2-24-17854/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-24-17854 Tsiviilasi J.L-i kaebus kohtutäitur Z.E
2. detsembri 2024 otsuse peale täiteasjas nr 191/2024/870 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
3. veebruari 2025 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtutäitur Z.E määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja: Viljandi kohtutäitur Z.E esindajad Vastustaja (avaldaja): J.L (isikukood XXX) RESOLUTSIOON
4. Jätta Z.E rahuldamata.
5. veebruari 2025 määruskaebus
6. Jätta Tartu Maakohtu
7. veebruari 2025 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav (TMS § 218 lg 3 kolmas lause). ASJAOLUD
8. Kohtutäitur Z.E menetluses on täiteasi nr 191/2024/870, milles on täitmisel Tartu Linnavalitsuse
9. juuni 2024 trahvinõue nr TT-24-3693, mille alusel J.L (avaldaja, võlgnik) on kohustatud tasuma hoiatustrahvi summas 20 eurot. Sellele lisandub menetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu kokku 48,80 eurot.
10. Kohtutäitur koostas
11. novembril 2024 töövõimetoetuse arestimise akti, mille kohaselt tuleb kinni pidada 2,33% võlgniku töövõimetoetusest.
12. Võlgnik esitas
13. novembril 2024 kaebuse kohtutäituri tegevusele, milles palus maha võtta arest töötukassast makstavale töövõimetoetusele. Võlgnikul tuleb tasuda elatist alaealisele lapsele. Kohtutäitur jättis
14. detsembril 2024 võlgniku kaebuse rahuldamata.
15. Tartu Maakohus rahuldas
16. veebruaril 2025 võlgniku kaebuse ja tühistas kohtutäitur Z.E
17. detsembri 2024 otsuse täiteasjas nr 191/2024/870 ning kohustas kohtutäiturit vaatama võlgniku poolt kohtutäiturile
18. novembril 2024 esitatud kaebus uuesti läbi. Menetluskulud jättis maakohus kohtutäitur Z.E kanda. Maakohus menetluskulusid avaldaja kasuks välja ei mõistnud.
19. Kohtutäitur esitas
20. veebruaril 2025 maakohtu määruse peale määruskaebuse. Maakohus jättis kohtutäituri määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle
21. märtsi 2025 kirjaga TsMS § 663 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Maakohus täpsustas
22. märtsi 2025 kirjas, et maakohtu
23. märtsi 2025 kirjas oli viide valele määrusele ja määruskaebus on tegelikult esitatud
24. veebruari 2025 määrusele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohtu
26. veebruari 2025 määrus kohtutäituri otsuse tühistamise kohta on põhjendatud ja seaduslik. TsMS § 667 lg 1 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja selle määruse peale ei saa edasi kaevata Riigikohtule, võib ringkonnakohus määruse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3 kolmanda lause kohaselt ei või ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta määruskaebust esitada, kui täitemenetluses täidetakse rahalist nõuet, mis on väiksem kui 2000 eurot või perioodilise nõude korral on igakuine summa väiksem kui 150 eurot, ning ringkonnakohus on jätnud maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, välja arvatud juhul, kui täidetakse lapse elatisnõuet. Eeltoodust tulenevalt pole käesolev määrus edasikaevatav. Ringkonnakohus jätab käesolevast määrusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.
27. Ringkonnakohus märgib siiski, et Riigikohtu praktika kohaselt tuleb TMS § 132 lg 1 2 kohaldamiseks hinnata võlgniku toimetulekut, st tegemist peab olema kohtutäituri kaalutlusotsusega, mille juures on ka põhjendused. Kaalutluste puudumine kohtutäituri otsuses on iseseisev otsuse tühistamise alus (RKTKm 05.06.2019, 2-18-4480/22, p 19.3).
28. Lisaks tuleb ringkonnakohtu hinnangul TMS § 132 lg 1 2 kohaldamisel lähtuda TMS § 132 lg-s 13 sätestatud tingimustest, kui võlgnikul on ülalpeetavaid. Seadus ei näe ette võimalust, et TMS § 132 lg 12 kohaldamisel saaks kohtutäitur lähtuda võlgniku poolt tegelikult makstavast elatise summast, isegi kui võlgnik maksab elatist kohtulahendi alusel.
29. Kohtutäitur on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 70 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 10 kohaselt tasutakse kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Seega on kohtutäitur tasunud riigilõivu 55 eurot enam. 2 TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse enam tasutud riigilõiv. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 3