Obsah (7)

§ 181§ 663§ 659§ 457§ 702§ 172§ 191

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 26. märts 2025 Tsiviilasja number 2-24-8230 Tsiviilasi Juri Kol

) § 191 lg 1, § 696 lg 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Juri Kolesnikov (avaldaja) esitas
2. mail 2024 Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt valetas vangla tsiviilasjas nr 2-22-2434 kohtule, et ta ei saa avaldaja telerit ümber vahetada, kuna Eestis ei ole teist sellist telerit. Vangla tegelikult müüs
3. aastal ja
4. aastal sarnaseid telereid. Kohus kohustas seega vanglat avaldajale tagastama teleri eest võetud raha. Avaldaja ei saa selle raha eest osta endale uut telerit, mille võimsus ei ületaks 30 vatti. Avaldaja maksis vanglale aasta aega elektri eest rohkem. Vangla peab enammakstud summa tagastama. MAAKOHTU LAHEND
5. Maakohus jättis
6. juuli
7. a määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on avaldaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (riigi õigusabi seadus (RÕS) § 7 lg 1 p 5). Riigi õigusabi andmine eeldab, et on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 181 lg 1 p 2). Menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud (

§ 181lg 2).

Menetlusabi ei anta, kui isiku menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui tema taotletu saab saavutada lihtsamalt, kiiremini või odavamalt (

§ 181lg 3).

Avaldaja soovib riigi õigusabi seoses tsiviilasjaga nr 2-22-

1. Avaldaja käsitleb taotlusest saadava kasuna enda majanduslikku seisu ja soovi, et vangla asendaks talle müüdud teleri. Avaldaja esitas
2. veebruaril 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse (tsiviilasi nr 2-22-2434) Eesti Vabariigi (Tartu Vangla kaudu) vastu teleri väljavahetamiseks või raha tagastamiseks. Tartu Maakohtu
3. novembri
4. a otsusega jäeti avaldaja nõue teleri väljavahetamiseks rahuldamata ning rahuldati nõue raha tagastamiseks. Maakohtu otsus jõustus
5. mail
6. Telerit puudutavas vaidluses on seega jõustunud kohtulahend. Avaldaja riigi õigusabi taotlus ei ole õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Avaldaja ei toonud välja asjaolusid, millest nähtuks avaldaja täiendava õiguskaitse vajadus või võimaliku esitatava kaebuse eeldatav sisu ja põhjendused. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7. Avaldaja palub määruskaebuses määrata talle advokaat, kelle eest avaldaja soovib ise maksta, kui kohus teeb otsuse avaldaja kahjuks. Avaldaja ei saa aru, mida ta peab hagi esitamiseks tegema. Avaldajal puudub töövõime ning tal on füüsiline ja vaimne puue. Avaldajat mõnitatakse ning kiusatakse. Avaldaja pöördus
8. a halduskohtusse. Vangla müüs avaldajale vale teleri. Kohus rahuldas kaebuse osaliselt. Vangla valetas, et Eestis ei ole enam sama telerit, mille avaldaja pidi saama. Vangla tagastas avaldajale seega raha. Avaldaja ei saanud enam uut telerit osta. Asjas nr 2-22-2434 oli samalaadne olukord. Avaldaja pakkus vanglale tsiviilasjas nr 2-22-2434 erinevaid kompromisse, kuid vangla keeldus. Vangla valetas kohtule, et Eestis ei ole telerit, mis on 24 tolli ega ületa 30 vatti. Vangla aga müüs samal ajal nimetatud telereid. Kohus pidi seega tegema otsuse, milles kohustas vanglat tagastama avaldajale raha. 2 Teler on avaldaja jaoks tähtis. Teler peab olema suure ekraaniga ja elektri hinda arvestades mitte võimsam kui 30 vatti. Vangla peab võimaldama avaldajal osta teleri, mis on vähemalt 24 tolli ja mitte võimsam kui 30 vatti ning hüvitama avaldajale elektri eest võetud raha. Avaldaja pidi elektri eest rohkem maksma, kuna vangla müüs avaldajale vale teleri. Kui vangla ei oleks avaldajat petnud, oleks avaldaja maksnud 0,63 eurot. Vangla peab avaldajale tagastama ühe aasta eest võetud elektri tasu 27 eurot 24 senti (2,23 ×12).
9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta

§ 659ja § 657 lg 1 p 2 1 alusel muutmata, täiendades määruse põhjendusi.

Määruskaebus jääb rahuldamata.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Tartu Maakohus on jõustunud otsusega lahendanud avaldaja nõude selle osa, mis puudutab Eesti riigilt (vanglalt) teleri nõudmist. Avaldaja esitas Eesti riigi vastu hagi, milles palus Eesti riigil anda avaldajale teler, mille avaldaja Tartu Vangla poest tellis, või tagastada teleri eest makstud raha (tsiviilasi nr 2-22-2434). Tartu Maakohus jättis
2. novembri
3. a otsusega avaldaja hagi teleri üleandmiseks rahuldamata, kuid rahuldas nõude teleri eest makstud raha tagastamiseks. Maakohtu otsus jõustus
4. mail
5. Maakohtu otsus on

§ 457lg 1 järgi avaldajale kohustuslik.

Avaldaja ei saa seega enam esitada Eesti riigi (vangla) vastu uut nõuet sama teleri saamiseks. Tartu Maakohtu 22. novembri 2022. a otsuse saaks

§ 702lg 1 alusel üksnes teistmise korras uuesti läbi vaadata.

Avaldaja esitas

1. oktoobril 2024 tsiviilasjas nr 2-22-2434 Riigikohtule teistmisavalduse, milles ta tugines muu hulgas samadele asjaoludele, millele ta tugineb riigi õigusabi taotluses. Riigikohus jättis
2. jaanuaril 2025 avaldaja teistmisavalduse menetlusse võtmata. Tartu Maakohtu
3. novembri
4. a otsust ei saa seega enam muuta. Avaldaja võimalused nõuda Eesti riigilt (vanglalt) taotluses märgitud telerit ja taotleda Tartu Maakohtu
5. novembri
6. a otsuse uuesti läbivaatamist on järelikult vähesed. Avaldajale ei ole RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt seega alust anda riigi õigusabi Eesti riigi vastu teleri saamisega seotud nõuete või taotluste esitamiseks.
7. Maakohus ei käsitlenud avaldaja taotluse seda osa, milles avaldaja soovis riigi õigusabi selleks, et saada Eesti riigilt (valglalt) tagasi elektri eest enamtasutud summa. Tartu Maakohus ei lahendanud tsiviilasjas nr 2-22-2434 avaldaja nõuet Eesti riigi vastu elektri eest enamtasutud summa tagastamiseks. Avaldaja väitel pidi ta elektri eest rohkem maksma, kuna vangla müüs avaldajale vale teleri, kui vangla oleks müünud õige teleri, oleks avaldaja maksnud elektri eest 0,63 eurot. Avaldaja hinnangul peab vangla avaldajale tagastama ühe aasta eest võetud elektri tasu 27 eurot 24 senti (2,23 × 12). Ringkonnakohus leiab, et kui eeldada avaldaja väidete õigsust, sai vangla poolt müügilepingu alusel avaldajale vale teleri üleandmise tõttu tekkida avaldajale kahju maksimaalselt 19 eurot 20 senti [(2,23 – 0,63) × 12]. Avaldaja väidetust võib aru saada, et kui vangla oleks talle õige teleri andnud, oleks ta pidanud elektri eest ikkagi tasuma 63 senti kuus. Avaldaja kahjuks ei saa võlaõigusseaduse § 127 lg 4 järgi olla see elektri eest makstud summa, mida avaldaja oleks pidanud maksma ka siis, kui vangla ei oleks kohustusi rikkunud. Avaldajale asjast tuleneda võiv kasu on seega ebamõistlikult väike võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Avaldajale ei ole 3 RÕS § 7 lg 1 p 12 järgi seega alust anda riigi õigusabi selleks, et avaldaja saaks nõuda Eesti riigilt (vanglalt) elektri eest enamtasutud summa tagastamist.
8. Menetluskulud jäävad

§ 172lg 2 alusel avaldaja kanda.

Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata (

§ 191lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4