KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea Lepik Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2025. a, Tallinn Kohtuasja number 2-24-

§ 21lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3.2.

1. Elatis tuleb tasuda iga kuu 10-ndaks kuupäevaks M.Q arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega elatis. 3.2.
2. E.J-i poolt kohtumenetluse kestel Q.C-le makstud elatis kuulub väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. 3.2.
3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.
4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
5. Q.C esitas 09.02.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse E.J-i vastu elatise suurendamiseks. Hageja palub muuta Viru Maakohtu 21.05.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-10468 kostjalt hageja kasuks väljamõistetud igakuise elatise suurust alates 09.02.2024 järgmiselt: kostja maksab hageja ülalpidamiseks elatist alates 09.02.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (13.03.2032) igakuiselt 222,83 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37,5 eurot (pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/3) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta
6. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
7. Viru Maakohus mõistis 21.05.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-10468 kostjalt hageja kasuks välja elatise 100 eurot kuus. Kostja ei maksa hagejale elatist. Alla miinimumsumma elatis ei rahulda hageja igapäevaseid vajadusi juba aastaid. Hageja vältimatud kulud on ajas märgatavalt tõusnud ning hageja soovib käia trennis. 2 2-24-2318
8. Varasema kohtumenetluse ajal käis hageja lasteaias, tal puudus transpordikulu, trennikulu ning isiklik side- ja taskuraha kulu. Valdav osa hageja kuludest (toidukulu, kulud riietele, hügieeni- ja tervisekulu, vaba aja kulu, sünnipäevakulu, majapidamiskulu) on tõusnud seoses üldise elukalliduse tõusuga. Hageja igakuised vajadused eelmise lahendi tegemise ajal olid 510 eurot kuus: eluasemekulud olid 250 eurot (üür) + 150 eurot kommunaalkulud (peres elas 3 inimest, millest hageja kulu oli 133,3 eurot); toidukulu 100 eurot; lasteaiakulu 50 eurot; riided ja jalatsid 40 eurot; hügieenikulu 50 eurot; tervisekulu (sisaldab psühholoogikulu 50 eurot kuus) 60 eurot; majapidamiskulu 10 eurot; ujumistrenn 30 eurot; vaba aeg 20 eurot; hageja sünnipäevapidu 150 eurot aastas, seega 12,5 eurot kuus; sõprade sünnipäevakulu aastas: 5x10 eurot sõbra kohta, 4,2 eurot kuus. Hageja igakuised kulud käesoleval ajal moodustavad kokku 634,90 eurot: eluasemekulud summas 57,40 eurot; kulutused toidule 170 eurot; kulutused transpordile 35 eurot; sidekulud 10 eurot; kulutused tervishoiule 50 eurot; kulutused hügieenitarvetele 25 eurot; kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 20 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot; muud vältimatud püsikulutused, s.o majapidamiskulu 15 eurot, hageja sünnipäevakulu 20,83 eurot, sõprade sünnipäevakulu 11,66 eurot, taskuraha 80 eurot, vaba aeg 50 eurot, trenn ju-jutsu 40 eurot.
9. Lisaks hagejale kasvab peres veel kaks alaealist last, mistõttu hageja emale makstakse lisaks hageja lapsetoetusele ka lasterikka pere toetust. Hageja peres on kokku 5 liiget. Kostja vastuväited
10. Kostja ei tunnistanud hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid, kuna nõude summa on liiga suur kostja jaoks. Kostjal ei ole sissetulekut, kuna kostja viibib vanglas kuni 11.11.
11. Lapse vajaduste nimekirjas on mõned kulud, mis pole nii olulised, sh kulutused transpordile, sidekulud, sünnipäeva kulud, taskuraha ja vaba aeg. Kostjal on suur elatise võlg. Kostja pangakonto on arestitud. Samuti toimub kostjal kohustustest vabastamine pankrotimenetluses ning kostja on maksejõuetu. Maakohtu otsus ja põhjendused
12. Maakohus rahuldas hagi ja muutis Viru Maakohtu 21.05.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-1710468 väljamõistetud elatise suurust. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 09.02.2024 kuni 31.03.2024 222,83 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ning 1/6 poolest lasterikka pere toetusest 37,50 eurot (resolutsiooni p 2.1). Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 01.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 13.03.2032) 250,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ning 1/6 poolest lasterikka pere toetusest 37,50 eurot) (resolutsiooni p 2.2). Maakohus märkis, et resolutsiooni p-s 2.2 märgitud elatis muutub iga aasta
13. aprillil (esimest korda
14. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS §

§ 21lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Maakohus määras, et elatis tuleb tasuda iga kuu 10-ndaks kuupäevaks hageja ema arveldusarvele selgitusega elatis.

1. Hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 ning TsMS § 497 alusel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja 3 2-24-2318 tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
2. Hageja on õigustatud nõudma elatise suurendamist. Hageja poolt väljatoodud asjaoludest nähtub, et hageja igakuised kulud on võrreldes
3. aastaga suurenenud. Kui aastal 2018 moodustasid hageja igakuised kulud kokku 510 eurot, siis käesoleval ajal on selleks summaks ca 635 eurot. Arvestades, et eelmine kohtulahend on tehtud ca 6 aastat tagasi, on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et hageja igakuised kulud on selle ajaga suurenenud. Samuti on seaduses sätestatud miinimumelatise suurus aastate jooksul muutunud ning ka hetkel kehtiv miinimum on kostjalt väljamõistetud elatisest suurem.
4. Hageja poolt välja toodud kululiigid on igakuiselt vajalikud ning märgitud summad mõistlikud. Miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi.
5. Vanem ei vabane lapse ülalpidamisekohustusest põhjusel, et ta ei saa vanglas viibimise tõttu sissetulekut teenida. Kostja viibib vanglas oma tegude tagajärjel ning on kuni vabanemiseni sisuliselt riiklikul ülalpidamisel. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tal ei oleks võimalik vangis olles üldse sissetulekut teenida. Vangistusseaduse (VangS) § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama ning § 43 lg 1 kohaselt makstakse kinnipeetavatele ka töötasu. Kostja on ka ise kinnitanud, et töötab vanglas majandustöödel tunnitasuga 0,74 eurot. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Samuti on kostjal mopeed QINGQI. Apellatsioonkaebus
6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates 01.04.2024 200 eurot kuus.
7. Kostja ei saanud hageja emaga sõlmida kompromissi summas 200 eurot kuus. 21.03.2024 esitas hageja ema nõusoleku 200 euro osas kompromissi sõlmimiseks, kuid hiljem keeldus põhjusel, et talle ei meeldinud, et elatist hakatakse tasuma alles kostja vanglast vabanemisel.
8. Kinnipidamisasutuses viibides ei ole kostja võimeline maksma elatist isegi mitte miinimumsuuruses, kuna mõistlik sissetulek täielikult puudub ning kostjal on ka suur elatise võlg. Vanemat ei saa panna olukorda, kus ta ei ole võimeline ise toime tulema ega suuda ka kohtuotsust täita. Vastustaja seisukoht
9. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks alates 09.02.2024 kuni 11.11.2025 välja 4 2-24-2318 suurema elatise kui 200 eurot kuus. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks alates 09.02.2024 kuni 11.11.2025 välja elatis 200 eurot kuus. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
11. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 01.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni 200 eurot kuus. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.
12. Hageja on esitanud hagi elatise suurendamiseks kuni seaduses sätestatud miinimummäärani alates 09.02.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus muutis Viru Maakohtu 21.05.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-10468 väljamõistetud elatise suurust ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 09.02.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud määras. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus materiaalõigust ebaõigesti kohaldades leidnud, et kostja kinnipidamisasutuses viibimise ajal ei esine aluseid miinimumist väiksema elatise välja mõistmiseks. Alates kostja karistuse kandmise lõppemisest on maakohus põhjendatult mõistnud kostjalt hageja kasuks välja elatise, mis vastab PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määrale. Selles osas ei ole maakohus materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ega menetlusnorme rikkunud ning selles osas vastavad maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule ja ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
13. Ringkonnakohus märgib, et üldjuhul ei või lapse igakuine elatis olla väiksem ülal nimetatud elatise miinimummäärast. Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem PKS § 102 lg-te 1 ja 2 järgi alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ning peab kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Erandina võib kohus PKS § 102 lg 2 alusel mõista alaealise lapse kasuks välja miinimumist väiksema elatise, kuid seda üksnes mõjuval põhjusel, st olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline mõjuval põhjusel andma lapsele ülalpidamist. Riigikohus on leidnud, et kohus peab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb ka sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt RKTKo 28.03.2018, 2-16-11905, p 18; RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p-d 28.1–28.2). Kui kohustatud vanem taotleb PKS § 102 lg 2 alusel miinimumist väiksema elatise väljamõistmist, peab ta TsMS § 230 lg 1 järgi tooma esile ka seda tingivad asjaolud ning neid asjaolusid tõendama. 18.
14. Kostja tõi kohtumenetluses elatise seaduses sätestatud miinimummäärast vähendamise alusena esile, et tal ei ole võimalik maksta lapsele elatist kinnipidamisasutuses viibimise tõttu ja kostja sissetulek kinnipidamisasutuses ei ole selleks piisav. Pooled ei vaidle, et kostja viibib kinnipidamisasutuses kuni 11.11.
15. Arvestades seda, et isiku kinnipidamisasutuses viibimise ajal on isiku tavapärase sissetuleku teenimine takistatud ning kinnipidamisasutuses 5 2-24-2318 on töö tegemise võimalused piiratud, võib ülalpidamist andma kohustatud vanema kinnipidamisasutuses viibimise tõttu vähenenud sissetulek koosmõjus muude asjaoludega olla erandjuhul mõjuvaks põhjuseks, miks vanem ei saa ülalpidamiskohustuse täitmiseks piisavat sissetulekut teenida, ning see võib PKS § 102 lg 2 järgi anda alust mõista vanemalt välja miinimumist väiksem elatis. Samas tuleb arvestada kinnipidamisasutuses viibiva isiku sissetuleku teenimise võimalusi selles asutuses. Samuti tuleb arvestada, et vanema ülalpidamiskohustuse ulatus määratakse PKS § 105 lg 3 järgi kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, st ka mõjuval põhjusel sissetuleku kaotamine ei anna alust vähendada elatist alla seaduses sätetatud miinimummäära, kui isikul on muud vara, mille arvel ülalpidamiskohustust täita (vt ka TlnRnKo 13.12.2024, 2-21-16651, p 10.3). 18.
16. Üksnes kinnipidamisasutuses viibimine ei ole mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 tähenduses, mis annaks aluse vähendada alaealise lapse kasuks väljamõistetavat elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära (vt ka TrtRnKo 20.02.2020, 2-19-5072). Kohtupraktikas on leitud, et vanglas viibimine, vara puudumine ja võlgnevuste olemasolu ei võta kostjalt kohustust täita hageja ees ülalpidamiskohustust. Ehkki kinnipidamisasutuses viibimine ülalpidamiskohustuse täitmisest ei vabasta, tuleb ringkonnakohtu hinnangul seda asjaolu arvestada elatise suuruse puhul. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb arvestada seda, et kostja töötab vanglas võimaluste piires ja ta soovib ülalpidamiskohustust täita, kuid tavapärase sissetuleku teenimine on kinnipidamisasutuses viibimise tõttu takistatud. Kostja on kinnitanud ja pooled ei vaidle, et kostja töötab vanglas majandustöödel tunnitasuga 0,74 eurot. Pooled ei vaidle, et kostjal puudub muu vara, mille arvelt ülalpidamiskohustust täita. Üksnes mopeedi olemasolust ei saa teha järeldust, et kostja saaks vanglas viibides selle müügist saadud rahast seaduses sätestatud miinimummääras elatist maksta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eeltoodud olukorras mõistlik ega seaduse mõttega kooskõlas kohustada kostjat kinnipidamisasutuses viibimise ajal tasuma elatist, mida ta tasuda ei suuda ja mis üksnes suurendab kostja võlgnevust, muutes tema toimetuleku vanglast vabanedes küsitavaks. 18.
17. Kostja oli maakohtus valmis maksma elatist 200 eurot, millest nähtub, et sellises summas elatise tasumist peab kostja võimalikuks sõltumata oma vanglakaristusest. Seetõttu ja arvestades, et kostjal puuduvad võimalused kinnipidamisasutuses teenida seaduses sätestatud miinimummääras elatise maksmiseks sissetulekut, leiab ringkonnakohus, et kostjalt tuleb kinnipidamisasutuses viibimise perioodi osas välja mõista hageja kasuks alates 09.02.2024 kuni 11.11.2025 elatis 200 eurot kuus. Ringkonnakohtu hinnangul elatise maksmise eesmärk sellise igakuise elatise suuruse puhul antud juhul ebaproportsionaalselt kahjustada ei saa. Hageja huvid seaduses sätestatud elatise saamiseks on tagatud kostja vanglast vabanemisel ja kinnipidamisasutuses viibides on kostjal endiselt elatise maksmise kohustus.
18. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine aga pärast kinnipidamisasutusest vabanemist asjaolusid, mis annaksid alust vähendada PKS § 102 lg 2 alusel miinimumist väiksema elatise väljamõistmist. Seega tuleb alates 12.11.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 13.03.2032) mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuiselt 250,22 eurot kuus (hetkel kehtiv baassumma on 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ning 1/6 poolest lasterikka pere toetusest 37,50 eurot), mis muutub iga aasta
19. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS §

§ 21lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

20. Menetluskulud jäid maakohtus õigesti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ka apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 164 lg 1 järgi poolte endi kanda (vt ka RKTKo 6 2-24-2318 22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Allkirjastatud digitaalselt 7