Obsah (6)

§ 661§ 486§ 430§ 432§ 173§ 168

2-25-104862 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 03.03.2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-104862 Tsiviilasi Credit.ee OÜ hagi OÜ Best Party

§ 661lg-st 4 välistavad pooled määruskaebuse esitamise õiguse.

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-104862 menetlus.
2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
3. Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
4. Credit.ee OÜ esitas 19.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ Best Party Solutions ja Z.M vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Credit.ee OÜ palus OÜ-lt Best Party Solutions ja Z.M-ilt välja mõista põhinõude 1753,47 eurot, intressi 65,02 eurot, viivise 504,13 eurot, viivise põhinõudelt 1753,47 eurolt 0,25% päevas alates 21.02.2025, riigilõivu avalduselt 105,21 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt taotles OÜ Best Party Solutions 05.11.2023 laenu summas 5000 eurot 360 päevaks. Laenu tagatiseks esitas Z.M käendustaotluse. 08.11.2023 sõlmiti OÜ-ga Best Party Solutions laenulepingu nr 20231105/01 ja Z.M Aurloga käendusleping nr 20231105/01KL. Käendaja vastutuse piirmäär on 12 150 eurot. OÜ Best Party Solutions tasus kaheksa osamakset, kuid siis jäi laenu tagastamisega viivitusse, mistõttu öeldi laenuleping üles 16.12.
6. Pärnu Maakohus otsustas 25.02.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asja üle Tartu Maakohtule, sest pooled esitasid kohtule 20.02.2025 sõlmitud kompromissilepingu.
7. Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 486 lg 1 p 3 kohaselt annab makseettepaneku koostanud kohus asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu 2 2-25-104862 kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades kohtualluvuse sätteid, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.

§ 486

lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut

§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses

§-s 487 sätestatu kohaselt.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine aluseid

§ 430lg 3 järgi, mis tingiksid poolte kompromissi kinnitamata jätmise.

Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. 5. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed, nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 6. Pooled on

§ 661

lg 4 alusel välistanud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse, mistõttu ei ole määrus edasikaevatav. 7.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Tulenevalt

§ 168lg-st 3 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3