← Eesti

3-22-2191/9

Obsah (5)§ 9§ 12§ 1§ 3§ 10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2025, Tallinn Haldusasja number 3-22-219

). Teenuse vajaduse väljaselgitamisel lähtub töötukassa kliendi eelnevast töökogemusest, omandatud haridusest, töö otsimise valdkonnast ja aktiivsusest, tööturu olukorrast piirkonnas ning kliendi oskustele vastavatest tööpakkumistest (

§ 9lg-d 3 ja 4).

Töötukassa võimaldab koolitust, kui kliendil ei ole olemasolevate teadmiste ja oskustega võimalik tööd leida ning vajalik on oskusi täiendada. Koolitus peab toetama kliendi tööle saamist ja olema põhjendatud eelnevate tööotsingute tulemuste ja vabade töökohtade olemasoluga, kuhu klient saab kandideerida pärast vajaliku koolituse läbimist ja kvalifikatsiooni saamist. Isik saab osaleda tööturukoolitusel, kui ta ei ole vaatamata aktiivsetele otsingutele tööd leidnud ja tööotsingute käigus on selgunud, et tööle saamise peamine takistus on konkreetsete teadmiste ja oskuste puudumine või nõutust madalam tase. Kaebaja on töötuna arvel alates 13.09.2019. Ta on osalenud karjäärinõustamisel ja kahel tööturukoolitusel (personalitöö baasoskused ja inglise keel), kuid ei ole seni tööle asunud. Kaebajal on pikk töökogemus valvurina. Tema töösoovidena on välja toodud personalitöötaja, personalispetsialist ja personalijuht. Praegu ei ole alust arvata, et joogaõpetaja koolituse läbimine aitaks kaebajal alustada ettevõtlusega või asuda tööle ametikohale, mis eeldab joogaõpetaja koolituse läbimist. Nimelt puuduvad 16.09.2022 seisuga tööturul joogaõpetaja töökuulutused ning sellise tööjõu vajadust ei too välja ka tööjõubaromeeter, mille andmetele tuginedes suunab töötukassa kliente tööturukoolitusele. Lisaks kvalifitseerub joogaõpetaja koolitus isikuarengut tagavate koolituste õppekavarühma, mistõttu toetatakse taolistel koolitustel osalemist juhul, kui kliendil on varem omandatud teaduspõhine haridus selles valdkonnas. Kaebajal puudub taoline haridus. Taotletud koolituse mitteläbimine ei ole takistus tööle asumisel, eriti kuna pikaajalise töötuna arvel oleku tõttu tuleb kaebajal vastu võtta sobiv töö

§ 12lg 4 tähenduses.

3. Z.S esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 19.09.2022 otsuse tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks. Vaidlusalune otsus saadeti kaebajale e-kirjana, milles ei ole märgitud, kelle volitusel on haldusakt antud, samuti puudub haldusakti number ja digitaalallkiri. Seega on haldusakt tühine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 1 alusel. Avaliku teabe seadusest (AvTS) tulenevalt peab vastustaja pidama dokumendiregistrit ja see eeldab registreeritavatele dokumentidele numbrite andmist. HMS-st tuleneb kohustus haldusakt allkirjastada. Otsus on kaalutlusvigadega ja ebaproportsionaalne. Kaebaja leppis töötukassa konsultandiga kokku konkreetse tegevuskava, kuidas kaebaja võiks saada joogaõpetajaks ja leida sel alal tööd. Kaebaja ei ole varem osalenud joogaõpetaja koolitusel. Vastustaja eiras asjaolu, et kaebaja loob ise endale joogaõpetaja töökoha ja on esitanud selle kohta toimiva tegevusplaani. Kaebaja vastab samadele nõuetele, nagu need 114 inimest, kes on saanud osaleda joogaõpetaja koolitusel. Vastustaja on kohelnud kaebajat põhjendamatult halvemini. Otsitud on vastustaja väide, et puuduvad joogaõpetaja töökuulutused, ja arutlus sellest, mida näitab tööjõubaromeeter. Vastustaja infosüsteemi andmetel on joogaõpetaja koolituse õppesuund isikuteenindus. Seega on ekslik väide, et joogaõpetajaks õppimine oleks üksnes kaebaja isiklikuks otstarbeks. Kaebaja on koostanud tegevuskava selle kohta, mis eesmärgil ta soovib 2

(6)3-22-2191 joogaõpetaja õpet. Ekslik on väide, et joogaõpetaja koolitus eeldab teaduspõhist haridust asjaomases valdkonnas. Vastustaja infosüsteemis on kirjas, et koolituse tase on algtase ja koolitus lõppeb õpiväljundite hindamisega. Eksitav on väide, et joogaõpetaja koolitusel osalemine eeldab eelnevat praktiseerimist. Kaebaja soovis algtasemel koolitust. Vastustaja lähtus kaebaja varasematest karjäärisoovidest, kuid lähtuma oleks pidanud kaebaja kõige hilisemast tahteavaldusest. Kui kaebaja on teinud vastustajale tahteavalduse õppida joogaõpetajaks, siis ei ole vastustajal õigust spekuleerida selle üle, millised on ühe või teise inimese võimed või kui tõenäoliselt keegi konkreetse projektiga toime tuleb, vaid ta peab andma kõigile võimaluse. Vastustaja esitas kohtule kaebaja CV, mis tuleb jätta tähelepanuta. Kogu vastustaja valduses olev teave kaebaja kohta kuulub kaebajale ja vastustaja ei ole küsinud kaebajalt luba sellist teavet kohtus kasutada. Kaebaja ei anna sellist luba. 4. Eesti Töötukassa palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja jäi vaidlustatud otsuse põhjenduste juurde ja selgitas lisaks järgmist. Vaidlusalune otsus on haldusakt, kuid see ei ole tühine. Kaebajale 19.09.2022 saadetud otsusest nähtub koostaja nimi ja see, et otsuse tegi Eesti Töötukassa (

§-d 2, 9 ja 13). Allkirja ja numbri puudumine ei ole HMS § 63 lg 2 kohaselt haldusakti tühisuse alus. Elektroonilise haldusakti suhtes kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi (HMS § 55 lg-d 2 ja 3). Seadusandja ega Eesti Töötukassa ei ole kehtestanud koolitusest keeldumise otsustele kohustuslikku vormi, sh ei ole nõuet otsust digitaalselt allkirjastada ja nummerdada. 19.09.2022 e-kirjana vormistatud otsus on õiguspärane. See on kaebajale kätte toimetatud ja kehtiv (HMS § 61 lg 1). Kaebajal puudub subjektiivne õigus saada soovitud koolitust, kui seal osalemine ei ole vältimatult vajalik tema tööle saamiseks. Vastustaja ei ole rikkunud kaalutlusõigust (vt HMS § 4 lg 2,

§ 9lg-d 2–4 ja § 13 lg 1).

Kaebaja suunamine joogakoolitusele ei ole põhjendatud, kuna pikas perspektiivis ei pruugi see tagada kaebajale töökohta, arvestades kaebaja eelnevat töökogemust (valvur) ja töösoovi (töö personalivaldkonnas). Kaebajal puudub ettevõtluskogemus. Pärast joogakoolituse läbimist tulnuks kaebajal läbida ka ettevõtluse alustamise koolitus ja taotleda töötukassalt ettevõtluse alustamise toetust (vt ka 12.08.2022 tegevuskava), mille saamine ei ole garanteeritud. Lisaks isiku soovidele peab arvestama ka seda, milliseid spetsialiste tööturul vajatakse. Tööle saamise soodustamiseks on tõenäoliselt hea ennast täiendada (sh õppida uus eriala), kuid see ei tekita isikule subjektiivset õigust nõuda konkreetse koolituse võimaldamist riigi poolt.

eesmärk on mh tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine. Seega ei ole seaduse eesmärk leida isikule kõige meeldivam töö ja arvestada üksnes isiku soovidega, vaid viia tööturu vajadustest lähtudes kokku teatud oskustega töötajad ja tööandjad (

§ 1lg 1, § 2 p 1).

Seejuures on töötul kohustus võtta vastu sobiv töö ja asuda kohe tööle (

§ 31 lg 1 p 3).

Kaebaja töösoovide muutmine toimub koostöös nõustajaga nõustamisvestluse ja tööotsingute käigus.

§ 10

lg 2 p 5 kohaselt kajastatakse tööle rakendamiseks vajalikud tööturuteenused individuaalses tööotsimiskavas (tegevuskavas). Viidatud koostöö sisuks on eelkõige töötu arvamuse ja ettepanekute ärakuulamine (

§ 10

lg 2 p 3 ning lg 4 p-d 1-2).

§ 9lg 4 alusel teeb otsuse töötule tööturuteenuse osutamise kohta töötukassa.

5. Tallinna Halduskohus jättis 05.05.2023 menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. otsusega kaebuse rahuldamata ja Vaidlustatud otsus ei ole tühine. HMS § 63 lg-s 2 ei ole nimetatud tühisuse alustena allkirja või dokumendi numbri puudumist. Otsuse lõppu on märgitud selle tegijana Eesti Töötukassa ning otsuse koostanud töötaja nimi ja ametikoht. Seega on teada haldusakti andnud haldusorgan. 3

(6)3-22-2191 Tulenevalt haldusmenetluses kehtivast vormivabaduse põhimõttest ja asjaolust, et õigusaktides ei ole sätestatud, et tööturukoolitusele suunamisest keeldumine peab olema vormistatud kirjaplangile, oli vastustaja kaalutlusotsus, millises vormis otsus teha. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et tegemist on haldusaktiga, mistõttu kohalduvad vaidlusalusele otsusele haldusakti kohta sätestatud nõuded ning kaebaja viited AvTS-le ei ole asjakohased. HMS § 55 lg 2 kohaselt antakse haldusakt kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. HMS § 55 lg 3 järgi võib kirjalikus vormis haldusakti anda elektrooniliselt. Elektroonilise haldusakti suhtes kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi. Kirjalikus haldusaktis märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed. Elektroonilisele haldusaktile ei pea lisama digitaalallkirja, kui haldusorgani juht või tema volitatud isik on turvalisel viisil tuvastatav (HMS § 55 lg 4). Siinsel juhul on kaebajale vaidlusalune otsus kätte toimetatud vastustaja töötaja ametialaselt e-posti aadressilt. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud otsus olema digitaalallkirjaga varustatud. Kuigi

§ 9

lg 4 kohaselt on töötul õigus vabalt valida tööd, ei tähenda see tema subjektiivset õigust saada ükskõik millist tööturukoolitust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2018 otsus nr 3-16-643, p 11). Tegevuskava kohaselt on kaebaja töösoovideks personalijuht, -spetsialist ja -töötaja. Samuti nähtub 15.07.2022 tegevuskavast, et kaebaja arutas juhtumikorraldajaga joogaõpetaja koolitusel osalemist, kuid juhtumikorraldaja palus kaebajal läbi mõelda, millised on nõudmised ja ootused joogaõpetajatele ja millised ettevõtlusevormid sobivad teenuse osutamiseks. 12.08.2022 tegevuskava kohaselt on kaebajal pärast joogakoolitust plaan läbida ettevõtluskoolitus ja hiljem taotleda ettevõtlustoetust. 09.09.2022 tegevuskava kohaselt rääkisid kaebaja ja juhtumikorraldaja sobiva töö mõistest; kaebaja avaldas soovi minna õppima joogaõpetajaks; juhtumikorraldaja selgitas, et kuna kaebajal puudub varasem töökogemus ja joogaõpetaja väljaõpe, ei saa töötukassa kaebajat joogakoolitusega toetada, kuna tegemist oleks pigem isiklikuks tarbeks suunatud koolitusega, mis liigub koolituse sisust tulenevalt õppekavarühma isikuareng ja neid koolitusi töötukassa ei toeta. Eeltoodust järeldub, et vastustaja on küll lisanud kaebaja soovi tegevuskavasse, kuid samas ka selgitanud, miks töötukassa ei saa kaebajat joogakoolitusega toetada. Samad põhjused on esitatud ka vaidlusaluses otsuses. Asjaolust, et teistele inimestele on võimaldatud joogaõpetaja koolitust, ei järeldu, et ka kaebajale oleks pidanud seda võimaldama. Tööturuteenuse osutamise otsustamisel lähtutakse individuaalsest tööotsimiskavast, isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida, tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast (

§ 9lg-d 2 ja 4).

Vaidlusaluses otsuses on vastustaja võtnud arvesse kaebaja individuaalset tööotsimiskava (tegevuskava), varasemat töökogemust (töötamine valvurina), soovi asuda tööle personalikonsultandi või -juhina, varasemaid töötukassa pakutud koolitusi ja tööturu olukorda. Vastustaja on arvestanud

§ 1

lg-s 1 toodud eesmärki saavutada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive ning ennetada pikaajalist töötust ja tööturult tõrjutust tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu. Selle eesmärgi saavutamisel peab töötukassa silmas pidama, et iga tööotsija leiaks just temale objektiivselt sobiva tööturuteenuse, ning mitte tingimata lähtuma tööotsija enda kindlast (kuid subjektiivsest) siseveendumusest, et mingi eriala talle sobib. Nimetatud eesmärk hõlmab ka riigi rahaliste vahendite ratsionaalse ja eesmärgipärase kasutamise tagamise (Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2018 otsus nr 3-16-643, p 12). Kui individuaalses tööotsimiskavas soovis kaebaja tööd personalivaldkonnas ning ta on varem läbinud personalitöö valdkonda kuuluva koolituse, siis ei saanud joogakoolitusel osalemise otsustamisel olla määravaks küsimus, kas koolituse läbimine eeldab eelnevat kogemust joogaga tegelemisel või mitte. 4

(6)3-22-2191 Kaebaja hinnangul ei oleks vastustaja tohtinud ilma kaebaja loata esitada kohtule kaebaja CVd. Selle väitega ei saa nõustuda. Vastustaja on esitanud kaebaja CV, tõendamaks väidet, et kaebaja varasem töökogemus ja haridus ei soodusta tema tööle rakendumist joogaõpetajana. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Vastustaja on esitanud oma väidete tõenduseks dokumentaalse tõendi (HKMS § 56 lg-d 1 ja 2). Puuduvad HKMS § 62 lg-s 3 nimetatud alused keelduda tõendi vastuvõtmisest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. Z.S palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Otsus on tühine. Halduskohus ei tee vahet elektroonilisel haldusaktil ja haldusakti kättetoimetamisel elektroonilise kanali kaudu. Allkirja ja numbrita e-kiri ei saa võrduda haldusaktiga. Töötukassa otsuse põhjendused ei ole asjakohased. Teistele inimestele võimaldati joogaõpetaja koolitust. Selle koolituse eesmärk oli laiendada kaebaja võimalust leida tööd. Kaebaja täitis kõik tingimused koolitusel osalemiseks.
  2. Eesti Töötukassa palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb varasemate seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kaebaja taotleb 13.02.2025 seisukohas, et ringkonnakohus nõuaks vastustajalt välja haldusakti, millega keeldutakse kaebajale joogaõpetaja koolituse andmisest, ning andmed, millises andmebaasis see haldusakt asub ja millal see sinna lisati. Ringkonnakohus jätab selle taotluse rahuldamata. Vastustaja selgitas kaebajale 03.10.2022 e-kirjas (dtl 11), et 19.09.2022 e-kiri on käsitatav haldusaktina ja muid dokumente ei ole kaebaja taotletud koolitusest keeldumise kohta vormistatud. Samal seisukohal oli vastustaja halduskohtule 06.12.2022 esitatud seisukohas (dtl 67 jj). Seega ei ole olemas tõendit, mille kogumist kaebaja taotleb.
  4. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4) ning selgitab vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.
  5. Pikaaegse kohtupraktika kohaselt käsitatakse haldusaktina igasugust haldusorgani otsustust, mis vastab materiaalses mõttes haldusakti tunnustele, sõltumata sellest, kas see on vormistatud haldusaktidele sätestatud nõudeid järgides (HMS §-d 55–57; vt nt Riigikohtu 19.01.2009 otsus nr 3-3-1-85-08, p 22 ja 02.12.2010 otsus nr 3-3-1-54-10, p 12). Vastustaja 19.09.2022 e-kiri, mida vastustaja ja halduskohus on õigesti käsitanud haldusaktina, on asja materjalide juures (dtl 9).
  6. HMS § 63 lg 2 p 1 järgi on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan. Halduskohus selgitas õigesti, et Eesti Töötukassa 19.09.2022 e-kirjana vormistatud otsusel ei ole sellist puudust. On ilmselge, et otsuse on teinud Eesti Töötukassa.
  7. Haldusakti allkiri on reeglina selle vormi puudutav küsimus (HMS § 55 lg 4). Allkirja puudumine tooks kaasa otsuse tühisuse eeskätt siis, kui see seonduks haldusorgani pädevuse puudumisega (nt pädeva haldusorgani asemel on otsuse andnud muu isik või organ, vt HMS § 63 lg 2 p 3). Praegu ei ole tegemist sellise olukorraga, sest Eesti Töötukassal oli pädevus teha otsus tööturuteenuse osutamise kohta (kuni 31.12.2023 kehtinud

§ 9lg 4).

19.09.2022 otsusest on näha haldusakti andnud haldusorgan, otsuse koostanud töötaja nimi ja ametikoht ning otsuse tegemise aeg. Seega HMS § 55 lg 4 teise lause alusel ei olnud 19.09.2022 otsusele 5

(6)3-22-2191 digitaalse allkirja lisamine kohustuslik. See, kas ja kuidas on kõnealune otsus töötukassa dokumendihalduse süsteemis registreeritud, ei saanud mõjutada asja otsustamist.
  1. Töötukassa 19.09.2022 otsus on sisult õiguspärane. Vastustaja lähtus asjakohastest sätetest, kohaldas neid õigesti ega teinud selliseid kaalutlusvigu, mis annaks aluse vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Halduskohtu otsuse põhjendused on selles osas piisavad ning kooskõlas sarnastes vaidlustes tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2024 otsuses nr 323-1345 ja 11.01.2018 otsuses nr 3-16-643 avaldatud seisukohtadega.
  2. Isegi kui kaebaja täitis joogaõpetaja koolituse läbimiseks vajalikud eeltingimused ja oli koostanud tegevuskava, mille järgi nägi ta end pikemas perspektiivis ettevõtjana, kes loob ise endale töökoha joogaõpetajana, ei olnud tal subjektiivset õigust nõuda, et töötukassa võimaldaks talle avalike vahendite arvel joogaõpetaja koolitust. Ringkonnakohus leidis eespool viidatud haldusasjades, et töötukassa otsustab tööturukoolituse vajaduse üle avara kaalutlusõiguse alusel ning kohus peab kontrollima, et töötukassa ei ole otsuse langetamisel lähtunud meelevaldsetest või asjakohatutest kaalutlustest ega läinud vastuollu kaalutlusõiguse teostamise eesmärkidega, s.o tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu (

§ 1lg 1).

Selle eesmärgi saavutamisel peab töötukassa silmas pidama, et iga tööotsija leiaks just talle objektiivselt sobiva tööturuteenuse, ning mitte tingimata lähtuma tööotsija subjektiivsest siseveendumusest, et mingi eriala talle sobib või on vajalik. Nimetatud eesmärk hõlmab ka riigi rahaliste vahendite ratsionaalse ja eesmärgipärase kasutamise tagamise. Töötukassa peab teenuste pakkumisel lähtuma seaduses sätestatud kriteeriumitest ning hindama töötu soovide põhjendatust ja nende realiseerumise tõenäosust. Ringkonnakohus jääb oma varasemate seisukohtade juurde.

  1. Siinsel juhul oli töötukassa seisukohal, et joogaõpetaja koolitus ei aitaks kaebajal lähiajal siseneda turule ettevõtjana või leida muul viisil tööd. Vastustaja on asjakohaselt välja toonud, et kaebajal oli varasem pikk töökogemus valvurina, ta oli väljendanud töötukassale soovi leida tööd personalivaldkonnas ning oli läbinud töötukassa toel selleks vajaliku koolituse. Samuti on vastustaja põhjendanud, et tööturul puudusid joogaõpetaja töökuulutused ning ka tööjõubaromeeter ei toonud välja sellise tööjõu vajadust. Need põhjendused on asjakohased. Kuigi kaebaja arutas töötukassa juhtumikorraldajaga võimalust läbida joogaõpetaja koolitus, selgitas juhtumikorraldaja 09.09.2022 kohtumisel, miks töötukassa ei toeta kaebaja puhul sellise koolituse läbimist (dtl 36). Samadest põhjendustest lähtus töötukassa 19.09.2022 otsuses.
  2. Nagu eespool märgitud, otsustab töötukassa avara kaalutlusõiguse alusel, kas ja milliseid tööturukoolitusi töötule pakkuda. Tulenevalt HMS §-st 4 ja

§ 9

lg-test 2–4 tuleb töötukassal seejuures arvestada konkreetse juhtumi asjaolusid, sh kliendi varasemat töökogemust, oskusi, töötuna arvel oleku aega, varasematel koolitustel osalemist jms asjaolusid, mis võivad mõjutada konkreetse inimese tööle rakendumist ja on seejuures kooskõlas töötukassa rahaliste vahendite otstarbeka kasutamisega. Kuna erinevate töötute isiklikud asjaolud on erinevad, ei ole alust väita, et kaebajat on koheldud mõjuva põhjuseta halvemini kui neid, kellel töötukassa on võimaldanud osaleda joogaõpetaja koolitusel. 17. Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.