Obsah (4)

§ 101§ 96§ 99§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-9603 Tsiviilasi R. P. ja R-J. P. hagi I. P. vastu

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassumma (otsuse tegemise ajal 272,76 eurot) + 3% eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (otsuse tegemise ajal 54,96 eurot), millest on maha arvestatud 37,50 eurot (s.o pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (s.o (225 eurot/2)/3)); ning pool lapsele makstavast lapsetoetusest (otsuse tegemise ajal R. P. lapsetoetuse osa 40 eurot (80/2); R-J. P. lapsetoetuse osa 50 eurot (100/2)). 4. Väljamõistetud elatise kuumakse suurus muutub iga aasta 1. aprillil , mil vastavalt

§ 101

lg-le 3 indekseeritakse senist baassummat eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja lg 4 kohaselt arvutatakse baassummale lisanduv 3% eelneva kalendriaasta keskmise brutokuupalgast (avaldatakse Statistikaameti kodulehel). 5. Elatise suurus sõltub ka lapsetoetuse suurusest ja perele lasterikka toetuse maksmisest (

§ 101lg 5).

Lasterikka pere toetuse maksmise lõpetamisel (eelduslikult

1. juunist 2025), lasterikka pere toetust saavate laste arvu muutumisel ja/või toetuste määra muutumisel muutub elatise suurus alates sellest kuust, mil toetuse maksmine lõpetatakse või muutunud suuruses toetust makstakse. Elatise kuumakse suuruse arvutamisel saab kasutada elatiskalkulaatorit (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).
2. Elatist makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb I. P. l maksta J. P. (P.) arvelduskontole (otsuse tegemise ajal nr XXX) selle kuu, mille eest elatist makstakse,
3. kuupäevaks. Makse selgituseks märkida „elatis“, näidates ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
4. Kohtuotsuse resolutsiooni punktides 2.2 ja 2.4 märgitud,
5. veebruari 2025 seisuga sissenõutavaks muutunud elatise summad tuleb I. P. l tasuda ühe summana, kui hageja esindaja ja kostja ei lepi kokku teisiti.
6. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
7. Hagejate taotlusel kohus tunnistab kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks alates
8. veebruarist 2025 edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuva elatise osas (TsMS § 468 lg 3). Edasikaebamise kord Toimetada kohtuotsus hagejate seaduslikule esindajale ja kostjale kätte. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. 2/8 Tsiviilasi nr 2-24-9603 Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE
9. R. P. ja R-J. P. (seadusliku esindaja J. P. kaudu) esitasid
10. juunil 2024 Pärnu Maakohtule hagi I. P. vastu Pärnu Maakohtu
11. märtsi 2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-12014 kinnitatud kompromissi alusel makstava elatise suuruse muutmiseks.
12. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista alates
13. juunist 2024 kuni hagejate täisealiseks saamiseni elatise perekonnaseaduse (

) § 101 lg-te 3 – 5 alusel arvutatavas miinimumsuuruses. 15. märtsi 2020 määrusega kinnitatud kokkuleppe järgi kohustus kostja maksma lastele elatist

§ 101lg-te 3-5 alusel arvutatud elatisest ½ summa.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt 11.jaanuaril 2021.a lahkus laste isa pere juurest ning sellest ajast saati on laste ema kasvatanud lapsi üksinda. Kostja võtab lapsi enda juurde aastas ca 7 päeva kokku, hilineb ja väldib kokkulepitud elatiste maksmisest. Hagiavalduses esitatud kulude loetelu järg on R. P. elementaarsed kulud ühes kuus 631 eurot ja R-J. P. kulud 535 eurot.

1. Kohtuistungil
2. novembril 2024 hagejate ema selgitas, et kostja tasus viimati elatist 2024.a juulis kahe lapse peale kokku 244 eurot juunikuu elatise katteks. Hagejate esindaja palub hagi rahuldada ning taotles tunnistada elatise väljamõistmise otsus edasiulatuva viivise osas viivitamata täidetavaks. KOSTJA VASTUS
3. Kostja
4. septembril 2024 esitatud kirjalikus vastuses hagile märgib, et hagejate esindaja on jätnud olulised asjaolud kohtule esitamata. J. P. hagiavalduses ei nimeta oma varana korterit, mille kostja
5. oktoobril 2021 notariaalse lepinguga kirjutas hagejate ema nimele korteri. Kui J. P. viskas ühise lapse C. kodust välja, võttis kostja C. oma hoole alla, üüris talle kodu, kus olla ja maksis muud kulud. J. P. võttis kostjalt 1000 eurot alimente ja suure pere toetuse ning lasterahad Eesti riigilt, millest C. ei saanud pennigi. Kostja pöördus lastega suhtlemise korraldamiseks kohtusse. Kuna J. P. le oli oluline suure pere toetus, sõlmiti suhtlemise korra ja elatise osas kompromiss, mille kohaselt kostja maksab hagejatele elatist poole miinimumelatise ulatuses. J. P. teeb kõik võimaliku, et kostja tegelikult ei suhtleks lastega.
6. Kostja kirjeldab oma majanduslikku olukorda: tal auto liisingumakse 460 eurot kuus (liising saab tasutud järgmine aasta). Kostja elab väikses üürikorteris (üür +kommunaalid= 600-700 euro ringis). Maksab J. P. ga
7. septembril 2021 Big pangast kostja nimel võetud pangalaenu 314 eurot kuus, laenust 9300 eurot kandsid J. P. pangakontole, J. P. pole seda laenu kunagi maksnud. Kostja on lastele alimente maksnud hilinemistega küll, aga igakuiselt. Kostja peab üleval ja toetab ka vanimat poega C.t igakuiselt. Lisaks sirgub kostja peres uuest kooselust sündinud 1,5 a poeg ning samuti vaja maksta maksud ja igapäeva kulud.
9. novembril 2024 kostja teatas, et ta on nõus J. P. nõutava miinimumelatise nõudega, kohtuistungile ei pääse. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10. Kohus, kuulanud ära hagejate esindaja kohtuistungil, tutvunud kostja esitatud kirjalike seisukohtadega, uurinud igakülgselt ja objektiivselt kõiki asjas esitatud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 alusel kohus vaatas asja kohtuistungil kostja osavõtuta sisuliselt läbi, kuna kostja digitaalselt allkirjastamata e-kirjaga teatas kohtule, et on hagiavalduses nõutava elatise suurusega nõus ning kohtuistungile ei pääse. 3/8 Tsiviilasi nr 2-24-9603
11. Selles asjas taotlevad hagejad varem kohtumäärusega kinnitatud kompromissis kokkulepitud elatise suuruse muutmist. TsMS § 459 lg-tes 1 ja 2 nähakse ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Õigus taotleda uue hagiga elatise suuruse muutmist kehtib ka juhul, kui elatise suurus on kokku lepitud kohtumäärusega kinnitatud kompromissiga.
12. Hagejate vanemad J. P. ja I. P. on hagejatele makstava elatise suuruse kokkuleppe sõlminud kostja poolt C. nimel hagejate ema vastu esitatud elatise nõude asjas, tsiviilasi nr 2-22-
13. Kuna selle menetluse esemeks ei olnud hagejate elatis ning pooled esitasid kohtule kinnitamiseks kirjaliku kokkuleppe kohtu poolt kompromissi sõlmimiseks määratud aja jooksul, ei teinud kohus selles menetluses kindlaks hagejate vajadusi ega reaalseid kulusid. Hagejate esindaja J. P. sõnul kostja enda huvides manipuleeris J. P. leppima kokku seaduses sätestatust väiksemas elatises. J. P. sõnul kokkulepitud elatis – pool seaduses sätestatud miinimumelatisest ühe hageja kohta - ei ole laste kulude katmiseks piisav, hagejate ema on pidanud toime tulemiseks võtma teistelt isikutelt laenu.
14. Kohus leiab, et hagejate ema on põhjendatult kohtu poole pöördunud elatise suuruse muutmise hagiga ning hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (

§ 96

).

§ 99

lg-te 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 1 näeb ette, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.

§-s 101 on seadusandja määranud alaealisele lapsele makstava elatise minimaalse määra arvutamise kriteeriumid: selle järgi kujuneb minimaalne elatis mitme erineva komponendi alusel. Põhireegel on baassumma (seaduse jõustumisel 200 eurot, praeguseks indekseerimise tulemusel 272,76 eurot) + 3% eelmise kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud ½ lapsele makstavast lapsetoetusest ja lapse osa poolest lasterikka pere toetusest, mis on jagatud võrdselt kõigi toetust saavate laste arvuga. Iga aasta 1. aprillil indekseeritakse baassummat ja muutub eelmise aasta keskmise kuupalga alusel arvutatava 3% suurus. Lisaks pere mitmele lapsele elatise maksmise korral vähendatakse iga järgneva lapse elatise summat 15% võrra. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ega laste puhul, kelle vanuse vahe on suurem kui 3 aastat (

§ 101lg 7).

1. Kohtupraktika kohaselt saab lähtuda eeldusest, et lapse vajadused on seaduses märgitud ulatuses (kogu lapsetoetus ja osaga poolest lasterikka pere toetusest, mis on jagatud võrdselt kõigi toetust saava pere laste vahel) ning mõlema vanema minimaalse elatise suurusele vastava panusega. Eeltoodust tulenevalt saab eeldada, et seaduses sätestatud minimaalsest elatisest poole väiksemas summas kokkulepitud elatis ei ole laste ülalpidamiseks piisav, laste huvides on viia elatise suurus vastavusse seaduses sätestatud miinimummääraga. 4/8 Tsiviilasi nr 2-24-9603
2. Eeltoodu alusel kohus muudab alates hagiavalduse
3. juunil 2024 esitamisest hagejatele makstava elatise summat vastavalt hagejate taotletule, millega ka kostja on nõustunud.

§ 101lg 2 alusel kohus määrab ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Elatise suurus määratakse kindlaks järgmise valemi järgi: baassumma (alates

1. aprillist 2024 kuni
2. märtsini 2025 kehtiv baassumma on 272,76 eurot kuus), millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast (hetkel 54,96 eurot) ja millest on maha arvestatud pool lapsetoetusest ning lapse osa poolest lasterikka pere toetusest. Elatise suurus muutub iga aasta
3. aprillil, mil indekseeritakse baassummat ning arvutatakse baassummale lisatav 3% eelmise kalendriaasta Vabariigi keskmisest palgast. Seetõttu kohus saab määrata elatise suuruse summaliselt kindlaks alates hagiavalduse esitamisest kuni
4. märtsini
5. Alates
6. aprillist 2025 saavad vanemad kohtu määratud valemi komponentide alusel elatise summasid arvutada elatiskalkulaatori abil. Kui lisanduvad täiendavad komponendid, mida kohus ei ole arvestanud (näiteks lapsed hakkavad isa juures viibima aasta keskmisena vähemalt 7 kalendripäeva kuus), on õigus uuesti pöörduda kohtu poole elatise suuruse muutmise nõudega.
7. Lisaks kohus selgitab, et elatise suurus sõltub lastele makstava lapsetoetuse suurusest ja lasterikka pere toetuse maksmisest. J. P. l ja I. P. l on kolm ühist last: C., kes sai XXX täisealiseks, ning alaealised hagejad R. P. (sündinud XXX) ja R-J. P. (sündinud XXX). Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg-te 1-3 kohaselt on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 lg-test 1 ja 2 tulenevalt makstakse kolme kuni kuute last kasvatavale perele on 450 eurot. PHS § 31 järgi lõpetatakse iga kuu makstava toetuse maksmine peretoetuse saamise õiguse lõppemisele järgnevast kuust.
8. Hagejate esindaja J. P. kinnitas, et kuni 2025.a maikuuni, mil pere vanim laps saab 19aastaseks, makstakse talle kolme lapse eest lasterikka pere hüvitist 450 eurot kuus ning igale lapsele lapsetoetust. Kostja kinnitas, et kõik toetused laekuvad hagejate esindajale. Eeltoodust tulenevalt muutub hagejatele makstava elatise suurus ka
9. juunil 2025: kuni
10. maini 2025 on R. P. pere teine ja R-J. P. pere kolmas laps ning neile makstakse lapsetoetust vastavalt 80 eurot ja 100 eurot kuus. Kui C. 19-aastaseks saamise järel talle lapsetoetuse maksmine lõpetatakse, loetakse J. P. pere perehüvitiste seaduse tähenduses kahte last kasvatavaks, sellega väheneb R-J. P.-le makstav lapsetoetus 80 euroni ning lõpeb ka lasterikka pere toetuse maksmine, mille tulemusel alates
11. juunist 2025 suureneb R. P. le makstav elatis 37,50 euro võrra (s.o ühe lapse osa poolest lasterikka pere toetusest) ning R-J. P. elatis 47,50 euro võrra (lasterikka pere toetuse osa 37,5 eurot + lapsetoetuse vähenemise mõju 10 eurot).
12. Asjas ei ole olnud vaidlust hagiavalduses märgitud laste kulude suuruse osas. Hagiavalduse kohaselt on R-J. P. kulud kokku 631 eurot kuus, R. P.-l 535 eurot kuus. Kohus leiab, et hagejate taotletud miinimummääras elatis on kooskõlas nende tegelike vajaduste ja reaalsete kuludega ega ole ülemäärane. Ühe lapse kulud koosnevad: eluaseme kulu 170 eurot, toit 100 eurot, transport 50 eurot, sidekulud 20 eurot, hügieen 15 eurot, koolikohustuse täitmine R-J. P.-l 116 eurot, R. P.-l 20 eurot, riided jalanõud kuust sõltuvalt keskmiselt 50-100 eurot kuus, muud vältimatud püsikulud 40 eurot kuus. Hagejate esindaja kohtuistungil selgitas, et arvestas laste eluasemekuludesse ka pangalaenu (260 eurot kuus). Eluaseme kulud on ühistu kulud (küte, vesi, haldus ja remondifond), elekter ja Tele
13. 5/8 Tsiviilasi nr 2-24-9603 Kommunaalkulud viimane kuu olid 146 eurot, korteris elavad kaks hagejat koos emaga. Kokku on eluaseme kulud ca 500, suvel on odavam, talvel on kallis. Kohus leiab, et nendel asjaoludel on 170 eurot ühe lapse eluasemekulu põhjendatud.
14. Hagejate esindaja väiteid pangalaenu kohta kinnitavad ka kostja väited ja vastusele lisatud notariaalne müügileping. Kostja väide, et tema kirjutas hagejate ema nimele korteri, ei ole täiesti korrektne. Kostja jätab mulje, et andis korteri J. P. le tasuta, kuid lisatud notariaalsest müügilepingust nähtuvalt J. P. ostis korteri kostjalt: ostuhinna tasumisena võttis J. P. endale kohustuste täita SEB Panga ees üle 46 000 euro suuruse laenujäägiga kostja laenukohustust.
15. Kohtu hinnangul on mõistliku suurusega ja põhjendatud ka laste muud kulud. Hageja selgitas, istungil, et hagiavalduses on märgitud kõige elementaarsemad kulud, pärast hagi esitamist on kulusid juurde tulnud (tütre huviring, R. P. XXX). Transpordikulu on lastega XXXi juures käimine, laste viimine sõprade sünnipäevadele. Pere elab XXXl, lastega tuleb käia Pärnu linnas. Sidekulud on telefon, internet, televiisor. R-J. P. saab oma telefoni, kui kooli läheb. Tervishoid on rohud ja tavapäevased käsimüügiravimid. Erivajadust lastel pole, kuid R. P. oli ca 2 kuud XXX. R. P. käib tasulise XXXi juures 2 x kuus, 45 eurot kord. Hügieenikuludeks on pesutarbed, juuksur. Koolikohustuses on teatrid, jõulupeod, väljasõidud, õppevahendid. Aasta alguses korjab õpetaja raha ja kõik vihikud tulevad tema käest, viimati koguti 25 eurot septembris. Teisel poolaastal korjab vajadusel juurde. Väljasõitude jaoks korjatakse eraldi raha. R. P. käib väikeklassis matemaatikat ja eesti keelt õppimas. Riided ja jalanõud on hagejate esindaja hinnangul aasta keskmisena 100 eurot kuus, näiteks talvekombed läksid 200 eurot. Suvel oli kõik asjad vaja R. P.-le osta. Muud vältimatud püsikulud on sünnipäevad, kinod, spaa, teater. Huviringidest on R. P.-l tasuta malering, R-J. P. läks sügisest tantsuringi, mis on 22 eurot kuus.
16. Kuivõrd kostja on kinnitanud, et nõustub hagejate elatise suurendamise nõudega, ega ole taotlenud määrata uueks elatise suuruseks seaduses sätestatud miinimumelatisest väiksem summa, puudub vajadus analüüsida kostja väidet, et tema ülalpidamisel on veel üks laps või kontrollida kostja võimekust nõutavat elatist tasuda. Kõige eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja suurendab alates
17. juunist 2024 kostja poolt hagejatele makstavat elatist

§ 101lg-te 3-5 alusel arvutatud summani.

Seega kuni

1. märtsini 2025 on R. P. kasuks väljamõistetav elatis 250,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (3% eelmise kalendriaasta keskmisest palgast), millest on maha arvestatud pool lapsetoetust, s.o 40 eurot, ja 37,50 eurot lasterikka pere toetuse osa). Samade komponentide alusel R-J. P.-le arvutatud elatis on vastavalt 10 eurot väiksem (talle makstava suurema lapsetoetuse arvelt) – 240,22 eurot.
2. Kohus määrab kindlaks alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud elatise. Seejuures kohus lähtub hagejate esindaja väidetes, et kostja tasus viimati elatist 2024.a juulis 244 eurot kahe lapse peale kokku juunikuu elatise katteks. Juunikuu esimese 19 päeva eest oli kostja kohustatud lastele maksma elatist vastavalt kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppele miinimumelatise pooles määras, vastavalt R. P.-le 125,11 eurot kuus ja R-J. P.-le 120,11 eurot kuus. Eeltoodu alusel on
3. juunist 2024 –
4. veebruarini 2025 elatis sissenõutavaks muutunud järgmiselt: 6/8 Tsiviilasi nr 2-24-9603  R. P.: juunis tulnuks kostjal tasuda 170,98 eurot (s.o 19 päeva eest 79,24 eurot ((125,11 eurot/30 päeva) x19 päeva) ning 11 päeva eest 91,74 eurot ((250,22 eurot/30 päeva)x11 päeva). Kostja tasus juunikuus ühe lapse kohta 122 eurot, seega tasumata 48,98 eurot (=170,98 – 122). Järgnevalt
5. juulist 2024 kuni
6. jaanuarini 2025 seitsme kuu elatis kokku 1751,54 eurot (=7 x 250,22 eurot), ning 2025.a veebruarikuu seitsme päeva eest 62,55 eurot (=(250,22 eurot/28 päeva) x 7 päeva). Kohtuotsuse tegemise seisuga on R. P. sissenõutavaks muutunud elatis kokku seega 1863,07 eurot (=48,98 + 1751,54 + 62,55)  R-J. P.: juunis tulnuks kostjal tasuda 164,15 eurot (s.o 19 päeva eest 76,07 eurot ((120,11 eurot/30 päeva)x19 päeva) ning 11 päeva eest 88,08 eurot ((250,22 eurot/30 päeva)x 11 päeva). Kostja tasus juunikuus ühe lapse kohta 122 eurot, seega tasumata 42,15 eurot (=170,98 – 122). Järgnevalt
7. juulist 2024 kuni
8. jaanuarini 2025 seitsme kuu elatis kokku 1681,54 eurot (=7 x 240,22 eurot), ning 2025.a veebruarikuu seitsme päeva eest 60,05 eurot (=(240,22 eurot/28 päeva) x 7 päeva). Kohtuotsuse tegemise seisuga on R-J. P. sissenõutavaks muutunud elatis kokku seega 1783,74 eurot (=42,15 + 1681,54 + 60,05).
9. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

Vastavalt hagejate taotlusele kohus määrab igakuise elatise tasumise tähtpäevaks iga kuu esimese kuupäeva. Elatis tuleb kostjal maksta laste ema arvelduskontole. Alates

1. juunist 2024 kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud elatis (elatise võlgnevus) tuleb kostjal hagejatele tasuda lisaks jooksvale elatisele ühekordse summana, vanemad võivad kokku leppida tasumise osade kaupa. Kohus selgitab, et kohtuotsus ei reguleeri võimalikku varasemat võlgnevust, mis kostjal võib olla tekkinud perioodi eest enne
2. juunit
3. Varasema võlgnevuse tasumist on hagejatel õigus jätkuvalt nõuda
4. märtsi 2023 kohtumääruse nr 2-2212014 alusel. Kohus rõhutab, et on selles asjas arvestanud 2024.a juunikuu eest tasutud elatist 122 eurot lapse kohta. Kui kostja on hiljem lastele elatist maksnud konkreetselt pärast
5. juunit 2024 tasumisele kuulunud elatise katteks, tuleb seda kohtuotsuse täitmisel arvestada. Kostja peab tõendama, millises summas ja millise perioodi eest ta elatist tasus.
6. Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine Hagejad taotlevad tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks, vähemalt nö jooksva elatise osas. TsMS § 467 lg 1 järgi täidetakse viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus enne otsuse jõustumist. Kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega. TsMS § 468 lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. TsMS § 468 lg 3 mõttest tulenevalt on elatiseasjas kohtulahendi viivitamatu täitmise eesmärgiks tagada ülalpidamiskohustuse täitmine enne kohtulahendi jõustumist üksnes hädavajalikus ulatuses ning senise kohtupraktika järgi ei ole peetud põhjendatuks tunnistada kohtulahendit viivitamata täidetavaks kohtumenetluse ajal või enne seda tekkinud elatise võlgnevuse osas (vt ka Riigikohtu
7. jaanuari
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 22). Kohus leiab, et selles asjas on põhjendatud tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks otsuse tegemisest alates tasumisele kuuluva elatise osas. Hagejate esindaja on põhjendanud, et kuna kostja ei ole alates juulikuust elatist tasunud, on hagejate esindaja pidanud küsima rahalist abi teistelt isikutelt. Seega on hagejatele hädavajalik, et kohtuotsuse tegemisest alates sissenõutavaks muutuva elatise osas oleks otsus koheselt täidetav.
9. Kohus ei pea õigeks TsMS § 469 lg 1 alusel nõuda alaealistelt lastelt (ega nende seaduslikult esindajalt) kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamisel tagatist. TsMS § 469 lg 2 järgi peab 7/8 Tsiviilasi nr 2-24-9603 viivitamatu täitmise tagatis katma kahju, ms võib võlgnikule (kostjale) tekkida otsuse viivitamatust täitmisest või täitmise vältimiseks abinõude rakendamise tõttu. Kostja on nõustunud elatise suurendamisega hagiavalduses taotletud suuruseni. Kostjalt selles suuruses elatise tasumise viivitamatu nõudmisega ei ole ette näha kostjale sellise kahju tekkimist, mille hüvitamist ta saaks lastelt nõuda.
10. TsMS § 469 lg 3 näeb ette, et kui pool ei suuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ulatuses tagatist anda, võib kohus tema taotlusel ta tagatise andmise kohustusest vabastada, tagatist vähendada, määrata selle tasumise osade kaupa või tunnistada otsuse viivitamata osaliselt täidetavaks, kui täitmise edasilükkamine oleks sissenõudja suhtes ebaõiglane, eelkõige kui see raskendaks oluliselt tema eluliste vajaduste rahuldamist, majandus- või kutsetegevust või põhjustaks muu suure kahju. Arvestades, et tagatist peaksid andma alaealised lapsed, kohtuotsus tunnistatakse viivitamata täidetavaks kostja kohustuse osas maksta lastele elatist ning see puudutab otseselt laste eluliste vajaduste rahuldamist, oleks tagatise nõudmine hagejate suhtes ka äärmiselt ebaõiglane. Kohus vabastab hagejad kohustusest anda otsuse viivitamata täitmiseks tunnistamise tingimusena tagatist.
11. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab koos kulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Menetlusosalistel selles asjas lepingulisi esindajaid ei olnud ning elatise asjas riigilõivu ei nõuta. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 8/8