) § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. 6. Maakohus tõi välja, et hagilt tasutud riigilõiv 140 eurot (65+75) on põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (
lg 9 ls 3), mistõttu tuli hagejale hüvitada maksekäsu menetluskulu 20 eurot (
). Hageja palus menetluskuluna kostjalt välja mõista õigusabikulu viie tunni eest 700 eurot. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja töö on piirdunud hagiavalduse koostamisega, hagi alus polnud keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Selle tõttu luges maakohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks õigusteenuse osutamisel kokku ühe tunni ulatuses. Maakohus pidas hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) tavapäraseks ja põhjendatuks. 7. Seega pidas maakohus hageja põhjendatud kuluks lepingulisele esindajale kokku 100 eurot (ilma käibemaksuta) ning hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku oli 260 eurot (140+20+100). Maakohus rahuldas hageja
Apellatsioonkaebus
lg 1 p 2 alusel osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata hageja kasuks hageja menetluskuluna õigusabi kulu 320 eurot ja suurendab selle võrra hüvitist. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 13. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (
Hageja vaidlustab maakohtu tagaseljaotsust üksnes osas, milles maakohus jättis hageja menetluskuludena kindlaks määramata hageja õigusabikulud nelja tunni eest 560 eurot ning välja mõistetud tunni eest 40 eurot lähtudes valest tunnitasu määrast, s.o kokku 600 eurot. Ülejäänud osas on tagaseljaotsus jõustunud (
14.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 17; 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.3; 27.05.2020, 2-17-16812, p 19.2). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. 15. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on eksinud hageja lepingulise esindaja tunnihinna määramisel ning märkinud, et hageja 4 2-23-123278 lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on märkinud hagiavalduses, et käesolevas asjas on hageja õigusabi tunnitasu suurus 140 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu diskretsiooni kujunemine pole tunnihinna määramisel jälgitav. Kolleegium ei nõustu ka maakohtu järeldusega, et hagiavalduse esitamiseks ja koostamiseks kulunud õigusabile saab käesoleval juhul pidada põhjendatud ja vajalikuks ajaks vaid ühte tundi. 16. Kuigi ringkonnakohus tühistab osaliselt tagaseljaotsuse, ei kohaldu praegusel juhul
lg 2, sest see reguleerib üksnes olukorda, kus ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus on lahendanud hagis esitatud nõuded. See ei kohaldu menetluskulude kindlaksmääramisele, mis on eraldi menetluslik otsustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks ka menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas saata asi maakohtule uueks lahendamiseks üksnes menetluskulude kindlaksmääramiseks. Seega saab ringkonnakohus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha uue otsuse, millega määrab
lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 5 2-23-123278 21.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.