil 2024 tutvumine ringkonnakohtu määrusega (0,5 t),
  21. aprillil 2024 tutvumine määruskaebusega (0,25 t),
  22. mail 2024 menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine (0,5 t). Tunnitasu oli 140 eurot, millele lisandub käibemaks.
  23. Sissenõudja meelest on avaldaja menetluskulud ebamõistlikult suured. Tsiviilasi ei olnud erakordselt keerukas ega mahukas. Avaldaja esindaja sisuline töö seisnes vaid kaebuse ja määruskaebuse koostamises.
  24. detsembri 2023 konsultatsiooni ning ringkonnakohtu määruse ja määruskaebusega tutvumise ajakulu ei ole põhjendatud, sest toimingute tulemusena ei esitatud ühtegi menetlusdokumenti. Avaldaja menetluskulusid ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks ka seetõttu, et ta saavutas oma eesmärgi väljaspool käesolevat menetlust. MAAKOHTU MÄÄRUS
  25. Maakohus rahuldas
  26. juuni 2024 määrusega avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, määras avaldaja menetluskuluks ja mõistis välja sissenõudjalt avaldaja kasuks 1295,60 eurot ning märkis, et avaldajal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus luges avaldajale hüvitatavateks menetluskuludeks riigilõivu 100 eurot (kaebuselt ja määruskaebuselt kummaltki 15 eurot, esialgse õiguskaitse taotluselt 70 eurot) ning lepingulise esindaja kulu 1195,60 eurot (7 t * 140 eurot/t + käibemaks). Avaldaja esindaja tunnitasu on põhjendatud, ajakulu on põhjendatud osaliselt. Üldjuhul peaks kliendiga suhtlemise ja menetlusdokumentidega tutvumise ajakulu olema hõlmatud esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Suhtlemine võib olla ajamahukam, kuid hüvitamisele kuulub 2 üksnes vajalik ja põhjendatud ajakulu. Põhjendatud ja vajalik ei ole ajakulu konsultatsioonile enne kaebuse kohtule esitamist 1 t, samuti ringkonnakohtu määrusega ja sissenõudja määruskaebusega tutvumise ajakulu vastavalt 0,5 ja 0,25 t, sest nende tulemusena ei esitatud kohtule seisukohti. Sellele esitas vastuväite ka sissenõudja. Ülejäänud ajakulu on asja iseloomu ja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades mõistlik. MÄÄRUSKAEBUS JA EDASINE MENETLUS
  27. Sissenõudja esitas
  28. juunil 2024 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu
  29. juuni 2024 määruse täies ulatuses ja teha uue määruse, millega jätta avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Maakohus luges põhjendatud ajakuluks nii 6,5 t (8,75 - 1,5 - 0,5 - 0,25) kui ka 7 t. Seega arvutas kohus tunnid kokku valesti või pidas põhjendatuks ka tutvumist maakohtu määrusega ja konsultatsiooni kliendiga 0,5 t. Sisuline töö seisnes siiski vaid kaebuse ja määruskaebuse koostamises kokku 4,5 t (2,5+2), ülejäänud toimingutel ei olnud mingit menetluslikku väljundit ja neid ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Samas ei saa pidada TsMS § 175 lg 1 mõistes põhjendatud ja vajalikuks kulusid, mis kaasnevad vale õigusliku positsiooni valimisega. Määruskaebuse rahuldamist ei tinginud mitte avaldaja ekslikud põhjendused, vaid üksnes menetlusväline asjaolu – maakohus eemaldas
  30. jaanuari 2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-4986 samas asjas
  31. aprillil 2023 tehtud otsuse osalise jõustumismärke. Avaldaja oleks saavutanud oma eesmärgi üldse ilma käesoleva menetluseta, mistõttu ei ole ükski tema kulu põhjendatud ja vajalik.
  32. Maakohus andis avaldajale tähtaja määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks, avaldaja seisukohta ei esitanud.
  33. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  34. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
  35. Maakohus määras avaldaja menetluskulud kindlaks vastavalt TsMS § 174 lg 1 esimesele lausele menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6, § 659).
  36. Vastuseks sissenõudja väidetele ja taotlustele märgib ringkonnakohus järgmist. 10.
  37. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ei ole asjakohane seisukoht, et avaldaja ühtegi kulu ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks seetõttu, et ta oleks saavutanud oma eesmärgi ka käesoleva menetluseta. Seda, kas kohtumenetlus oli vajalik või pöördus avaldaja kohtusse põhjuseta, võttis kohus arvesse juba menetluskulude jaotuse üle otsustamisel – ringkonnakohus leidis jõustunud
  38. märtsi 2024 määruses (dtl 302), et menetluse põhjustas sissenõudja, ning jättis menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus sissenõudja kanda. 10.
  39. Sissenõudja palub tühistada maakohtu määruse täies ulatuses ja jätta avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. Kuna menetluskulud jäid sissenõudja kanda, mõistis maakohus temalt avaldaja kasuks õigesti välja mh riigilõivu. Sissenõudja ei tugine nt sellele, et avaldaja ei ole riigilõivu väljamõistetud suuruses tasunud või et ta oleks maksnud seaduses ettenähtust enam. 3 10.
  40. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli avaldaja esindaja ajakulu kokku 8,75 t. Vaidlustatud määrusest on aru saada, et maakohus ei arvutanud valesti, vaid pidaski põhjendatud ajakuluks 7 t (sh tutvumine maakohtu määrusega ja konsultatsioon kliendiga 0,5 t). Sealjuures tõi maakohus selgelt välja toimingud kokku 1,75 t ulatuses, mida ei pidanud põhjendatuks. 10.
  41. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 kohaselt on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm
  42. veebruar 2020 nr 2-14-14536, p 15). Sissenõudja ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus ületas avaldaja lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire. Ebaõige on väide, et maakohtu aktsepteeritud toimingutel peale kaebuse ja määruskaebuse koostamise ei olnud menetluslikku väljundit.
  43. ja
  44. veebruari ning
  45. mai 2024 toimingute tulemusena esitati kohtutele menetlusdokumendid (dtl 261, 270–271, 284, 320– 321).
  46. detsembril 2023 ei esitanud avaldaja küll ühtegi menetlusdokumenti, kuid tutvumist maakohtu määrusega ja konsultatsiooni kliendiga saab seostada tema
  47. jaanuari 2024 määruskaebusega (dtl 237–241). Menetlusdokumendi koostamiseks võib olla vajalik tutvuda ka materjaliga ja suhelda kliendiga ning see ei pea igal juhul toimuma samal päeval; avaldaja esindaja vastav ajakulu ei ületa praegusel juhul mõislikku mahtu. Samuti ei olnud avaldaja kaebustes esitatud põhjendused niivõrd ekslikud, et see annaks alust välistada või vähendada menetlusdokumentide koostamise põhjendatud ajakulu. Ringkonnakohus nõustus
  48. märtsi 2024 määruses lõppkokkuvõttes ja üldjoontes avaldaja seisukohtadega ning leidis sõltumata tsiviilasjas nr 2-20-4986 jõustumismärke hilisemast tühistamisest, et täitemenetlust alustati ilma kehtiva täitedokumendita.
  49. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.