← Eesti

3-24-2330/26

Obsah (6)§ 184§ 182§ 116§ 158§ 108§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Kadri Palm Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2025, Tartu Haldusasja number Haldusasi 3-24-2330 X-i kaebus Sotsiaalkindlustusame

) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada vastavasisuline taotlus ringkonnakohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning menetlusabi taotlemisele vaatamata tuleb apellatsioonkaebus esitada apellatsioonitähtaja kestel (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA)
  2. jaanuaril 2024 avalduse ja dokumendid pensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 1 alusel (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 71-74). Kaebaja palus endale määrata alates
  3. jaanuarist
  4. a soodustingimustel vanaduspension, kuna ta on töötanud käsisepana.
  5. SKA otsustas
  6. mai
  7. a otsusega nr E14027-1 mitte määrata kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni (dtl 36-40). Otsuse põhjendused on järgmised: 1) Vabariigi Valitsuse
  8. juuli
  9. a määrusega nr 206 on kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1“. SVPS § 1 p 1 (loetelu nr 1) alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile 10 aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s 7 sätestatud vanusesse jõudmist isikul, kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel. 2) Kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži (soodusstaaži) hulka arvatakse töötamise perioodid sepana: 1) alates
  10. jaanuarist 1987 kuni
  11. juunini 1987 Kalevi kolhoosis; 2) alates
  12. augustist 1989 kuni
  13. märtsini 1990 Lõuna-Eesti Restaureerimisvalitsuses, kokku 1 aasta ja 28 päeva. 3) Kaebaja soodusstaaži hulka ei arvata töötamise aega: 1) alates
  14. oktoobrist 1993 kuni
  15. augustini 1994 AS-s Sell; 2) alates
  16. septembrist 1993 kuni
  17. novembrini 2005 sepana Eesti Maaelumuuseumis; 3) alates
  18. septembrist 2004 kuni
  19. juulini 2009 sepise meister, õpetajana Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas; 4) alates
  20. maist 2007 kuni
  21. juulini 2016 konsultant-kuraatorina SA-s Narva Muuseumid; 5) alates
  22. juunist 2003 kuni pensioniavalduse esitamise kuupäevani
  23. jaanuaril 2024 FIE-na tegutsemise aega, kokku 30 aastat 3 kuud ja 20 päeva. 4) Soodusstaaži kindlakstegemisel peab ametikoht vastama määruses nr 206 oleva koodiga tähistatud ameti kõigile eeldustele. Pensioni saamiseks on vajalik töötada loeteludes nimetatud ametikohtadel, töökohtadel või töödel ning täita täistööajaga loeteludes nimetatud 2 3-24-2330 tööülesandeid. Seaduseandja lubab lugeda soodusstaaži hulka töötamise üksnes juhul, kui täidetakse täistööajaga tööülesandeid. 5) AS-s Sell töötamise kohta on kaebaja tööraamatus kanne alates
  24. oktoobrist 1993 kuni
  25. augustini 1994, kuid puudub ametinimetus. Ka Rahvusarhiiv kinnitas, et arhiivis ei leidu andmeid kaebaja töötamise kohta AS-s Sell. 6) SA Eesti Maaelumuuseumid kinnitusel tegi sepp erinevaid tellimustöid ja sepiseid, ta osales muuseumi üritustel sepatööde demonstreerimisega, teda kasutati jõuluprogrammis ja pulmatalitluste juures, kus valmistati nt õnnenaelu. SA Narva Muuseum selgitas, et eksperimentaalkeskuse konsultant-kuraatori ametikoha tööülesanded olid sepatöö projektide koostamise korraldamine, ürituste korraldamine, nõustamise ja koolituste korraldamine oma vastutusvaldkondade piires, loengute ja õpitubade läbiviimine. Seega ei täitnud kaebaja Eesti Põllumajandusmuuseumis ja Narva Muuseumis täistööajaga võrdse aja jooksul käsisepa ülesandeid. Teiste tööülesannete kõrvalt sepana muuseumi sepikojas töötamine ei anna õigust sooduspensionile. 7) SVPS § 11 kohaselt tehakse pensionistaaž kindlaks RPKS alusel. RPKS § 27 lg 3 alusel kehtestati Sotsiaalministri
  26. detsembri
  27. a määrusega nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ (alates
  28. jaanuarist 2023 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise kord“). Määruse nr 59
  29. ptk-s on loetletud pensioniõiguslikku staaži tõendavad dokumendid (tööraamat, tööleping, tööettevõtuleping jne), milles on andmed töötamise aja kohta. 8) Kaebaja esitas FIE-na töötamise kohta müügiarved aastatel 2010 kuni
  30. Esitatud arvetelt on näha, et FIE X tegi erinevaid metalldetaile erinevatele isikutele ja asutustele. Arvetelt ei nähtu töötamise aeg sepana ja sepiste valmistamiseks kulunud tööaeg. Kaebaja selgituse kohaselt teeb ta käsisepa tööd vastavalt klientide tellimustele. Kui tellimus valmis, esitab arve, eraldi lepinguid sõlminud ei ole. Äriregistri andmetel on FIE-l X lisaks sepatööle ja metallide töötlemisele veel teisi tegevusalasid. Esitatud arvetega ei ole tõendatud täistööajaga võrdse aja jooksul töötamine käsisepana. 9) Riigikohus on leidnud, et soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on tavapärasest soodsamatel tingimustel (üldisest pensionieast varem) maksta vanaduspensioni isikutele, kelle puhul on tõendatud seaduses ette nähtud perioodi vältel töötamine tervist kahjustavates tingimustes ja kokkupuude ohuteguritega (Riigikohtu halduskolleegiumi
  31. aprilli
  32. a otsus nr 3-3-1-10-08, p 11). Soodustingimustel vanaduspensioni maksmisega kompenseeritakse isikule pikaajaline kokkupuude tervist kahjustavate faktoritega. Alates
  33. juulist 1999 kehtib töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mis sätestab ranged nõuded töökeskkonnale ning tööandja kohustused selle tagamiseks. Seadusandja pani rõhu võimalikult ohutu ja töötaja tervist säästva töökeskkonna loomisele. Tööandjal on seadusega kehtestatud nõuete täitmine kohustuslik. 10) Seega ei vasta kaebaja töötamiseks SA-s Eesti Maaelumuuseumid, SA-s Narva Muuseum ja tegutsemiseks FIE-na loodud töökeskkond ja töötingimused määrusega nr 206 tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise ajal olnud töökeskkonnale ja tingimustele ning tema töötamine ei toimunud eriti rasketes ja tervist eriti tugevalt kahjustavates tingimustes. 3 3-24-2330
  34. SKA jättis
  35. juuli
  36. a vaideotsusega nr 5.2-3/17662-2 kaebaja vaide (dtl 13-15) rahuldamata (dtl 6-11).
  37. Kaebaja esitas
  38. augustil 2024 Tartu Halduskohtule hiljem muudetud kaebuse soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži tuvastamiseks, SKA
  39. mai
  40. a otsuse nr E14027-1 tühistamiseks ja SKA kohustamiseks tegema asjas uue otsuse (dtl 2-4, 5456).
  41. Tartu Halduskohus võttis
  42. septembri
  43. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks SKA ja kohustas vastustajat esitama haldusmenetluse toimiku materjalid (dtl 4748).
  44. SKA esitas
  45. oktoobril 2024 vastuse kaebusele (dtl 61-63).
  46. Tartu Halduskohtu
  47. oktoobri
  48. a määrusest (dtl 106-108) tulenevalt esitasid tunnistajad vastused kohtu küsimustele (dtl 120, 125-126, 129-130, 137-138, 141-142). SKA esitas
  49. novembril 2024 seisukoha tunnistuste osas (dtl 159).
  50. Kaebaja esitas
  51. ja
  52. jaanuaril 2025 täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja ning kuludokumendid (dtl 518-522, 525-527). Vastustaja esitas
  53. jaanuaril 2025 vastuväite menetluskuludele (dtl 529-530). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  54. Kaebaja palub kaebuses SKA
  55. mai
  56. a otsuse nr E14027-1 tühistamist, soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži tuvastamist ning SKA kohustamist otsustada asi uuesti. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Oma vaides taotles kaebaja tunnistajate ülekuulamist vastavalt RPKS § 28 1 lg-le
  57. Taotlus lükati tagasi põhjendades: „Pensionile soodusstaaži andva õiguse tuvastamisel tugineb Sotsiaalkindlustusamet üksnes menetluses kogutud dokumentaalsetele tõenditele (RKPS §-st 281 lg 1)“. Põhjendus on eriti piinlik, arvestades, et sama paragrahvi järgmine lõik (RKPS § 281 lg 2) sätestab, et kui rahvastikuregistri andmeid või dokumente pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud, on pensionikindlustatul õigus pöörduda tunnistajate ütluste arvestamise taotlusega SKA poole. 2) Tunnistajate ütluste arvestamise taotluse rahuldamata jätmine vastustaja poolt on eriti kahetsusväärne, kuna asja lahendamine haldusmenetluses oleks oluliselt säästnud nii poolte aega kui ka kulusid. 3) Vastustaja on kinnitanud kaebaja töötamist sepana Eesti Põllumajandusmuuseumis, aga on käsitlenud seal töötamist mittekvalifitseeruvana, kuna töö olla olnud justkui meelelahutuslik ja kerge (toksis midagi). SKA on andnud otsustava tõendi kaalu dokumendile, mille koostas ja allkirjastas SA Eesti Maaelumuuseumid sekretär-personalijuht, kes pole kordagi kaebaja töötamist näinud, temaga kohtunud ega saagi midagi teada, milles seisnes kaebaja töö sepana Eesti Põllumajandusmuuseumis aastatel 1993 kuni
  58. Samuti pole esitatud volikirja, mis kinnitaks, et tegemist on SA Eesti Maaelumuuseumid ametliku seisukohaga.
  59. Vastustaja palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja esitas järgmised põhjendused. 4 3-24-2330 1) Perioodil
  60. oktoober 1993 kuni
  61. august 1994 töötas kaebaja AS-is Sell, mille kohta on kanne tööraamatus (dtl 64-70), kuid sinna ei ole märgitud ametinimetust. Rahvusarhiivis täiendavaid dokumente ei olnud (dtl 75). Registrite ja Infosüsteemide Keskuse teatise (dtl 76) kohaselt oli AS-i Sell juhatuse esimeheks W, kes on kinnitanud e-kirjas kaebaja töötamist käsisepana, kuid dokumente ei olevat säilinud (dtl 90). 2) SKA-l ei ole õigust soodusstaaži tuvastamiseks tunnistajate ütluste alusel ja see on jäänud kohtu pädevusse. Seda on kaebajale vaideotsuses ka selgitatud (p-s 5). 3) Töötamise kohta perioodil
  62. september 1994 kuni
  63. november 2005 Eesti Põllumajandusmuuseumis on tööraamatus kanne, kuid ametinimetust ei ole märgitud. Kaebaja ja Eesti Põllumajandusmuuseumi vahel
  64. septembril 1993 sõlmitud töölepingu (dtl 78-89) kohaselt töötas kaebaja sepana kohakaasluse korras ja lepingu lõppu on vormistatud kaebaja töötamine sepana põhikohaga alates
  65. septembrist 1994 määramata ajaks. Eesti Maaelumuuseumid on vastustaja täiendavale päringule (dtl 93-94) vastates selgitanud (dtl 95), et Eesti Põllumajandusmuuseumis oli aastatel 1993 kuni 2005 sepikoda, kus kaebaja töötas ametilt sepana. Sepikoda on tänaseni oma ülesehituselt sätitud käsisepa tööülesannetele. Kuni
  66. a oli sepikoda ilma keskkütteta, soojuse andis ääs, kus sepp päevad läbi erinevaid tellimustöid ja sepiseid (konksud, poldid, masinatele vajalikud osad, naelad jne) toksis ja valmistas. Seppa kasutati jõuluprogrammis, kus valmistati nt õnnenaelu. Jõuluprogrammid viidi läbi detsembri kuus, kogust ei oska määrata. Lisaks kasutati seppa pulmatalitluste juures nt õnnenaela valmistamisel. Tõulooma ajal (alati olnud septembri esimesel nädalavahetusel ühel päeval) on sepikoda olnud lahti ning sepp on seal täitnud oma tavapäraseid tööülesandeid. 4) Haldusmenetluses jõuti järeldusele, et ei ole piisavalt tõendatud, et kaebaja töötas Eesti Põllumajandusmuuseumis täistööajaga käsisepana ja sellistes tingimustes (tervist eriti kahjustavates ja eriti rasketes töötingimustes), milliste tõttu on käsisepa ametikoht nimekirja 1 lisatud. 5) Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et isikul on õigus soodusstaaži tuvastamiseks pöörduda kohtusse soodusstaaži tuvastamiseks tunnistajate ütlustega, kui dokumendid tema töötamise kohta ei ole säilinud või kui need ei kajasta õigesti tema tööülesandeid, töösisu ja/või töötingimusi, mis on olulised otsustamaks isiku õiguse üle saada sooduspensioni. KOHTU PÕHJENDUSED
  67. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Asjas kogutud tõendid, sealhulgas tunnistajate ütlused, kinnitavad, et kaebaja töö AS-is Sell ning Eesti Põllumajandusmuuseumis oli sellise iseloomuga, et see annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Ka vastustaja leidis
  68. novembri 2024 menetlusdokumendis, et SKA-l ei ole vastuväiteid, kui kohus loeb tõendatuks, et kaebaja töötamine
  69. oktoobrist 1993 kuni
  70. augustini 1994 AS-s Sell ja
  71. septembrist 1994 kuni
  72. novembrini 2005 Eesti Põllumajandusmuuseumis vastab soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvale käsisepa ametikohale (kood 13227).
  73. Kohus käsitleb esmalt kaebaja tuvastusnõuet (I) ja seejärel tühistamis- ning kohustamisnõudeid (II) ja teeb viimaks menetluslikud otsustused (III). I 5 3-24-2330
  74. SVPS § 1 p-i 1 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni muuhulgas isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 (edaspidi nimekiri nr 1) järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel.
  75. Eelpoolnimetatud nimekiri nr 1 on kinnitatud SVPS alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse
  76. juuli
  77. a määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ (määrus nr 206). Asja materjalidest nähtub, et kaebaja tööalane tegevus vastab tema hinnangul määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 1 osa V „Metalli töötlemine“ punkti 2 „Sepistus- ja pressimistööd“ erialakoodile 13227 – käsisepp.
  78. Soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks on vaja täita järgmised kohustuslikud tingimused: 1) taotleja on töötanud nimekirja nr 1 kantud töökohal; 2) taotleja on töötanud sellel töökohal vähemalt 10 aastat ning 3) taotlejal on vähemalt 20-aastane pensionistaaž. Seejuures peavad korraga olema täidetud kõik toodud eeldused.
  79. Vaidlust ei ole, et kaebajal on täidetud 20-aastane pensionistaaži nõue. Asja materjalidest nähtuvalt on käesoleva kaebuse tinginud asjaolu, et SKA ei arvanud
  80. mai
  81. a otsuses nr E14027-1 kaebaja soodusstaaži hulka töötamise aega 1) alates
  82. oktoobrist 1993 kuni
  83. augustini 1994 AS-s Sell; 2) alates
  84. septembrist 1993 kuni
  85. novembrini 2005 sepana Eesti Maaelumuuseumis; 3) alates
  86. septembrist 2004 kuni
  87. juulini 2009 sepise meister, õpetajana Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas; 4) alates
  88. maist 2007 kuni
  89. juulini 2016 konsultant-kuraatorina SA-s Narva Muuseumid; 5) alates
  90. juunist 2003 kuni pensioniavalduse esitamise kuupäevani
  91. jaanuaril 2024 FIE-na tegutsemise aega, kokku 30 aastat 3 kuud ja 20 päeva.
  92. Kaebaja võeti tööraamatu kannete kohaselt AS-i Sell tööle
  93. oktoobril
  94. Tööraamatu kohaselt lõpetati kaebajaga AS-s Sell tööleping
  95. augustil
  96. Halduskohtus tunnistaja W kirjalikult antud ütlustest (dtl 120) nähtub, et kaebaja töötas ajavahemikul
  97. oktoobrist 1993 kuni
  98. augustini 1994 AS-is Sell käsisepana. Tööülesandeid täitis kaebaja sepikojas 40 tundi nädalas. Tunnistaja on selgitanud, et sepatöö eriline raskus ja tervistkahjustavus seisneb kivisöes ja selle põlemisel tulenevates jääkides, lisaks vibratsioonis ja kuumuses. Kohtu hinnangul on kaebaja tööraamatuga ja tunnistaja ütlustega tõendatud, et kaebaja töötas
  99. oktoobrist 1993 kuni
  100. augustini 1994 AS-is Sell sepa ametikohal, mis vastab soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvale käsisepa ametikohale (kood 13227).
  101. Samuti nähtub kaebaja tööraamatust, et kaebaja asus
  102. septembril
  103. a tööle Eesti Põllumajandusmuuseumi. Kaebaja on selgitanud, et asus alates
  104. septembrist 1993 tööle sepana kohakaasluse korras, kuid alates
  105. septembrist 1994 asus ta tööle põhikohaga. Kaebaja väiteid kinnitab ka kaebaja ja Eesti Põllumajandusmuuseumi vahel sõlmitud tööleping nr 74, mis on allkirjastatud
  106. septembril 1993 ning kus on järgmise sisuga märge: „Alates 01.09.
  107. a. võetud tööle põhikohaga sepaks, määramata ajaks.“ (dtl 79-80). Kaebaja töösuhe Eesti Põllumajandusmuuseumis lõppes tööraamatu kande ja
  108. augusti
  109. a töölepingu nr 74 p 12 kohaselt
  110. novembril 2005 (dtl 70, 83).
  111. Tunnistaja Q on kinnitanud, et kaebaja töötas Eesti Põllumajandusmuuseumis sepana. Töö sisuks oli sepistamine ajaloolises mõisa sepikojas. Muuseumis tuli tööl olla kogu päeva, 6 3-24-2330 töödistsipliin oli range ja see kehtis ka sepa kohta. See tähendab, et töö kestis vastavalt ettenähtud kellaegadele tööpäevadel ja vajadusel toimus see ka nädalalõppudel. Sepp töötas täistööajaga. Tunnistaja on põhjalikult kirjeldanud, millises ruumis täitis kaebaja oma tööülesandeid ning millised olid tema töötingimused. Nii on tunnistaja mh selgitanud, et „Sepp X töötas sepikojas, kus polnud mingisugust küttekeha, s.t ruum oli külm, aga töötada tuli ka külmal ajal. Kuna töötingimused olid kehvad (madal temperatuur, muldpõrand), puudus korralik ventilatsioon (tööruum vingu täis), siis selleks, et sepistamisel tekkiv ving hingamist ei segaks, tuli hoida sepikoja uks lahti. Töö oli tervist kahjustav, sest ühelt poolt ääsilt õhkuv kuumus, teiselt poolt uksest tulev külm õhk. Kuna uks oli avatud, siis kostus sepa rauatagumise heli pidevalt üle kogu muuseumi, ka üle Ülenurme aleviku. Mingit puhkeruumi ega töökabinetti sepal ei olnud, vahel käis ta end soojendamas töökojas restauraatorite juures või sama maja II korrusel teadurite tööruumis.“ Samuti on tunnistaja selgitanud, et kaebaja kasutas oma töös kõiki sepatööks vajalikke töövahendeid – alasit, ääsi, eri suuruses vasaraid, pihtisid, naelatoosi, sepasütt, veenõusid ja muud taolist. Töö nõudis pidevat sundasendit, selleks et õigesti sepistada ja raske sepahaamri kasutamist.
  112. Ka tunnistaja C on kinnitatud, et kaebaja töötas Eesti Põllumajandusmuuseumis sepa ametikohal täiskohaga. Tunnistaja ütluste kohaselt töötas kaebaja
  113. a ehitatud vanas sepikojas. See oli maakivist hoone, millel oli tambitud savipõrand. Ruumis puudus küte ja nõuetekohane ventilatsioon. Välisukseks oli massiivne topeltuks. Puuduliku ventilatsiooni tõttu oli see ruum aeg-ajalt täidetud suitsuga. Seega olid sepa töötingimused rasked. Sepa ülesandeks oli ka suurürituste ja tseremooniate ajal raua sepistamine, see oli tavaline sepa töö, mitte demonstratsioonesinemine. Ehk siis ka suurüritustel tegi sepp tööd, mida oli muuseumi tarbeks parasjagu vaja teha.
  114. Tunnistaja Š on väga põhjalikult ja täpselt kirjeldanud nii kaebaja tööd kui töötingimusi sepana. Tunnistaja selgitas mh, et töövahenditeks olid suur ääs, suur sepalõõts, ääsi ees paiknev alasi, erineva suuruse ja otstarbega käsisepavasarad (2 – 10 kg), erineva suurusega sepapihid, mitmeotstarbelised pinnid, sepameislid, sepatornid, kruustangid, venitusrauad, aukudega alusrauad, veenõu sepiste jahutamiseks/karastamiseks, süsi ääsis tule hoidmiseks. Mitmed töövahendid (nt erineva suurusega sepapihid, pinnid, meislid) valmistas sepp ise, sest neid muul viisil polnud võimalik hankida. Ka tunnistaja Y ütlused kinnitavad Š-i, Q ja C ütlusi.
  115. Kohtu hinnangul on kaebaja tööraamatu, töölepingu nr 74 ja tunnistajate ütlustega tõendatud, et kaebaja töötas
  116. septembrist 1994 kuni
  117. novembrini 2005 Eesti Põllumajandusmuuseumis sepa ametikohal, mis vastab soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvale käsisepa ametikohale (kood 13227).
  118. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse tuvastamisnõude osas ning tuvastab tööstaaži järgmiselt: - - kaebaja töötas ajavahemikul
  119. oktoober 1993 kuni
  120. august 1994 AS-s Sell sepa ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse
  121. juuli
  122. a määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1“ osa V „Metalli töötlemine“, punkt 2 „Sepistus- ja pressimistööd“ koodile 13227 (käsisepp); kaebaja töötas ajavahemikul
  123. september 1994 kuni
  124. november 2005 Eesti Põllumajandusmuuseumis sepa ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse
  125. juuli 7 3-24-2330
  126. a määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1“ osa V „Metalli töötlemine“, punkt 2 „Sepistus- ja pressimistööd“ koodile 13227 (käsisepp). II
  127. Kaebaja esitas
  128. septembril 2024 kaebuse täienduse, milles palus täiendavalt tühistada SKA
  129. mai
  130. a otsus nr E14027-1 ning kohustada SKA-d tegema asjas uue otsuse. Vaidlustatud otsusega jättis SKA kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni määramata.
  131. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et taotles oma vaides tunnistajate ülekuulamist (W ja Y) vastavalt RPKS § 281 lg-le 2, mis sätestab, et kui rahvastikuregistri andmeid või dokumente pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud, on pensionikindlustatul õigus pöörduda tunnistajate ütluste arvestamise taotlusega SKA poole. Tunnistajate ütluste arvestamise taotluse rahuldamata jätmine vastustaja poolt on kaebaja hinnangul eriti kahetsusväärne, sest asja lahendamine haldusmenetluses oleks oluliselt säästnud nii poolte aega kui ka kulusid. SKA on vaideotsuses kaebajale selgitanud, et SKA-l puudub õigus ja pädevus tunnistajate ütluste alusel hinnata, kas vaide esitaja töö võis vastata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva ametikoha töö sisule või mitte. Seejuures viitas vastustaja Tallinna Ringkonnakohtu
  132. veebruari
  133. a määrusele haldusasjas nr 3-13-
  135. Nõustuda tuleb vastustajaga selles, et SKA võimalused tunnistajate ülekuulamisel on piiratud. Määruse nr 59 § 28 lg 1 kohaselt on SKA-l tunnistajate ütluste alusel võimalik tõendada RPKS §-s 28 sätestatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aega, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud ja selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva asutuse poolt väljastatud tõend.
  136. Samuti on senine kohtupraktika asunud järjekindlale seisukohale, et SKA-l puudub võimalus tunnistajate ütlustega tõendada väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži või soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva töö sisu, kuid tal on õigus tunnistajate ütlustega tuvastada pensioni määramise aluseks olevat töötatud perioodi kui juriidilist fakti. Ka kinnitab väljakujunenud kohtupraktika, et pelgalt töötatud perioodi kui juriidilise fakti tuvastamiseks peab isik esmalt pöörduma SKA poole (vt Tallinna Ringkonnakohtu
  137. veebruari
  138. a määrus asjas nr 3-13-70193 ja
  139. mai
  140. a määrus asjas nr 3-13-516; samuti nt Tallinna Halduskohtu
  141. mai
  142. a otsus haldusasjas nr 3-15-139). Praegusel juhul ongi olnud küsimus kaebaja töö sisus, mille kohta tuli anda õiguslik hinnang.
  143. Kuigi vastustaja on õigesti märkinud, et õigusaktidest tulenevalt ei olnud tal võimalik arvestada pensioniõiguslikku staaži tunnistajate ütluste alusel, tuleb SKA
  144. mai
  145. a otsus nr E14027-1 tühistada. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt jättis SKA kaebaja soodusstaaži hulka arvestamata töötamise aja alates
  146. oktoobrist 1993 kuni
  147. augustini 1994 AS-s Sell ja alates
  148. septembrist 1994 kuni
  149. novembrini 2005 sepana Eesti Põllumajandusmuuseumis. Kuivõrd kohtu hinnangul tulnuks vastustajal nimetatud asutustes töötamine eespool viidatud ajavahemike osas pensioniõigusliku staaži hulka arvestada (või vajadusel peatada menetlus ning soovitada kaebajal kohtusse pöörduda), tuleb SKA vaidlusalune otsus tühistada. Asjaolu, et SKA-l ei olnud võimalik olemasolevate tõendite alusel teha teistsugust otsust kui jätta soodustingimustel vanaduspension määramata, ei anna kohtu arvates alust vaidlustatud haldusakti tühistamata jätmiseks. 8 3-24-2330
  150. Osaliselt sarnastest asjaoludest võrsunud vaidluses on Riigikohus (vt
  151. novembri
  152. a otsus asjas nr 3-3-1-53-09) pidanud põhjendatuks haldusorgani otsuse tühistamist. Riigikohus selgitas, et olukorras, kus haldusorgani jaoks pole esitatud dokumendid piisavad, peab ta täitma haldusmenetlusele iseloomulikku abistamis-ja selgitamiskohustust, et pensioni määramise otsustamine ei viiks ebaõige lõppjärelduseni. Sama on leidnud ka Tallinna Halduskohus hiljutises
  153. oktoobri
  154. a otsuses asjas nr 3-23-
  156. Tühistamisnõude rahuldamise tõttu tuleb vastustajat kohustada kaebaja avaldust soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks uuesti läbi vaatama. Avalduse läbivaatamisel tuleb vastustajal juhinduda käesoleva kohtuotsuse seisukohtadest. III
  157. Eeltoodule tuginedes tuleb rahuldada nii kaebaja nõue soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajaliku staaži tuvastamiseks kui ka vaidlustatud otsuse tühistamise ja vastustaja kohustamise nõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks. 32.

§ 158

lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

  1. Kaebaja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 15 eurot arhiiviteatise eest ning õigusabikuludest summas 715 eurot kohtueelses menetluses ja summas 1040 eurot halduskohtumenetluses. Kaebaja on selgitanud, et tasu arvestamise aluseks on tunnihind, maksumusega 130 eurot. Kaebaja on seisukohal, et õigusabikulude arvestamisel tuleb arvesse võtta ka kohtueelses menetluses kantud õigusabi kulud, kuna kogu dokumentide kogumise ja analüüsimise protsess toimus just kohtueelse menetluse käigus.
  2. Kohus nõustub vastustajaga, et kohtumenetluses ei ole võimalik välja mõista vaidemenetluses kantud kulusid. Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt saab halduskohtumenetluses välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid, mitte haldusmenetluses kantud õigusabikulusid (Riigikohtu halduskolleegiumi
  3. juuni
  4. a otsus asjas nr 3-3-1-20-11, p 18). Seetõttu tuleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmisel arvestada ainult halduskohtumenetluse kuludega. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja esindaja osutanud talle õigusabi 8 tunni ulatuses. Arvestades asja mahtu ja keerukust saab seda pidada mõistlikuks. Ka tunnihinda 130 eurot peab kohus põhjendatuks. Menetluskulude nimekiri on piisavalt detailne, et mõista, millega seoses kaebaja esindaja täpsemalt kulusid kandis ja milliseid toiminguid tegi (ja seda ka vaatamata arvete mõningale ebaülevaatlikusele). Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1040 eurot. Ülejäänud kulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. 35.

§ 175

lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja ja tunnistajate nimed tähemärkidega. 9 3-24-2330 (allkirjastatud digitaalselt) 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.