Väärteoasi nr 4-24-2099 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.11.2024. a Tallinnas Väärteoasja number 4-24-2099 Kohtunik Kristjan Paluteder Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik, Elena Jõgis, Raivo Seppo Kohtuasi Ljubov Palm-i (Palm; isikukood: väärteokaebus nr 4-24-2099 Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi 30.05.2024. a otsus väärteoasjas nr 2317,24,002947 Asja läbivaatamise kuupäev 18.09., 07.10., 25.10., 01.11., 14.11.2024. a Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Ljubov Palm kohtuvälise menetleja, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna esindaja E.R 4520706028 2) RESOLUTSIOON Jätta Ljubov Palm-i kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi 30.05.2024. a otsus väärteoasjas nr 2317,24,002947 muutmata. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi 30.05.2024. a otsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud makserekvisiitide järgi 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 31.12.2024. a. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi uurija K.T koostas 30.04.2024. a väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2317,24,002947 Ljubov Palm-ile selle eest, et tema, 23.03.2024. a kl 12:00-12:05 Harju maakonnas, Tallinnas, XXX 11 võttis talle mittekuuluva mängudrooni ebaseadusliku omastamise eesmärgil, millega sooritas varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, põhjustades varalist kahju R.E-le summas 47,98 eurot. Nimetatud tegevusega rikkus Ljubov Palm väärteoprotokolli kohaselt karistusseadustiku (KarS) § 199 lg-t 1, pannes sellega toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi uurija K.T koostas 30.05.2024. a väärteootsuse väärteoasjas nr 2317,24,002947 Ljubov Palm-ile selle eest, et tema, 23.03.2024. a kella 12:00-12:05 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, XXX 11 võttis talle mittekuuluva mängudrooni ebaseadusliku omastamise eesmärgil, millega sooritas varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, põhjustades varalist kahju R.E-le summas 47,98 eurot. Väärteootsusega määrati Ljubov Palm-ile KarS § 218 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o summas 100 eurot. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja väärteomenetlus lõpetada väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 järgi teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Lisaks palutakse kohtul tuvastada ebaseaduslik jälitustegevus R.E poolt ja võtta isik vastutusele KarS § 137 lg 1 alusel ning kohustada asjaosalisel kõnealune tegevus lõpetada, tuvastada § 320 rikkumine R.E poolt ja võtta isik selle eest vastutusele. Kaebuses on märgitud, et kaebaja ei ole süütegu toime pannud, õigusnormi rikkunud ega nõustu kvalifikatsiooniga. Puuduvad tõendid, et tegu oleks toime pandud omastamise eesmärgil. Droon visati üle aia, mitte ei jäetud endale. Järelikult puudub KarS § 199 subjektiivne koosseis. Teiseks ei ole toimunud valduse murdmist. Droon asus R.E selle üle valduse kaotamise ajal kaebaja territooriumil. Kui droon kukkus ja tunnistaja otsustas mitte sellele järgi minna, siis ta kaotas valduse asja üle, mistõttu ei ole täidetud varguse objektiivne koosseis. Kaebaja hinnangul on leidnud kinnitust, et R.E tegeleb teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahtevastaselt tema eraellu sekkumisega. Lubamatu aeda tungimise katse R.E poolt on kaebajaga ühiskasutuses oleva kinnistu naabri videokaamera salvestisel. Kaebaja leiab, et R.E rikkus KarS § 320, andes teadvalt valeütlusi. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et otsuse tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks puudub alus. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegu on tema poolt toime pandud, vastab süüteokoosseisule ja on tõendatud. Kohtuväline menetleja tõi välja, et karistus on määratud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ja see vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõjutavusele. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. 2 Kohtuistungil märkis menetlusalune isik, et ta ei tunnista süüd talle etteheidetavas väärteos. Ta märkis, et 23.03.2024. a juhtumis drooni äravõtmist ei toimunud, selleks võõrale alale ei tungitud, asja ei ole omastatud ning asjast kasu ei ole saadud. Droon oli üles korjatud tema eraterritooriumilt ja visatud prügikasti. Hiljem viskas ta selle politseiniku soovitusel tagasi üle aia. Kaebuse esitaja hinnangul oli drooni lennutamine naabri luuramine ja provokatsioon. KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud ära poolte seisukohad, jõudis järeldusele, et isiku süü on väärteo toimepanemises täielikult tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on asjas kogutud tõenditega kinnitust leidnud väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemine Ljubov Palm-i poolt. 2. Kohtu hinnangul on asjas kogutud kirjalikud tõendid lubatavad. Kogumis saab pidada täies mahus usaldusväärseks tunnistajate R.E , D.B , K.T ja O.C ütlusi. Nende ütlused on usaldusväärsed sõltumata nende suhetest ja kokkupuutest Ljubov Palm-iga. Näiteks on R.E istungil otsesõnu tunnistanud, et suhted Ljubov Palm-i ja tema tütre M.J-iga on vaenulikud. Veel on ta tunnistanud, et kuna M.J provotseeris teda kohtusaali ukse taga, lõi ta M.J-i (tl 39). Nimetatust hoolimata on praegu arutatava sündmuse kohta R.E poolt antud ütlused täielikult kooskõlas teiste asjas kogutud ja usaldusväärsete tõenditega, sh videosalvestistega juhtunu kohta. See, et tunnistajate R.E ja D.B suhted on nende sõnul menetlusaluse isiku ja tema tütrega vaenulikud, ka on D.B-l on vaidlusi kaasomandi kasutamise teemal, ei muuda aprioorselt nende ütlusi ebausaldusväärseteks. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on kohus hinnanud mh nende tõendite sisemiste vastuolude puudumist ja kooskõla teiste usaldusväärsete tõenditega. Nendes aspektides ei ole kohus täheldanud ühtegi märkimisväärset ebakõla. Asjaolu, et tunnistaja R.E ei kirjelda täpselt õiges järjekorras enda või menetlusaluse isiku liikumist, konkreetseid väljendeid vmt aspekte, ei muuda samuti ütlusi ebausaldusväärseteks. Seda enam, et ütlusi anti pea pool aastat pärast sündmust. Tema ütlusted on olnud ajas ühetaolised, mida kinnitab mh süüteoteade (lk 3). Tuvastamist pole leidnud valeütluste andmine. Lisaks tuleb tõdeda, et mitmed kohtumenetluses kogutud tõendid ei käi siiski antud juhtumi kohta ja puudutavad varasemaid pöördumisi politsei poole. Samas on need olulised isikute ütluste usaldusväärsuse hindamise seisukohast, kuivõrd need iseloomustavad mh Ljubov Palm-i isikut ja üldisemalt naabritevahelisi suhteid. 3. Politseiametnikest tunnistajate K.T ja E.-E. J ütlusi peab kohus usaldusväärseteks, neis ei esinenud sisemisi vastuolusid, sündmusi kirjeldati neutraalselt. Nende ütluste sisust nähtub, et ametnikud tegelesid probleemi lahendamisega pikemat aega viisil, mis ei tingiks menetluse alustamist. Suheldi mõlema poolega, eesmärk oli olla vahendajaks Ljubov Palm-i ja R.E vahel (tl 74-74pö; 124pö, 126). Nad on kirjeldanud ka erinevaid varasemaid naabritevahelisi konflikte, on jäänud seda tehes neutraalseks. 4. Kohus ei arvesta osaliselt Ljubov Palm-i ja M.J-i ütlustega, seda osas, milles need on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Kinnitust ei ole leidnud see, et R.E oleks drooniga M.J-i jälginud, et drooni näol oli tegemist prügiga, väärtusetu esemega. Politseiametnikest tunnistajate ütluste ja kõnelogiga on ümberlükatud see, et M.J oleks drooni peagi nt samal või järgmisel päeval tagastanud. Täpsemalt on kõiki vastuolusid käsitatud kohtuotsuse edasistes põhjendustes usaldusväärseteks peetavate tõenditele tuginedes. 3 5. Kohtu hinnangul ei ole tegemist n-ö tavapärase pisivarguse juhtumiga, kuid selle toimepanemise asjaolud ja motiivid on seostatavad Ljubov Palm-i isikuga. Näiteks on menetluse käigus tunnistajad D.B, R.E , K.T, O.C avaldanud, et Ljubov Palm on korduvalt reageerinud sellele, mis toimub ka n-ö tema elukoha ümber: reageerimine erinevatele sõidukitele, inimestele, lastele. Seda kinnitab ka menetluste infosüsteemi väljavõte (tl 61-67), kust nähtub, et naabrid (sh R.E , M.J, D.B, S. D.B
- jt)on teinud üksteise käitumise kohta ohtralt väljakutseid. Mis suurendab praeguses asjas veendumust selles, et D.B ja R.E on andnud kohtus usaldusväärseid ütlusi, on aspekt, et ka eelmiste elanike puhul on esinenud sarnased kaebused Xxx1-1 naabrite (sh konkreetselt Ljubov Palm-
- i)suunal. Ühe kurioosse näitena tuleb tõdeda, et M.J takistas R.E sõiduki väljasõitu, istudes kell 04.30 öösel auto ees aiatoolil ja kuulates enda sõnul lindude hääli, kohapeal fikseeris selle patrull (tl 61pö). Seega tuleb eluliselt ebausutavaks pidada, et kõik naabrid, kellega Ljubov Palm kokku puutunud on, teevad sellisel määral alusetuid süüteoteateid või annavad tema kohta valeütlusi. Samal ajal on ilmne, et suhted on pingestunud ning väljakutseid ja kaebusi tehakse vastastikku, peetakse kohtuvaidlusi. Seda kinnitavad ka M.J-i esitatud tõendid (tl 91-118). Varasematest juhtumitest hoolimata ei ole kohus tuvastanud menetluslikke rikkumisi, teadlikku provokatsiooni vmt. Politseiametnikest tunnistajad on välja toonud, et konkreetselt drooni teemadel liikus M.J-i jutt taas varasematele sündmustele. Seegi viitab, et 23.03.2024. a juhtumi osas ei toonud M.J ka enne menetluse alustamist välja ühtegi kaalukat asjaolu, mis õigustaks tema käitumist. 6. Kaebuse esitaja hinnangul on salvestised ebapiisavad (n-ö jupitatud), menetleja ei ole kõiki salvestisi välja nõudnud. Kohtu hinnangul on turvakaamerate salvestised lubatavad tõendid sõltumata sellest, et need on politseile esitanud R.E filmituna D.B turvakaamera salvestisi kuvanud ekraanilt. Salvestised kajastavad praeguse asja lahendamiseks olulist, mingit muud asjakohast liikumist D.B aiapoolel ei ole ka ühegi kohtus ülekuulatud ütluste põhjal alust arvata. Seega puudub vajadus ka pikemateks salvestiseks. Kuivõrd puuduvad mistahes viited sellele, et salvestisi oleks töödeldud, siis polnud menetlejal põhjust failide originaale välja nõuda. Kaebuse esitaja on korduvalt pärinud seda, miks ei ole asjas esitatud D.B poolt majaesise kaamera salvestist ja miks R.E ei ole esitanud salvestist selle kohta, kui ta üritas Xxx1 kinnistule siseneda. Kohtuistungil avaldas D.B, et seda salvestist arvatavalt enam säilinud ei ole, need säilivad mõned kuud (tl 35) ja ta kinnitas seda vastuseks kohtu pöördumisele ka täiendavalt (tl 79). Selline selgitus on eluliselt usutav, sest ka üldteadaolevalt on videosalvestite salvestusruum piiratud ja ühel hetkel vanemad salvestised kustuvad. 7. R.E kinnitas, et tal ei ole sündmuse kohta rohkem salvestisi (tl 38, 86). Ka selles ei ole põhjust kahelda, sest ta on selgitanud, et tal oli telefon küll käes, kuid selleks, et helistada D.B-le , filmima hakkas ta sellega alles hiljem. See selgitus on eluliselt usutav ja kooskõlas asjaoluga, et droon kukkus just sellele aiapoolele, mis oli vaikimisi D.B kasutuses (tl 3434pö). Seda kinnitavad tunnistaja R.E vabajutustusena antud (s.o spontaansed) ütlused selle kohta, et drooni kukkudes ütles ta lapsele, et hea, et see just sinna kukkus, siis on võimalik seda kätte saada (tl 37pö). Just sel põhjusel oligi R.E-l põhjust helistada D.B-le , kellega on tal head suhted. Isegi juhul, kui sellised salvestised oleks olemas, oleks siiski kohtu hinnangul küsitav nende tõendiväärtus. Kohus mõistab, et kaebuse esitaja soovib nende arvatavate salvestistega kinnitada R.E aeda sisenemissoovi ja temast lähtunud sõimu. Ka selliste asjaolude esinemine ei vääraks teole antavat õiguslikku hinnangut. Esiteks tuleb siinkohal tähele panna, et kui asjaõigusseaduse (AÕS) § 41 lubab teatud tingimustel kasutada omaabi, siis AÕS § 42 lg 1 kohaselt, kui asi on sattunud teise isiku valduses olevale kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia, kui asi ei ole vahepeal kellegi valdusse võetud. Seega sel hetkel olnuks Xxx1 kinnistu omanikel kohustus R.E lubada kinnisasjale. R.E otsustas aeda siiski mitte siseneda, kuid jätkas drooni 4 tagasinõudmist. Mis puudutab eseme selle käigus Ljubov Palm-i vargaks sõimamist, siis süüteo sisulist külge see aspekt kuidagi ei mõjuta. Sõltuvalt sõimu täpsemast sisust võib tegemist olla küll ebaviisaka käitumisega, kuid üldiselt on see sellises situatsioonis (inimene püüab tagasi saada temalt ära võetud eset, mida keeldutakse tagastamast) sotsiaalselt aktsepteeritav. 8. KarS § 218 lg 1 on viiteline süüteokoosseis ja see ei sätesta iseseisvana sellist süütegu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise õiguse vastu. Sellega nähakse ette vastutus mh varguse eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheväärtusliku õiguse vastu. Seega tuleb kindlaks teha, kas etteheidetav tegu vastab KarS § 199 lg-s 1 kirjeldatud varguse koosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Kokkuvõttes taandub praeguse juhtumi lahendus sellele, kas Ljubov Palm võttis ära võõra asja, kehtestas sellele oma valduse ning kas ta on selle eseme omanikule tagastanud. 9. Objektiivsest küljest seisneb vargus võõra vallasasja äravõtmises. Võõras on selline vallasasi, mis ei ole AÕS § 68 tähenduses teo toimepanija omandis. Ilmne on, et drooni näol oli tegemist Ljubov Palm-i jaoks võõra vallasasjaga. Tegemist oli Juku Lastekaupadest ostetud mängudrooniga ja varaga, mille väärtus jäi alla 200 euro (lk 3-4). Seda kinnitab antud mänguasja soetusmaksumust kinnitav väljatrükk (lk 4). Seda, et tegu oli toimiva drooniga kinnitavad lisaks tunnistaja R.E ütlustele (tl 37pö) ka tunnistaja M.J-i ütlused, kes kinnitas, et kuulis R.E krundilt R.E-d ja tema last, ühel hetkel kostus vali juttu, köögiaknast nägi ta drooni ning ta teatas ka oma emale Ljubov Palm-ile, et naaber lennutab drooni (tl 54). 10. Salvestistelt on üheselt näha see, kuidas Ljubov Palm läheb D.B istutuskasti juurde, võtab sealt eseme ja suundub maja esikülje poole. R.E filmitud videolt on lisaks näha, et maja ees kordab Ljubov Palm, et miks R.E risustab tema aeda plastmassiga, R.E ütleb, M.J-ile, et „Kuule, see on ju vargus!“ ning M.J siseneb esemega majja. 11. Ljubov Palm on pidevalt nimetanud drooni ka prügiks (plastmassiks, prahiks, risuks jm). Kohtu hinnangul on ta teinud seda selleks, et pisendada antud eseme väärtust ning lisaks ka marginaliseerida praegust menetlust. Samal ajal kinnitas kaebuse esitaja kohtu küsimustele vastates, et sai juba drooni lendamise ajal aru, millega on tegu (tl 44). Seega pole Ljubov Palm oma ütlustes selles osas olnud ka järjepidev, kuigi tegelikkuses oli talle arusaadav, et tegemist on võõra vallasjaga, seda enam, et M.J oli talle öelnud, et naaber lennutab drooni, Ljubov Palm oli drooni ka ise näinud, läks sellele järele (tl 54, 55) ja et R.E nõudis peagi selle tagastamist. 12. Asja äravõtmine ehk hõivamine kui varguse objektiivne koosseis kätkeb endas kolme elementi:
- a)võõra valduse lõpetamist;
- b)uue valduse kehtestamist;
- c)valduse ülekandumist, mis seisneb valduse murdmises ehk valduse üleminekus senise valdaja nõusolekuta. Valdus on kehtestatud, asi ära võetud ja varguse objektiivne koosseis täidetud, kui hõivaja on saavutanud selle üle võimu. 13. Kohtu hinnangul oli droon küll kukkunud Xxx1 kinnistule, kuid R.E ei kaotanud valdust koheselt, sest ta teadis selle asukohta ja jälgis, kuidas Ljubov Palm selle ära võttis ja sellega enda elamisse sisenes. Nimetatut kinnitavad kogumis nii R.E kui D.B ütlused, kui kõik videosalvestised. R.E-l oli drooni valdustahe ehk valitsemissoov. Enne seda saanuks R.E eespool viidatud AÕS sätete kohaselt minna kinnisasjale drooni järele ja selleks suurema vaevata ületatavaid takistusi ei esinenud. Ka nõudis R.E Ljubov Palm-ilt tema käes oleva drooni tagastamist ja hetkest, kui Ljubov Palm sisenes oma eluruumi, oli varguse objektiivne koosseis täidetud, sest sellega oli M.J murdnud lõplikult senise valduse ja senise valdaja 5 nõusolekuta kehtestanud asjale uue valduse, ta sai äravõetud asja omal äranägemisel käsutada. 14. Nii nagu KarS § 199 puhul, tuleb ka KarS § 218 süüteokoosseisu subjektiivse külje juures tuvastada vähemalt kaudne tahtlus kõigi objektiivse koosseisu asjaolude osas. Eespool leidis kinnitust, et tegemist oli võõra vallasasjaga. Ljubov Palm sai aru, et tegemist on R.E krundilt pärineva drooniga, R.E nõudis seda temalt tagasi. Seega sai ta aru, et tegemist on asjaga, mis pole tema omandis ning ta tegutses seega asja ära võttes ja oma valdust kehtestades tahtlikult. Varguse koosseisu puhul ei kuulu omastamine kui tagajärg objektiivsesse koosseisu, vaid see on koosseisus määratletud eesmärgina ja on seega teo subjektiivse külje tunnuseks. Omastamine kui senise valdaja kestev ilmajätmine asjast ja asja enda kasuks pööramine nõuab subjektiivsest küljest aga kavatsetust (RKKKo 3-1-1-141-04 p 10.2; RKKKo 3-1-181-06, p 10). Ebaseaduslik omastamine kätkeb endas senise valdaja asjast kestvat ilmajätmist, milleks võib õiguskirjanduse kohaselt olla mitte ainult alatine, vaid ka pikemaajalisem ilmajätmine (KarS komm vlj 2021, lk 651, komm 39.1-39.2). 15. Antud juhul on Ljubov Palm omastamist välistavalt väitnud, et ta viskas drooni üle aia, kõrvalkinnistul asuva mänguväljaku juurde. N-ö keskmisele mõistlikule inimesele on arusaadav, et visates mingi eseme avalikult kasutatavale mänguväljakule, mitte nt selle omaniku aeda, ei ole viimasel suure tõenäosusega võimalik seda sealt enam kätte saada. Sel põhjusel on ilmselgelt väär ka kaebuses väidetu, et just politseist soovitati nii toimida (tl 3). Märkimist väärib seegi, et menetluses ei ole tuvastamist leidnud, et Ljubov Palm oleks R.E-d või kedagi teist drooni sinna viskamisest teavitanud. 16. Oluline on tähele panna, et lähtudes politseiametnikest tunnistajate ütlustest ja ka Ljubov Palm-i poolt esitatud kõnelogist, pidi väidetav drooni üle aia viskamine toimuma päevi pärast seda, kui politseiametnikud olid esimest korda sel teemal M.J-iga vestelnud. Nii on politseiametnikust tunnistaja K.T kinnitanud, et ta võttis M.J-iga ühendust mitmeid päevi pärast süüteoteate saamist, kõnesid oli mitu ja vestlus toimus esimesel korral drooni tagastamise teemal. Teisel korral teatas M.J, et viskas drooni ära (tl 74pö, 76). Esimeses kõnes tõi M.J põhjenduse, miks ta ei saa drooni tagastada, sest territooriumile minnes tekivad tal probleemid (tl 76). Seega oli juba K.T esimese kõne ajaks möödunud päevades mõõdetav ajavahemik ja selleks ajaks ei olnud M.J drooni tagastanud, sest ta nimetas põhjuse, miks ta seda teha ei saaks. Seda, et droon on ära visatud (täpsustamata kuhu), seda väitis ta K.T-le alles teises kõnes. Tunnistaja O.C kinnitas, et ta läks selgitama drooniga seonduvat, seda paar päeva enne 05.04. kuupäeva saadud info põhjal. 05.04. läks ta M.J-i elukoha juurde, kuid kuna seal suhelda ei saanud, siis hiljem helistas (tl 125-125pö). Vestluses M.J-iga ta aga otseseid vastuseid ei saanud ning M.J ka ei öelnud, mis ta drooniga teinud on (tl 126). O.C kasutas numbreid xxx ja xxx ning neilt on helistatud nt 05.04. (tl 119). Eelnev viitab üheselt sellele, et M.J on olnud ebajärjepidev ka oma väidetes selle kohta, kas ja millal ta drooni üle aia viskas. Ilmne on, et ta oleks seda öelnud tunnistaja E.-E. J koheselt. Praegu arutatav tegu pandi toime 23.03.2024. a. Seega on tuvastatav, et ka M.J-i ettekujutuses toimunud väidetav drooni tagastamine ei saanud pikema aja jooksul toimuda. Seegi kinnitab, et R.E droonist ilmajätmise soov oli püsiv ning esines ebaseadusliku omastamise kavatsus. 17. Kui tegemist olnuks prügiga, nagu on Ljubov Palm väitnud kohtus ja videosalvestisel, siis puudub mõistlik põhjendus, miks pidanuks M.J minema salvestistelt nähtuvalt kiirelt liikudes eset ära võtma. Nimetatu viitab otseselt sellele, et M.J-i eesmärk oli saada ese võimalikult kiiresti enda kätte, s.o välistada see, et keegi teine peale tema (sh D.B) saaks selle eseme enda valdusesse. Selle versiooni kasuks räägib paraku varasem ajalugu – korduvad juhtumid, kus naabrid on üksteist vastastikku süüdistanud erinevate õiguste rikkumistes. Seejuures on 6 kaebuses ja kohtus Ljubov Palm ja tunnistaja M.J korduvalt märkinud, et naabrid, sh R.E jälgivad neid kaameratega, häirivad nende rahu. Seega tajus M.J ilmselt võimalust R.E-le nö tagasi teha. Ühtegi muud seletust sellisele käitumisele ei ole võimalik leida, kuivõrd M.J eaka isikuna ilmselgelt ei kasutanuks drooni ja teadaolevalt ei olnud tal põhjust seda ka kellelegi edasi kinkida. Samas on varguse puhul omastamise kriteerium täidetud isegi sel juhul, kui isiku huvi on enda kätte saada nt tema jaoks väärtusetu asi, määrav on huvi realiseerumine. Saavutades n-ö omanikusarnase seisundi, oli Ljubov Palm-il võimalik omal ära nägemisel drooniga edasi toimida, sh see minema visata. 18. Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et M.J pani drooni varguse toime kavatsetult – ta teadis, et tegemist on võõra vallasasjaga, et tal puudub õigus seda ära võtta, senine valdaja nõudis eset tagasi, kuid sellest hoolimata omastas ta eseme ebaseaduslikult. 19. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtus pole kinnitust leidnud see, et R.E või tema laps oleks Ljubov Palm-i provotseerinud, tunginud tema valdusesse jne. Kinnistust ei leidnud, et drooni oleks lennutanud selleks, et M.J-i häirida või jälgida. Eluliselt usutav ning asjas kogutud tõenditega kooskõlas on R.E versioon sellest, et laps ei tulnud drooni juhtimisega toime, tuul võis seda edasi kanda ja see lendas naaberkrundi puuokstesse, kus see kukkus faktiliselt D.B poolt kasutatavasse aiapoolel asuvasse istutuskasti. Samuti nähtub süüteoteatest ja selles tehtud viitest drooni müügipakkumisele (lk 3) ja maksekorraldusest (lk 4), et tegemist on vähese väärtusega kaamerata laste mängudrooniga. R.E filmitud videolt ja kuvatõmmistelt (lk 6-7) on näha, et see on kontrastsete värvidega. Seega ei saa sellise seadmega eeldada ka mingit jälitamistegevust. Karistus 20. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 21. Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena ka Ljubov Palm-i karistusregistri väljatrükki, mille kohaselt puuduvad tal kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused. 22. Varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, näeb KarS § 218 lg 1 karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. 23. Kohus viitab, et õigusteooria ja kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda keskmistest karistusmääradest, seejärel tuleb tuvastada süü suurust mõjutavad asjaolud ning selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära tuleb korrigeerida eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (RKKKo 3-1-1-77-11, p 11). Praegusel juhul on kaebajale põhikaristusena määratud rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses ehk summas 100 eurot, s.o oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmäära. Kohtu hinnangul on M.J-i süü keskmisest mõnevõrra väiksem. Määratud karistus arvestab seejuures äravõetud eseme väikest väärtust ning ka seda, et esmakordselt ei ole väheväärtusliku eseme varguse korral põhjust rangelt reageerida. 24. Kohus toob välja, et väärteo otsusest nähtuvalt ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, kuid siiski on määranud sanktsiooni keskmäärast oluliselt madalama karistuse. Kohtuvälise menetleja esindaja tõi istungil välja, et kergendava asjaoluna ei ole arvestatud puhtsüdamlikku kahetsust, sest isik ei ole kohtueelses menetluses ega kohtumenetluses oma süüd tunnistanud ning ei nähtu, et saaks 7 aru enda teo keelatusest. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja selle seisukohaga. Kaebaja on läbivalt väljendanud seisukohta, et ta ei ole seda väärtegu toime pannud ning ta on otsinud toimepandud rikkumisele õigustusi kahju saanud isiku väidetavast õigusvastasest tegevusest. Seega ei ole M.J-i käitumises tuvastatav puhtsüdamliku kahetsuse esinemine. Karistust kergendavaks asjaoluks võib pidada KarS § 57 p 7 mõttes süüteo toimepanemist kõrges eas isiku poolt. Samas ei tingi see vajadust karistuse korrigeerimist allapoole. Seda ka põhjusel, et kohus on iseloomustava materjali pinnalt (sh M.J-i hoiakud R.E suhtes ja varasemad konfliktid MIS-väljatrükist nähtuvalt) tuvastanud, et karistust raskendava asjaoluna esineb KarS § 58 p 1 mõttes muu madal asjaolu, s.o põhimõtteline isiklik vihavaen R.E isiku suhtes. Konkreetse teo mõttes väljendus see selles, et kuigi R.E nõudis oma asja tagasi ja M.J teadis, et see on tema droon, nimetas ta seda plastmassrisuks ja võttis selle endale. Ljubov Palm-i iseloomustavana on kõnekas seegi, et leidis kohtuistungil, et kui R.E oleks viisakalt palunud, oleks ta ehk drooni isegi tagastanud, kuid kindel ta selles polnud (tl 43). 25. Nimetatud . M.J-i iseloomustavaid andmeid arvestades, karistust kergendavat ja raskendavat asjaolu ning M.J-il varasemate rikkumiste puudumist arvesse võttes leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on põhjendatud. Kohtu hinnangul on praegusel juhul kohane määratud karistus rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o summas 100 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik 8