KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 20. detsember 2024 Tsiviilasja number 2

) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust, ning U.X-i kasuks kuni U.X-i täisealiseks saamiseni (30.05.2029) 212,69 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 37,50 eurot (50% lasterikka 3 pere toetusest jagatuna pooleks ja peres kasvavate laste (hetkel 3) arvuga)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kuni XXXXXXXXX (kui elatist tasutakse sama pere mitmele lapsele) vähendatakse elatist 15% võrra. Otsuse täitmisel tuleb arvestada alates 06.07.2023 N.P pangakontole tehtud maksetega, mille selgitus sisaldab sõna „elatis“. Menetluskulud jäeti kostja kanda ja määratakse rahaliselt kindlaks pärast otsuse jõustumist. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sätestab

§ 101

lg 1, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Vanem ei pea

§ 101

lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Seega tuleb elatisest sõltuvalt toetuse saajast kas juurde või maha arvestada ½ lapsetoetusest. Lapsetoetusi sai kostja ja alates 01.06.2023 saab hagejate ema.

§ 101

lg 7 alusel tuleb kuni vanema lapse täisealiseks saamiseni teise lapse elatist vähendada 15%. Seega on hagis toodud arvutused õiged: miinimumelatis alates 11.11.2022 on vanemale lapsele 285,64 eurot ja nooremale 242,79 eurot. Novembri elatist on nõutud õigustatult 19 päeva eest vastavalt 180,90 eurot (hagis märgitud 180,50 eurot) ja 153,77 eurot. Kuna alates 01.02.2023 tõusis lapsetoetus, on vanema lapse elatis 295,64 eurot ja nooremal 251,29 eurot. Õige on ka 01.04.2023 kuni 31.05.2023 arvutatud miinimumelatis: vanemale lapsele 340,33 eurot ja nooremale 289,28 eurot. Kuigi mõne arvutuse järgi tuleks elatise summa isegi kõrgem, lähtus kohus hagis esitatud nõuetest ning luges põhjendatuks, et 11.11.2022 kuni 31.05.2023 oli kostja kohustatud tasuma vanemale lapsele elatist 2023,72 eurot ja nooremale 1721,18 eurot. Hagejate emale on laekunud kokku 915 eurot, s.o 457,50 eurot hageja kohta. Vanema lapse elatisenõue 11.11.2022 kuni 31.05.2023 on seega (2023,72 – 457,50) 1566,22 eurot ja nooremal (1721,18 – 457,50) 1263,68 eurot. Kohus pidas põhjendatuks arvestada nimetatud summa nõudest maha, sest lasteraha laekus kostjale, kes maksis selle kas osaliselt või täielikult hagejate emale, samal ajal oli pooltel omavahel ka teisi makseid. Seetõttu oleks nende maksete arvestamise jätmine täitemenetluses liigset segadust tekitav. 01.06.2023 kuni 31.03.2024 on miinimumelatis lapsetoetuse saaja muutumise tõttu vanemale lapsele 260,33 eurot ja nooremale 221,28 eurot kuus, kokku 2603,30 eurot ja 2212,80 eurot. 01.04.2024 kuni 19.05.2024 on miinimumelatis vanemale lapsele 287,72 eurot ja nooremale 244,56 eurot kuus, kokku 463,26 eurot ja 394,45 eurot. 20.05.2024 hakkas hagejate ema saama lasterikka pere toetust ning miinimumelatis vanemale lapsele on 250,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot – pool lapsetoetusest 40 eurot – pool lasterikka pere toetusest jagatuna pooleks ja peres kasvavate laste

§ 101

lg 6 mõttes (kostja juures viibimist aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus) ega

§ 102aluseid elatise vähendamiseks mõjuval põhjusel.

Kohtupraktika kohaselt on

§ 101

lg 6 kohaldamise aluseks kas kohtulahend suhtluskorra kindlaksmääramise kohta või asjaolu, et vanemad on selle suhtes üksmeelel. Kostja on enda väitel andnud hagejatele ülalpidamist ajal, kui hagejad viibisid tema juures, ning on selle tõendamiseks esitanud fotod kalendrist ja kokkuleppe projekti. Kuigi neis esineb kokkulangevusi, on kostja väitnud sarnaselt hagejatega, et kokkulepet täpselt ei täidetud. Kostja väitel takistas ema lastel isaga suhtlemist. Kalendri tavakasutus on plaanitud sündmuste märkimine. Kalender ei tõenda, kas lapsed tegelikult tulid ning ega tuleku korral varem ära ei läinud. Teadmata on märkmete tegemise aeg, kahtlusi süvendab ka see, et tähistus erineb. Ka suhtluskorra kokkuleppe projekt ja tunnistaja A.A. ütlused ei eraldi ega koosmõjus fotodega ei tõenda, et hagejad viibisid kostja väidetud ulatuses kostja juures. Projekti on allkirjastanud kostja, kuid mitte hageja. Seega ei saa seda pidada kokkuleppeks. Isegi selle kokkuleppeks lugemisel on kostja väitnud, et hagejad rikkusid seda. Tõenäoliselt kajastas kokkulepe vanemate arvamusi projekti koostamise ajal. Kuivõrd ema seda ei allkirjastanud, võis põhjuseks olla ka laste vastumeelsus kindlate kuupäevade suhtes, millele hagejate esindajad on viidanud. Kokkuleppe projekti järgi oli kostja juures viibimise aeg 2023. a aprillis 7, mais 6, juunis 25, juulis 1 ja augustis 3 päeva ehk märgatavalt vähem kui kostja väidetud. Kostja on arvatavasti lugenud päevi, kuid

§ 101lg 6 kohaselt saab arvestada ööpäevi.

42 päeva novembrist augustini on keskmiselt 4,2 päeva kuus. Seega puudub alus

§ 101

lg 6 kohaldamiseks ka juhul, kui projektis märgitud ajad lugeda täies ulatuses hagejate kostja juures viibimise ajaks. Kohus märkis, et kostja ei olnud 23.07.2024 istungil nõus hagejate ärakuulamisega. Hagejad esitasid omakäelised seletused, mida oleks saanud uurida koos kostja kalendri ja ütlustega. Kuivõrd kostja seda ei soovinud, oli põhjendatud ka kostja vande all ärakuulamata jätmine. Kostja taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks on asjaolu, et hagejad sellega ei nõustunud ning kostjal oli võimalus esitada muid tõendeid, sh oli võimalus mõlema poole kuulamiseks. Poolte seletustega võib lugeda tõendatuks, et hagejad viibivad kostja juures keskmiselt vähemalt 4 päeva kuus. Seega

§ 101lg 6 kohaldamiseks alus puudub.

Seda ei tekkinud ka poolte kompromissi järgselt. Kohus ei pidanud põhjendatuks kostja käsitlust, et mistahes ajavahemikku peaks arvesse võtma. Kuivõrd puuduvad mistahes põhjused, eriti sellised, mida võiks lugeda mõjuvaks, puudub alus elatise vähendamiseks

§ 102alusel.

Kostja poolt raha maksmist laste kontodele ei saa lugeda elatise maksmiseks. Reeglina tuleb elatis maksta vanemale, kes lapse eest vahetult hoolitseb. Lapsele antud raha kasutab üldiselt laps ise ja järelikult ei kulu see lapse ülalpidamiseks. Kostjal on ligipääs laste kontodele. Mõned maksed on ka selgitusega „makse oma kontode vahel“. Hagejate esindaja väitel on tehtud ka nii, et laste sularaha on võetud ära ja tehtud samas ulatuses ülekanne. Neil põhjustel on maksed laste kontodele paremal juhul vaid täiendav panus, mitte elatis. Ka muid kostja kulusid ei saa arvestada elatisena. Kostja on viidanud, et osaliselt on need tehtud seoses ühistegevustega hagejatega lepitaja soovitusel. Samuti ei nähtu tõenditest, millega seoses ja kellele need kulud tegelikult tehtud on. Vastuses hagile väitis kostja, et hagejate ema olevat lubanud lapsetoetuse saamisel elatist mitte nõuda. Selline kokkulepe oleks ka selle sõlmimisel olnud tühine. 02.07.2024 esitas 5 kostja hagejate ema 21.06.2022 e-kirja ja selgitas, et ettepanekut tasuda 300 eurot kuus on kostja täitnud alates

1. a novembrist. Kostja on vastanud hagejate ema e-kirjale, et ainus, millega ta nõustub, on ettepanekute p 3, kuid lasteraha kirjutamine hagejate ema arvele oli p 1 ja elatise kompromissi 300 eurot pakkumine p
2. Lasteraha ümbervormistamine realiseerus 01.06.2023 ehk aasta pärast väidetavat kokkulepet hagejate ema tegevuse tulemusel. Arusaamatuks jääb väide elatise 300 eurot maksmise kohta alates
3. a novembrist, mida tõendavat lisa 2 ehk konto väljavõte hagejate emale tehtud maksete kohta. „Lasteraha täis ulatuses“ on kostja maksma hakanud 08.02.2023 ehk üle poole aasta hiljem. Esimene elatisena tehtud makse oli juulis, pärast hagi esitamist, alates augustist on kostja tõepoolest tasunud 300 eurot kuus. Kostja on alusetult sisse arvestanud ka muud poolte arveldused, kuid ka kõigi maksete arvestamisel on
4. a novembrist
5. a juunini tehtud maksete keskmine alla 200 euro. Seega ei ole kostja pärast sõnaliselt ettepanekust keeldumist seda ka tegudega täitma asunud. Kokkuleppe sõlmimine ei ole tõendatud ning ka juhul kui oleks, oli hagejate emal alus selle ülesütlemiseks, mis nähtus hagi esitamisest. Kuivõrd väidetava kokkuleppe ulatus oli alla miinimummäära, saaks hagi rahuldada ka juhul, kui kokkulepe olnuks sõlmitud ja korrektselt täidetud. Kohus leidis, viidates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg-tele 1, 2, et õiglane ja põhjendatud on jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejad olid kostja käitumise tõttu sunnitud elatise saamiseks kohtusse pöörduma ja õigusabi otsima. Menetluse lõpul pakkusid hagejad kompromissi, kus elatise summa oli miinimumist väiksem ja menetluskulud jäänuks poolte endi kanda, kuid kostja ei nõustunud sellega. See annaks ka TsMS § 163 lg 2 kohase aluse menetluskulude jätmiseks kostja kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6. B.P esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 04.09.2024 otsuse tühistamist ja asja saatmist tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palub B.P tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta tagasiulatuv elatisenõue rahuldamata ning vähendada edasiulatuvat elatisenõuet alates hagi esitamisest hageja I osas 150 euroni ja hageja II osas 127,50 euroni kuus ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Apellant palub võtta asja juurde kostja 06.08.2024 menetlusdokumendi lisad: kirjavahetuse hagejate lepingulise esindajaga ja kostja konto väljavõtted ning tõendi
7. a oktoobri makse kohta. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on otsus matemaatiliselt vigane. Hagejate ema saab suurperetoetust 450 eurot kuus. Maakohus on arvestanud

§ 101

lg 5 kohase komponendina summat 37,50 eurot, kuid peaks arvestama 75 eurot; 2) on maakohus mõistnud kostjalt hagejate kasuks elatise välja ilma kostja tasumisi ja ülalpidamisse panustamist arvestamata. Kostjalt ei saa mõista välja täidetud kohustust. Kohtutäituril pole lahendi täitmisel õigust kaalutleda, kas nõutavas summas on kõik kostja tasumised arvestatud. See toob kaasa vaidluse otsuse täitmisel. Kostja on esitanud tõendid hagejatele vahetult antud ülalpidamise (sh hagejate kontodele kantud vahendite) ja menetluse ajal tasutud elatise osas. Enne apellatsioonkaebuse esitamist on tasutud hagejate emale 6477 eurot, hagejale I 1115 eurot ja hagejale II 1192 eurot, kokku 8784 eurot. Maakohus ei selgita, miks ta kostja tasumisi ei arvesta või mis alusel on kostja tasunud hagejatele rahalisi vahendeid, mida hagejate ema on selgelt arusaadavalt kandnud enda kontole.

§ 100

lg 1 sõnastus märgib eelkõige elatise tasumist teise vanema kontole ja ei välista muul viisil ülalpidamise andmist. Kuna lastele tasutud summad ei ole suured, kuid on tasutud 6 hagejate vajadusi arvestades ning hagejate ema pole tõendanud, millega nende maksete näol on tegemist, siis tuleb hagejatele vahetult tasutud summad arvestada ülalpidamise katteks; 3) on maakohus jätnud tuvastamata hagejate kostja vahetul ülalpidamisel viibimise aja. Elatise suuruse arvutamisel tuleb kohaldada

§ 101lg 6, sest hagejad viibisid 2022.

ja

1. a-l vastavalt keskmiselt 8 ja 9 päeva kuus kostja vahetul ülalpidamisel. Maakohus on pidanud kostja tõendeid ebapiisavaks, kuid on jätnud selgitamata, millisel tõendil oleks enam kaalu; 4) tuleb edasiulatuva elatise väljamõistmisel lähtuda Tartu Maakohtu 27.08.2024 määrusest, millega on kinnitatud hagejate ja kostja suhtlemise korra osas kompromiss. Üle nädala suhtlemine moodustab 52 päeva aastas. Lisades suvepuhkuse ja koolivaheajad tuleb kokku aasta jooksul keskmiselt vähemalt 7 päeva kuus; 5) tõendavad Messengeri vestlus ning hagejate ema ja kostja 21.06.2022 kirjavahetus elatise osas kokkuleppe sõlmimist. Hagejate ema on enne hagi esitamist nõudnud 150-eurost elatist ja kostja asus seda tasuma. Hagejate ema ei ole kokkuleppest taganenud. Seega tagasiulatuvalt tuleks lugeda elatis tasutuks, kui hagejate emale laekus kuu kohta 300 eurot; 6) takistas maakohus kostjal menetluses osalemist ja tõendamist. Seetõttu oli takistatud oluliste asjaolude (kostja ülalpidamise tasumised, lastega suhtlemine jne) väljaselgitamine. Hagejate 02.07.2024 menetlusdokumenti ei tehtud kostjale e-toimikus nähtavaks enne kui 15.07.2024, ehkki vastaspoole tõenditele ja taotlustele vastuväidete esitamise tähtaeg oli 09.07.
2. Kostja ei saanud seda teha ning esitas kohtule kõik viimased seisukohad ja tõendid, mh oma pangakonto väljavõtte, millelt nähtub elatisekokkuleppe täitmine 05.07.2024, ning 10.06.2024 kohtumääruse etteheidete kummutamiseks koondkokkuvõtte oma pangakontolt väljamaksete kohta, tõendamaks täiendavalt kalendri fotodele hagejate ülalpidamist neil päevadel. Maakohus jättis kostja 09.07.2024 esitatud tõendid ja uueks tähtajaks, 06.08.2024, esitatud tõendid asja juurde võtmata. Maakohus leidis istungil, et tõendite esitamise tähtaeg on möödas, samas lubas hagejatel esitada uued seisukohad ning takistas kostjal neile enda tõenditele tuginedes vastata. Kuna tõendite jaoks määrati tähtaeg
3. a-l, kuid kohus jõudis asja sisulise lahendamiseni 23.07.2024, ei olnud asjakohane jätta asja juurde võtmata kostja konto väljavõtte koondit, milles kajastus hagejatele ülalpidamise andmine kuni 23.07.
4. Põhjendamatu on tõendite ühepoolne vastuvõtmine. Hagejate kirjad esitati väljaspool tõendite esitamiseks ettenähtud tähtaega ja kostja vastuväidet arvestamata. Kirjade autentsust ja asjakohasust, sh kirjas kajastatud perioode, pole võimalik tuvastada; 7) on hagejate vajadused elatise eeldusena kohtuotsuses tuvastamata. Asjas on vaidluse all hagejatele kostja poolt ülalpidamise andmise piisavus ja poolte erinevad käsitlused ülalpidamise sisulisest vormist. Hagejad eksitasid kohut väitega, et elatist taotletakse miinimummääras. Hageja I oli juba saanud kostjalt makseid 1115 eurot ja hageja II 1192 eurot. Maakohus ei ole selgitanud, mis tähendus on enne lahendi tegemist tehtud kostja maksetel, kus puudub märge elatis; 8) ei ole maakohus lahendit piisavalt põhjendanud, ei ole hinnanud kõiki tõendeid ega tuvastanud kõiki olulisi asjaolusid, ei ole käsitlenud asja erapooletult.
5. D.H ja U.X vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude kostja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus lähtudes

§ 101

lg-st 5 võtnud lasterikka pere toetuse arvesse pooles ulatuses, jaganud selle kahega ja seejärel laste arvuga, ning on saanud õige lõpptulemuse 37,50 eurot; 7 2) on kohus selgitanud, miks tuleb kogu hagis taotletud elatis kostjalt välja mõista. Otsuse resolutsioonis on märgitud, et otsuse täitmisel tuleb arvestada alates 06.07.2023 hagejate ema kontole tehtud maksetega, mille selgitus sisaldab sõna „elatis“. Hagejatele tasutud summasid ei saa pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Riigikohtu praktika kohaselt loetakse elatis tasutuks, kui see on laekunud teise vanema kontole. Lisaks on kostjal ligipääs laste kontodele ning on esinenud olukordi, kus laste sularaha on ära võetud ja tehtud samas ulatuses ülekanne; 2) nõudsid hagejad elatist miinimummääras ja seetõttu ei olnud maakohtul Riigikohtu seisukohtadest lähtudes kohustust selgitada välja hagejate tegelike kulude suurust; 3) on menetluskulud jaotatud õigesti. TsMS § 164 lg 2 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jagada kulud paragrahvi lõikes 1 sätestatust erinevalt, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt kostjalt hagejate kasuks alates 11.11.2022 kuni 31.08.2024 välja mõistetud elatise suuruse ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja alates 11.11.2022 kuni 31.08.2024 elatise hageja I kasuks 3330,08 eurot ja hageja II kasuks 2327,94 eurot. Samuti muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 8 selliselt, et otsuse täitmisel tuleb arvestada alates 01.09.2024 hagejate seadusliku esindaja pangakontole tehtud maksetega, mille selgitus sisaldab sõna „elatis“, ning jätab menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
2. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas hagejate tagasiulatuv elatisenõue tuleks jätta rahuldamata ning kas kostjalt alates hagi esitamisest väljamõistetud elatist tuleks vähendada hageja I osas 150 euroni ja hageja II osas 127,50 euroni kuus, samuti menetluskulude jaotuse osas.
3. Kostja palub apellatsioonkaebuses (kaebuse resolutsiooni p 4, põhjendava osa p 2.5.7, p 2.5.8) võtta täiendavalt asja juurde kostja 06.08.2024 menetlusdokumendi lisad, s.o kirjavahetuse hagejate lepingulise esindajaga ja kostja pangakonto väljavõtted ning tõendi
4. a oktoobri makse kohta. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. 8.
5. Ringkonnakohus võtab täiendavalt asja juurde kostja apellatsioonkaebusele lisatud tõendi, s.o kostja Swedbank AS pangakonto väljavõtte ajavahemikus 03.10.2022 kuni 03.10.2024 (s.o apellatsioonkaebuse esitamise seisuga) hagejate ema kontole tehtud maksete kohta. Kostja 06.08.2024 esitatud tõenditest on maakohus võtnud hagejate lepingulise esindaja kirja (lisa 3) kohtuotsusega asja juurde (otsuse p 22) ja selle täiendavaks asja juurde võtmiseks puudub vajadus. Ülejäänud kostja 06.08.2024 esitatud tõendid, s.o kostja konto väljavõtted, jätab ringkonnakohus asja juurde võtmata. Kostja poolt hagejate emale tehtud ülekannete kohta on maakohus võtnud asja juurde kostja 02.07.2024 esitatud konto väljavõtte ajavahemiku 08.06.2022 kuni 08.06.2024 kohta, mis koos apellatsioonkaebusele lisatud konto väljavõttega (mille ringkonnakohus võttis asja juurde) katab kostja kontolt hagejate ema kontole alates 08.06.2022 kuni 03.10.2024 tehtud ülekanded. Täiendavalt veel ka 06.08.2024 esitatud lisa 1, s.o kostja konto väljavõtte ajavahemikus 05.07.2022 kuni 05.07.2024 hagejate emale tehtud ülekannete kohta asja juurde võtmiseks puudub vajadus. 06.08.2024 esitatud 8 lisad 2.1 ja 2.2, s.o kostja konto väljavõtted väljaminekute kohta ajavahemikus 07.07.2023 kuni 07.07.2024 ja 01.07.2022 kuni 01.07.2023 jäävad asja juurde võtmata. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et need on vaidluses asjakohatud (kostja pole selgitanud, mida ta selle tõendiga tõendada soovib, kontolt nähtuvad väljaminekud ei ole seostatud vaidlusega) ning esitatud hilinenult, kuivõrd tõendite esitamiseks oli määratud pooltele tähtajaks 02.07.2024 Ringkonnakohus jätab asja juurde võtmata ka kostja 29.11.2024 seisukohale lisatud kostja konto väljavõtte
6. a novembri ja detsembri elatise maksmise kohta, kuivõrd need maksed puudutavad maakohtu otsuse täitmise küsimust ega ole apellatsioonkaebuse lahendamise seisukohalt asjakohased. 8.
7. Kostja palus 28.08.2024 taotluses võtta asja juurde ka Tartu Maakohtu 27.08.2024 määruse tsiviilasjas nr 2-24-12346, millega kinnitati vanemate vahel isa ja laste suhtlemise korra osas sõlmitud kompromiss. Maakohus keeldus kompromissimääruse asja juurde võtmisest (otsuse p 23). Apellatsioonkaebuses ei ole kostja kompromissimääruse asja juurde võtmist taotlenud, ehkki on kaebuses leidnud, et edasiulatuva elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda kompromissist. Ringkonnakohtu arvates on tegemist asjakohase tõendiga, mille vastuvõtmisest maakohus ebaõigesti keeldus. Seetõttu võtab ringkonnakohus kompromissimääruse TsMS § 230 lg 3 alusel omal algatusel asja juurde.
8. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et

§ 101

lg 5 alusel tuleb elatist vähendada 450-eurose lasterikka pere toetuse arvel kummagi hageja puhul 75 euro ulatuses, mitte 37,50 euro ulatuses nagu maakohus on teinud. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Seega on maakohus õigesti võtnud lasterikka pere toetuse arvesse 37,50 euro ulatuses kuus hageja kohta:

§ 101

lg 5 teise lause kohaselt pool lasterikka pere toetust 225 eurot vähendab mõlema vanema ülalpidamiskohustust, s.o 225 ÷ 2 = 112,50 eurot, milline summa tuleb jagada kolme toetust saava lapse vahel, s.o 112,50 ÷ 3 = 37,50 eurot. 10.

§ 101

lg 6 näeb ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Riigikohus on 22.06.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-19160 (p 14.7, p 15.5) selgitanud, et

§ 101

lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt

§ 101

alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 mõttes.

Seda muu hulgas juhul, kui kohustatud vanema juures viibimise aeg on lühem kui seitse ööpäeva kuus või kui vanemad vaidlevad selle üle, kas kohustatud vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. 10.1. Hagejad on vaielnud vastu kostja väitele, et hagejad on viibinud ja viibivad aasta jooksul kostja juures

§ 101lg 6 kohaldamiseks vajaliku aja, s.o keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus.

Hagejate ja kostja suhtlemise korda reguleeriv kohtulahend on olemas alates 27.08.2024, varasemalt see puudus. Tuginedes Riigikohtu seisukohale kuni nimetatud kohtulahendi tegemiseni alus

§ 101lg 6 kohaldamiseks puudus.

9 10.

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et ehkki maakohus on ebaõigesti keeldunud Tartu Maakohtu 27.08.2024 kompromissimääruse tsiviilasjas nr 2-24-12346 asja juurde võtmisest (ringkonnakohus kõrvaldas käesoleva otsusega maakohtu rikkumise), on maakohus kompromissi otsuses sisuliselt hinnanud ja jõudnud õigesti järeldusele, et ka 27.08.2024 kompromissimäärusega kinnitatud suhtluskorra alusel ei hakka hagejad viibima kostja juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitset ööpäeva kuus. Kompromissimäärusega kinnitatud suhtluskord näeb ette, et lapsed suhtlevad isaga kas tema elukohas või laste huvialadega seotud ürituste toimumise kohas mitte vähem kui üle nädalavahetuse, kusjuures nädalavahetuseks arvestatakse perioodi reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni, mida arvestatakse 2 päevana laste isa juures olekuna ülalpidamiskohustuse täitmise mõttes. Lisaks suhtlevad lapsed isaga õppeaasta sisestel koolivaheaegadel poole ajast kas tema elukohas või laste huvialadega seotud ürituste toimumise kohas. Suvevaheajal suhtlevad lapsed isaga kas tema elukohas või laste huvialadega seotud ürituste toimumise kohas mitte vähem kui 2 nädalat järjest, arvestades isa puhkusegraafikut. Seega aasta jooksul viibivad lapsed nädalavahetustel isa juures kokku 52 ööpäeva. Suvevaheajal lisandub 12 ööpäeva (s.o nädal ja viis ööpäeva, üks nädalavahetus on juba arvestatud eespool 52 ööpäeva sees). Õppeaasta siseste koolivaheaegade osas lähtus ringkonnakohus haridusministri 21.11.2023 määrusega nr 45 kehtestatud 2024/2025., 2025/
2. ja 2026/
3. õppeaasta koolivaheaegadest, mille kohaselt on aastas neli õppeaasta sisest koolivaheaega, kolm nendest kestusega üks nädal (sügis-, talve- ja kevadvaheaeg) ja jõuluvaheaeg kestusega kaks kuni kolm nädalat. Viie kuni kuue õppeaasta sisese koolivaheaja nädala jooksul täiendavalt isaga suhtlemise aeg sõltub sellest, kas koolivaheaja sisse jääb ka isa juures viibimise nädalavahetus (nädalavahetuse päevad on juba eespool nimetatud 52 ööpäeva hulgas arvestatud). Ringkonnakohtu hinnangul suhtlevad lapsed nelja õppeaasta sisese koolivaheaja jooksul isaga täiendavalt ca 15 ööpäeva aastas. Eeltoodud arvestuse järgi viibivad hagejad suhtluskorra alusel kostja juures aasta jooksul maksimaalselt 79 ööpäeva (52 + 12 + 15), s.o keskmiselt vähem kui seitse ööpäeva kuus (79 ÷12 = 6,58). Seega ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti tuvastanud, et

101 lg 6 kohaldamiseks puudub alus ka pärast tsiviilasjas nr 2-24-12346 Tartu Maakohtu 27.08.2024 määrusega vanemate vahel sõlmitud kompromissi kinnitamist. 10.3. Hagejate kostja juures viibimine saaks olla mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks

§ 102

lg 2 alusel ja seda nii enne kui ka pärast tsiviilasjas nr 2-24-12346 Tartu Maakohtu 27.08.2024 määrusega suhtluskorra kohta sõlmitud kompromissi kinnitamist. Maakohus on põhjalikult hinnanud kostja poolt hagejate kostja juures viibimise kohta esitatud tõendeid. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et kostja esitatud kaudsed tõendid (s.o hagejate ema poolt allkirjastamata suhtluskorra kokkuleppe projekt, mida hagejate ema kostja väitel rikkus, takistades lastel isaga suhtlemist, tunnistaja A.A. ütlused ja fotod kalendrist) ei tõenda hagejate kostja juures viibimist kostja nimetatud ulatudes. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ka maakohtu seisukoht, et kostja ei ole toonud välja põhjuseid, mille alusel oleks põhjendatud lugeda hagejate kostja juures viibimine aasta jooksul keskmiselt vähem kui seitse ööpäeva edasiulatuvalt

§ 102lg 2 kohaseks mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ka selles, et kostja ei ole tõendanud vanemate vahel kokkuleppe olemasolu elatise tasumises summas 150 eurot hageja kohta kuus. Hagejate ema on oma 21.06.2022 e-kirjas teinud sellise ettepaneku (dtl 120). Hagejad on 08.08.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et hagejate ema tegi ettepaneku
2. a juunis kompromissina, mis hõlmas nii varaküsimusi kui elatist. Pakkumine oli tehtud enne 10 lahkukolimist ja laste tänase elukorralduse väljakujunemist eesmärgiga lahendada ühtse notariaalse kokkuleppega kiiresti ja rahumeelselt kõik vaidlusalused küsimused (dtl 217). Kostja on oma vastuses hagejate ema e-kirjale selgesõnaliselt keeldunud nii ettepanekust asuda hagejatele elatist tasuma kui ka ettepanekust vormistada riikliku lapsetoetuse saajaks hagejate ema: „Olenemata sellest keeldun ka elatisraha maksmise kohustusest ja arvan, et mõlemad vanemad peavad olema suutelised ainuisikuliselt tagama kvaliteetse elu lastele“; „Ja hetkel ei kirjuta lastetoetus raha mina ümber sinule selles olen kohe kindel“ (dtl 119–120). Asjaolu, et kostja on alates
3. a augustist, s.o pärast hagi esitamist ja rohkem kui aasta pärast hagejate vanemate viidatud e-kirjavahetust hagejatele 150-eurost elatist tasuma hakanud, ei tõenda sellekohase kokkuleppe sõlmimist. Maakohus on õigesti välja toonud, et kostja ei täitnud väidetud kokkulepet ka lapsetoetuse hagejate emale ümbervormistamise osas. Lapsetoetused määrati hagejate emale alates 01.06.2023 pärast seda, kui kohalik omavalitsus oli teinud kodukülastuse ja kontrollinud, kumma vanema juures lapsed tegelikult elavad. Ringkonnakohus märgib, et ka kostja ise on asunud vanemate kokkuleppele tuginema alles menetluse lõpus 02.07.2024 seisukohas (dtl 116). 10.08.2023 seisukohas on kostja märkinud, et „tema on valmis hagejaid vahetult ülal pidama põhjendatud ulatuses, kuid hagejate esindaja on sellest keeldunud. Peale 06.07.2023 istungit täidab kostja vabatahtlikult elatise tasumise kohustust summas 300 eurot kahele hagejale kokku kuus“ (dtl 84).
4. Ülaltoodut arvestades on maakohus põhjendatult leidnud, et kostjalt tuleb mõista hagejate kasuks

§ 101

kohases miinimummääras elatis välja

§ 108alusel tagasiulatuvalt alates 11.11.2022.

Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagejatele tagasiulatuvalt alates 11.11.2022 miinimumelatise maksmine oleks talle tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ebamõistlikult koormav.

1. Kuivõrd kostja on apellatsioonkaebuses märkinud, et maakohtu otsus on matemaatiliselt vigane, kontrollis ringkonnakohus maakohtu elatisesummade arvutusi. 13.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et

§ 101

järgi arvutatud igakuine miinimumelatis on alates 11.11.2022 vanemale lapsele 285,64 eurot ja nooremale 242,79 eurot, alates 01.02.2023 vanemale lapsele 295,64 eurot ja nooremale 251,29 eurot, alates 01.04.2023 vanemale lapsele 340,33 eurot ja nooremale 289,28 eurot, alates 01.06.2023 vanemale lapsele 260,33 eurot ja nooremale 221,28 eurot, alates 01.04.2024 vanemale lapsele 287,72 eurot ja nooremale 244,56 eurot ning alates 20.05.2024 vanemale lapsele 250,22 eurot ja nooremale 212,69 eurot. 13.

1. Hagejad ja maakohus on teinud kostja kahjuks marginaalse (70-sendise) arvutusvea noorema lapse ajavahemiku 01.02.2023 kuni 31.03.2023 elatisesummade kokku arvutamisel (dtl 3). Elatis 01.02.2023 kuni 31.03.2023 moodustab (2 × 251,29) 502,58 eurot, mitte 503,28 eurot, ning kokku ajavahemiku 11.11.2022 kuni 31.05.2023 eest seega 1720,48 eurot, mitte 1721,18 eurot. Rohkem kostja kahjuks tehtud matemaatilisi vigu ringkonnakohus ei tuvastanud. 13.
2. Seega 31.08.2024 seisuga oli sissenõutavaks muutunud elatis vanemale lapsele kokku 5937,80 eurot (2023,72 + 2603,30 + 463,26 + 847,52) ja nooremale kokku 5048,13 eurot (1720,48 + 2212,80 + 394,45 + 720,40).
3. Maakohus on kostjal ajavahemikus 11.11.2022 kuni 31.08.2024 tekkinud elatisekohustusest maha arvestanud 915 eurot, st maksed 08.11.2022 kuni 09.05.2023, mille selgituses on märgitud „lasteraha“ (otsuse p 33; kostja on apellatsioonkaebuse p-s 2.2.2 ebaõigesti leidnud, et maakohus ei ole nimetatud summat arvesse võtnud). Maakohus märkis, et otsuse täitmisel saavad pooled omavahel või täitemenetluses väljamõistetud summast maha 11 arvestada hagejate seadusliku esindaja kontole tasutud summad, mille makse selgituses on märgitud, et tegemist on elatisega. Ringkonnakohus nõustub kostja apellatsioonkaebusega selles, et kuivõrd pooltel on vaidlus selle üle, millised kostja poolt hagejate ema kontole kantud summad tuleb lugeda elatise katteks ja kas ülalpidamiskohustuse täitmiseks tuleb lugeda ka kostja poolt hagejate kontodele tehtud maksed, pidanuks maakohus võtma kostja maksete osas üheselt selge seisukoha ning mõistma kostjalt hagejate kasuks elatise välja konkreetsete lõplike summadena, et vältida poolte vahel otsuse täitmisel uue vaidluse tekkimist. Ringkonnakohus leiab, et saab maakohtu rikkumise kõrvaldada. 14.
4. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja poolt hagejate ema kontole ajavahemikus 08.11.2022 kuni 09.05.2023 selgitusega „lasteraha“ kantud 915 eurot, s.o 457,50 eurot hageja kohta, tuleb elatisenõudest maha arvestada. Maakohus ongi seda teinud. Konto väljavõtetest nähtub, et kostja on tasunud elatist
5. a juulis 200 eurot, alates
6. a augustist
7. a juulini 300 eurot kuus ja
8. a augustis 462,91 eurot. Maksete selgituseks on märgitud laste nimed ning „elatise raha“ või „elatis raha“. Hagejate seaduslik esindaja on maakohtu menetluses 05.08.2024 menetlusdokumendis kinnitanud, et kostja on asunud elatise maksmise kohustust alates
9. a juulist osaliselt täitma ning on tasunud
10. a juulis elatiseks hagejatele kokku 200 eurot ja sealt edasi 300 eurot kuus. Muud kostja maksed hagejate seaduslikule esindajale ja lastele ei ole hagejate seisukoha kohaselt seotud elatisekohustuse täitmisega. Nende näol on vastavalt kohtupraktikale tegemist kostja vabatahtliku täiendava panusega, mis elatisekohustust ei vähenda (dtl 173). Ringkonnakohus, hinnanud kostja poolt alates
11. a novembrist kuni 31.08.2024 tehtud makseid, on seisukohal, et ülalpidamiskohustuse katteks tuleb lisaks maakohtu poolt arvesse võetud 915 eurole lugeda maksed hagejate ema kontole kokku summas 4412,91 eurot, s.o maksed, mille selgituses on sõna „elatis“, ja lisaks 31.05.2024 makse 150 eurot selgitusega „U.X“ (hageja II nimi). Kuivõrd makse selgitusest ei nähtu, et see oleks mõeldud mingite hageja II võimalike täiendavate erisoovide täitmiseks (nagu nt võis olla 27.06.2024 makse 33,60 eurot selgitusega „Redrobest Festival 2024 pilet. U.X“), siis oli ringkonnakohtu arvates hagejate emal võimalik kasutada seda raha omal äranägemisel hageja II huvides. 14.
12. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti leidnud, et kostja poolt laste kontodele tehtud ülekandeid ei saa lugeda elatise maksmiseks. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt 16.01.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-159-12, p 11), et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kuivõrd puudub hagejate seadusliku esindaja nõusolek või heakskiit ülalpidamiskohustuse täitmiseks laste kontodele, ei ole kostja nimetatud osas oma ülalpidamiskohustust selleks õigustatud isikule täitnud ja puudub alus arvestada elatise väljamõistmisel laste kontodele kantud rahaga. 14.
13. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et hagejatele antud ülalpidamisena ei saa arvestada kostja poolt 03.06.2023 hagivastusele lisatud konto väljavõtetelt nähtuvaid makseid. Nende maksete seos hagejate vajalike kuludega ei ole tõendatud ja hagejate seaduslik esindaja ei ole maksete arvestamisega ülalpidamise katteks nõustunud. 14.
14. Seega on kostja ajavahemikus 11.11.2022 kuni 31.08.2024 täitnud hageja I ülalpidamise kohustust summas 2607,72 eurot (457,50 + 100 + 12 × 150 + 250,22) ja hageja II 12 ülalpidamise kohustust summas 2720,19 eurot (457,50 + 100 + 12 × 150 + 212,69 + 150). Nimetatud summad sisaldavad kõiki nimetatud ajavahemikus kostja poolt hagejate ülalpidamisena arvestamisele kuuluvaid summasid. 14.
15. Ülaltoodut kokku võttes on kostjal alates 11.11.2022 kuni 31.08.2024 tasumata elatis hagejale I 3330,08 eurot (5937,80 – 2607,72) ja hagejale II 2327,94 eurot (5048,13 – 2720,19), millistes summades tuleb kostjalt hagejate kasuks elatis välja mõista.
16. Eeltoodust tulenevalt tuleb muuta ka maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 8 selliselt, et otsuse täitmisel tuleb arvestada alates 01.09.2024 hagejate seadusliku esindaja pangakontole tehtud maksetega, mille selgitus sisaldab sõna „elatis“.
17. Kuivõrd hagejad nõudsid elatist seaduses sätestatud miinimummääras, ei tulnud kohtul tuvastada hagejate vajaduste suurust ja hagejad ei pidanud oma vajadusi kohtule tõendama.
18. Kostja on apellatsioonkaebuses palunud tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja muu hulgas jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub selles osas rahuldamisele, maakohtu otsus tuleb menetluskulude jaotuse osas tühistada ja jätta uue otsusega menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Praegusel juhul ei ole tegemist TsMS § 164 lg-s 3 sätestatud olukorraga. Kostja ei ole põhjustanud menetlust seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Poolte vahel oli vaidlus, kas kostja täidab hagejate ülalpidamise kohustust piisavalt. Seega on maakohus ringkonnakohtu hinnangul ebaõigesti jätnud poolte menetluskulud maakohtus kostja kanda.
19. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad samuti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 13