Obsah (7)

§ 90§ 7§ 98§ 105§ 87§ 3§ 100

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi 3-23-2940 2. mai 2024 Kadri Palm X-i kaebus Tapa Vallavalitsuse 28. novembri 2023

) § 90 lg 1 p 2 (resolutsiooni p 2). Kaebajale makstakse teenistusest vabastamise lõpparvena 7252,87 eurot, mis sisaldab järgnevat: novembrikuu 2023 palka summas 2600 eurot; koondamishüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses summas 2113,13 eurot; hüvitist kasutamata jäänud 10,03 puhkusepäeva eest summas 865,12 eurot; palka 14 etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest summas 1676,62 eurot (resolutsiooni p 4, alapunktid 1 – 4).

1. Kaebaja esitas
2. detsembril 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tapa Vallavalitsuse
3. novembri
4. a käskkirja nr 13-1/23/78 õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning hüvitise väljamaksmiseks 12 kuu keskmise palga, s.o 34 630,20 euro (12×2885,85) ulatuses (dtl 2-10).
5. Tallinna Halduskohus andis
6. detsembri
7. a määrusega haldusasja kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule (dtl 81). Haldusasja toimik saabus Tartu Halduskohtusse
8. jaanuaril
10. Tapa Vallavalitsus tunnistas
11. detsembri
12. a käskkirjaga nr 13-1/23-93 osaliselt kehtetuks käskkirja nr 13-1/23/78 (dtl 126). Käskkirjas täpsustati, et läbi viidud kontrolli tulemusel selgus, et teenistujale on makstud vabastamisel vähem koondamishüvitist, palka etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäevade eest ja hüvitist kasutamata jäänud puhkusepäevade eest. Kaebajale maksti täiendavalt juurde 2 3-23-2940 koondamishüvitist summas 772,63 eurot; hüvitist kasutamata jäänud puhkusepäevade eest summas 98,20 eurot; palka etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäevade eest summas 190,09 eurot.
13. Tartu Halduskohus võttis
14. jaanuari
15. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tapa valla ja kohustas vastustajat esitama kirjalik vastus kaebusele (dtl 90-91).
16. Vastustaja esitas
17. veebruaril 2024 vastuse kaebusele ning
18. veebruaril 2024 täiendavad tõendid (dtl 103-106, 140-143).
19. Kaebaja esitas
20. märtsil 2024 täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega (dtl 120-138). Samuti esitas kaebaja
21. märtsil 2024 kohtule Tapa Vallavalitsuse
22. detsembri
23. a käskkirja nr 13-1/23/
25. Tartu Halduskohus uuendas
26. aprilli
27. a määrusega asja arutamise (dtl 145147). Kohus täpsustas vaidluse eset ning otsustas menetleda praeguses asjas mh nõuet Tapa Vallavalitsuse
28. detsembri
29. a käskkirja nr 13-1/23/93 õigusvastaseks tunnistamiseks. Kohus selgitas, et menetlusosalistel on õigus kohtule esitada täiendavaid menetlusdokumente (sh menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid) hiljemalt
30. aprillil
31. Täiendavatele menetlusdokumentidele võis vastuväiteid esitada hiljemalt
32. aprillil
34. Tapa vald esitas
35. aprillil 2024 seisukoha kaebaja täiendavale seisukohale ja menetluskulude nimekirjale (dtl 149-150). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
36. Kaebaja taotleb Tapa Vallavalitsuse
37. novembri
38. a käskkirja nr 13-1/23/78 ja
39. detsembri
40. a käskkirja nr 13-1/23/93 õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitise väljamõistmist 12 kuu keskmise palga ulatuses, põhjendades oma kaebust järgmiselt. 14.1.

§ 90

lg 1 p 2 alusel saab isiku teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus. Nende ametikohtade kindlaksmääramine, mis kuuluvad koondamisele, on ametiasutuse pädevuses. Tegemist on haldusorgani kaalutlusega ning vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 4 tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõigus eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Teenistusest vabastamise haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud ning põhjenduses peavad olema näidatud ka kaalutlused, millest haldusorgan on koondamisel lähtunud (HMS § 56). 14.2. Tapa Vallavalitsus on kaebaja koondamise õigusliku alusena viidanud struktuuri muudatustele, kuid koondamise aluseks pole mitte pelgalt struktuurimuudatus, vaid

§ 90

lg 1 p 2 näeb ette, et ametiasutus võib ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus. Seega, kui ametiasutuse koosseisus kaotatakse ametniku ametikoht, peab see alati olema põhjendatud. Ametikoha kaotamine subjektiivsetest eesmärkidest tulenevalt ei ole lubatud. 3 3-23-2940 14.

1. Käesoleval juhul ei ole aga vastustaja välja toonud ühtegi asjaolu, millest nähtuks, miks kaebaja ametikoht (s.o abivallavanem haridus- ja sotsiaalosakonna juhatajana) on ära kaotatud. Nii koondamisteates, Tapa Vallavolikogu
2. novembri
3. a otsuses nr 102,
4. novembri
5. a volikogu erakorralise istungi protokollis kui ka käskkirjas puuduvad igasugused selgitused ja põhjendused, miks käesoleval juhul vastavad struktuurimuudatused olid vajalikud ja põhjendatud, s.o miks haridus- ja sotsiaalosakonna struktuurist kaotati ära abivallavanem (haridus- ja sotsiaalosakonna juhatajana). Pelgalt struktuuri ümbertegemine pole piisav, et õigustada

§ 90lg 1 p 2 alusel isiku (kaebaja) teenistusest vabastamist koondamise tõttu.

Olukorras, kus need põhjendused puuduvad, on tegemist kaalumisveaga, mis toob kaasa käskkirja õigusvastaseks tunnistamise, kuna haldusakti pole põhjendatud. Vastustaja oleks pidanud ära näitama, mis ja miks ümberkorraldused tingis ning need põhjendused oleks pidanud kaebajat vähemalt veenma selles, et konkreetne töökorralduse muutmine ei olnud tingitud ainult põhiliselt soovist vabaneda temast. „Põhjendatud juhuga“

§ 90

lg 1 p 2 tähenduses saab tegemist olla siis, kui asutuse juht on teinud vähemalt loogiliselt põhjendatava ja ilmselgelt mitte meelevaldse otsuse korraldada teenistus ümber. Hetkel need põhjendused puuduvad ja seni kuni need põhjendused puuduvad, on tegemist põhjendamata haldusaktiga. 14.4. Veelgi enam, tegelikkuses jäi haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ametikoht kui selline alles ja osakonna juhatajaks määrati palgaline vallavalitsuse liige. Seega sisuliselt ametikohta kui sellist ei kaotatud. Ametikoha sisu ei sõltu mitte tema nimetusest – abivallavanem vs. haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja – vaid ülesannetest. Kui kaebaja abivallavanemana täitis haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ülesandeid ja vastav roll ja vajadus jäi alles (sest haridus- ja sotsiaalosakonna juhatajaks määrati palgaline vallavalitsuse liige) on ilmne, et tegemist pole sisuliselt ametikoha kaotamisega. Seega ei esinenud

§ 90lg 1 p-s 2 toodud alust kaebaja koondamiseks.

14.5. Kui ametiasutus kaotab ühe ametikoha, kuid loob sealjuures olulises osas sarnaste ülesannetega (uue) ametikoha, ei saa seda lugeda põhjendatuks.

§ 90

lg 3 kohaselt ei ole koondamine lubatud, kui ametikoha ülesanded antakse üle teisele struktuuriüksusele samas ametiasutuses või teisele ametiasutusele. Koondamisele piirangu seadmise eesmärgiks on vältida ametnike teenistusest vabastamist ja hüvitiste maksmist olukorras, kus ametikoha ülesanded ei muutu ja need antakse üle teisele ametiasutusele ning ülesanded saanud ametiasutuse koosseisus luuakse vastavad ametikohad. Riigikohus on selgitanud, et

§ 90

lg 3 keelu kohaldamisel tuleb võrrelda vaidlusaluseid ametikohti, tuvastamaks, kas konkreetse ametikoha ülesanded antakse üle või mitte. Üleandmist tuleb jaatada, kui ametikohtade teenistussuhte tingimused ja ülesanded olulises osas kattuvad. Tuvastamaks, kas juhi ametikoha ülesanded antakse üle, tuleb võrrelda mh teenistusastmeid, juhitavate struktuuriüksuste ülesannete sisu ja mahtu, alluvate hulka, juhi volitusi inimeste ja ressursside juhtimisel jms (RKHKo 3-3-1-49-16, p 14). 14.

1. Kaebaja ametikoha nimetuseks oli küll abivallavanem, kuid sisuliselt täitis kaebaja haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ülesandeid. See, et sisult on tegemist sama ametikohaga, nähtub ka
2. aasta Tapa Vallavalitsuse struktuurist ja teenistuskohtade koosseisust, kus haridus- ja sotsiaalosakonna struktuuriüksuses on teenistuskohana abivallavanem (osakonnajuhataja). Uues, s.o
3. novembri
4. a otsusega kinnitatud Tapa Vallavalitsuse struktuuris haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja justkui puudub, samas vajadus ja ametikoht faktiliselt eksisteerib, sest et alates
5. detsembrist 2023 on haridus- ja sotsiaalosakonna juhatajaks määratud Ene Augasmägi. Sellest järeldub, et tegelikkuses jäi haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ametikoht (sh ülesanded) alles ning alust kaebaja koondamiseks ei esinenud. Haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ülesanded (mida varem täitis kaebaja abivallavanemana) on üle antud palgalisele vallavalitsuse 4 3-23-2940 liikmele. Sh on see isik pelgalt selleks eesmärgiks – s.o haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ülesannete täitmiseks – ametisse nimetatud. Arvestades seda, et tegemist on veel palgalise töötajaga (st igakuiselt makstakse töötasu suuruses 2600 eurot) ei saa olla tegemist ka mingi ressursi või kulude kokkuhoiuga. 14.
6. Formaalselt küll kaotati abivallavanema ametikoht, kuid sisuliselt täitis abivallavanem haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ülesandeid. Formaalselt on nüüd sama ametikoht antud palgalise vallavalitsuse liikme pädevusse, kuid sisuliselt on siiski tegemist ametikohaga

§ 7lg-te 2 ja 3 tähenduses.

Seega on kaebaja teenistusest vabastamine ka vastuolus

§ 90lg-ga 3 ning seetõttu lubamatu.

14.8.

§ 90

lg 4 järgi ei ole koondamine lubatud, kui ametikoha ülesandeid muudetakse nii, et ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused sobivad ametkoha muudetud ülesannete täitmiseks või kui ametniku vahetu või kõrgemalseisev juht peab võimalikuks teda mõistliku aja jooksul ametiasutuse kulu ametialasel koolitusel ette valmistada neid täitma ning ametnik on nõus muudetud ülesandeid täitma. Arvestades, et (

1. i)tegelikkuses jäi hariduse- ja sotsiaalosakond alles ning muutus pelgalt natuke üksnes selle tegevusvaldkondade maht (sh maht vähenes, mitte ei suurenenud!) ning (
2. ii)abivallavanem täitiski valla haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ülesandeid ning (iii) haridus- ja sotsiaalosakonna juhatajaks määrati palgalise vallavalitsuse liikmena uus isik, on ilmne, et üksnes tegevusvaldkondade vähenemine ei tee kaebajat sobimatuks muudetud ülesannete täitmiseks. Seega oleks pidanud kaebajale pakkuma haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ametikohta, st kaebaja oleks pidanud viidama

§ 98

lg 1 p 1 alusel üle abivallavanema ametikohalt haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ametikohale. Vastustaja seda ei teinud, seega on kaebaja teenistusest vabastamine lubamatu ka

§ 90lg 4 alusel.

14.9. Olgugi, et kaebajal on õigus

§ 105

lg 4 järgi nõuda ka enda vabastamise kohta antud haldusakti tühistamist, enda teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest puudutud aja eest, ei pea kaebaja seda käesoleval juhul otstarbekaks. Seda eelkõige põhjusel, et kaebaja usaldus vastustaja suhtes on kadunud ning kaebaja ja Tapa Vallavalitsuse edasine sujuv koostöö jäädavalt kahjustatud. Seega taotleb kaebaja, et muudetakse tema teenistusest vabastamise alust ning loetakse, et ta on teenistusest vabastatud

§ 87lg 1 alusel omal soovil.

14.10.

§ 105

lg 2 kohaselt on täiendavalt kaebajal (kui isikul, kes kasvatab alla 7-aastast last) õigus nõuda hüvitist oma 12 kuu keskmise palga ulatuses. Kaebaja keskmine palk oli vastaval perioodil 2885,85 eurot kuus, mis tähendab, et kaebajal on õigus nõuda hüvitist 12×2885,85 = 34 630,20 euro ulatuses. Kaebaja palub selle nõude ka rahuldada. 14.

1. Kaebaja hinnangul on tema teenistusest vabastamisel poliitiline maik juures, mis pole õiguspärane. Pärast kaebaja teenistusest vabastamist on rahvaalgatuse korral pöördutud ka Tapa Vallavalitsuse ja Vallavolikogu poole, et avaldada pahameelt Tapa valla poliitilise käitumise ja vanade mustrite kordumise osas ning avaldada toetust kaebaja jätkamiseks abivallavanemana. Vastustaja vastus sellele polnud mitte sisuline, vaid formaalne. Mistahes sisulised etteheited vallal kaebaja tööle on puudunud, mida on avalikult kinnitanud ka vallavanem Riho Tell. Tapa vallavanema seisukoha järgi on uue koalitsiooni õigus juhtida valda, nagu ta õigeks peab. Ka uus volikogu esimees M. Butšenkov on Tapa Valla ajalehes „Sõnumed“ muudatusi kommunikeerinud pelgalt poliitilise vajadusega. Samas ei anna poliitiline võimuvahetus õigust ametiasutuse struktuuri muutmiseks ja teenistujate/ametnike ametisse määramiseks. 14.
2. Haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ametikoht on sisult alles ja seda on määratud nüüd n-ö täitma vallavalitsuse liige. Olgugi, et vallavalitsuse liikmele ei kohaldata avaliku teenistuse seadust (

§ 3

lg 3 p 2), on haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja teenistuskoha näol tegemist ametikohaga, millel teostatakse avalikku võimu (

7 lg 2, lg 3 p 1). Haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja teenistuskoht ei ole võrdsustatav 5 3-23-2940 vallavalitsuse liikmeks olekuga, kellele avaliku teenistuse seadus ei kohaldu. Näilise lahenduse tekitamine olukorras, kus tegelikkuses on haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja teenistuskoha näol tegemist ametikohaga

tähenduses, ei ole lubatud ning on vastuolus

-i ja HMS-s sätestatud halduse üldpõhimõtetega.

1. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastuses kaebusele esitas vastustaja järgmised väited: 15.
2. Vaidlustatud käskkiri nr 13-1/23/78 on õiguspärane. Käskkiri on antud Tapa Vallavolikogu
3. novembri
4. a otsuse nr 102 „Tapa Vallavalitsuse struktuur ja teenistuskohtade koosseis“ alusel. Nimetatud otsusega muudeti Tapa Vallavalitsuse ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu. Struktuurimuudatus seisnes senise nelja osakonna (finantsosakond, haldusosakond, haridus- ja sotsiaalosakond ja kantselei) asemel kuue osakonna moodustamises: arenguosakond, finantsosakond, haldusosakond, haridus- ja sotsiaalosakond, kultuuriosakond ja kantselei. Otsuse eelnõu seletuskirjas selgitati, et vallavanema otsealluvusse jääb avalike suhete spetsialist, koosseisust arvatakse välja seni täitmata sisekontrolöri ja järelevalvespetsialisti ametikohad. Struktuuri ümberkorraldamise tõttu jääb koosseisust välja haridus- ja sotsiaalosakonda juhtinud abivallavanema ametikoht. Siiani haridus- ja sotsiaalosakonna alluvuses olnud kultuuri ja spordi valdkond ning noorsootöö ja huviharidus jäävad uue, moodustatava kultuuriosakonna haldusalasse. Koosseisust jäävad välja järgmised teenistuskohad: ettevõtlusspetsialist, IT-spetsialist (0,5 ametikohta), raamatupidaja, lastekaitsespetsialist, sotsiaalhoolekandespetsialist. Uute ametikohtadena luuakse arendusspetsialisti ja laste ja perede heaolu spetsialisti teenistuskohad. Teenistuskohtade jaotus ja alluvus on esitatud otsuse eelnõu seletuskirjale lisatud skeemil. 15.
5. Volikogu muutis vallavalitsuse juhtimist selliselt, et nimetas ametisse vallavalitsuse palgalised liikmed, kes juhivad valdkondi vastavalt neile vallavanema poolt määratud haldusalale. Sellest tulenevalt arvati vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna struktuuriüksusest välja abivallavanema (osakonna juhataja) ametikoht. Kuna kaebaja ametikoht koosseisust kaotati, siis esitati kaebajale
6. novembril 2023 koondamisteade. Koondamisteates pakuti kaebajale vaba kultuuri- ja noorsootööspetsialisti teenistuskohta, millest kaebaja keeldus. Seetõttu kaebaja vabastati teenistusest koondamise tõttu

§ 90lg 1 p 2 alusel.

Kaebuses esitatud väide, et töökorralduse muutmine oli tingitud ainult põhiliselt soovist vabaneda kaebajast, on kaebaja meelevaldne järeldus ja ei vasta tõele. Tegemist oli suurema ümberkorraldusega vallavalitsuse juhtimises, mis ei tulenenud konkreetseid teenistuskohti täitvates isikutest. 15.

1. Käskkirjas on antud piisavad selgitused ja põhjendused, miks kaebaja koondatakse. Põhjendused ja selgitused on antud ka juba käskkirjale eelnenud koondamisteates. Käskkirja andmise alus on volikogu otsus, mis on jõustunud ja mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Vallavalitsusel, sh vallavanemal ei ole õigust volikogu otsust muuta või täitmata jätta. Volikogul on õigusaktidest lähtuvalt õigus otsustada, kuidas toimub vallavalitsuse juhtimine. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 49 lg 4 kohaselt koosneb vallavalitsus vallavanemast ja vallavalitsuse liikmetest. KOKS § 49 lg 4 2 kohaselt võib valitsuse liikme ametikoht olla volikogu otsusel palgaline. KOKS § 49 lg 4 1 kohaselt koordineerivad valitsuse liikmed vallavanema üleantud volituse piires vallavalitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidavad muid vallavanema antud ülesandeid. Tapa vallavanema
2. novembri
3. a käskkirjaga nr 14-2/23/10 on palgaliste valitsusliikmete tööjaotus korraldatud haridus- ja sotsiaalosakonna osas selliselt, et osakonna juhataja ülesandeid täidab vallavalitsuse palgaline liige E. Augasmägi. Vastutusalas on töö korraldamine 6 3-23-2940 järgmistes valdkondades: haridus, lastekaitse, sotsiaalhoolekanne, mitte-eestlaste integratsioon, terviseedendus, tervishoid ja koolitransport; vallavalitsuse hallatavad asutused Jäneda Kool, Lehtse Kool, Tamsalu Gümnaasium, Tapa Gümnaasium, lasteaiad Krõll, Pisipõnn ja Vikerkaar ning Tapa Hooldekodu. 15.
4. Kaebuses esitatud väide, et kaebaja koondamine ei olnud lubatud, kuna ülesanded anti üle teisele struktuuriüksusele samas ametiasutuses, ei vasta tõele. Haridus- ja sotsiaalvaldkonna juhtimise üleandmine palgalise valitsuse liikme juhtimisele ei tähenda nimetatud ülesannete üleandmist teisele struktuuriüksusele. Tegemist ei ole ametikohaga

§ 7

lg 2 ja 3 tähenduses, sest valitsuse liige ei ole ametnik avaliku teenistuse seaduse mõttes. Arusaamatuks jääb kaebaja väide, et „sh on see isik (palgaline valitsuse liige E. Augasmägi) pelgalt selleks eesmärgiks – s.o haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ülesannete täitmiseks – ametisse nimetatud.“. Valitsuse liikmete ülesanded tulenevad KOKS § 49 lg-st 41 ja vallavanema käskkirjast, samuti Tapa valla põhimääruse neljandast peatükist. 15.5. Kaebaja väidab, et talle tulnuks pakkuda haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ametikohta, st kaebaja oleks tulnud üle viia

§ 98

lg 1 p 1 alusel abivallavanema ametikohalt üle haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ametikohale. Kui vallavalitsuse teenistujate koosseisu oleks vastav ametikoht (haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja) olnud olemas ka peale struktuurimuudatust, siis ei oleks kaebaja teenistusest vabastamiseks olnud alust. Volikogu

1. novembri
2. a otsusega nr 102 kinnitatud teenistuskohtade koosseisus ei ole alates
3. detsembrist 2023 haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ametikohta, millest tulenevalt ei olnud kaebaja üleviimine võimalik. Kaebaja oleks olnud võimalik üle viia sel ajal vabale kultuuri- ja noorsootööspetsialisti teenistuskohale. Seda teenistuskohta kaebajale ka pakuti, kuid kaebaja keeldus selle vastuvõtmisest. Kui kaebaja on seisukohal, et talle tulnuks pakkuda haridus- ja sotsiaalvaldkonda juhtiva palgalise valitsuse liikme kohta, siis ei ole see võimalik. Vastavalt KOKS § 22 lg 1 p-le 17 kuulub valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine volikogu ainupädevusse ning vastava ettepaneku esitab volikogule vallavanem (valla põhimääruse § 36 lg 2 p 1 ja § 42 lg 3). 15.
4. Kaebaja teenistusest vabastamise järel korraldatud rahvaalgatus ei ole asjassepuutuv, sest ametniku teenistusest vabastamine ei ole kohaliku elu küsimus KOKS § 32 mõistes. Asjassepuutuvad ei ole samuti ajalehtedes ilmunud artiklid. 15.7.

§ 100

lg 1 loetleb isikud, keda ei tohi teenistusest vabastada

§ 90, 92 või 93 alusel, kuid ühtegi loetletud asjaolu kaebaja puhul ei esinenud.

Keelatud on vabastada ametnikku, kes kasvatab alla 3-aastast last. Kaebaja on kinnitanud, et tema noorim laps on 5-aastane. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Kohus märgib esmalt, et jätab
2. aprillil
3. a esitatud Tapa valla seisukohad tähelepanuta, kuna need on esitatud hilinenult. Kohus andis
4. aprilli
5. a määrusega menetlusosalistele õiguse esitada täiendavaid menetlusdokumente hiljemalt
6. aprillil 2024 ning vastuväiteid täiendavatele menetlusdokumentidele hiljemalt
7. aprillil
8. Täiendavate menetlusdokumentidena, millele sai vastuväiteid esitada, on mõeldud vastaspoole poolt esitatud dokumente, mille esitamise õiguse nägi kohus ette
9. aprilli
10. a määruse resolutsiooni p-s
11. Praegusel juhul kaebaja täiendavaid menetlusdokumente ei esitanud ning seega ei saa vastustaja kasutada määruse resolutsiooni p-s 7 antud õigust vastuväidete esitamiseks. Kohus selgitas
12. aprilli
13. a määruse p-s 9, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast kohtu määratud tähtaja möödumist, menetleb kohus 7 3-23-2940 seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (HKMS § 51 lg 4). Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ta esitas dokumendid hilinenult. Vastustaja ekslik arusaam, et kaebaja
14. märtsi
15. a menetlusdokumentidele võis esitada vastuväiteid
16. aprillini
17. a, on vastuolus kohtu
18. aprilli
19. a määrusega. Vastustaja
20. aprilli
21. a dokumendi menetlemine põhjustaks kohtu hinnangul menetluse viibimist.
22. Vaidlustatud
23. novembri
24. a käskkirjaga nr 13-1/23/78 vabastati kaebaja Tapa Vallavalitsuse teenistusest abivallavanema (haridus- ja sotsiaalosakond) ametikohalt

§ 90lg 1 p 2 alusel koondamise tõttu.

Kohus selgitas

1. aprilli
2. a määruses, et asja lahendamisel on vajalik vaadelda Tapa Vallavalitsuse
3. novembri
4. a käskkirja nr 131/23/78 ja
5. detsembri
6. a käskkirja nr 13-1/23/93 ühtse haldusaktina. Tapa Vallavalitsuse
7. detsembri
8. a käskkirjaga nr 13-1/23/93 täpsustati vaidlusalust
9. novembri
10. a käskkirja nr 13-1/23/78 ja otsustati kaebajale maksta täiendavalt juurde koondamishüvitist summas 772,63 eurot, hüvitist kasutamata jäänud puhkusepäevade eest summas 98,20 eurot ning palka etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäevade eest summas 190,09 eurot.
11. Vaidlus käib eeskätt kaebaja teenistusest vabastamise õiguspärasuse üle. Teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja vastustajalt hüvitise väljamõistmiseks on alust üksnes siis, kui vaidlustatud käskkiri, millega kaebaja teenistusest vabastati, on õigusvastane.
12. Vastustaja on seisukohal, et koondamise käskkirja andmise alus on volikogu otsus, mis on jõustunud ja mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Kohus märgib, et praegusel juhul ei olnud kaebajal kohustust vaidlustada Tapa Vallavolikogu
13. novembri
14. a otsust nr 102, millega kinnitati Tapa Vallavalitsuse kui ametiasutuse struktuur ja teenistujate koosseis. Sellise otsuse adressaatideks ei ole konkreetseid ametikohti täitvad üksikisikud. Sellega ei reguleerita ametnike teenistussuhte eeldusi ega otsustata teenistussuhte lõpetamist. Kohtupraktika kohaselt on sellised otsused halduse siseaktid (nt Tallinna Ringkonnakohtu
15. oktoobri
16. a määrus asjas nr 3-22-301). Kui see on isiku õiguste kaitseks vajalik, on põhimõtteliselt võimalik halduskohtus vaidlustada ka halduse siseakti (nt Riigikohtu
17. novembri
18. a määrus nr 3-21-2071, p 9). Praegusel juhul ei olnud siseakti eraldiseisev vaidlustamine aga vajalik, kuna otsuse nr 102 tühisuse tuvastamine ei anna kaebajale õiguslikku kasu või eelist (vrdl

§ 105lg 1).

Kaebaja õiguste kaitseks piisab tema teenistusest vabastamise käskkirja vaidlustamisest. Ka koondamise käskkirja vaidluses saab kaebaja esitada argumendid selle kohta, miks ta peab koondamist ja struktuurimuudatusi õigusvastaseks ning kohus saab hinnata, kas esinesid alused koondamiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 2014. a määrus nr 3-13-1617, p-d 11–12; Tartu Ringkonnakohtu 19. novembri 2013. a määrus nr 3-12-1503, p-d 6–7). 20.

§ 90

lg 1 p 2 alusel võib ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui põhjendatud juhul kaotatakse ametikoht ametiasutuse koosseisust. Tartu Ringkonnakohus on

1. juuni
2. a otsuses asjas nr 3-21-1390 p-s 15 selgitanud, et ametikoha kaotamine subjektiivsetest eesmärkidest, nt konkreetsest ametnikust vabanemise eesmärgist tulenevalt ei ole lubatud. Ametikoha kaotamise eesmärgiks saavad olla üksnes objektiivsed kriteeriumid. Nii on ametikoha kaotamine põhjendatud piiratud ressursside tingimustes või teenistuse efektiivsemaks muutmise eesmärgil. Ametikoha kaotamine on objektiivselt põhjendatud ka siis, kui ametiasutusel kaob funktsioon, mida sellel ametikohal olnud ametnik täitis või on ametniku ülesannete maht vähenenud niivõrd, et ülesandeid on võimalik anda teistele ametnikele. Kui ametiasutus kaotab ühe ametikoha, kuid loob sealjuures olulises osas sarnaste 8 3-23-2940 ülesannetega ametikoha, ei saa seda lugeda põhjendatuks. Seetõttu tuleb hinnata, kas asjas kogutud tõendid kinnitavad ametikoha kaotamist objektiivsetel või pigem subjektiivsetel põhjustel.
3. Kaebaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole vastustaja välja toonud ühtegi asjaolu, millest nähtuks, miks kaebaja ametikoht on ära kaotatud. Kaebaja hinnangul puuduvad nii koondamisteates, Tapa Vallavolikogu otsuses nr 102,
4. novembri
5. a volikogu erakorralise istungi protokollis kui ka teenistusest vabastamise käskkirjas igasugused selgitused ja põhjendused, miks struktuurimuudatused olid vajalikud. Kaebaja leiab, et tegelikkuses jäi haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ametikoht kui selline alles ja osakonna juhatajaks määrati palgaline vallavalitsuse liige. Kaebaja ametikoha nimetuseks oli küll abivallavanem, kuid sisuliselt täitis kaebaja haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ülesandeid. See, et sisult on tegemist sama ametikohaga, nähtub ka
6. a Tapa Vallavalitsuse struktuurist ja teenistuskohtade koosseisust, kus haridus- ja sotsiaalosakonna struktuuriüksuses on teenistuskohana abivallavanem (osakonnajuhataja).
7. Asja materjalidest nähtub, et volikogu otsuse eelnõu “Tapa valla ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseis“ seletuskirja (dtl 109-110) kohaselt jääb struktuuri ümberkorraldamisega koosseisust välja senine haridus- ja sotsiaalosakonda juhtinud abivallavanema ametikoht. Siiani osakonna alluvuses olnud kultuuri ja spordi valdkond ning noorsootöö ja huviharidus jääb uue osakonna haldusalasse.
8. Tapa Vallavolikogu
9. novembri
10. a erakorralise istungi protokollist nr 31 nähtub, et päevakorrapunktis 7 arutati Tapa vallavolikogu otsuse „Tapa Vallavalitsuse struktuur ja teenistuskohtade koosseis“ eelnõu üle (dtl 31-36). Eelnõud tutvustas vallavanem Riho Tell. Muudatused struktuuris on järgmised: infotehnoloogiaspetsialist oli 1,5 kohta, eelnõu kohaselt jääb 1,0 kohta; koosseisus oli ettevõtlusspetsialist, eelnõus on nimetus muudetud arendusspetsialistiks, kuna spetsialisti põhiülesandeks saab olema arendusprojektide algatamine ja neile rahastuse taotlemine; finantsosakonnas on plaan tööülesanded raamatupidajate vahel ümber jagada nii, et üks raamatupidaja koht jääb vähemaks; haridus- ja sotsiaalosakonnas kaob ära üks sotsiaalhoolekandespetsialisti ametikoht; seni oli kolm lastekaitsespetsialisti, ühel neist muutub ametinimetus laste ja perede heaolu spetsialistiks. Kokku on teenistuskohti struktuuris
11. Eelnõu kohaselt moodustatakse struktuuris senise nelja osakonna asemel kuus: arenguosakond, finantsosakond, haldusosakond, haridus- ja sotsiaalosakond, kultuuriosakond ja kantselei. Häälteenamusega (11 poolthäält, 6 vastuhäält, 1 erapooletu) otsustati võtta vastu eelnõu vallavolikogu otsusena nr 102 „Tapa Vallavalitsuse struktuur ja teenistuskohtade koosseis“. Kuigi protokolli põhjendused on napid, ei nähtu kohtu hinnangul protokollist, et kaebajast püüti vabaneda ning ametikoha kaotamisel olid subjektiivsed põhjused.
12. Otsuse nr 102 eelnõu seletuskirja (dtl 109-111) kohaselt on Tapa Vallavalitsuse struktuur ja teenistuskohtade koosseis kinnitatud Tapa Vallavolikogu
13. jaanuari 2022 otsusega nr 23 “Tapa Vallavalitsuse struktuur ja teenistuskohtade koosseisu kinnitamine“. Struktuuris oli Tapa valla ametiasutuses kokku 48 teenistuskohta, millest ametikohti 24,5 ja töökohti 23,
14. Eelnõu kohaselt on struktuuris alates
15. novembrist 2023 kokku 38 teenistuskohta, 20 ametnikku ja 18 töölepingu alusel teenistujat. Koondati järgmised teenistuskohad: 1 avahooldaja, 1 kantselei sekretär, 1 autojuht, 1 kunstnik-kujundaja. Muudatused tehti vallavalitsuse
16. aprilli
17. a korraldusega nr 224 ja
18. augusti
19. a korraldusega nr
21. juuni
22. a korraldusega nr 342 muudeti noorsootööspetsialisti töökoht kultuuri- ja noorsootööspetsialisti töökohaks. Lisaks selgitati, et lõppenud on haridus- ja 9 3-23-2940 sotsiaalosakonnas projekti „Lääne-Virumaa NEET noorte toetamine ja suunamine aktiivsesse kogukonnaellu“ alusel juhtumikorraldaja tähtajaline töökoht. Täitmata on olnud sisekontrolöri ametikoht ja alates maist 2023 järelevalvespetsialisti ametikoht. Seletuskirjas selgitati, et kehtiva teenistujate koosseisuga võrreldes jäävad koosseisust välja seni täitmata sisekontrolöri ja järelevalvespetsialisti ametikohad. Struktuuri ümberkorraldamisega jääb koosseisust välja senine haridus- ja sotsiaalosakonda juhtinud abivallavanema ametikoht. Siiani osakonna alluvuses olnud kultuuri ja spordi valdkond ning noorsootöö ja huviharidus, jääb uue osakonna haldusalasse. Koosseisust jäävad välja teenistuskohad: ettevõtlusspetsialist, 0,5 ITspetsialist, 1 raamatupidaja, 1 lastekaitsespetsialist, 1 sotsiaalhoolekandespetsialist. Uutena luuakse arendusspetsialisti, laste ja perede heaolu spetsialisti teenistuskohad. Kohtu hinnangul ei nähtu ka Tapa Vallavolikogu otsuse nr 102 eelnõu seletuskirjast, et kaebaja ametikoha kaotamise eesmärgiks oli kaebajast lahti saamine. Struktuurimuudatusega plaaniti teenistuskohtade arvu vähendada 10 võrra. Vastustaja ei ole välja toonud, milline oli rahaline võit 10 teenistuskoha vähendamisel. Siiski tuleneb seletuskirjast, et vallavalitsuse struktuurimuudatus oli palju laiahaardelisem kui vaid kaebaja ametikoha kaotamine. Struktuuri muudeti terviklikult, mitte ühe (kaebaja) ametikoha kaupa.
23. Kohus märgib, et Tapa Vallavolikogu
24. novembri
25. a erakorralise istungi protokoll, Tapa Vallavolikogu otsus nr 102 ega selle otsuse eelnõu seletuskiri, ei tekita kohtul veendumust, et eelnõu ja volikogu otsuse peamiseks ning ainsaks eesmärgiks oli vabaneda kaebajast subjektiivsetel põhjustel. Sellised eesmärgid ei nähtu ka muudest kohtule esitatud dokumentidest. Seega puuduvad tõendid subjektiivsel eesmärgil kaebaja teenistusest vabastamise kohta. Kohtu järeldust ei väära ka kaebaja poolt kohtule edastatud artikkel ajalehes „Sõnumed“. Ajaleheartiklist (lk 8, dtl 74) selgub kaebaja hinnangul, et volikogu esimees Maksim Butšenkov on muudatusi kommunikeerinud pelgalt poliitilise vajadusega. Kohus leiab, et ka nimetatud tõend ei kinnita vallavolikogu subjektiivseid kaalutlusi kaebaja ametist vabastamisel. Artiklis on teemaks
26. a novembrikuu volikogu istungitel toimunu, kus uue võimukoalitsiooni liikmed said erinevad ametipositsioonid. Autor viitab mh sellele, et muudatusi tehti vallavalitsuse struktuuris, märkides, et seejuures toimus sel korral kõik volikogu saalis ja avatult.
27. Kaebajale esitatud
28. novembri
29. a koondamisteates on viidatud volikogu otsusele nr 102 (dtl 38-39). Selgitati, et senise nelja osakonna asemele moodustati kuus. Seni haridus- ja sotsiaalosakonna alluvuses olnud valdkonnad kultuur, noorsootöö ja huviharidus viidi eraldi kultuuriosakonna haldusalasse. Struktuuri muutmisega koos muudeti ametiasutuse juhtimist selliselt, et haridus- ja sotsiaalosakonnal, kultuuriosakonnal ja arenguosakonnal puudub ametnikust osakonnajuhtaja või valdkonna abivallavanem. Valdkondi hakkavad juhtima palgalised valitsuse liikmed vastavalt neile määratud haldusalale ja osakonnale. Sellest lähtuvalt arvati koosseisust välja haridus- ja sotsiaalosakonna abivallavanema ametikoht. Kaebajale selgitati, et tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta ei ole talle pakkuda. Seetõttu pakuti kaebajale kultuuri- ja noorsootööspetsialisti töökohta (töölepingu seaduse alusel) töötasuga 1680 eurot kuus. Vaidlust ei ole, et kaebaja ei võtnud pakutud ametikohta vastu.
30. Kohtule pole äratuntav, et kaebajale pakutud kultuuri- ja noorsootööspetsialisti töökoht vastas kaebaja haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele. Kohtupraktikas on leitud, et kehtivast õigusest ei tulene, et asutus peab ametnikule selgitama, miks talle pakutakse just sellist ametikohta ja samas põhjendama teiste ametikohtade pakkumata jätmist. Ametiasutusel on kohustus põhjendada vaid ametikohtade pakkumata jätmist selleks, et oleks võimalik kontrollida, kas asutus on püüdnud vältida ametniku teenistusest vabastamist ametnikule 10 3-23-2940 sobiva teise vaba ametikoha pakkumise teel. Kui ametiasutuses leidub vabu ametikohti, kuid ametiasutus ei pea neid isiku jaoks sobivaks, peab ta isiku taotlusel esitama vabade ametikohtade loetelu. Kuigi sobiva ametikoha leidmine ja pakkumine on ametiasutuse kohustus, ei välista see isiku enda aktiivsust sobiva ametikoha väljaselgitamisel (Riigikohtu
31. märtsi
32. a otsus asjas nr 3-16-340, p-d 13-14). Kohtu hinnangul järgis Tapa vald kaebajale töökohta pakkudes formaalselt seadust.
33. Kaebaja leiab, et tema teenistusest vabastamine on vastuolus ka

§ 90

lg-ga 3 ning seetõttu lubamatu.

§ 90

lg 3 kohaselt ei ole koondamine lubatud, kui ametikoha ülesanded antakse üle teisele struktuuriüksusele samas ametiasutuses või teisele ametiasutusele. Keelu kohaldamisel tuleb võrrelda vaidlusaluseid ametikohti, tuvastamaks, kas konkreetse ametikoha ülesanded antakse üle või mitte. Üleandmist tuleb jaatada, kui ametikohtade teenistussuhte tingimused ja ülesanded olulises osas kattuvad (vt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus asjas nr 3-3-1-49-16, p 14). Kaebaja selgitab, et tema ametikoha nimetuseks oli küll abivallavanem, kuid sisuliselt täitis ta haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ülesandeid. Uues, s.o
3. novembri
4. a otsusega kinnitatud Tapa Vallavalitsuse struktuuris, haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja justkui puudub, samas vajadus ja ametikoht faktiliselt eksisteerib, sest et alates
5. detsembrist 2023 on haridus- ja sotsiaalosakonna juhatajaks määratud E. Augasmägi. Sellest järeldub kaebaja hinnangul, et tegelikkuses jäi haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ametikoht alles ning alust kaebaja koondamiseks ei esinenud. Vastustaja kaebajaga ei nõustu, väites, et haridus- ja sotsiaalvaldkonna juhtimise üleandmine palgalise valitsuse liikme juhtimisele ei tähenda nimetatud ülesannete üleandmist teisele struktuuriüksusele. Tegemist ei ole ametikohaga

§ 7

lg-te 2 ja 3 tähenduses, sest valitsuse liige ei ole ametnik avaliku teenistuse seaduse mõttes. Valitsuse liikmete ülesanded tulenevad KOKS § 49 lg-st 41, vallavanema käskkirjast ja Tapa valla põhimääruse neljandast peatükist.

1. Tapa Vallavalitsuse
2. novembri
3. a käskkirjast nr 14-2/23/10 nähtub, et vallavanem andis palgalisele valitsusliikmele E. Augasmäele volitused täita vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ülesandeid (dtl 112-113). Seejuures on E. Augasmäe vastutusalas töö korraldamine järgmistes valdkondades: 1) haridus, lastekaitse, sotsiaalhoolekanne, mitteeestlaste integratsioon, terviseedendus, tervishoid ja koolitransport; 2) vallavalitsuse hallatavad asutused Jäneda Kool, Lehtse Kool, Tamsalu Gümnaasium, Tapa Gümnaasium, lasteaiad Krõll, Pisipõnn ja Vikerkaar ning Tapa Hooldekodu. Valitsusliikmete kohustused ja õigused oma tegevusvaldkonnas eelnimetatud käskkirja p 4 kohaselt on järgmised: 1) arengusuundade väljatöötamine ja elluviimise koordineerimine; 2) eelarveprojekti ettevalmistamine ja eelarve täitmise jälgimine; 3) õigusaktide algatamine; 4) õigusaktide kooskõlastamine; 5) oma vastutusalas oleva osakonna töö korraldamine ja osakonna teenistujate poolt teenistuskohustuste täitmise tagamine; 6) hallatavate asutuste töö koordineerimine; 7 allkirjaõigus oma valdkonna kirjavahetuse osas ning Tapa vallavolikogu, Tapa vallavalitsuse õigusaktides ja Tapa vallavanema käskkirjades sätestatud juhtudel.
4. Kaebaja teenistusse nimetamise käskkirja p 6 kohaselt teostab abivallavanem ametikohal avalikku võimu

§ 7

lg 3 p 8 alusel (dtl 11).

§ 7

lg 2 sätestab, et ametnik nimetatakse sama seaduse §-s 6 nimetatud ametiasutuses ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu.

§ 7

lg 3 p 8 kohaselt on avaliku võimu teostamine sama paragrahvi lõike 2 järgmiste ülesannete täitmine: Vabariigi Valitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu, valla- või linnavalitsuse ja ametiasutuse pädevuses olevate poliitikat kujundavate otsuste sisuline ettevalmistamine või rakendamine. Abivallavanema ametijuhendi (dtl 12) kohaselt täidab Tapa valla abivallavanem valla haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ülesandeid. Vastutusalas 11 3-23-2940 on töö korraldamine järgmistes tegevusvaldkondades: haridus, noorsootöö, lastekaitse, sotsiaalhoolekanne ja kultuur. Ka kaebaja teenistusülesandeks oli abivallavanema ametijuhendi p 3.1 kohaselt töötada välja valla kultuuri-, haridus-, noorsootöö-, lastekaitse- ja sotsiaalhoolekande valdkonna arengusuunad ja koordineerida nende elluviimist; p 3.11 kohaselt ette valmistada haridus- ja sotsiaalosakonna eelarveprojekti koostöös osakonna teenistujate ja vallavalitsuse finantsosakonnaga ning jälgida eelarve täitmist; p 3.3 kohaselt olla kursis oma vastutusala reguleerivate õigusaktidega, jälgida regulaarselt muudatusi seadusandluses ning teha ettepanekuid volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastavusse viimiseks kehtiva seadusandlusega; p 3.2 kohaselt koordineerida vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna tööd ning tagada osakonna teenistujate poolt teenistus- ja töökohustuste täitmise. Seega ei saa eitada, et E. Augasmäele kui valitsusliikmele antud kohustused ja õigused olid suures osas samad kui kaebajale abivallavanema ametijuhendiga pandud teenistusülesanded. Siiski on erisusi töö korraldamise valdkondades. Kaebaja ametijuhendist ega muudest kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et tema ülesandeks oleks olnud töö korraldamine vallavalitsuse hallatavates asutustes nagu Jäneda Kool, Lehtse Kool, Tamsalu Gümnaasium, Tapa Gümnaasium, lasteaiad Krõll, Pisipõnn ja Vikerkaar ning Tapa Hooldekodu. Samuti on E. Augasmäe vastutusala valdkonnad kaebaja omadest erinevad. Kui kattuvad hariduse, lastekaitse ja sotsiaalhoolekande valdkonnad, siis erinevused on mitteeestlaste integratsiooni, terviseedenduse, tervishoiu ja koolitranspordi valdkondades. Seega ei ole kohtu hinnangul rikutud ka

§ 90lg-s 3 sätestatud keeldu.

31. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et kaebaja teenistusest vabastamine

§ 90

lg 1 p 2 alusel on õiguspärane ning puudub alus otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja kaebaja kasuks hüvitise väljamõistmiseks.

1. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna vastustaja ei ole kohtule esitanud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
2. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm 12