KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Kohtujurist Getlin Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht 18.02.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-133358 Tsivii

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTU SELGITUSED 1. Harju Maakohtu menetluses on Luminor Bank AS hagi X vastu võlgnevuse nõudes. 2. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Kohus toimetas kostjale X´ile hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte e-posti xxx teel 17.01.2025, kuid kostja hagile õigeaegselt (s.o 31.01.2025) kuni kohtuotsuse tegemiseni nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
2. Vastavalt 16.01.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt kohustuse täitmist, mis tuleneb Nordea Bank AB Eesti filiaali (Luminor Bank AS õiguseellane) ja kostja vahel 19.03.2015 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardilepingust Nordea Gold, mille alusel andis hageja kostja käsutusse rahasumma (krediit) 1920 eurot. Seega on tegemist tarbijakrediidilepinguga. Kohus kohustas 03.02.2025 hagejat esitama detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on krediidiandja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. 2
3. Hageja poolt 16.01.2025 esitatud hagiavalduses ja 11.02.2025 hageja seisukoha andmete alusel on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja lepingu sõlmimisele eelnevalt krediitkaardi taotluse, mille kohaselt töötas kostja Eesti Riiklikus Nukuteatris raamatupidajana ning kostja sissetulek oli töötasu ülekandena teises pangast, mida kinnitas kostja pangakonto väljavõte. Kostja oli pikaaegne Nordea klient, kellel oli varasemalt Nordea krediitkaart, mis uue lepingu sõlmimisega suleti. Kostjal oli varasemalt kasutusel MC Gold krediitkaart. Kostjale esitati MC Gold kaardi kasutatud krediidilimiidi kohta arve (koondarve) iga kuu viimasel panga tööpäeval. Arve tuli tasuda järgmise kuu 20 kuupäevaks. Summa debiteeriti automaatselt kostja arvelduskontolt. Hageja on seisukohal, kuivõrd krediitkaardileping sõlmiti 19.03.2015, seega VÕS § 4034 regulatsioon jõustus 21.03.2016 (RT I, 11.03.2016, 1). Kohtupraktika kohaselt ei saa VÕS § 4034 lõiget 7 enne 21.03.2016 sõlmitud krediidilepingute suhtes tagasiulatuvalt kohaldada. Enne 21.03.2016 ei toonud laenusaaja krediidivõimelisuse kontrollimata jätmine kaasa lepingu (osalist) tühisust, vaid krediidisaajal oli selles olukorras õigus laenuleping tühistada või nõuda krediidivõimelisuse hindamise kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Seega ei ole hageja kostja krediidivõimelisust kontrollimata jätnud ning kostja ei ole ka laenulepingut tühistanud ega nõudnud kahju hüvitamist. Niisiis ei kohaldu käesoleval juhul VÕS § 403 4 lg 7, mistõttu hageja alternatiivnõuet esitanud ei ole. Seega kohus leiab, et antud juhul ei ole rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
4. Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv summas 350 eurot.
5. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 350 eurot. 8. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 9.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 3